lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2146/2

Muud

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja · 17.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-2146/2
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
17.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
733
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

J.R HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-2146

Määruse kuupäev

17.7.2026

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

RESOLUTSIOON

J.R riigi õigusabi taotlus Jätta taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata

Edasikaebamise kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus J.R Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Muud selgitused

Saata kohtumäärus taotlejale.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1.J.R esitas 17.7.2026 J.R Halduskohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks (RÕA). Taotleja soovib endale riigi õigusabi korras esindaja määramist selleks, et koostada Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK) inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonist (EIÕK) tulenevatele sätetele vastava ja vastuvõetava kaebuse haldusasjas 3-25-2258.
2.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 37 lg 1 sätestab, et Eesti kodanik või Eestis elamisloa alusel viibiv isik, kes vastab RÕS § 6 lg 1 nõuetele, võib RÕS-s ettenähtud korras saada riigi õigusabi kaebusega EIK-i pöördumiseks kuni võimaluse tekkimiseni taotleda õigusabi EIKilt, kui tema kaebuse aluseks oleva EIÕK või selle juurde kuuluvate ja Eesti suhtes siduvate lisaprotokollide väidetava rikkumise on toime pannud Eesti riik. RÕS § 37 lg 3 järgi keeldub kohus riigi õigusabi andmisest, kui ta leiab, et esitatav kaebus ei oleks EIÕK art 35 kohaselt vastuvõetav.

Sarnased lahendid

Muud
  • 23.07.20262-26-12811/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 22.07.20263-26-2121/8Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.07.20262-26-7534/11Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.07.20262-26-111240/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 17.07.20262-26-10041/10Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20263-26-2121/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.
EIÕK art 35 sätestab EIK-i esitatud kaebuse vastuvõetavuse kriteeriumid. EIÕK art 35 lg 1 kohaselt võib EIK asja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. EIÕK art 35 lg 3 järgi tunnistab kohus vastuvõetamatuks art 34 alusel esitatud kaebuse, kui: a) kaebus ei ole kooskõlas konventsiooni või selle protokollidega, on selgelt põhjendamatu või sellega kuritarvitatakse kaebeõigust või b) kaebuse esitaja ei ole kandnud märkimisväärset kahju, v.a juhul, kui konventsioonis ja selle protokollides määratletud inimõiguste austamine nõuab kaebuse sisulist läbivaatamist.
4.Halduskohus juhib J.R tähelepanu sellele, et Konventsioon ei näe ette õigust saada RÕA EIKsse pöördumiseks.
5.Kaebuse esitamine EIK-sse on tehtud lihtsaks (omas keeles, juhistega vormil, pikk kaebetähtaeg (neli kuud)). Kui kaebusel on sisu, saab edasises menetluses õigusabi EIK-st. 326-2146
6.Eeltoodule vaatamata on halduskohus seisukohal, et taotlejale riigi õigusabi määramine ei ole põhjendatud. Vastavalt RÕS § 7 lg 1 p 1 riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Iga inimene on võimeline ise esitama piisavalt hea kaebuse EIK-sse. Iseäranis pärast menetlust Eestis.
7.KIS andmetest nähtub, et haldusasjas 3-25-2258 tehtud lahend jõustus 2.6.2026. Selles asjas J.R (kaebaja) esitas 7. mail 2025 Viru Vanglale taotluse nr 1-9/3-25/31-1 (esialgselt registreeriti pöördumiseks nr 3-25/2-2/4531) mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 2 000 eurot seoses valvuri viibimisega meditsiinilisel läbivaatusel 25. aprillil 2025. Taotluse kohaselt viibis valvur meditsiinilise abi osutamise juures ning jälgis toimuvat. Kaebaja palus valvuril minema minna, kuid valvur ei teinud seda. Kaebaja keeldus meditsiinilise abi saamisest valvuri juuresolekul ning kaebajale jäi vajalik abi osutamata ja seetõttu tundis kaebaja pikema aja jooksul valu ja hirmu. Kaebajat koheldi ebainimlikult, temas tekitati stressi ja pidi läbi elama kannatusi. Kaebaja viitas ka varasemalt esitatud sarnastele olukordadele ja kahjunõuetele. Kohus leidis lahendis 3-25-2258, et kohtupraktikas on korduvalt leitud, et vanglaametniku juuresolek tervishoiuteenuste osutamisel on põhjendatud ja õigusaktidega kooskõlas, sest see on vajalik nii tervishoiutöötajate julgeoleku tagamiseks kui ka arvestades vangla töökorralduse eripärasid seoses tervishoiuteenuse osutamisega, sh väljastatud ravimite manustamise korraldust. Samuti on vanglaametnikel vangistusseaduse § 66 lg 11 lähtuvalt kinnipeetavate üle järelevalve teostamise kohustus (vt J.R Halduskohtu 10. juuni 2025. a määrus asjas nr 3-25-713 ja 28. novembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-4275, mis läbisid ka edasikaebemenetluse kõrgema astme kohtus). Kaebajale oli tagatud võimalus saada tervishoiuteenust 25. aprillil 2025, kuid kaebaja seda ei kasutanud või on keeldunud sellest enda tahtest lähtuvalt. Lisaks on kaebajale 26. aprillil 2025 osutatud vajalikku meditsiinilist abi, mistõttu ei saanud kaebajale tekkida ka selliseid kannatusi või ebameeldivusi, mis annaks alust eeldada mittevaralise kahju mõõtu üleelamiste esinemist. Kui kaebaja vabatahtlikult loobub meditsiinilise abi saamisest, ei ole see vastustajale etteheidetav. Kuna kohtu hinnangul ei viita esitatud materjalid sellele, et esineks õigusvastane tegevus, siis ei ole hüvitamiskaebuse rahuldamine tõenäoline. Halduskohus tagastas J.R kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
8.Kirjeldatu alusel peab kaebaja lihtsalt kaebusesse täpselt kirja panema, mille peale kaevatakse ning oluline on, et EIK kaebuse esitamist pole vaja jätta viimasele minutile, sest siis ei jää võimalust vigade parandamiseks.
9.Halduskohus osundab, et EIK ei ole neljas aste, kuhu saab lihtsalt edasi kaevata Eesti kohtute viimase lahendi peale. Asjaolu, et taotlejat ei rahulda siseriiklike kohtute lahendid, ei tähenda automaatselt tema õiguste rikkumist.
10.Eelnevast tulenevalt jätab kohus J.R riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1p 1 ja 37 lg 3 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.07.20262-25-17627/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 14.07.20262-26-7106/15Tartu Maakohus Tartu kohtumaja