Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Kaire Orion ja Tanel Saar 10. juuni 2026, Tartu 3-25-696 X.X. kaebus Luunja Vallavalitsuse 19. veebruari 2025. a korralduse nr 2-4/65 tühistamiseks Luunja valla määruskaebus Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2026. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X.X. esindajad v.adv Tanel Kask ja v.adv Margo Lemetti Vastustaja XXX esindaja Marko Jaeger
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Luunja valla määruskaebus ja tühistada Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2026. a määrus.
2.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta X.X. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus on lõplik (HKMS § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Luunja Vallavalitsus andis 19. veebruaril 2025. a korralduse nr 2-4/65, millega seadis kaebaja ühisomandisse kuuluvatele Xxx (katastritunnus xxx), Xxx (katastritunnus xxx) ja Xxx (katastritunnus xxx) kinnistutele tähtajatu sundvalduse valgustatud jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ning majandamiseks. Vastustaja määras sundvalduse tasuks ühekordse maksena Xxx kinnistule 1400 eurot ning Xxx kinnistutele vastavalt 35 eurot ja 800 eurot.
2.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tühistada Luunja Vallavalitsuse 19. veebruari 2025. a korralduse nr 2-4/65. Kaebuse kohaselt puudub vaidlustatud korralduses viide nii detailplaneeringule või projekteerimistingimustele, mille alusel kavandatava jalgratta- ja jalgtee rajamiseks sundvaldusi seatakse. Omandiõiguse riive sundvalduse tõttu on sedavõrd suur, et vastustaja oleks pidanud sundvalduse seadmise asemel kinnisasjade osad omandama. Korralduses on sundvalduse tasu põhjendamatult madal, kuna on ebaõigesti määranud maa maksustamishinna alusel.
3.Kaebaja esitas 10. aprillil 2026 kohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Luunja Vallavalitsuse 19. veebruari 2025. a korralduse nr 2-4/65 kehtivuse ning keelata jalgratta- ja jalgtee rajamine Xxx kinnistul (katastriüksuse numbrid xxx ja xxx) ja Xxx kinnistul (katastriüksuse number xxx) kuni kohtulahendi jõustumiseni. Taotluse kohaselt kavatseb vastustaja alustada Lohkva-Kabina-Vanamõisa jalgratta- ja jalgtee ehitamist 2026. aastal pärast eelarve vastuvõtmist. Kirjas kaebajale märkis vastustaja, et jalgratta- ja jalgtee ehitamise tõttu jäävad osa Xxx kinnistul (katastriüksuse tunnus xxx) asuvatest puudest ja põõsastest teekoridori ja need tuleb eemaldada. Pärast tee rajamist ei ole sundvalduse seadmise korralduse tühistamine kaebaja õiguste kaitseks tõhus abinõu. Tee lammutamine ei taastaks esialgset olukorda, sest tehtud on pinnase ümberpaigutamise töid ning Xxx kinnistult on maha võetud kõrghaljastus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjusta avalikku huvi, sest avalikes huvides pole ehitada teed viisil, mis rikub ebaproportsionaalselt isiku põhiõigusi.
4.Vastustaja leidis vastuses, et esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ning on vastuolus kaaluka avaliku huviga. Nii vastustaja läbirääkimised kaebajaga kui ka kohtule esitaud kaebus on suunatud üksnes maakasutuse tasu tõstmisele. Kaebaja on korduvalt väljendanud, et on maakasutusega nõus, kuid ei nõustu talle makstava tasu suurusega. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendab võib see suure tõenäosusega tähendada olukorda, kus suure avaliku huviga objekt jääks rajamata ning kogu projekt realiseerimata. Kaebajale ei saa tekkida kahju, mida ei oleks võimalik kõrvaldada raha maksmise kohustusega. Tegemist on hoonestamata kinnistutega, sundvaldus ala asub riigimaantee kaitsevööndis.
5.Tartu Halduskohus 24. aprilli 2026. a määrusega jättis kaebaja taotluse läbi vaatamata Xxx ja Xxx kinnistutel jalgratta- ja jalgtee rajamise keelamise osas (resolutsiooni punkt 1) ning rahuldas taotluse ülejäänud osas ja peatas Luunja Vallavalitsuse 19. veebruari 2025. a korralduse nr 2-4/65 kehtivuse kuni praeguses haldusasjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Halduskohus selgitas, et sundvalduse seadmise otsusega määratakse küll kindlaks, millisel viisil on sundvalduse teostaja õigustatud kinnisasja kasutama (KAHOS § 39 lg 7 p 2), kuid sundvalduse seadmise otsus ei anna õigust ehitada ehitist, mille rajamiseks nõutav ehitusluba. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus Luunja Vallavalitsuse 19. veebruari 2025. a korralduse kehtivuse peatamiseks. Riigihangete registrist nähtuvalt on vastustaja alustanud 16. märtsil 2026 hanget „Valgustatud jalg- ja jalgrattatee rajamine Luunja vallas Lohkva ja Veibri külas“. Kaebaja kolm kinnistut asuvad hanke esemeks oleva Lohkva–Veibri piirkonna valgustatud jalgratta- ja jalgtee võrgustiku rajamise esimese etapi ehitustööde alal. On tõenäoline, et ehitustööd algavad lähinädalatel ning eeldatavasti asutakse esmalt maha võtma Xxx kinnistul asuvaid puid ja põõsaid. Pärast Xxx kinnistul puude mahavõtmist ja kõigil kolmel kinnistul pinnasetööde tegemist ei ole kaebajal võimalik senist olukorda taastada. Seega ähvardab kaebajat tagajärg, mida on põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga praktiliselt võimatu kõrvaldada. Kaebuse eduväljavaateid ei ole alust pidada vähesteks. Kaebaja on esitanud kaalukaid argumente ja tõendeid, mis osutavad, et sundvalduse tasu võib olla määratud õigusvastaselt. Kaebaja õiguste riivet ei saa pidada väheintensiivseks. Olemasoleva teabe põhjal on väga tõenäoline, et kergliiklustee rajamise vastu esineb kaalukas avalik huvi. Puudub alus kahelda, et avalikkus on huvitatud nii sellest, et kergliiklusteid oleks võimalikult palju, kui ka sellest, et nende rajamisel kasutataks lisaks kohaliku omavalitsuse eelarvelistele vahenditele ka Euroopa Liidu struktuurifondidest määratavaid toetusi. Siiski ei ole äratuntav, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kahjustaks seda huvi. Vastustaja pole väitnud ega
põhistanud, et RTK nõuaks esialgse õiguskaitse kohaldamise korral toetuse tagasi. Samuti ei ole vastustaja väitnud, et ta ei suudaks esialgse õiguskaitse kohaldamise korral ehitustöid projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul lõpetada. Võttes arvesse kaebuse suuri eduväljavaateid, ei ole praeguses asjas avalik huvi haldusakti kohtumenetluse ajal täitmise vastu kaebaja õigustest kaalukam. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel tuleks kaebajal lõplikult leppida kinnistutel pinnase ümberpaigutamise ning Xxx kinnistul teeäärsetest puudest ilmajäämisega. Kuna puude mahavõtmise vajadus pidi olema vastustajale sundvalduse seadmisel ettenähtav, oli tal võimalik määrata mahavõetavate puude eest hüvitis sundvalduse seadmise otsuses (KAHOS § 39 lg 6 ja § 39 lg 7 p 4). Vastustaja ei ole kohtumenetluses väitnud, et tal oleks selleks takistusi olnud.
6.Vastustaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse kohaldamise osas ja teha uus määrus, millega jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja hinnangul on halduskohus esialgset õiguskaitset kohaldades allutanud väga olulise avaliku huvi kitsale erahuvile, mis on rahaga hüvitatav. Käesoleval juhul on kaebaja õiguste riive ebaoluliste tagajärgedega. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel on ilmselge, et ohtu satub oluline avalik huvi rajada maanteele, kus on ainult sõidutee, kuid liiklust on palju, jalg- ja jalgrattatee, mis parandab eelkõige kohalike turvalisust. Juhul kui projektis puudub maakasutuse õigus siis selles osas projekti ei rahastata, sest projekti pole võimalik ellu viia. Konkreetsete puude arv, mis tuleb eemaldada, selgub ehitustöödega alustamisel. Hüvitamise kohustust on selgitatud ka sundvalduse korralduses. Vallal ei ole huvi kuidagi nende puude võrra rikastuda. Juhul kui kohus leiab, et vald võib hakata kahju hüvitamisest kõrvale hoidma ja nõudma uue kohtumenetluse algatamist siis on võimalik see tagada muu meetodiga, nõudes näiteks mingi summa deponeerimist.
7.Seisukohas määruskaebuse kohta leiab kaebaja, et määrauskaebus ei ole põhjendatud ja palub jätta see rahuldamata. Kaebaja hinnangul õigustab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist kaebuse perspektiivikus ning asjaolu, et puude mahavõtmist ja kergliiklustee rajamist ei saa niisama lihtsalt olematuks teha. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel ei oleks kaebaja õiguste kaitse efektiivne. Kaebaja ei ole selles süüdi, et kohtumenetlused kestavad kaua, ning ei pea seetõttu loobuma oma õiguste efektiivsest kohtulikust kaitsest. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vastuolus avaliku huviga. Kui vastustaja rajab kohtumenetluse ajal toetusrahaga kergliiklustee ja kaebus rahuldatakse, kaob tagasiulatuvalt maakasutusõigus. Vastustajal tuleb siis maksta tagasi nii kergliiklustee rajamiseks antud toetus kui ka kõrvaldada õigusvastased tagajärjed, see tähendab kergliiklustee eemaldada ja taastada kaebaja kinnistutel endine olukord.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
Määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Esialgse õiguskaitse abinõu kohaldades leidis halduskohus, et kaebajal esineb esialgse õiguskaitse vajadus (HKMS § 249 lg 1) ning kaebaja õiguste kohese kaitse vajadus on kaalukam kui avalik huvi vaidlustatud korralduse täitmiseks kohtmenetluse ajal (HKMS § 249 lg 3).
9.Esialgse õiguskaitse taotluses tõi kaebaja vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamata jätmise pöördumatu tagajärjena esile, et kergliiklustee rajamise järel on tehtud pinnase ümberpaigutamise töid ning Xxx kinnistul on maha võetud kõrghaljastus. Halduskohus nõustus kaebajaga, et sundvalduse alal puude langetamine ja kergliiklustee rajamiseks
pinnastööde tegemisega põhjustatud kaebaja õiguste riive ei oleks kaebuse rahuldamise korral mõistlike jõupingustega kõrvaldatav. Ringkonnakohus kaebaja ja halduskohtuga ei nõustu.
10.Iseenesest on õige, et kergliiklustee ehitamine toob kaasa sundvalduse alal kaebaja kinnisasjade taimestiku vähemalt osalise kõrvaldamise ja pinnase ümberkujundamise. Õige on seegi, et praegust olustikku maatükkidel, vähemalt kõrghaljastuse osas, ei ole tõenäoliselt võimalik seejärel koheselt taastada. Neid tagajärgi ei saa pidada kinnisasja omaniku jaoks ebaoluliseks. Seejuures ei saa aga mööda vaadata sellest, et esialgse õiguskaitse kohaldamine saab olla suunatud nende kaebaja õiguste tagamisele, mille kaitseks kaebaja kaebusega kohtusse pöördus. Teisisõnu ei ole põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja nende seadusega kaitstud huvide kaitseks, mille kaudu kaebaja ei ole tema omandiõiguse rikkumise väidet kaebuses sisustanud. Vastustaja toob põhjendatult välja, et kaebaja tegevusest nii haldusmenetluses kui halduskohtule esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja ei näe enda omandiõiguse rikkumist selles, et kergliiklustee rajatakse üle kaebajale kuuluvate kinnisasjade, s.o kaebaja omandit kasutatakse avalikes huvides, vaid selles, et omandiõiguse riivet ei kompenseerita kohaselt. Kaebaja leiab, et sundvalduse alal on omandiõiguse riive sedavõrd intensiivne (maatükkide senine kasutus ei ole enam võimalik), et kohane olnuks vastustajal need maatükid õiglase hinna eest omandada. Igal juhul on vaidlustatud korraldusega talle määratud sundvalduse tasu põhjendamatult madal ja ka juhul, kui vastustaja maatükke ei omanda, tuleb kaebajale määratud tasu oluliselt suurendada.
11.Vaidlust ei ole, et vaidlusalused kinnistud on maatulundusmaa sihtotstarbega, kinnistud ei ole kaebaja ega tema lähedaste elukohaks. Kaebaja ei väida sedagi, et kinnisasjad oleks tema või tema lähedaste püsivas kasutuses lõõgastuse, vabaaja veetmise või muul isiklikul otstarbel. Kaebaja seostab sundvalduse seadmise ja kergliiklustee ehitamise negatiivset mõju sellega, et sundvalduse ala ei saa sihtotstarbeliselt (maatulundusmaana) kasutada (dtl 5) ja puude raiumine vähendab Xxx kinnistu väärtust (dtl 177). Seega peab kaebaja ise oma sundvalduse seadmise korraldust omandiõigust kahjustavaks seetõttu, et sellega kaasneb talle kuuluvate kinnistute väärtuse vähenemine, mida sundvalduse tasu piisvalt ei kompenseeri. Kaebaja ei ole nimetanud asjaolusid, millest nähtuks tema muu huvi säilitada kinnistute sundvalduse ala muutumatuna praegusel kujul. Näiteks ei väida kaebaja, et tal oleks arusaadav huvi, et just konkreetsed sundvalduse alal olevad puud kasvama jääksid. Kinnistutel praeguse olukorra muutumatuna säilitamise huvi oleks ilmses vastuolus kaebuses kirjeldatud kaebaja käitumisega haldusmenetluses, kus kaebaja tegevus oli suunatud sundvalduse tasu suurendamisele ning kaebaja ei esitanud põhjusi, miks sundvalduse seadmine või sundvalduse ala sundvõõrandamine oleks välistatud ka õiglase tasu määramise korral.
12.Nendel asjaoludel ei näe ringkonnakohus, et kaebuse eesmärgiga kooskõlas oleks kaebaja õiguste kaitse kaebuse rahuldamise korral võimatu või ebamõistlikult keeruline ka juhul, kui vastustaja asub kohtumenetluse ajal sundvaldusega kaasnevaid õigusi teostama ning rajab kinnistutele kergliiklustee. Sõltumata kergliiklustee valmisehitamisest on kohtumenetluse järel haldusmenetluses võimalik otsustada nii sundvalduse tasu suurendamine kui ka sundvalduse seadmise asemel sundvalduse ala omandamine valla poolt. Ekslik on kaebaja arusaam, et kaebuse rahuldamise korral on ainsaks võimalikuks tulemiks kergliiklustee ehitamisele eelnenud olukorra taastamine kinnistutel. Kaebuse rahuldamise korral on vastustajal võimalik jätkata haldusmenetlust arvestades kohtumenetluses ilmnenud asjaolusid, samuti kohtu juhtnööre haldusmenetluses õiguspärase tulemuseni jõudmiseks. Kuigi halduskohus sedastas, et põhjendamatult madala sundvalduse tasu määramise korral on sundavalduse seadmine tervikuna õigusvastane, ei tähenda see siiski, et sellises olukorras
tuleks vaidlustatud korraldus igal juhul tervikuna tühistada. Ka kaebuse nõude põhjendatuse korral võib kohus otsustada siiski tühistada vaidlustatud korralduse üksnes sundvalduse tasu määramise osas. See võib nii olla näiteks juhul, kui on piisavalt selge, et vastustaja õiguspärase tegevuse korral oleks samuti otsustanud sundvalduse seada ning seega viiks haldusmenetluse kordamine sama otsuse tegemiseni. Nagu ringkonnakohus eelnevalt selgitas, ei oleks selline lahendus vastuolus kaebuse eesmärgiga, kuna tagaks kaebaja omandiõiguse riive kohase hüvitamise. Seega ei ole vastustaja poolt sundvalduse seadmisega saadud maakasutusõiguse realiseerima asumise vältimine vajalik kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks. Vastavalt ei ole kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust.
13.Kuid esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole põhjendatud ka juhul, kui jaatada kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust põhjusel, et kergliiklustee rajamine võib vähemalt kaudselt põlistada sundvalduse õigusvastase seadmisega kaasneva omandiõiguse riive. Halduskohus selgitas asjakohaselt, et peab olemasoleva teabe põhjal väga tõenäoliseks, et kergliiklustee rajamise vastu esineb kaalukas avalik huvi. Määruskaebusest ilmneb, et kergliiklustee rajamise peamiseks eesmärgiks on liiklusohutuse suurendamine. Kaardiandmetest nähtub, et Lohkva-Kabina-Vanamõisa tee võimaldab ühendust Tartu linnast Luunja alevikku, tee äärde jääb mitu elamupiirkonda. Mõistetav on, et linnaäärsesse piirkonda elamute lisandumisel suureneb liikluskoormus ja vastavalt ka vajadus jalakäijate, jalgratturite ja teistele kergliiklejate võimaluse loomiseks liigelda lahus mootorsõidukitest. Ringkonnakohus jagab arusaama, et liiklejate ohutuse tagamiseks on kaalukas avalik huvi. Avalikku huvi toetab seegi, et kergliiklustee rajamiseks määras Riigi Tugiteenuste Keskus vastustaja taotluse alusel toetuse, kohustades seejuures vastustajat esitama sundvalduse seadmisega seotud tõendusdokumendid hiljemalt 28. veebruaril 2025. Halduskohtuga võib nõustuda, et kaebuse asjaoludel ei ole äratuntav, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tooks vältimatult kaasa projekti nurjumise. Siiski võib esialgse õiguskaitse kohaldamisel olla mõju projekti elluviimisele. Toetuse tingimusi reguleeriva Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ regulatsioonist ei nähtu, koheselt rakendatavat alust vastustajale määratud toetuse tühistamiseks. Samas võib määruse nr 55 § 33 lg 1 järgi rakendusüksus peatada edasiste maksete menetlemise kui makse või ettemakse kasutamise tõendites esineb puudus (p 1), toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata (p 2) või ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks projekti ellu viia (p 4). Seega võib vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamisel siiski olla mõju projekti elluviimisele.
14.Nimelt on esialgse õiguskaitse kohaldamisega tekkinud olukord, kus vastustaja on esitanud toetuse määramise kõrvaltingimuse täitmiseks dokumendi, mis enam ei kehti ega saa seega tõendada kõrvaltingimuse kohast täitmist. Teisalt, korralduse kehtivuse peatamise korral ei ole vastustajal õigust kasutada sundvaldusega hõlmatud maad kergliiklustee rajamiseks. Selle olukorra püsimine toob ilmselt kaasa kahtluse selles, kas vastustaja suudab projekti ettenähtud ajaks ellu viia. Kahtluse tekkimist peab hindama rakendusüksus, kes seejuures peab arvestama võimalusega, et kaebus rahuldatakse. Seega esineb ilmne avalik huvi, et vastustajal oleks võimalik jätkata projekti elluviimisega, et kasutada talle selleks määratud toetus ning vältida projekti elluviimiseks valla eelarvevahendite kasutamist planeeritust suuremas ulatuses või projektist loobumist. Vastustaja märgib asjakohaselt, et kohtumenetluse lõppemise aeg ei ole praeguseks selge ning tal ei saa olla kindlust selles, et pärast kohtumenetluse lõppemist on projekt võimalik tähtaegselt ellu viia. Ringkonnakohus ei nõustu siinkohal, nagu pidanuks vastustaja projekti kavandamisel arvestama võimalusega, et tema tegevusi võidakse vaidlustada ja kohtumenetlus on
aeganõudev. Toetusmeetme kaudu finantseeritava projekti elluviimisel peab vastustajal paratamatult järgima toetuse tingimustest tulenevate ajaliste piirangutega ega ole seetõttu vaba projekti ajakava kujundama selliselt, et arvestada kõiki võimalikke vaidlusi ja nende lahendamiseks kuluvat aega. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arusaama selleski, nagu oleks küüniline vastustaja soov alustada kergliiklustee rajamist juba kohtumenetluse ajal, kuna seeläbi muutub kaebaja omandiõigus illusoorseks. Kohtumenetluses ongi poolte huvid vastassuunalised. Esialgse õiguskaitse meetme kohaldamisel on kohtu ülesandeks neid huve kaaluda, hinnates muu hulgas, millised on meetme kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärjed pooltele.
15.Erinevalt halduskohtust leiab ringkonnakohus, et kaebuse asjaoludel ei ole kaebaja huvi vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamiseks kaalukam kui avalik huvi kergliiklustee rajamise jätkamiseks kohtumenetluse ajal. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei taga kaebajale kaebuse rahuldamise korral sundvalduse tasu suurendamist ja/või sundvalduse teostamisega seotud kahju hüvitamist varem võrreldes olukorraga, kus esialgset õiguskaitset ei kohaldata. Samuti ei muuda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja varaliste õiguste kaitseks olulise raskemaks ega pisenda kaebaja kui omaniku õiguse tähendust. Siiski on ilmne, et omaniku õiguste riive sõltub olulises osas ka sellest, kuidas omanik maatükki kasutab. Praegusel juhul ei ole kaebaja esile toonud sellist isiklikku seotust maatükkidega, mis seaks tema omandiõiguse teostamisel esiplaanile huvi säilitada vaidlusaluste maatükkide isikliku kasutamise võimalus ja/või maatükkide olukord muutumatul kujul. Kaebuse põhjal on kaebaja huvi selgelt rahalist laadi. Seetõttu ei saa pidada kaalukaks kaebaja huvi esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Samas on selge ka ainuüksi kergliiklustee projekti I etapi elluviimine parandab liiklusohutust Lohkva-Kabina-Vanamõisa teel ja seetõttu kaalukas avalik huvi selleks, et mitte peatada kergliiklustee rajamist kohtumenetluse ajaks. Halduskohus märgib siinjuures põhjendatult, et juhul, kui sundvalduse tasu ei ole piisav kaebaja omandiõiguse riive hüvitamiseks, siis on sundvalduse seadmine tervikuna õigusvastane ja see võib kaasa tuua vaidlustatud korralduse tühistamise tervikuna. Kaebuse asjaoludel ei muuda see tõdemus siiski huvide kaalumisel kaebaja huvi vaidlustatud korralduse kehtivuse peatamiseks kaalukamaks vastupidisest avalikust huvist. Kujunenud olukorras saab vastustaja hinnata riske, mis kaasnevad projekti elluviimisega kohtumenetluse ajal. Kaebaja varaliste huvide kaitset esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine oluliselt ei kahjusta, kuna kaebuse rahuldamise korral saab kohus anda vastustajale juhise kaebaja õiguste riivet tasakaalustava hüvitise suuruse määramiseks.
16.Eeltoodust tulenevalt ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, tühistab Tartu Halduskohtu 24. aprilli 2026. a määruse ja teeb uue määruse, millega jätab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.