2.Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja X (isikukood 39404260286) esitas 2.4.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse SA Ida-Viru Keskhaigla vastu. Kaebaja taotleb kohtult: viia läbi teenistuslik kontroll arsti Dajana Krafti tegevuse suhtes ning algatada menetlus arsti hooletuse tunnustel;anda õiguslik hinnang uuringute tegemisest keeldumise õiguspärasusele;tagada viivitamatu ja täielik tervisekontroll, sealhulgas:röntgen/MRT vajaduse korral; südame-veresoonkonna uuringud; hingamisteede uuringud (astma); närvilihassüsteemi uuringud;väljastada kirjalik meditsiiniline hinnang koos diagnoosi, soovituste ja vastunäidustustega; vabastada töölt kuni täieliku tervisekontrolli lõpuni; rakendada distsiplinaarmeetmeid meditsiinitöötajate suhtes, eelkõige arsti Dajana Krafti suhtes, ning piirata tema kokkupuudet kaebajaga. Kaebuselt ei ole riigilõivu makstud. Kaebuse on esitanud kaebaja nimel abikaasa Samira X-i.
2.SA Ida-Viru Keskhaigla vastas 25.5.2026 kohtunõudele. Vastuses selgitati , et 21.11.2025 vaadati patsient X üle seoses kukkumisega. Tema terviseseisundit hinnati valveõe poolt, kes määras spordikeelu ja andis kaasa valuvaigistavad ravimid. Epikriisis on kommenteeritud vigastusi järgnevalt: „ Välisel vaatlusel tuvastatud parema käe kämblapiirkonna vähene turse, punetus.“25.11.2025 dr Krafti epikriisis on kommentaar, et patsient on väga pretensioonikas, soovib igatpidi saada töölt vabastuse tõendit. Lisaks teatas
3-26-967 patsient, et hüpertoonia ravi osas soovib ta esialgu konsulteerida kardioloogiga vabadusest ning annab õele teada, kas tema hakkab võtma ravimeid või mitte. 01.12.2025 viibis patsient pulmonoloogia diagnostikal, mille vastusest selgub, et hingamisfunktsioon on normis. 13.01.2025 viibis patsient dr Irina Kivi vastuvõtul (perearst/infektsioonist), kellele kaebas dermatiidi ägenemist. Patsient kasutas hüdrokortisooni kreemi atoopilise dermatiidi raviks umbes 4,5 a. Kui sai teada, et tegemist on steroidiga, ei soovinud enam seda preparaati kasutada. Perearst ordineeris edasiseks ravi Elidel kreemiga. Lisaks jäi patsient jälgimisele vererõhu osas- mõõta vererõhku 3 nädalat 1-2 korda nädalas. Novembris patsient keeldus vererõhu raviga alustamisest. Muu hulgas suunati X seoses kaebustega ka üldkirurg dr Feodorovi juurde, kus ta viibis 09.03.2026. 30.12.2025 teostati röntgen, mille kirjelduses on, et nimme-ristluu piirkonnas fraktuuri nähtavale ei tule. Kinnitame, et Ida-Viru Keskhaigla osutab tervishoiuteenust vastavalt arsti- ja õendusteaduse üldisele tasemele, kehtivatele õigusaktidele ja Tervisekassa ravi rahastamise lepingu (sh lisa 2f) tingimustele. Viru Vanglas on tagatud ööpäevaringne vältimatu abi ning plaanilist tervishoiuteenust osutatakse ravijärjekorra alusel. Haigla ei nõustu, et patsiendi kaebuseid oleks ignoreeritud. X on suunatud kõigile arsti hinnangul vajalikele uuringule ja patsiendi tervislikku seisundit on jälgitud põhjaliku hoolsusega. Vanglameditsiini teenistus juhib tähelepanu, et patsiendile ordineeritava ravi ja uuringute vajaduse otsuse teeb arst, mitte patsient. Vanglameditsiini teenistuse hinnangul on kinnipeetava käitumine manipuleeriv ja suunatud tööst vabastuse saamiseks. Haiglal ei ole kaebusi tervishoiutöötajate tegevuse osas“.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Lähtuvalt HKMS § 2 lg-st 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest.
4.Esiteks peab kohus vajalikuks märkida, et haldusasjas 3-26-427, mis on kohtu menetluses, nõuab kaebaja kaebuses SA Ida-Viru Keskhaigla vastu: vaadata 09.01.2026 vastus sisuliselt uuesti läbi; Viia läbi sisemine uurimine rikkumiste asjaolude selgitamiseks; Väljastada täielik meditsiinidokumentatsioon ajavahemiku 21.11.2025–19.01.2026 kohta, sealhulgas: kõik ravimääramised, määratud ja tegelikult väljastatud ravimid, annused ja manustamise ajad,andmed ravimite võtmisest keeldumise kohta, kõik vererõhu mõõtmise kanded, kui neid üldse tehti.Väljastada dokument, mis kinnitab mu abikaasa avalduse esitamist 19.01.Selgitada perearsti korralduste täitmata jätmise põhjused.Vaadata uuesti läbi moraalse kahju hüvitamise nõue summas 40 000 eurot VÕS § 130 alusel.Teatada nende meditsiinitöötajate nimed, kes on rikkumised toime pannud.
5.Teiseks märgib kohus, et haldusasi 3-26-842 on 10.6.2026 määrusega võetud kohtu menetlusse. Kaebaja leiab, et SA Ida-Viru Keskhaiglas määrati kaebajale aastatel 2020–2025 ravi, mis ei vastanud meditsiinilistele standarditele. Kaebajale ei tehtud analüüse, ei kontrollitud tema hormonaalset tasakaalu, ei uuritud neerupealiste funktsiooni ega hinnatud võimalikke riske. Kaebaja terviseseisund halvenes ning hormonaalse preparaadi pikaajaline kasutamine põhjustas süsteemseid tagajärgi. Kaebuse kohaselt on kaebaja pöördumisi ignoreeritud – ta esitas kaebused 16.01.2026, 28.01.2026 ja 02.02.2026, kuid vastuseid ei saanud. Vangla administratsioon piiras kaebaja suhtlust lähedastega, takistades sellega tema õiguste kaitset. Kaebaja taotleb kaebuses tunnistada Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla tegevus õigusvastaseks, kohustada läbi viima põhjalik meditsiiniline uuring, määrata sõltumatu ekspertiis, vaadata ravi üle ning mõista välja 50 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja palub kaebuses algatada ametlik kontroll, anda kriminaalõiguslik hinnang, võtta vastutavad isikud vastutusele ja kutsuda nad kohtusse ütluste andmiseks.
3-26-967
6.Kolmandaks märgib kohus, et haldusasjas 3-26-969, mis on kohtu menetluses nõuab kaebaja Viru Vanglalt seoses kukkumisega 21.11.2025 mittevaralist kahju summas 6500 eurot.
7.Neljandaks märgib kohus, et haldusasjas 3-26-965, mis on kohtu menetluses, nõuab kaebaja SA Ida-Viru Keskhaiglalt mittevaralist kahju 80 000 eurot seoses“ asjaoluga, et 25.novembril 2025 pöördus kaebaja, viibides isolatsioonitingimustes ja täielikus sõltuvuses riigiasutustest, meditsiinipersonali poole raskete ja potentsiaalselt eluohtlike sümptomitega: pidev ja süvenev valu soolestiku piirkonnas;regulaarne vereeritus roojamisel;väljendunud sügelus ja valusündroom, mis põhjustab igapäevaseid kannatusi.Nimetatud sümptomid nõuavad üldtunnustatud meditsiiniliste standardite kohaselt viivitamatut uurimist, sealhulgas laboratoorseid analüüse ja instrumentaalset diagnostikat.Sellest hoolimata ei osutatud kaebajale meditsiinilist abi.51 päeva jooksul pärast pöördumist:ei teostatud ühtegi uuringut;ei määratud ega tehtud analüüse;ei korraldatud arsti vastuvõttu;patsiendi pöördumisi sisuliselt ignoreeriti.Selline tegevusetus on jäme, süsteemne ja eluohtlik, arvestades, et kaebajal puudus ja puudub võimalus iseseisvalt meditsiinilist abi saada“.
8.Kaebaja on sisuliselt esitanud kohtusse kohustamiskaebuse. Kaebaja nõuab kohtult SA IdaViru Keskhaigla vastu esitatud kaebuses: viia läbi teenistuslik kontroll arsti Dajana Krafti tegevuse suhtes ning algatada menetlus arsti hooletuse tunnustel;anda õiguslik hinnang uuringute tegemisest keeldumise õiguspärasusele;tagada viivitamatu ja täielik tervisekontroll, sealhulgas:röntgen/MRT vajaduse korral; südame-veresoonkonna uuringud; hingamisteede uuringud (astma); närvi-lihassüsteemi uuringud;väljastada kirjalik meditsiiniline hinnang koos diagnoosi, soovituste ja vastunäidustustega; vabastada töölt kuni täieliku tervisekontrolli lõpuni; rakendada distsiplinaarmeetmeid meditsiinitöötajate suhtes, eelkõige arsti Dajana Krafti suhtes, ning piirata tema kokkupuudet kaebajaga.
9.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
10.HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kaebaja on taotlenud seda, et kohus viiks läbi teenistusliku kontrolli arsti Dajana Krafti tegevuse suhtes ning algataks menetluse arsti hooletuse tunnustel; annaks õigusliku hinnangu uuringute tegemisest keeldumise õiguspärasusele, rakendaks distsiplinaarmeetmeid meditsiinitöötajate suhtes, eelkõige arsti Dajana Krafti suhtes, ning piiraks tema kokkupuudet kaebajaga ning vabastaks kaebaja töölt kuni täieliku tervisekontrolli lõpuni.
11.Kohus selgitab, et halduskohus ei algata ega vii ametnike/arstide suhtes läbi teenistuslikku kontrolli või distsiplinaarmenetlust. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda sellise menetluse algatamist või ametnikule/arstile distsiplinaarkaristuse määramist. Samuti ei saa kaebaja eraldiseisvas menetluses nõuda kohtu poolt arstide suhtes mingite muude karistuslike meetmete kohaldamist meditsiinitöötajate/arstide suhtes. Eeltoodust lähtuvalt tuleb arstide, mh Dajana Krafti tegevuse, teenistusliku kontrolli, menetluse algatamise või vastutusele võtmise või vabastada kaebaja töölt kuni täieliku tervisekontrolli lõpuni nõuded tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
12.Halduskohus tagastab kaebuse kohustamisnõudes halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel, kuna kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Halduskohtu menetluses on juba haldusasjas 3-26-842 esitatud kaebus, kus kaebaja taotleb kaebuses tunnistada Sihtasutuse Ida-Viru Keskhaigla tegevus õigusvastaseks, kohustada läbi viima põhjalik meditsiiniline uuring, määrata sõltumatu ekspertiis, vaadata ravi üle ning mõista välja 50 000 eurot mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja palub kaebuses algatada ametlik kontroll, anda kriminaalõiguslik hinnang, võtta vastutavad isikud vastutusele ja
3-26-967 kutsuda nad kohtusse ütluste andmiseks. Halduskohtu menetluses on ka haldusasjas 3-26965 esitatud kaebus, kus kaebaja väidab, et kaebajale ei antud meditsiinilist abi 51 päeva jooksul pärast pöördumist, ei teostatud ühtegi uuringut; ei määratud ega tehtud analüüse;ei korraldatud arsti vastuvõttu;patsiendi pöördumisi sisuliselt ignoreeriti. Seega käesolevas kohtuasjas esitatud nõue kohustada IVKH tagama kaebajale viivitamatu ja täielik tervisekontroll, sealhulgas:röntgen/MRT vajaduse korral; südame-veresoonkonna uuringud; hingamisteede uuringud (astma); närvi-lihassüsteemi uuringud;väljastada kirjalik meditsiiniline hinnang koos diagnoosi, soovituste ja vastunäidustustega on hõlmatud kohtuasjades 3-26-427, 3-26-842,3-26-965 esitatud nõudega sisuliselt kohustada osutama kaebajale kohast ja tõhusat ravi jj. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui reeglina hinnatakse haldusakti või toimingu õiguspärasust selle andmise aja seisuga, siis kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad nõude eeldused olema täidetud ka kohtuotsuse tegemise ajal. Kui kohtuotsuse tegemise ajal esinevad faktilised asjaolud või õiguslik olukord ei võimalda vastustajal kaebaja taotletud haldusakti anda või toimingut teha, siis jäetakse kohustamisnõue rahuldamata (vt Riigikohtu lahendid 17.05.2021 asjas 3-18-1432 p 42, 01.03.2017 asjas 3-3-1-79-16 p 20). Kohtul tuleb seega ülalmärgitud kohtuasjade raames lahendada küsimus, kas kaebajale osutatud ravi on kohtuotsuse tegemise seisuga nõuetekohane võlaõigusseaduse § 762 tähenduses (vastab vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatavale hoolele). Kirjeldatu alusel kuuluks käesolevas kohtuasjas esitatud kaebus tagastamisele ka HKMS § 121 lg 1 p 3 ja HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. 13.HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Vastustaja Ida-Viru Keskhaigla on kinnitanud, et osutab tervishoiuteenust vastavalt arsti- ja õendusteaduse üldisele tasemele, kehtivatele õigusaktidele ja Tervisekassa ravi rahastamise lepingu (sh lisa 2f) tingimustele. Viru Vanglas on tagatud ööpäevaringne vältimatu abi ning plaanilist tervishoiuteenust osutatakse ravijärjekorra alusel. Haigla ei nõustu, et patsiendi kaebuseid oleks ignoreeritud. X on suunatud kõigile arsti hinnangul vajalikele uuringule ja patsiendi tervislikku seisundit on jälgitud põhjaliku hoolsusega. Vanglameditsiini teenistus juhib tähelepanu, et patsiendile ordineeritava ravi ja uuringute vajaduse otsuse teeb arst, mitte patsient. Vanglameditsiini teenistuse hinnangul on kinnipeetava käitumine manipuleeriv ja suunatud tööst vabastuse saamiseks. Haiglal ei ole kaebusi tervishoiutöötajate tegevuse osas. Kohus nõustub IVKH antud seisukohaga. Kaebajal puudub õigus nõuda tervishoiuteenuse osutajalt kindla sisuga protseduuride tegemist tema soovitud ajal ja viisil. Kui kaebaja vabatahtlikult loobub meditsiinilise abi saamisest /uuringutest, ei ole see vastustajale etteheidetav. Kuna kohtu hinnangul ei viita esitatud materjalid sellele, et tervishoiuteenuse osutamisest/uuringutest oleks õigusvastaselt keeldutud või, siis ei ole kohustamiskaebuse rahuldamine tõenäoline. Kohus tagastab kaebuse. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 14.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja terviseandmete kaitseks tema nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.