R.I kaebus Haapsalu Linnavalitsuse korralduse nr 423 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja R.I Vastustaja Haapsalu Linnavalitsus, esindaja A.F Kolmandad isikud G.J ja C.D
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26.06.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
R.I määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
27.05.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R.I määruskaebus osaliselt.
2.Tühistada Tallinna Halduskohtu 26.06.2026 määruse resolutsiooni punkt 10.
3.Teha uus määrus, millega rahuldada R.I esialgse õiguskaitse taotlus osaliselt ning peatada Haapsalu Linnavalitsuse 27.05.2026 korralduse nr 423 kehtivus kuni 24.08.2026 (k.a).
4.Avaldada jõustunud kohtulahend, asendades füüsiliste isikute nimed ja nende kinnistute andmed tähemärgiga.
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 235 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
R.I on Haapsalus Xxx asuva kinnistu (katastritunnus xxx) omanik alates 06.08.2020.
2.Haapsalu Linnavalitsus andis 10.06.2020 korraldusega nr 541 projekteerimistingimused nr xxx Haapsalus Xxx asuval kinnistul (katastritunnus xxx; pindala 595 m 2; sihtotstarve tootmismaa 100%) asuva hoone ümberehitus- ja laiendustöödeks. R.I esitas 12.03.2025 projekteerimistingimuste peale vaide, mille menetlus on vastustaja 07.05.2025 teate kohaselt peatatud.
3.Haapsalu Linnavalitsus andis 27.05.2026 korraldusega nr 423 ehitusloa endise töökojahoone ümberehitamiseks ja laiendamiseks üle 33% Xxx kinnistul.
3-26-1864 Ehitusprojekti kohaselt ehitatakse olemasolev endine töökojahoone ümber üksikelamuks ning rajatakse katusekorrus eluruumidega. Hoone kõrgus suureneb 5,7 meetrilt 7,7 meetrini ning hoone maht on 536 m3 asemel 1124 m3. Hoonet laiendatakse enam kui 33% olemasoleva hoone mahust. Rajatakse uus viilkatus kaldega 45 kraadi, vintskapid, rõdud ning teise korruse eluruumid. Ehitusprojekti on koostanud Haustec OÜ ning ehitusloa taotlus on registreeritud ehitisregistris numbriga xxx. Xxx kinnistu asub Haapsalu vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis ning Holmide miljööväärtuslikul hoonestusalal. Projekteerimisel on lähtutud Haapsalu Linnavalitsuse 10.06.2020 korraldusega nr 541 väljastatud projekteerimistingimustest. Ehitusprojekt on kooskõlastatud Päästeametiga 04.08.2025 ning Muinsuskaitseametiga 10.06.2025. Projekt on kooskõlas projekteerimistingimustega. Kavandatav hoone maht ja kõrgus ei ole piirkonna väljakujunenud hoonestuslaadi arvestades ebaproportsionaalsed. Kinnistu paikneb miljööväärtuslikul hoonestusalal, kus piirkonnas esineb samalaadseid 45-kraadise katusekaldega kahekorruselisi hooneid. Projekteerimistingimuste koostamisel arvestati Xxxa ja Xxx kinnistutel olemasolevate ning projekteeritud hoonete katusekalletega. Ehitusloa menetluses ei ilmnenud asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et kavandatav hoone põhjustab naaberkinnistule ehitusseadustiku (EhS) § 44 p-s 4 nimetatud üleliia koormava püsiva negatiivse mõju. Naaberkinnistu võimalik osaline varjutamine tiheasustusega linnakeskkonnas ning miljööväärtuslikul hoonestusalal ei välista ehitusloa andmist. Kavandatav hoone jääb projekteerimistingimustes lubatud kõrguse piiridesse ja sobitub piirkonna väljakujunenud hoonestusstruktuuri. Puudub vajadus nõuda täiendavat insolatsioonivõi varjutusanalüüsi, kuna ehitusprojekt vastab projekteerimistingimustele ning olemasolevate andmete põhjal ei ilmnenud põhjendatud kahtlust, et kavandatav ehitis põhjustaks naaberkinnistule ebaproportsionaalseid mõjusid. Projekteerimistingimustega on lubatud projekteerida vintskappe ja katuseaknaid. Ehitusprojektis kavandatud vintskapid ja aknad on piirkonnas tavapärased arhitektuursed lahendused ning nende olemasolu ei kujuta endast privaatsuse ülemäärast riivet. Tiheasustusalal tuleb kinnisasja kasutamisel arvestada tavapäraste naabrussuhetega. Projekteerimistingimused kehtivad ning ehitusloa menetluses tuleb neist lähtuda.
4.R.I esitas 21.06.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Haapsalu Linnavalitsuse 27.05.2026 korralduse nr 423 tühistamiseks. Kaebaja tõi haldusmenetluses välja, et Xxx kinnistule on hoone kavandatud liiga kõrgena, mis toob kaasa selle, et hoone varjutab täielikult (sh suvel, kui päike liigub kõrgelt) Xxx hoone lõunapoolse külje, mistõttu loomulik valgus ei pääse enam eluruumidesse, aeda ja terrassile. Xxx hoonel on võimalik teine korrus välja ehitada ka hoone olemasoleva harjakõrgusega. Xxx hoonele on Xxx krundi poolsesse külge planeeritud vintskap, mille asukoht on selline, et sealt on võimalik vaadata Xxx hoonesse sisse ja teise korruse kõrguselt Xxx hoone aeda ja terrassile. Seetõttu riivab see Xxx privaatsust ja mõjutab negatiivselt Xxx hoone ja kinnistu kasutatavust. Vintskapi asemel oleks ruumidesse valguse saamiseks võimalik kasutada katuseaknaid ja vintskapi saaks ehitada Xxx hoone lõunapoolsesse külge. Vastustaja jättis kaebaja vastuväited arvestamata neid sisuliselt põhjendamata. Kaebaja ja kolmandate isikute õiguste kaalumine ei olnud sisuline, vaid formaalne ja üldsõnaline. Ehitusluba anti enne kaebaja poolt projekteerimistingimuste peale esitatud vaide sisulist lahendamist. Koos kaebusega esitati esialgse õiguskaitse taotlus vaidlusaluse ehitusloa kehtivuse või täitmise peatamiseks. Xxx omanik võib olla juba alustanud ehitustegevust ettevalmistavat tegevust. Kui Xxx kinnistul hakatakse ehitusloa kohaselt ehitama, võib ehitustegevus kohtuvaidluse ajal jõuda nii kaugele, et Xxx kinnistu ülemäärane kahjustamine võib juba 2(6)
3-26-1864 saabuda ja sellisel juhul võib olla endist olukorda keeruline taastada. Ka vastustaja ja kolmanda isiku vaatest oleks otstarbekas enne ehitamist oodata ära siinse vaidluse tulemus, sest ehitamine ja võimalik kohustus endine olukord taastada võib tekitada kolmandale isikule kulusid ja vastustaja vastu kahjunõudeid. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei too kaasa kulusid vastustajale või kolmandatele isikutele.
5.XXX leidis 25.06.2026 vastuses, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane, kuid kui kohus peab põhjendatuks esialgse õiguskaitse kohaldamist, et säilitada olemasolev olukord kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni, siis ei vaidle vastustaja sellele vastu.
6.Tallinna Halduskohus jättis 26.06.2026 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 10). Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus. Kohtumenetluse kestel võivad kolmandad isikud asuda ehitusluba realiseerima ning ehitusloa ammendumisel ja kasutusloa väljastamisel ei ole tühistamisnõude rahuldamine enam võimalik. Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole siiski põhjendatud, sest kaebus ei näi perspektiivikas ning esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks ebaproportsionaalselt koormav kolmandate isikute suhtes. Vaidlust ei ole, et ehitusluba on kooskõlas kehtivate projekteerimistingimustega ning seda olenemata asjaolust, et kaebuse kohaselt on kaebaja esitanud pea viis aastat hiljem projekteerimistingimuste peale vaide. Haldusakt on kehtiv ka juhul, kui see on õigusvastane. Vastavalt kehtivatele projekteerimistingimustele on hoone suurim lubatud kõrgus kuni 8 m, katusetüüp viilkatus ja katusekalle kuni 45 kraadi ning korruselisus 2; katusekorrusele võib projekteerida sobivate proportsioonidega vintskappe (Xxx tänava poolsele osale) ja katuseaknad. Nende tingimustega on vaidlusalune ehitusluba kooskõlas ja ehitusloa andmisest ei saanud keelduda EhS § 44 punkti 1 alusel. Vastavalt EhS § 44 punktile 4 keeldub pädev asutus ehitusloa andmisest, kui ehitise või ehitamisega kaasneb kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele või muudele selle mõjualas olevatele isikutele püsiv negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Üldjuhul toimub naabrite huvide kaalumine planeerimismenetluses, sh projekteerimistingimuste menetluses. Kui sellist kaalumist ei ole toimunud, tuleb huvide kaalumine teha ehitusloa menetluses. Asja materjalist nähtuvalt oli kaebaja kaasatud ehitusloa menetlusse ning vastustaja on vaidlusaluses korralduses vastanud kaebaja vastuväidetele. Asjaolu, et kaebaja nendega ei nõustu, ei tähenda, et vastustaja on jätnud kaebaja vastuväidetega arvestamata. Vastustaja on vaidlusalusest korralduses õigesti märkinud, et tiheasustusega linnakeskkonnas ei ole võimalik täielikult vältida hoonete vahelisi vaateid, varjutusi ega naaberkinnistutele avalduvaid ruumilisi mõjusid; selliseid mõjusid tuleb hinnata mõistlikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Kaebajal ei ole õigust vaate säilimisele tiheasutusalal. Kui inimene valib elukohaks linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema loomuliku valguse hulgaga (vt Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 25). Piisav on selline valgustus, mis tagab eluruumis tervisliku elukeskkonna. Maa-ameti kaardirakenduselt ilmneb, et kaebaja kinnistu asub nurgapeal ning on kolmest küljest piiratud tänavaga. Seejuures nähtub kaardilt, et kaebaja ja kolmandate isikute hoonete vaheline kaugus on ca 7,50 m. Ka juhul, kui päikesevalgus väheneb kaebaja kinnistu lõunapoolses küljes, ei mõjuta kolmandate isikute kavandatav ümberehitus valgustust kaebaja kinnistu muudest ilmakaartest. Küsimus sellest, kas piisava valgustuse küsimust on ehitusloa menetluses kaalutud, tuleb lahendada asja sisulise arutamise käigus. 3(6)
3-26-1864 Tulenevalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 lg 4 punktist 1 ei saa isik haldusakti kehtetuks tunnistamisel tugineda usaldusele, kui halduskohtule haldusakti kehtetuks tunnistamiseks kaebuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud, samuti haldusakti kehtetuks tunnistamise kaebuse läbivaatamise ajal. Seega on kolmandate isikute endi risk, kui nad asuvad ehitusluba realiseerima kohtumenetluse ajal.
7.R.I esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palus tühistada halduskohtu 26.06.2026 määruse resolutsiooni p 10 ja teha uus määrus, millega rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus hindas kaebuse perspektiivi ebaõigesti ja pealiskaudselt. Kuigi kaebaja oli kaasatud ehitusloa andmise menetlusse ja esitas väga konkreetsed vastuväited, on kaebaja huve kaalutud üldsõnaliselt, formaalselt ja illusoorselt, seostamata kaalutlusi konkreetse juhtumi asjaoludega (milline on Xxx praeguse hoone maht, millise pindala see hoone enda alla võtab, kui kaugel Xxx hoonest on Xxx hoone, mida laiendada soovitakse, kui suured on Xxx ja Xxx hoonete alused kinnistud ehk milline on konkreetne olustik ja milline mõju on sellele olustikule juhul, kui Xxx kinnistule ehitatakse selline hoone, nagu nähtus ehitusloa taotlemisel esitatud projektist). Vastustaja andis ehitusloa enne, kui oli lahendanud projekteerimistingimuste peale esitatud vaide. EhS § 14 lg 2 ja 42 lg 4 kohaselt tuleb vajaduse korral ehitusprojekti koostamiseks oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teha ehitusuuring. Ehitusuuring võib hõlmata ka teistele ehitistele kaasneva mõju väljaselgitamist. Vaatamata kaebaja nõudele ei teinud vastustaja ehitusuuringut ega põhjendanud korralduses, miks ta jättis ehitusuuringu tegemata. Halduskohtu määrus on vastuoluline. Halduskohus justkui leiab, et kolmandate isikute õigus realiseerida ehitusluba on oluline väärtus, kuid samas hoiatab, et ehitamine on nende endi risk. Sellises olukorras oleks kõige otstarbekam peatada kohtuvaidluse ajaks ehitusloa alusel lubatud ehitustegevus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.
Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
10.Esialgse õiguskaitse eesmärk on hoida ära selliste kahjulike tagajärgede saabumine kohtumenetluse ajal, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebuse rahuldamise korral võimatu või oluliselt raskendatud (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamiseks peab taotletav abinõu aitama kaebajatel põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3).
11.Kaebaja esialgse õiguskaitse vajadust ei saa välistada. Kui ehitusloaga lubatud ehitis on valmis ehitatud, siis on selle hilisem kõrvaldamine ka kaebajale soodsa kohtuotsuse korral oluliselt raskendatud. Ehitusluba ammendub pärast kasutusloa andmist ning selle tühistamine pärast kasutusloa andmist ei ole enam võimalik (Riigikohtu 30.11.2010 otsus nr 3-3-1-63-10, p 19). Kasutusloa võib anda põhimõtteliselt ka ehitisele, mille ehitusluba on õigusvastane, kuid mille kasutamine kasutusloaga määratud otstarbel on ohutu ega too kaasa kolmandate isikute õiguste ega avaliku huvi ülemäärast riivet (Riigikohtu 24.11.2017 määrus nr 3-171398, p-d 15–17). Kui aga kasutusluba pole veel antud ja kohus ehitusloa tühistab, tuleks vastustajal ehitise valmisehitamise korral kaaluda kolmandatele isikutele 4(6)
3-26-1864 lammutamisettekirjutuse tegemist või kui see pole arvestatavaid õigusi ja huve arvestades proportsionaalne, siis ehitis seadustada. Täiendav kohtuvaidlus võib kaasneda nii lammutamisettekirjutuse tegemise kui selle tegemata jätmisega. Selliselt raskendab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebajal oma õiguste kaitset.
12.Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks on kaebuse ilmselge perspektiivitus, s.o olukord, kui kaebuse eduväljavaated on olematud ning tegemist on õiguslikult selge olukorraga (vrd Riigikohtu 15.12.2011 määrus nr 3-3-1-57-11, p 16; 15.12.2011 määrus nr 33-1-57-11, p 16). Praeguses menetlusstaadiumis ning seni kohtule esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei saa pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks.
13.EhS § 44 p 4 kohaselt saanuks vastustaja keelduda ehitusloa andmisest kaebaja õiguste riive kaalutlusel juhul, kui mõju kaebaja õigustele oleks püsiv ja üleliia koormav ning seda ei oleks võimalik piisavalt vähendada ega leevendada. Olukorras, kus ehitusluba on planeeringust või projekteerimistingimustest tuleneva ehitusõigusega kooskõlas, ei saa ehitusloa andmisest keeldumise aluseks olla siiski pelgalt naabri vastuseis või üldine väide kinnistu väärtuse vähenemise kohta. Teise isiku õiguste ja seadusega kaitstud huvide riive saab olla ehitusloa väljastamisest keeldumise aluseks üksnes juhul, kui taolise mõju talumist ei saaks mõistlikult isikult objektiivselt eeldada.
14.Kaebaja tugineb omandiõiguse ülemäärasele riivele, mis kaebuse põhjenduste kohaselt väljendub eeskätt kahes asjaolus: 1) Xxx kinnistule ehitusloaga lubatud hoone on kavandatud senisest hoonest kaks meetrit kõrgemana, varjutades kaebaja kinnistul asuva hoone lõunapoolse külje; sellest tulenevalt ei pääse loomulik valgus enam eluruumidesse, aeda ja terrassile; 2) Xxx kinnistu hoonele on kaebaja kinnistu poole jäävasse külge projekteeritud vintskap selliselt, et sealt on võimalik vaadata otse kaebaja elamusse ja terrassile. Kaebaja heidab ette, et tema huvide kaalumine toimus ehitusloa andmisel formaalselt ning vastustaja andis ehitusloa enne, kui oli lahendanud kaebaja vaide projekteerimistingimuste peale.
15.Ringkonnakohtu hinnangul väärivad tähelepanu ja põhjalikumat hindamist kaebaja väited, mis puudutavad loomuliku valguse olulist vähenemist ning projekteerimistingimuste peale esitatud vaide lahendamist.
16.Projekteerimistingimuste väljastamine on eelhaldusakt, millega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest (vt Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 3-20-19, p 16). Kui püstitatav hoone vastab projekteerimistingimustes kehtestatule ja ehitamisele esitatud nõuetele ning ei esine ehitusloa andmisest keeldumise aluseid, tuleb taotlejale ehitusluba väljastada (Riigikohtu 18.12.2025 otsus nr 5-25-6, p 49). Halduskohus selgitas iseenesest õigesti, et siinses asjas on projekteerimistingimused kehtivad ning vaidlustatud ehitusluba on hoone kõrgust ja vintskapi ehitamist puudutavas osas projekteerimistingimustega kooskõlas. Samas on kaebaja väitnud, et Xxx kinnistu endist omanikku ei kaasatud nõuetekohaselt projekteerimistingimuste andmise menetlusse ja endine omanik ei olnud nende andmisest teadlik. Sellest saab järeldada, et projekteerimistingimuste andmisel ei ole Xxx kinnistu omaniku õigusi ja huve sisuliselt kaalutud.
17.Seni kohtule esitatu põhjal ei nähtu, et vastustaja oleks ka ehitusloa andmisel sisuliselt hinnanud kaebaja väidet loomuliku valguse olulisest vähenemisest ning kaalunud seda kolmandate isikute õigusega ehitada Xxx kinnistule senisest kaks meetrit kõrgem ja oluliselt suurema mahuga elamu. Iseenesest on õige, et kui inimene valib elukohaks linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema loomuliku valguse hulgaga (vt Riigikohtu 13.06.2003 otsus nr 3-3-1-42-03, p 25). Halduskohus märkis, et piisav on selline valguse hulk, mis tagab eluruumis tervisliku elukeskkonna. Samas on halduskohus järeldanud piisava valguse olemasolu üksnes Google 5(6)
3-26-1864 Maps kaardirakenduse (kinnistute asukoha) põhjal. Asja materjalide kohaselt küsis vastustaja haldusmenetluses Xxx hoone projekteerijalt täiendavalt insolatsooni mõju analüüsi kaebaja kinnistule, mida projekteerija keeldus esitamast. Vaidlustatud korralduses on vastustaja selgitanud, et ei pidanud täiendava insolatsiooni- või varjutusanalüüsi nõudmist vajalikuks põhjusel, et kavandatava hoone kõrgus ei ületa projekteerimistingimustega lubatut (s.o seda ei ole hinnatud sisuliselt).
18.Kaebaja selgitas, et kui ta sai 05.03.2025 projekteerimistingimustest teada, esitas ta vastustajale 12.03.2025 vaide. Asja materjalide põhjal ei ole vastustaja seda vaiet enne ehitusloa andmist lahendanud ning ei ole selle lahendamata jätmist vaidlustatud korralduses ka põhjendanud. Kohtupraktika järgi on kehtivaid, aga õigusvastaseid projekteerimistingimusi ehitusloa menetluses võimalik muuta, kui sellega ei kahjustata ülemääraselt ehitusloa taotleja või muu isiku usaldust. Ehitusloa taotlejal ei saa siiski üldjuhul tekkida kaalukat õiguspärast ootust seoses ehitise või selle kasutamise mõjudega, mida projekteerimistingimuste andmisel piisaval määral ei uuritud. Kui ehitusloa andmise otsustamisel ilmneb, et projekteerimistingimused on õigusvastased ja ehitusloa andmine kahjustaks üleliia selle mõjuväljas olevaid isikuid, tuleb projekteerimistingimused tunnistada kehtetuks või neid muuta ning ehitusloa andmisest keelduda (Riigikohtu 20.06.2023 otsus nr 3-20-19, p 19).
19.Eespool toodut arvestades on praegu ennatlik halduskohtu järeldus, et kaebusel puudub perspektiiv.
20.Asja materjalidest ei nähtu, et Xxx kinnistul oleks juba alustatud ehitustöödega. Samas tuleks põhjalikumalt kontrollida kaebaja väiteid, mis puudutavad piisava loomuliku valguse olulist vähenemist tema kinnistul. Vastustajal ei olnud vastuväiteid esialgse õiguskaitse kohaldamisele. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et kaebaja ja kolmanda isiku õigused ning avalik huvi on mõistlikus tasakaalus, kui vaidlustatud korralduse (sh selle alusel antud ehitusloa) kehtivus peatatakse esialgse õiguskaitse korras kuni 24.08.2026. Ringkonnakohus võtab tähtaja määramisel arvesse, et halduskohus kohustas 26.06.2026 määrusega vastustajat vastama kaebusele hiljemalt 10.08.2026, sh esitama haldusmenetluse toimiku. Kolmandatel isikutel on õigus vastata kaebusele samal tähtaja jooksul. Pärast seda on halduskohtul rohkem teavet, et hinnata vajadusel põhjalikumalt kaebuse perspektiive ja kaaluda erinevaid huve ning otsustada uuesti esialgse õiguskaitse jätkuva kohaldamise vajalikkuse üle.
21.Eelneva põhjal tühistab ringkonnakohus Tallinna Halduskohtu 26.06.2026 määruse resolutsiooni p 10 ja teeb uue määruse, millega rahuldab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt ning peatab Haapsalu Linnavalitsuse 27.05.2026 korralduse nr 423 kehtivuse kuni 24.08.2026.
22.HKMS § 175 lg 3 alusel tuleb määruse avaldamisel asendada füüsiliste isikute nimed ja nende kinnistute andmed tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.