2-22-7313/16 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja - lahend.ee

Rxxxx Rxxxxx avaldus võlgade ümberkujundamiseks on esitatud 16.05.2022. Seega tuleb selles ja jätkuvas pankrotimenetluses kohaldada Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse ja Pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtisid kuni 2022.aasta 30.juunini. VÕVS § 28 sätestab: Lg.1: Kohus võib jätta võlgade ümberkujundamise avalduse pärast menetlusse võtmist, kuid enne kinnitamist läbi vaatamata. (2) Kohus jätab avalduse läbi vaatamata eelkõige juhul, kui võlgnik seda taotleb või kui selgub, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuna võlgnik on taotlenud tema suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamist, tähendab see menetluse käesolevas etapis avalduse läbivaatamata jätmist TsM § 423 lg.3 alusel. Ümberkujundamiskava koostatud ja kinnitatud veel ei ole. Nõustaja on oma seisukoha ja hinnangu esitanud kirjalikult 22.07.2022.a. Nõustaja hinnangust nähtub, et läbi on arvutatud võimalikud variandid ümberkujundamiskava koostamiseks. Võlgnik ise on pidanud võimalikuks tasuda igakuiselt võlgade katteks 400 eurot. Kui ümberkujundamiskava koostada 60 kuuks, peaks kohustuste kogusumma tasumiseks võlgnik igakuiselt maksma 1330,74 eurot. Kõigi kõrvalkulude vähendamisel nullini oleks igakuine tasumise kohustus 1207,91 eurot. Põhivõlgnevuse vähendamisel 50% oleks igakuine tasumise kohustus 603,96 eurot. Kui lähtuda võlgniku enda pakutud summast 400 eurot kuus ja võlgnik tasuks vaid 50% põhivõlgnevusest, kujuneks ümberkujundamiskava pikkuseks 91 kuud ehk 7 aastat 7 kuud. Võlgniku netotöötasu (töötundide arvuga 168 tundi kuus) on umbes 1286,83 eurot. Et kohustuste tasumine toimuks mõistlikult ettenähtava aja, näiteks 36 kuu jooksul, tuleks võlgnikul teha igakuiseid makseid 2217,90 euro ulatuses. Sissetuleku 1286 eurot kuus juures ei ole see võimalik. Sissetuleku suurenemist lähiajal määral, mis võimaldaks võlad lähimas tulevikus tasuda, ei ole ette näha. Suutmatus võlgasid tasuda ei ole ajutine. Nõustaja on seisukohal, et võlgnikul ei ole reaalselt võimalik täita mitte ühtki ümberkujundamiskava

varianti. Nõustaja leiab, et võlgade ümberkujundamismenetlus on perspektiivitu ja võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik on taotlenud tema pankrotimenetlust, see tähendab võlgade ümberkujundamise menetluse lõpetamist, see on VÕVS § 28 lg.1, lg.2 järgi kohtule aluseks avalduse läbi vaatamata jätmisele. Kohus lõpetab menetluse VÕVS § 28 lg.1, lg.2 alusel. Võlgniku pankrotiavalduse lahendamisel võtab kohus VÕVS § 14 lg.1, lg.2 alusel arvesse kõiki neid andmeid, mida võlgnik ja tema nõustaja on esitanud võlgade ümberkujundamise menetluses. Võlgade ümberkujundamise avalduses ja registriandmetest nähtub, et Rxxxx Rxxxxxx ülalpeetavaid ei ole. Varanimekirjas ei nähtu muud vara peale igakuise töötasu (1300 eurot). Tuludeklaratsiooni järgi on võlgniku tulu aastal 2021 olnud palga näol kokku 13 546,84 eurot. Andmed töötamise registrist näitavad võlgnikul töötamist aastal 2021 9 kuu jooksul kahe tööandja juures (kolmanda tööandja juures 1 päev). Käesoleval ajal tööandja Cxxxxxxx Wxxxxxxxx OÜ. Lisaks sissetulekule töötasu näol on võlgniku varaks raha kogumispensioni II sambas (1059 eurot), väärtpaberikontol 20 aktsiat väärtusega 79,88 eurot (AS nimetus on võlgniku poolt avaldatud). Võlgnikul on kohustusi kokku summas 79 844,39 eurot, millest põhivõlgnevus 72 474,81 eurot. Kohustused on võlausaldajate Aktiva Finants AS (esindab Inbank AS ja Bigbank AS nõudeid), Holm Bank AS, Swedbank AS, AS Saare Kalur, OK Incure OÜ, ITM Inkasso (Tallinna Hoiu-Laenuühistu), Bondora AS, GS Core OÜ (Coop Pank), AS SEB Pank ees. Toimuvad täitemenetlused kohtutäiturite Oksana Kutšmei ja Anne Böckler juures, millega kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohus, tutvunud avalduse ja selle lisadega ning uurinud tõendeid, on seisukohal, et Rxxxx Rxxxxx avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks on põhjendatud. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 näeb ette, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. VÕVS § 14 lg.1 sätestab: kui kohtule on lisaks võlgade ümberkujundamise avaldusele esitatud ka avaldus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks, liidetakse need ühte menetlusse ja avaldused vaatab läbi kohus, kellele esimesena avaldus esitati. Kohtule on esitatud nõustaja hinnang võlgade ümberkujundamise menetluses, et võlgnik ei ole makseraskustes, vaid maksejõuetu. Võlgnik on esitanud pankrotiavalduse, seega saab PankrS § 31 lg 4 alusel eeldada, et võlgnik on maksejõetu. Võlgniku maksejõuetust kinnitavad ka kohtule esitatud ja kohtu kogutud andmed. Rxxxx Rxxxxxx on käesoleval ajal vara, millele oleks võimalik pöörata sissenõuet, s.o. väärtpaberid väärtpaberikontol 79,88 euro väärtuses. Et kohustuste tasumine toimuks mõistliku aja jooksul, peaksid tasumata kohustused saama tasutud lähema ettenähtava aja, näiteks 36 kuu jooksul (s.o. võimalik kohustustest vabastamise tähtaeg Pankrotiseaduse järgi). Selleks tuleks igakuiseid makseid kohustuste katteks teha umbes 2217,90 euro ulatuses. Ka nõustaja võlgade ümberkujundamise menetluses on esitanud sellekohased arvutused ja näidanud, et võlgade tasumine ei ole mõistliku aja jooksul reaalne. Võlgnikul ei ole ilmselt lähiajal ette näha sissetuleku suurenemist määral, mis võimaldaks võlad lähimas ettenähtavas tulevikus tasuda. Kui selline suutmatus võlgasid tasuda kestab pikemat aega, ei ole tegemist ajutise olukorraga. Seega saab lugeda, et avaldaja on PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ning esineb PankrS § 31 lg 1 järgi alus tema pankroti väljakuulutamiseks.

Kohus leiab, et arvestades võlgniku majanduslikku olukorda on PankrS § 15 lg 2 alusel võimalik pankrot välja kuulutada ilma ajutist haldurit nimetamata, s.h. arvestades nõustaja hinnangut ja andmeid. Avalduses esitatu põhjal leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on rahaliste kohustuste (laenude) võtmine investeerimise eesmärgil, kuid mille tasuvuse väljavaated ja riskitase olid kontrollimata. Võetud investeerimisriskid on realiseerunud. Võlgnik ei ole arvestanud enda võimalustega rahaliste kohustuste võtmisel. Seega on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg.5 tähenduses. PankrS § 31 lg 6 järgi nimetab kohus võlgnikule pankrotihalduri ja määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS § 56 nõuetele ja kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 järgi kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Tulenevalt PankrS § 34 lg-st 1 peab haldur teavitama teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märgitakse nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saadab haldur teate võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile. Kohus selgitab, et PankrS § 35 lg 1 alusel pankroti väljakuulutamisega: 1) moodustub võlgniku varast pankrotivara; 2) läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; 3) kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga; 4) lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt; 5) järgnevad muud PankrS-ses ettenähtud tagajärjed. Kohus on võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmisel 10.06.2022 peatanud Rxxxx Rxxxxx vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused. Pankroti väljakuulutamisel rakendub TMS § 51 lg 1, mille alusel lõpeb täitemenetlus võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, siis tuleb PankrS § 150 lg 2 alusel tasuda pankrotimenetluse kulud, sh pankrotihalduri tasu, pankrotivarast. Vajadusel on võimalik taotleda menetlusabi TsMS § 183 lg 2 alusel. Kohaldub ka VÕVS § 39 lg.5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Võlgniku menetluskulud jäävad VÕVS § 8 lg.1 alusel võlgniku kanda, võlausaldajate menetluskulud võlausaldajate kanda. Kuna ümberkujundamiskava koostamiseni jõutud ei ole, ei ole alust rääkida võlausaldajate menetluskuludest. Võlgnik on teinud ettemaksu nõustaja kulude katteks summas 540 eurot vastavalt kohtu määratud graafikule ja kohus on määranud viimase makse, summas 260 eurot tasumise 10. augustiks 2022.a. Nõustaja taotleb temale tasu määramist 10 tunni eest.

Nõustaja tegutseb Avitase OÜ kaudu. Kohus kontrollis, et OÜ Avitase ei ole käibemaksukohuslane. Kohus leiab, et selles menetluses põhjendatud ja kohane aeg nõustaja tööle on 8,5 tundi. Nõustaja on teavitanud kohut võlgniku majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest ja loonud sellest eelnevalt ülevaate. Nõustaja on eelnevalt kogunud andmed võlausaldajatelt, võlgnikult, saadud andmed korrastanud, analüüsinud ja koostanud ülevaate. Nõustaja on andnud ülevaate võlgnikule ja arutanud temaga erinevaid kava variante. Kohus loeb ajakulust ülemääraseks 1 tund seadusandlusega tutvumisele ja erinevate redaktsioonide võrdlemisele, kuna FIMS § 68 lg.1, lg.2 annab selged juhised kohaldatava õigusakti valikul. Kuna nõustaja on eelnevalt kaalunud erinevate ümberkujundamiskavade variante, neid analüüsinud ja tutvustanud võlgnikule, ei saa hinnangu ja aruande koostamine kohtule võtta enam aega 1,5 tundi. Kokku on põhjendatud ja vajalik ajakulu 8 tundi 30 minutit. Nõustaja tasu määramine toimub VÕVS § 19 lg.5 alusel kehtestatud justiitsministri määruse nr. 21 04.04.2011.a. „ Võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja tasu ja tasu piirmäärad ning hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ sätete alusel. Viidatud määruse § 2 lg.4 järgi Tasu suuruse määramisel arvestab kohus nõustaja ülesannete mahtu ja keerukust ning nõustaja teadmisi ja kogemusi. Viidatud määruse § 3 lg.1 järgi Nõustajale makstakse võlausaldajatega läbirääkimiste ettevalmistamise, läbirääkimiste pidamise, ümberkujundamiskava koostamise ja kohtu poolt määratud ülesannete täitmise eest tunnitasu, mille alampiir on kümme protsenti töötasu alammäärast kuus ja ülempiir kakskümmend protsenti töötasu alammäärast kuus. Seega jääb nõustaja tunnitasu aastal 2022 vahemikku 65-130 eurot. Kohus määrab nõustajale tasu 8,5 tunni eest tunnitasuga 75 eurot, võttes arvesse, et menetlus lõpeb juba algusfaasis ja ümberkujundamiskava koostamisele suunatud tegevusi ei olnud vaja teha. Nõustaja tasu 8,5x 75=637,50 eurot tuleb välja maksta kohtu deposiidikontole selleks tasutud summa arvel Avitase OÜ-le. Kohus on määranud 10.06.2022 määrusega nõustaja tasu ettemaksu summas 800 eurot. Sellest on tänaseks tasutud 540 eurot. Kuna kohus määrab nõustaja tasu summas 637,50 eurot, siis tuleb võlgnikul teha 10.08.2022 osamakse summas 97,50 eurot ja kasutusse mittevõetavas osas ehk 162,50 euro ulatuses tuleb lõpetada Rxxxx Rxxxxxxx nõustaja tasu ettemaksu nõudmine. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtu