Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv ja suurus 14×86,36 € 1×86,33 € 14×100,39 € 1×100,32 € 14× 65,73 €
Kohustuse täitmise ulatus (eurodes)
Kohustuse täitmise ulatus/põhikohus tuse täitmise ulatus %-des
1295,37
100%/100%
1505,78
100%/100%
985,92
100%/100%
1× 65,70 €
KOKKU:
3787,07
3787,07
3787,07
4.Kohustada Xit võlgade ümberkujundamiskava järgse esimese makse tegema 20. juuliks 2026 ning edaspidi iga kuu 20. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
5.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Anna-Liisa Arukask.
6.Kohustada Xit esitama usaldusisikule esimese aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 30. juuniks 2027 ning teise aruande kava täitmise lõpus, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
7.Kohustada usaldusisikut esitama kohtule aruande Xi võlgade ümberkujundamise kohta menetluse lõpuks.
8.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud Xi kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata Xi usaldusisiku Anna-Liisa Arukase tasuks 1430 eurot.
9.1.Usaldusisiku tasu 1300 eurot maksta välja kohtu deposiidist Lisellix Koolitus OÜ (registrikood 16982809, pangakonto nr EE047700771010358916 AS LHV Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
9.2.Usaldusisiku tasu 130 eurot mõista välja Xilt, mis tuleb kanda Lisellix Koolitus OÜle (registrikood 16982809, pangakonto nr EE047700771010358916 AS LHV Pank), mille kaudu usaldusisik tegutseb.
10.Tühistada Viru Maakohtu 3. novembri 2025 määrusega tsiviilasjas 2-25-17271 kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
11.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
12.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
13.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest.
Edasikaebamise kord Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUSKÄIK
1.X (avaldaja, võlgnik) esitas 15. oktoobril 2025 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja vabaabielus ja tal on kaks alaealist ülalpeetavat. Avaldaja sissetulekud on 3000-3500 eurot kuus (töötasu). Avaldaja väljaminekud on 2640 eurot kuus. Avaldajale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid. Maksejõuetuse põhjusena toob avaldaja välja, et võttis esimesed laenud elukaaslase haigestumise tõttu. Kuna elukaaslasel on diabeet, oli vaja soetada insuliinipump, kuna Haigekassa seda ei kompenseeri. Sel ajal maksis üks insuliinipump 1500 eurot. Lisaks osteti insuliinisüste. Hiljem ilmnesid terviseprobleemid ka lapsel ning raha oli vaja juba lapse tervise jaoks. Edasi võeti laene juba vanade laenude katmiseks. Laene kogunes aina rohkem, kuna laenuandjad andsid neid väga kergesti, kontrollimata maksevõimet ega võimalusi. Aja jooksul muutus maksete tasumine üha raskemaks. Avaldaja soovib täita oma kohustusi. Avaldaja saab igakuiselt tasuda oma võla katteks 300 eurot.
2.Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 3. novembri 2025 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks Anna-Liisa Arukase (usaldusisik) ning peatas võlgniku vara suhtes toimuvad või tulevikus võimalikud sundtäitmised.
3.Usaldusisiku 3. detsembri 2025 hinnangu kohaselt on võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiv võlgade ümberkujundamise menetlus.
4.Maakohus määras 18. detsembri 2025 määrusega usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidi suuruseks 1300 eurot. Võlgnik on tasunud nõutud deposiidi täies ulatuses.
5.Maakohus algatas 2. veebruari 2026 määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse ning määras kava esitamise tähtajaks 5. aprill 2026 ning pikendas 6. aprillil 2026 tähtaega 28. aprillini 2026.
6.Usaldusisik esitas 29. aprillil 2026 kohtule kinnitamiseks võlgade ümberkujundamiskava (kava).
6.1.Kõigile võlausaldajatele esitati päringud seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega. 1) Multitude Bank p.l.c loobus nõude esitamisest ja võlgniku vastu nõuet ei oma. 2) IPF Digital AS loobus nõude esitamisest ja võlgniku vastu nõuet ei oma. 3) ESTO AS loobus nõude esitamisest ja võlgniku vastu nõuet ei oma. 4) PLACET GROUP OÜ loobus nõude esitamisest ja võlgniku vastu nõuet ei oma. 5) AS Inbank Finance esitas usaldusisikule võlgnevuse osas ümberarvestuse, usaldusisik arvestas kavas põhinõuet. 6) Swedbank AS esitas nõude võlgniku vastu 2331,27 eurot. Usaldusisik tegi võlausaldaja nõudes ümberarvestuse ja leiab, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu on 985,92 eurot. Usaldusisik võttis ümberarvestuse aluseks võlgniku pangakonto väljavõtte, millest kontrollis laenulepingu väljamakset, mis oli 4800 eurot ja tagasimakseid, mida oli kokku 3814,08 eurot.
7) Bondora AS esitas usaldusisikule võlgnevuse osas ümberarvestuse, usaldusisik arvestas põhinõuet kavas.
6.2.Swedbank AS esitas kavale vastuväite. Usaldusisiku hinnangul on Swedbank AS rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Swedbank AS sõlmis võlgnikuga laenulepingu 5. jaanuaril 2024. Usaldusisik leiab, et võlausaldaja ei ole krediiti väljastades järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Lepingu sõlmimise hetkeks olid võlgnikul juba olemas laenukohustused: Bondora AS, ESTO AS, IPF Digital AS, Multitude Bank p.l.c, PLACET GROUP OÜ, Omaraha OÜ ja TKM Finants AS ees. Seega oli võlgnik juba enne lepingu sõlmimist olulises ulatuses finantsiliselt koormatud. Usaldusisik on analüüsinud võlgniku pangakonto väljavõtteid perioodil enne lepingu sõlmimist (5. jaanuar 2024) ning tuvastanud asjaolusid, mis seavad kahtluse alla võlausaldaja hinnangu võlgniku maksevõimele. Väljavõttest nähtub, et võlgniku kontole on korduvalt laekunud väiksemad summad võlausaldajatelt, eelkõige IPF Digital AS-lt (14.02.2023 – 150 eurot, 15.02.2023 – 100 eurot, 19.02.2023 – 100 eurot, 22.02.2023 – 259,84 eurot, 24.04.2023 – 40 eurot, 08.07.2023 – 22,76 eurot, 30.09.2023 – 46,68 eurot, 24.11.2023 – 29,35 eurot, 24.12.2023 – 14,58 eurot) ning Multitude Bank p.l.c-lt (02.10.2023 – 60 eurot ning 25.12.2023 – 46 eurot). Nimetatud korduvad ja väiksed laekumised viitavad sellele, et võlgnik on olnud sunnitud oma igapäevaste kulude katmiseks kasutama täiendavat laenuraha. See omakorda näitab, et võlgniku sissetulek ei olnud piisav tema tegelike kulude katmiseks ning kulud ületasid tulusid. Täiendavalt nähtub, et võlgnik on kasutanud laenatud vahendeid esmatarbekaupade, sh toidukaupade soetamiseks, mis viitab püsivale makseraskustele. Oluliseks tuleb pidada ka asjaolu, et võlgnik töötab välismaal ning kannab elamiskulusid kahes riigis, mis suurendab tema püsikulusid märkimisväärselt. Selline olukord pidi olema võlausaldajale tuvastatav ning arvesse võetav maksevõime hindamisel. Lisaks on võlgnikul ka kaks ülalpeetavat.
6.3.Võlgnik soovib kavaga kujundada ümber kolme võlausaldaja pandiga tagamata nõuded kokku 3787,07 eurot. Kava kohtule esitamise hetkeks on kavaga nõustunud Bondora AS. AS Inbank Finance kinnitas kava kättesaamist, kuid seisukohta ei esitanud. Swedbank AS esitas kava suhtes vastuväite ja tõendid. Usaldusisik palub kohtul määrata kindlaks Swedbank AS-i nõude suurus.
7.Usaldusisiku hinnangul on kavas kirjeldatud viisil võlgniku võlgade ümberkujundamine võimalik. Võlgade ümberkujundamise menetluses on võlausaldajate huvid paremini kaitstud kui pankrotimenetluses. Kava koostamisel on arvestatud võlgniku reaalse maksevõimega ning kava kinnitamisel suudab võlgnik ümberkujundatud nõuded tõenäoliselt täita. Võlgnik on motiveeritud kava täitma.
8.Usaldusisik esitas 3. detsembril 2025 ja 29. aprillil 2026 tasu taotlused, milles palub määrata enda tasuks kokku 1562 eurot. Usaldusisik palub kanda tasu Lisellix Koolitus OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluste kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele
11 tundi (tunnitasuga 130 eurot), kava täitmise järelevalve ajakuluks hindab usaldusisik 1,5 tundi (tunnitasuga 88 eurot).
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasutaotlus rahuldada.
10.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3).
11.FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
12.Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud või tuleb nõustunuks lugeda peaaegu kõik võlausaldajad. Kuivõrd võlausaldaja Inbank Finance AS ei ole usaldusisikule tähtaja jooksul seisukohta esitanud, tuleb lugeda, et ta on nõude suurusega nõustunud (FIMS § 25 lg 1). Samuti on kavaga nõustunud Bondora AS (dtl 1040). Seega on kava ja nõuetega nõustunud kaks võlausaldajat, kelle nõuded on kokku ca 74%. Kavale vaidles vastu võlausaldaja Swedbank AS.
13.Kohus ei nõustu võlausaldaja Swedbank AS-i vastuväitega ümberkujundamiskavale.
13.1.Võlausaldaja vastuväitest tuleneb, et võlausaldaja vaidleb vastu kavas märgitud võlausaldaja nõude suurusele (985,92 eurot). Usaldusisiku seisukohast tuleneb, et võlausaldaja palus kavaga ümber kujundada nõude 2331,27 eurot. Vaidlust ei ole, et võlausaldaja nõue tuleneb võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust (dtl 463-471). Lepingu alusel anti võlgnikule laenu 4800 eurot intressimääraga 18% aastas, mis kuulus tagastamisele 36 osamaksega summas 172,56 eurot (dtl 469).
13.2.FIMS § 20 lg 3 kohaselt hindab usaldusisik ümberkujundamiskava koostamisel ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta, mida tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata. Seega on usaldusisiku kohustus nõudeid kontrollida, mh kas tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete puhul on järgitud vastutustundliku laenamise
põhimõtet. Kohus peab kontrollima, kas usaldusisik on võlausaldajate nõudeid kontrollinud (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13 jj). Krediidiandja peab oma nõude eeldusena vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tõendama. See kohustus on krediidiandjal sõltumata menetlusliigist (vt ka eelviidatud Riigikohtu lahendi p 25).
13.3.Seega on usaldusisik põhjendatult andnud võlausaldajale tähtaja esitamaks tõendid, millest nähtuks, kas võlausaldaja on järginud võlgnikuga tarbijakrediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Juhul, kui usaldusisiku hinnangul on võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, siis pidi andma usaldusisik võlausaldajale tähtaja ümberarvestuse esitamiseks (vt ka RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 13). Kohus leiab, et usaldusisiku ülesanne ei ole tõendada, kas vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud, vaid krediidiandja kohustus on tõendada, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud (vt ka VÕS § 403 4 lg 13). Seega on põhjendamatud võlausaldaja etteheited usaldusisikule, et usaldusisik ei ole selgitanud, milles täpselt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine seisneb.
13.4.Kui võlausaldaja ei nõustu usaldusisiku seisukohaga nõude suuruse ja põhjendatuse kohta, siis saab ta esitada FIMS § 25 lg 1 lausel vastuväite. FIMS § 25 lg 3 alusel otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse kohus kava kinnitamisel. Võlausaldaja on vastuväite esitanud 24. aprillil 2026 (dtl 1058-1061). Usaldusisik on enda põhjendatud seisukoha, miks ta võlausaldaja vastuväitega ei nõustu, kohtule esitanud koos kavaga (dtl 1010-1013).
13.5.Kohus otsustab FIMS § 25 lg 3 esimese lause kohaselt esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse kava kinnitamisel. Kohus hindab alljärgnevalt, kas Swedbank AS on tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise nõude aluseks oleva laenulepingu sõlmimisel.
13.5.1.Vaidlust ei ole, et võlausaldaja sõlmis võlgnikuga laenulepingu 5. jaanuaril 2024 4800 euro saamiseks. Võlausaldaja selgitas (dtl 1068), et võlgniku sissetuleku suurusena võeti laenu andmisel aluseks 3507 eurot, mis tuvastati kuue kuu keskmise sissetuleku alusel (töötasu tööandjatelt Fra Airport ja Hotelldrift AS ja Fra Gate Gourmet Norway AS). Swedbank kontrollis sissetulekut Nordea panga pangakonto väljavõtte alusel (dtl 1068). Kohtule on esitatud tõenditena võlgniku Nordea panga pangakonto väljavõtted ajavahemikul 1. juuli 2023-31. detsember 2023 (dtl 1045-1052), aga ka Swedbanki pangakonto väljavõtted aastatest 2021-2025. Nendest asjakohane on 5. jaanuari 2024 lepingu hindamisel 2023. a pangakonto väljavõte (dtl 1188-1241). Nordea panga pangakonto väljavõtetelt nähtub, et võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järgides tuvastanud võlgniku pangakonto väljavõtete alusel keskmise töötasu suuruse.
13.5.2.Võlausaldaja selgitab, et tuvastas täiendavalt, et võlgnikul on varasemad finantskohustused Swedbanki ees (krediitkaardi leping), Bondora AS-i ees kuumaksega 232 eurot, ESTO AS-i ees kuumaksega 100 eurot, IPF Digital AS-i ees kuumaksega 30 eurot, Multitude Bank p.l.c ees kuumkasega 230 eurot, PLACET GROUP OÜ ees kuumaksega
58,23 eurot Omaraha OÜ ees kuumaksega 45 eurot ning TKM Finants AS-i ees kuumaksega 238 eurot, s.o kokku finantskohustusi vähemalt 933,23 eurot. Kohustused tuvastati võlgniku Swedbanki pangakontolt ning võlgnikuga telefoni (dtl 13791380) ja e-kirja teel. Sõlmitava lepingu kuumakse sai olema 172,56 eurot kuus. Swedbank järeldas sellest, et võlgniku sissetulek (3507 eurot) võimaldab tasuda kohustusi kokku 1105,79 eurot (933,23+172,56). Võlausaldaja ei ole seejuures täpsustanud, kui suur oli krediitkaardilepingust tulenev kohustus Swedbanki ees. Kohus leiab, et võlausaldaja ei ole nõuetekohase hoolsusega hinnanud võlgniku pangakontot finantskohustuste osas. Näiteks nähtub võlgniku Swedbanki pangakontolt, et tagasimakseid teistele laenuandjatele on tehtud muutuvates suurustes, nt Bondorale on mõnikord makstud 280 eurot (2023. a juuli, september), mõnikord 450 eurot (2023. a august), 225 + 250 eurot (2023. a november). Eelnev viitab kohtu hinnangul asjaolule, et võlgnik oli maksetega raskustes ja maksis võlausaldajatele nii palju, kui selleks parasjagu vahendeid oli. Samuti ei nähtu, et Swedbank oleks välja selgitanud võlgniku kogukohustused kõigi võlausaldajate ees. Ka asjaolu, et võlgnik selgitas võlausaldajale, et plaanib võlgasid tagasi maksta pensionisamba arvel (dtl 1060), kinnitab, et võlgnik oli olemasolevate laenude tagastamisega ilmselt raskustes. Usaldusisik on õigesti välja toonud, et võlgnik jätkas ka vahetult enne Swedbankilt laenu saamist väikestes summades laenukoormuse suurendamist. Samuti nähtub võlgniku Swedbanki pangakontolt, et kui nt 13. oktoobril 2023 on Bondora AS-ile makstud 225 eurot, siis 15. oktoobril 2023 on Bondora AS-ilt kantud võlgnikule 228 eurot.
13.5.3.Swedbank AS arvestas võlgniku majapidamiskulude suuruseks 1505 eurot, võttes arvesse „võlgniku kontode väljavõtetelt nähtuvaid kulutusi kogumis“. Võlausaldaja ei ole aga välja toonud, milliseid konkreetsed võlgniku igakuised kulud majapidamiskuludeks arvestati. Muuhulgas ei nähtu, kas ja kuidas võlausaldaja tuvastas, kui suured on võlgniku eluasemetega seotud kulud (arvestades, et võlgnik elas nii Norras kui Eestis). Võlgniku pangakontodelt eluasemetega seotud kulusid ei nähtu, kuid ei ole eluliselt usutav, et võlgnikul neid tegelikkuses ei olnud. Seega tulnuks sellekohane teave küsida võlgnikult. Samuti on usaldusisik õigesti välja toonud, et arvestatud ei ole võlgniku sõidukuludega, kuivõrd laenuandjale pidi olema teada, et võlgnik töötab ja elab eri riikides, millega kaasnesid talle täiendavad kulud. Seega leiab kohus, et võlausaldaja ei ole nõuetekohaselt tuvastanud võlgniku tegelikke majapidamiskulude suurust.
13.5.4.Swedbanki selgitustest usaldusisikule ei tule välja ka seda, kas ja kuidas võeti laenu andmisel arvesse võlgniku ülalpidamiskohustust kahe alaealise lapse osas.
13.5.5.Maksehäirete puudumine saab viidata asjaolule, et võlgnikul ei olnud tekkinud võlgnevusi (mis oleks kantud maksehäireregistrisse), kuid see ei tähenda, et ta oleks võimeline täiendavaid kohustusi võtma.
13.5.6.Krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ei suuda seda jooksvast
sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-1421710/105, p 25.3). Võlgniku pangakontolt nähtuvad makseraskused juba juulis 2023 (võlausaldaja kontrollis kontosid juulist kuni detsembrini 2023). Nt on võlgnik kandnud endale Norra pangakontolt
18.juulil 2023 1856 eurot (Nordea pangakonto järgi sai ta 14. juulil 2023 töötasu ca 2478 eurot). 1856 eurost on samal päeval makstud välja arvete ja finantskohustuste katteks 1641,34 eurot. Sarnane maksekäitumine nähtub 2023. a augustis, aga ka laenu andmisele eelnevale kuule 2023. a detsembris.
13.5.7.Samuti nähtub võlgniku Swedbanki 2023. a pangakontot hinnates, et võlgnik oli ilmselt juba enne 2023. a juulit võlausaldajatele tagasimaksete tegemisega raskustes. Nt 5. mail 2023 on Y kandnud võlgnikule 280 eurot, mis on kohe edasi kantud samas summas Bondora AS-ile. Sama on ka 24. mail 2023 TKM Finants AS-ile eelnenud makse tegemisega. Kohus leiab eelnevat kogumis arvestades, et praegusel juhul oli juba võlgniku Swedbanki ja Nordea pangakontosid 2023. a juulist-detsembrini hinnates selge, et võlgnik on olemasolevate finantskohustuste teenindamisega raskustes, mis oli ilmselt ka põhjus täiendava laenu taotlemiseks. Seda kinnitab asjaolu, et jaanuaris 2024 saadud laenust (4800 eurot), maksis võlgnik 2271,52 eurot Swedbankile krediitkaardi võla katteks. Olukorras, kus võlgnikul oli juba mitmete võlausaldajate (sh nn kiirlaenuandjate) ees mitmeid (kõrge intressiga) kohustusi, välja ei olnud selgitatud kogu laenukoormust (laenude suurused kokku), võlgnik võttis uusi laene, tagastatavad laenumaksed erinesid kuude lõikes, võlgniku tegelikud majapidamiskulutused on välja selgitamata (mh elukohtadele, lastele ja transpordile) ja pangakontolt nähtuvat maksekäitumist arvestades, on usaldusisik õigesti leidnud, et Swedbank AS ei ole tõendanud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist võlgnikuga laenulepingu sõlmimisel (teabe saamise ja krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Seega võis usaldusisik anda võlausaldajale tähtaja nõude ümberarvestuse esitamiseks (VÕS § 4034 lg 7).
13.5.8.Võlausaldaja ei ole vaatamata usaldusisiku antud tähtajale esitanud usaldusisikule ümberarvestatud nõuet (dtl 1062-1063 ja 1067-1069). Seetõttu on usaldusisik nõude ise ümber arvestanud. Võlausaldaja ei ole usaldusisiku nõude ümberarvestuse arvutuste õigsusele vastu vaielnud ega esitanud alternatiivset arvestust (dtl 1058-1061).
13.5.9.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus võlausaldaja vastuväite rahuldamata ja määrab Swedbank AS-i võlgade ümberkujundamisele kuuluva nõude suuruseks 985,92 eurot (FIMS § 25 lg 3). Kohus ei pea vajalikuks võlgnikku ja võlausaldajat ära kuulata, kuivõrd võlausaldaja on korduvalt usaldusisikule oma seisukohti saanud esitada ja usaldusisik on piisavalt võlausaldajale selgitusi andnud.
14.Usaldusisiku kohtule kinnitamiseks esitatud kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Kavas on märgitud, milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse (FIMS § 20 lg 1 p 1).
Kava kohaselt on võlgnikul on pandiga tagamata nõudeid kolme võlausaldaja ees kokku 3787,07 eurot. Usaldusisik on kohustuste tuvastamisel hinnanud nende tõendatust ja õiguspärasust (FIMS § 20 lg 3). Seetõttu võlausaldajad Multitude Bank p.l.c, IPF Digital AS, ESTO AS, PLACET GROUP OÜ loobusid nõude esitamisest ja kinnitasid, et võlgniku vastu nõudeid ei oma. Võlgnik on kavaga taotlenud FIMS § 21 lg 1 alusel kavaga kohustuste ümberkujundamist kohustuste vähendamise, täitmise tähtaja pikendamise ja osadena täitmise teel. Eelviidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Järelikult on võimalik samaaegselt kasutada mitut abinõud. Kohtu arvates on praeguses asjas valitud abinõud võlgnikul tekkinud makseraskuste ületamiseks õiglased ja sobivad, võttes arvesse võlgniku sissetuleku suuruse, alaealiste laste ülalpidamiskohustust ning ühtlasi võlausaldajate õigustatud huvisid ja õigusi nõude rahuldamisel. Usaldusisik on õigesti viidanud, et võlgniku pankroti korral muutuksid sissenõutavaks kõik võlgniku kohustused. Kohus nõustub usaldusisiku seisukohaga, et pankrotimenetluse korral saaks pandiga tagamata võlausaldajate nõudeid rahuldada ilmselt väiksemas ulatuses kui kavaga rahuldamisele kuulub.
15.Kavas on märgitud ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg – 15 kuud (FIMS § 20 lg 1 p 2).
16.Viitega FIMS § 22 lg-le 1 on kavas märgitud, et kava kinnitamisel lõppevad kõik krediidi- ja kestvuslepingutest tulenevad nõuded, mis muutuksid sissenõutavaks või on muutunud sissenõutavaks pärast maksejõuetusavalduse esitamist. Kohus järeldab sellest, et kava osaks on tingimus, et kava kinnitamisel lõppevad kõik kavaga hõlmatud nõuete aluseks olevad lepingud. Kohus märgib, et võlausaldajad ei ole usaldusisikut teavitanud, et lepingute lõppemisega kaasneksid mingid täiendavad rahalised kohustused (mida kava ei hõlma). Võlausaldajad ei saa seetõttu esitada võlgnikule täiendavaid nõudeid seoses lepingute lõppemise tagajärgedega (kui need eksisteerivad), sest ka need on kavaga hõlmatud.
17.Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamisega ületada elukaaslase ja lapse tervisekulude kandmiseks võetud laenudega (ning hiljem nende katteks võetud laenudega) tekkinud makseraskused ning vältida pankrotimenetlust. Kohtu arvates on kavas esile toodud asjaolud, mis annavad alust arvata, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida (FIMS § 20 lg 1 p 3). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et võlgnik ei suuda kava igakuiselt täita. Kava kohaselt on võlgnikul kindel igakuine sissetulek. Usaldusisiku kinnituse järgi tasub kava raames enda sissetulekutest igakuiselt ca 250 eurot. Maksegraafik on koostatud selliselt, et võlgnikul oleks võimalik seda tasuda ka ettenägematute olukordade ajal (töökoha vahetus), ilma et uuesti makseraskustesse satuks. Seeläbi on võlgnikul võimalik püsivat maksejõuetust vältida.
18.Kohtu hinnangul on täidetud FIMS § 26 lg 2 alused kava kinnitamiseks ning kohus kinnitab kava.
19.Kohus ei ole tuvastanud FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid kava kinnitamise.
19.1.Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu ette ei ole toodud ka asjaolusid, mis annaksid alust arvata, et makseraskused on ületatavad võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega. Seega ei esine FIMS § 27 lg 1 p-s 1 nimetatud asjaolusid.
19.2.Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku sissetulekuid ja väljaminekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2).
19.3.Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4).
20.Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
21.FIMS § 16 lg-s 3 sätestatud usaldusisiku nimetamisel kohtu poolt kohaldatud abinõusid võib rakendada kuni pankroti väljakuulutamiseni, ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus tühistab käesoleva määrusega kava kinnitamisel maakohtu 3. novembri 2025 määrusega käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud.
22.Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35 lg 1). Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutab abi järelevalvekohustuse täitmisel (FIMS § 35 lg 2). Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule ka aruande (FIMS § 35 lg 4).
23.FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta esimest korda 30. juuniks 2027 ning teine kord pärast kava tähtaja möödumist. Aruande edastab usaldusisik kohtule.
24.Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende
suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
25.Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1562 eurot (11 tunni eest tunnitasuga 130 eurot ja 1,5 tunni eest tunnitasuga 88 eurot). Kohus märgib, et usaldusisiku tasu taotlus sisaldab toiminguid veel mitte tehtud töö eest. Kohus loeb tasutaotluse summas 132 eurot järelevalvemenetluse tasu eelkalkulatsiooniks. Kohus ei saa määrata ümberkujundamiskava järelevalve tasu enne järelevalve teostamist. Kohus saab määrata usaldusisikule võlgade ümberkujundamise menetluses kava üle järelevalve teostamisel tasu iga aasta möödumisel (FIMS § 54) ja menetluse lõpus. Alljärgnevalt hindab kohus seega, kas usaldusisiku tasu 1430 eurot (s.o 1562-132) on põhjendatud.
25.1.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
25.2.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 130 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 11 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, kontrollinud nõuete põhjendatust (sh vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist), teinud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad, samuti tulemusliku võlgade ümberkujundamise kava, millega on peaaegu kõik võlausaldajaid nõustunud. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1430 eurot, s.o (11 h × 130 eurot).
25.3.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 1300 eurot. 1300 eurot tuleb seega hüvitada võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel Lisellix Koolitus OÜ-le, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9). Sellest ülejääv summa 130 eurot tuleb välja mõista võlgnikult (FIMS § 8 lg 3 esimene lause).
26.Kohus jätab FIMS § 8 lg 3 alusel võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ning võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.