Solar Light OÜ kaebus Tori Vallavalitsuse 13.10.2025 ettekirjutus-hoiatuse nr 6-2.3/3257 tühistamiseks ja 20.10.2025 otsuse nr 6-2.3/3389 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks ning Tori valla täitemenetluse tagajärgede kõrvaldamiseks kohustamiseks Solar Light OÜ kaebus Tori Vallavalitsuse 09.01.2026 otsuse nr 6-2.3/79, 14.01.2026 otsuse nr 6-2.3/123 ja 16.01.2026 otsuse nr 6-2.3/151 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 16.04.2026 määrus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – Solar Light OÜ Vastustaja – Tori Vallavalitsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Solar Light OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta menetlusse Solar Light OÜ 19.04.2026 määruskaebus Tallinna Halduskohtu 16.04.2026 määruse peale.
2.Jätta Solar Light OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.04.2026 määrus muutmata.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud riigilõiv arvelduskontole nr EE737700771001475578.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 148 lg 2, § 235 lg-d 1 ja 3).
3-25-4092
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Solar Light OÜ (edaspidi ka kaebaja) on Tori vallas Urge külas asuva päikeseelektrijaama omanik, millel oli ajutise ehitise kasutusluba hiljemalt 2025. a augustini. Tori Vallavalitsus (edaspidi ka vastustaja) tegi kaebajale 13.10.2025 ettekirjutus-hoiatuse nr 6-2.3/3257 elektrijaamas tehtavate ehitustööde peatamiseks ja ehitusloa taotlemiseks ning 20.10.2025 otsuse nr 6-2.3/3389 sunniraha määramise kohta. Kaebaja esitas 10.11.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tori Vallavalitsuse 13.10.2025 ettekirjutus-hoiatuse nr 62.3/3257 tühistamiseks ja 20.10.2025 otsuse nr 6-2.3/3389 alusel sunniraha rakendamise keelamiseks ning Tori valla täitemenetluse tagajärgede kõrvaldamiseks kohustamiseks (haldusasi nr 3-25-4092).
2.Kaebaja esitas 31.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tori Vallavalitsuse 09.01.2026 otsuse nr 6-2.3/79, 14.01.2026 otsuse nr 6-2.3/123 ja 16.01.2026 otsuse nr 62.3/151 peale, millega rakendati kaebaja suhtes sunniraha, nõudes sunniraha rakendamise keelamist (haldusasi nr 3-26-271).
3.Kohus küsis haldusasjas nr 3-25-4092 kaebajalt 21.01.2026 kohtunõudega 13.10.2025 ettekirjutus-hoiatuse ja 20.10.2025 sunniraha rakendamise otsusega seotud vaidlusaluste ehitustööde dokumente (ehitusprojekt, tööprojekt, ehituspäevik, tööde üleandmisevastuvõtmise akt, arved jne). Kaebaja vastas kohtule 01.02.2026 (dtl 133–134), kuid ehitustöödega seotud dokumente ei esitanud. Kuna kohtule nähtus haldusasja nr 3-26-271 materjalidest, et ettekirjutuses ja 20.10.2025 otsuses nimetatud katastriüksuste kohta on vastustajale esitatud 12.01.2026 ehitusloa taotlus, kohustas kohus 02.03.2026 määrusega kaebajat veelkord 21.01.2026 kohtunõudes nõutud ehitustööde dokumente esitama. Kohus hoiatas ühtlasi kaebajat, et nõude täitmata jätmisel võib kohus jätta kaebuse HKMS § 144 lg 1 alusel läbi vaatamata. Kaebajale toimetati määrus kätte 05.03.2026 ning tal tuli kohtunõue täita hiljemalt 30.03.2026. Kaebaja kohtule nõutud tõendeid ei esitanud.
4.Halduskohus kohustas haldusasjas nr 3-26-271 kaebajat 02.03.2026 määrusega esitama kohtu nõutud selgitused selle kohta, kas päikesepargi maa-alal asuvad elektritootmisrajatised on üks koostoimiv päikesepark, kus asuvad elektritootmisrajatiste alajaamad, ja esitama vastavad ehitusprojektid, kuhu on täpselt vaidlusalused akupankade killustikalused rajatud ja esitama nende asukohti määrava projekti või muu illustreeriva materjali ning esitama vastustajale koos 12.01.2026 ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojekti. Kohus hoiatas ühtlasi kaebajat, et nõude täitmata jätmisel võib kohus jätta kaebuse HKMS § 144 lg 1 alusel läbi vaatamata. Kaebajale toimetati määrus kätte 05.03.2026 ning tal tuli kohtunõue täita hiljemalt 30.03.2026. Kaebaja kohtule nõutud tõendeid ei esitanud.
5.Halduskohus küsis haldusasjades nr 3-25-4092 ja 3-26-271 vastustajalt 02.03.2026 määrustega samuti täiendavaid selgitusi ja dokumente. Vastustaja vastas kohtule tähtaegselt.
6.Tallinna Halduskohus liitis 09.04.2026 määrusega haldusasjad nr 3-25-4092 ja nr 326-271 ühte menetlusse, põhiasja numbriks jäi 3-25-4092 (resolutsiooni p 1); jättis kaebused läbi vaatamata (resolutsiooni p 2) ning jättis poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). Kohus tugines kaebuste läbi vaatamata jätmisel HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 21 – kaebustega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuste rahuldamine ebatõenäoline. 13.10.2025 ettekirjutuse eesmärk oli peatada ehitustegevus Urge külas asuva päikesepargi alal. Ettekirjutuse tühistamine ning sunniraha rakendamise keelamine ei ole tõenäoline. Ettekirjutuse lisadest nähtuvad ehitustööd ja neid teostavad isikud. Kaebaja ei väitnud ka vaides, et ehitustööd oleksid lõppenud, ja tunnistas kaebuses, et kõik ehitustööd (sh maakaablite paigaldus) lõppesid 21.10.2025. 2(7)
3-25-4092 Ehitustööd toimusid ajutise ehitise ehitusloa alal, mille kehtivus oli kasutusloa andmisega lõppenud aastal 2019. Ajutise ehitise kasutamise tähtaja möödumise tõttu oli ka kasutusluba hiljemalt augustist 2025 kehtetu. Üle 100 kW võimsusega elektritootmisrajatise ümberehitamine nõuab ehitusseadustiku (EhS) lisa 1 kohaselt ehitusluba. Akusalvestite paigaldamine killustikalustele ja betoontänavakivile, uue jaotuskilbi paigaldamine, maakaabli paigaldamine ja ühendamine olemasoleva jaamaga on tööd, millega oluliselt muudeti olemasoleva päikeseelektrijaama omadusi – päikeseelektrijaamale lisati eelduslikult varem puudunud elektrienergia salvestamise võimalus. Kaebaja ei ole ka hiljem kohtule väitnud, et elektrienergia salvestamise võimalus oleks olnud algses ehitusloa saanud projektis ette nähtud. Tegemist oli EhS § 4 lg 3 p 3 ja lg 4 mõttes ümberehitamisega. Sunniraha rakendamise otsuste lisadest nähtub, et ehitustööd jätkusid vaatamata ettekirjutusele. Seega toimusid ehitustööd ilma igasuguse õigusliku aluseta. Ebaseadusliku tegevuse korral on vastustajal õigus teha ettekirjutus korrarikkumise kõrvaldamiseks (EhS § 130 lg 2, korrakaitseseaduse (KorS) § 1 lg 3 ja § 28). Kaebaja ei olnud ehitustegevust ka enda kinnituse kohaselt veel 20.10.2025 peatanud, mistõttu võis vastustaja rakendada sunniraha (EhS § 133, KorS § 28 lg 2 ja asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 8 lg 1). Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Kaebajale pidi hiljemalt 05.11.2025 vaideotsusest olema arusaadav, et ehitamine on keelatud kogu päikesepargi alal. Kaebaja 22.10.2025 vaidest (dtl 20 jj) nähtub, et kaebaja oli teadlik, et vaidlusalune ehitustegevus toimus õigusliku aluseta (s.o kehtetu ehitus- ja kasutusloa alal) ning et päikesepargi seadustamiseks on koostamisel detailplaneering. Kaebaja on sellises olukorras siiski jätkanud ehitamist, sh kinnitanud, et ettekirjutuses nimetatud katastriüksustel lõpetati tööd 21.10.2025 enne 20.10.2025 täitekorralduse kaebajale edastamist (dtl 3). Seejuures on kaebaja ka pärast vaideotsust laiendanud ehitustegevust ehitus- ja kasutusloa alale, mis olid ehitamise ajaks samuti kehtetud (Lageda päikeseelektrijaam) ja ehitusloa alale, mis oli antud ajutise ehitusloa alusel rajatud päikesepargi laiendamiseks (Urge päikesepargi laiendus). Kokkuvõttes pidi kaebajale olema arusaadav, et ehitamine on keelatud kogu päikesepargi alal. Kaebajale ei tulene ühestki seadusest õigust ehitada ehitusloakohustuslikku ehitist ilma vastavat ehitist lubava planeeringu või projekteerimistingimuste ning ehitusloa ja -projektita (EhS § 12 lg 2 ja § 38 lg 2). Ebaseadusliku ehitustegevuse, milleks kaebajal õigust ei ole, peatamine ei saa eelneva tõttu kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust valida, kas läbida enne haldusmenetlus ja asuda siis ehitama või asuda esmalt ehitama ning siis ehitist seadustama. Ehitise seadustamine ilma kehtiva ja õiguspärase ehitusloata on erandlik, seadus ega Riigikohtu praktika ei anna subjektiivset õigust teadlikult ilma õigusliku aluseta ehitama asumiseks, ootusega, et sellist ehitist on võimalik seadustada. Kaebaja õiguste riive ei ole suur ka tulenevalt neljast sunniraha rakendamise otsusest tulenevast sunniraha summast 4000 eurot. Väheintensiivse riive suuruse määramisel ei saa lähtuda vaid mehaanilisest võrdlusest HKMS § 133 lg-s 1 tooduga, vaid hinnata tuleb mõju konkreetse kaebaja õigustele. Arvestades kaebaja 2024. aasta majandusaasta aruande kasumiaruandest nähtuvat kasumit 3 000 000 eurot, äriregistri andmetest nähtuvat 2025. aasta III kvartali maksustatavat käivet 1,5 miljonit eurot ja tasutud riiklikke makse 235 885 eurot, ei saa sunniraha summa ja võimalikud täitekulud mõjutada oluliselt kaebaja majanduslikku olukorda ega riiva kaebaja õigusi intensiivselt. Kaebaja kaebuses asjas nr 3-26-271 väidetud ärakuulamisõiguse rikkumine ja 09.01.2026, 14.01.2026 ja 16.01.2026 sunniraha rakendamise otsuste tegemine väidetavalt valele adressaadile ei muuda kaebuse eduväljavaateid suurteks ega kaebaja õiguste riivet intensiivseks. EhS § 19 lõikest 1 tuleneb omaniku kohustus tagada ehitise, ehitamise ja ehitise 3(7)
3-25-4092 kasutamise vastavus õigusaktidest tulenevatele nõuetele. Kaebajale oli ettekirjutusest selle täitmata jätmisel rakendatav sunniraha summa teada ja kaebaja ei ole selgitanud, kuidas oleks enne sunniraha rakendamist tema igakordne ärakuulamine võimaldanud tema õigusi paremini kaitsta. Täitekorraldustes oli toodud selle vabatahtlik tasumise tähtaeg, mille kestel oli kaebajal võimalik vastustajale esitada oma vastuväited (vt Riigikohtu 22.04.2015 otsuse nr 33-1-72-14 p 19), mida kaebaja ka kasutas (vt vaie 3-26-271, dtl 155 jj). Kaebus tuleb täiendavalt jätta läbi vaatamata kõigi nõuete osas HKMS § 144 lg 1 ja § 151 lg 2 p 3 alusel. Kaebaja ei ole kummaski haldusasjas kohtu 02.03.2026 määrustele vastanud ega esitanud nõutud selgitusi ja ehitusprojekte. Mõlemas haldusasjas toimetati kohtu 02.03.2026 määrus kaebaja seaduslikule esindajale kohtute infosüsteemi andmete kohaselt kätte 05.03.2026. Kohus on mõlemas määruses kaebajat ka vastamata jätmise tagajärje – kaebuse läbi vaatamata jätmine – eest hoiatanud. Kaebaja väitis haldusasjas nr 3-25-4092 esitatud kaebuses, et päikeseelektrijaamas olid ehitusloakohustuslikud tööd (kõik peale maakaabli paigaldamise) teostatud juba enne ettekirjutuse tegemist. Samas ei esitanud kaebaja nende väidete tõendamiseks tõendeid, mistõttu nõudis kohus kaebajalt 21.01.2026 kohtunõudes ja 02.03.2026 määruses vaidlusaluste ehitustöödega seotud dokumente – ehitusprojekt, tööprojekt, ehituspäevik, tööde üleandmise-vastuvõtmise akt, arved jne. Oma väidete tõendamine on eelkõige kaebaja kohustus (HKMS § 59 lg 1). Kohtul ei ole võimalik ilma kaebajalt küsitud tõenditeta kontrollida kaebaja väidet, et enamik ehitustegevusest oli ettekirjutuse ajaks lõppenud, ega ka tuvastada, millised olid üldse projektikohased ehitustööd ja kas need eeldavad ehitusluba. Haldusasjas nr 3-26-271 väitis kaebaja, et võimalik projektierinevus seisneb üksnes akupankade lisamises, mis on käsitatav olemasoleva elektritootmisrajatise tehnilise täiendamisena. Kaebajalt küsitud selgitused on vajalikud hindamaks muu hulgas seda, kas Urge päikesepargi laiendus (EHR kood 221283266) on funktsionaalselt seotud eelnevate alal asuvate ehituslubade alusel rajatud elektritootmisrajatistega. Asjaolu, kas Urge päikesepargi laiendus on iseseisev elektritootmisrajatis või mitte, mõjutab 09.01.2025, 14.01.2025 ja 16.01.2025 sunniraha rakendamise otsuste seotust ettekirjutusega ja seega ka nende õiguspärasust. Kaebajalt küsitud projektdokumentatsioon oleks võimaldanud kontrollida kaebaja väiteid akupankade lisamise pelgalt tehnilise täiendamise olemuse kohta, st kas need ehitised on ehitusloakohustuslikud. Kuna kaebaja ei ole nimetatud selgitusi ega ehitusprojekte esitanud, ei ole kohtul võimalik kaebaja väiteid ka kontrollida. Ilmselgelt kaebaja käsutuses olevaid tõendeid ei pea kohus asuma koguma ka muul viisil. Asjas ei ole tekkinud kahtlust, et kaebaja ei oleks võimeline neid tõendeid esitama või need oleksid mingil põhjusel kaebajale kättesaamatud. Kohtule vastamata jätmisest, sh kui kohus oli kaebajat kaebuse läbi vaatamata jätmise eest hoiatanud, võib järeldada ka kaebaja huvi kaotust asja lahendamise vastu (HKMS § 151 lg 2 p-d 2 ja 3). Ka vastustajal puudub mõjuv põhjus nõuda asja läbivaatamist (HKMS § 145 p 1).
7.Solar Light OÜ esitas 09.04.2026 taotluse menetluse taastamiseks (dtl 398–399). Kaebaja ei saanud kohtu määrusele vastata mõjuval põhjusel, sest esindaja viibis ajavahemikul 14.–31.03.2026 välismaal. Dokumentide kogumine ja kohtule esitamine oli objektiivselt takistatud. Tegemist oli eelnevalt planeeritud välisreisiga, mille käigus puudus võimalus koguda vajalikke ehitusdokumente, suhelda kõigi seotud osapooltega ning koostada ja esitada kohtule sisulisi vastuseid. Kaebaja ei saanud sellest takistusest õigeaegselt teatada välismaal viibimise, ajavahe, piiratud ajalise ressursi ja dokumentidele piiratud juurdepääsu tõttu. Kaebaja soovib esitada puuduvad tõendid, ilma milleta ei ole kohtul võimalik hinnata kaebaja väiteid. Kaebaja taotleb menetluse taastamist ja kaebajale uue tähtaja määramist.
4(7)
3-25-4092
8.Tallinna Halduskohus jättis 16.04.2026 määrusega menetluse taastamise taotluse rahuldamata. Kaebajal puudus mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks ning sellest kohtu teavitamata jätmiseks. Kaebaja sai mõlemad määrused tõendite esitamise kohustuse kohta koos HKMS § 144 lg-s 1 toodud hoiatusega kätte 05.03.2026. Mõlemas määruses on selgitatud, et kaebajal tuleb kohtule vastata hiljemalt 30.03.2026, ja hoiatatud, et tõendite esitamata jätmisel võib kohus jätta kaebuse HKMS § 144 lg 1 kohaselt läbi vaatamata (3-25-4092, dtl 137 ja 3-26271, dtl 84) (HKMS § 145 p 3). Kaebaja on selgitanud, et ta läks välismaale 14.03.2026 (dtl 445). Kaebaja tagasireis pidi toimuma 31.03.2026 (dtl 433) ning 30.03.2026, kohtule vastamise viimasel päeval, lendas kaebaja Singapurist Viini (dtl 431). Mõlemast viimasest dokumendist nähtub, et tagasireisid neil kuupäevadel olid kaebajale teada juba novembris 2025 (samas). Seega oli kaebajale teada, et ta saabub Eestisse tagasi pärast kohtu määratud tähtaja möödumist. Tegemist ei ole olukorraga, kus kaebajal oli põhjust eeldada, et ta saabub Eestisse tagasi enne kohtu määratud tähtaja lõppu, kuid tekkis ootamatu liikluskatkestus (streik, lennu hilinemine, rasked ilmastikuolud vms). Seega oli kaebajal võimalik kohut teavitada enne vastamiseks antud tähtaja möödumist ajavahemikul 05.–14.03.2026 sellest, et tal võib olla vastamata jätmiseks mõjuv põhjus (HKMS § 145 p 4). Samuti oli tal võimalik kohtule sisuliselt vastata või taotleda tähtaja pikendamist. Etteplaneeritud reisi ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks kohtule vastamata jätmiseks. Just reisi etteplaneerituse tõttu oligi kaebajal võimalik kohut eelnevalt teavitada, mistõttu ei ole tegemist mõjuva põhjusega. Kaebaja ei ole volitanud ka eemalviibimise ajaks esindajat. Etteplaneeritud reis ei ole asjaolu, mida saaks lugeda mõjuvaks põhjuseks, miks kaebaja ei saanud kohtule vastamiseks volitada esindajat (HKMS § 150 lg 1). Kohtute infosüsteemi kohaselt on kaebajal kohtuasjas nr 2-252552 kui hagejal lisaks lepinguline esindaja, kes on mh teavitanud kohut 27.02.2026, et seaduslik esindaja ei saaks 27.03.2026 istungil osaleda (dtl 262). Seega puudub kaebajal ja tema seaduslikul esindajal mõjuv põhjus, miks ta ei saanuks ka siinses asjas volitada muud esindajat ennast esindama. Kaebajal oli võimalik nõutud dokumendid esitada pärast Eestisse saabumist ja enne 09.04.2026 määruse tegemist. Kaebaja ei ole põhistanud, mis takistas tal kohtule dokumentide esitamist ajal, mil kaebaja oli küll kohtu määratud vastamistähtaja ületanud, kuid kohus ei olnud veel kaebust läbi vaatamata jätnud. Kaebaja seaduslikule esindajale on 30.03.2026 tehtud nähtavaks mõlemas asjas ka vastustaja vastused, mis pidanuks samuti kaebajale meelde tuletama, et tal on vastus esitamata. Sealjuures esitas kaebaja menetluse taastamise avalduse poole tunni jooksul pärast kohtu 09.04.2026 määruse kättetoimetamist (dokumendi nr 3-254092/18 kättetoimetamise andmed). Kaebaja on ka ise selgitanud, et tegemist on kohtuasja lahendamiseks oluliste tõenditega, mida kaebaja soovib kohtule esitada. Kohus jääb 09.04.2026 määruses toodud seisukoha juurde, et nende dokumentide esitamise kohustus on kaebajal ja need on asja lahendamiseks vajalikud. Kohus on samu dokumente juba varem küsinud, mistõttu oli 02.03.2026 määrustes kaebajale seatud dokumentide esitamise nõue korduv ega saanud olla kaebajale ootamatu. Lisaks on HKMSi kommenteeritud väljaandes leitud, et ainuüksi see, et kaebuse saaks läbi vaadata ka ilma kohtu poolt kaebajalt nõutud tõendita, ei takista asja läbi vaatamata jätmist, kui kaebaja vastavat tõendit kohtu määratud tähtajaks esitanud ei ole (lk 488).
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5(7)
3-25-4092
9.19.04.2026 esitas kaebaja määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 16.04.2026 määruse peale. Kaebaja palub Tallinna Halduskohtu 16.03.2026 määruse tühistamist, menetluse taastamist haldusasjas nr 3-25-4092 ning tähtaja andmist nõutud tõendite esitamiseks. HKMS § 146 lg 2 eesmärk on vältida olukordi, kus menetlusosaline jääb ilma sisulisest kohtulikust kaitsest pelgalt menetlusliku rikkumise tõttu. Käesolevas asjas on kohus tõlgendanud nimetatud sätet liialt formaalselt ega ole arvestanud selle eesmärki tagada efektiivne õiguskaitse. Kaebajal oli dokumentide mitteesitamiseks mõjuv põhjus. Kaebaja esindaja viibis ajavahemikul 14.03.–31.03.2026 välismaal, mille tõttu: puudus ligipääs vajalikele dokumentidele; ei olnud võimalik koguda tõendeid kolmandatelt isikutelt; ajavahe ja logistilised piirangud raskendasid menetluses osalemist. Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb lähtuda menetlusosalise tegelikust võimalusest toimingut teha, mitte üksnes formaalsest võimalikkusest. Kohus ei ole neid asjaolusid piisavalt arvesse võtnud. Menetluse taastamata jätmine olukorras, kus kaebaja soovib esitada olulised tõendid, on ebaproportsionaalne. Kaebaja esitas taastamise taotluse viivitamata ja soovib esitada vaidluse lahendamiseks olulised tõendid. Vaidlus puudutab sunniraha rakendamist. Sellises olukorras tuleb eelistada vaidluse sisulist lahendamist. Kohtu seisukohad on vastuolulised, nimelt kohus nõudis kaebajalt täiendavaid tõendeid, samas leidis, et kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Kui kohus peab kaebust perspektiivituks, puudub sisuline vajadus nõuda täiendavaid tõendeid. Kui aga tõendeid nõutakse, peab see tähendama, et need võivad mõjutada lahendit. Tõendid ei omanud tegelikku sisulist tähendust vaidluse lahendamisel. Kohus heidab kaebajale ette, et ta ei taotlenud tähtaja pikendamist. Samas tähtaja pikendamine oleks võimaldanud esitada samad tõendid ja menetluse taastamine võimaldab esitada samad tõendid. Mõlema menetlusliku sammu eesmärk ja tulemus on sisuliselt identsed. Kohus ei ole kaebaja argumente, miks tuleb Tori Vallavalitsuse otsused tühistada, sisuliselt hinnanud. Menetlusnorme on tõlgendatud liialt formaalselt, kohus on käitunud vastuoluliselt ja kaebajalt on võetud võimalus sisuliseks õiguskaitseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse.
11.Määruskaebuse väited ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu 16.04.2026 määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes vajalikuks neid täiel määral korrata. Vastuseks kaebaja väidetele selgitab ringkonnakohus kohtule vastamata jätmise mõjuva põhjusega seonduvat.
12.Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest kohtule vastamata jätmiseks on toodud HKMS §-s 150. Üldjuhul saab mõjuvaks põhjuseks olla objektiivne takistus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist või menetluses osalemist. Kaebetähtaja ennistamiseks peab mõjuva põhjusena käsitatav takistus kaebuse esitamiseks olema püsiv (Riigikohtu 13.10.2009 määrus nr 3-3-1-65-09, p 16). Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Sama kehtib ka kohtule vastamise takistuse põhjuse mõjuvaks lugemisel. Kaebaja toodud põhjendus planeeritud välisreisi näol on subjektiivne takistus, millest kaebaja ja tema seaduslik esindaja olid teadlikud juba 2025. a novembrikuus ning reisile minek ei olnud kaebajale üllatuslik. Halduskohus leidis põhjendatult, et kaebaja seaduslikul esindajal oli võimalik vastata kohtule enne reisile minekut, taotleda vastamise 6(7)
3-25-4092 tähtaja pikendamist või volitada vastama teist esindajat. Seaduslik esindaja neid võimalusi ei kasutanud ega vastanud kohtule ka enam kui nädala jooksul pärast reisilt naasmist. Tegemist ei ole seega seaduse mõttes mõjuva põhjusega kohtule vastamata jätmiseks.
13.HKMS § 151 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele või puudub kohtuistungilt HKMS §-s 144 sätestatud tingimustel. HKMS § 144 lg 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust või kui kaebaja jätab kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata sellise menetlusdokumendis esineva puuduse, mille täitmata jätmine takistab asja läbivaatamist.
14.HKMS § 145 sätestab kaebuse läbi vaatamata jätmise piirangud, mida antud juhul ei esine. Kaebajale on kohtunõuded nõuetekohaselt kätte toimetatud ja teda on hoiatatud kohtunõudele vastamata jätmise tagajärje eest.
15.Ringkonnakohus märgib ka õigusliku olukorra selgitamiseks, et isegi kui menetluse taastamiseks esineks HKMS § 146 lg-s 2 sätestatud alus, on 09.04.2026 määrusega jäetud kaebused esmaselt läbi vaatamata siiski HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Halduskohtu 09.04.2026 määruse peale ei ole kohtutoimikust nähtuvalt tähtaegselt määruskaebust esitatud, mis tähendab, et määrus on jõustunud ja haldusasja menetlus seega lõppenud.
16.Kaebaja on tasunud 19.04.2026 riigilõivu 15 eurot riigilõivu. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt riigilõivuvaba. HKMS § 104 lg 5 p 1 järgi tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. HKMS § 104 lg 8 lause 4 kohaselt võib kohus tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. HKMS § 104 lg 5 p 1 ja lg 8 alusel tuleb enammakstud riigilõiv summas 15 eurot tagastada ning see tuleb kanda Solar Light OÜ arvelduskontole.
17.Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 16.04.2026 määrus muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.