taotlus kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamiseks
läbi
6.Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja, Q ja W nimed initsiaalidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 1 peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg 1). Määruse resolutsiooni punktide 2–4 peale võib esitada
3-25-2082 määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 21 lg 4, § 121 lg 4 ja § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Z.T (kaebaja) esitas 17.06.2025 Viimsi Vallavalitsusele avalduse, milles palus vormistada Lännekalda tee 10 elumaja enda omandisse, kuna kaebaja elab kõnealuses majas alates 20.08.2018. Viimsi Vallavalitsus esitas kaebaja 17.06.2025 avaldusele 19.06.2025 vastuse nr 6-13/21/3316-8, milles keeldus omandi vormistamisest.
2.Kaebaja esitas 22.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja, millel praegu ei ole ühtegi omanikku, nende isikute omandisse, kes elavad kõnealuses majas; võtta Viimsi Vallavalitsus Eesti Vabariigi seaduste rikkumise eest maa ostueesõigusega erastamise menetluse käigus vastutusele karistusseadustiku (KarS) § 49 alusel; ning kohustada Viimsi Vallavalitsust hüvitama moraalne kahju isikutele, kes elavad Lännekalda tee 10 elumajas ja hüvitada elumaja vormistamise kulud. Kaebuse kohaselt elavad Lännekalda tee 10 elumajas Q, W ja kaebaja. Kaebajal on õigus omandi vormistamiseks elumaja osale asukohaga Lännekalda tee 10, Leppneeme küla, Viimsi vald, Harju maakond.
3.Tallinna Halduskohus jättis 25.06.2025 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale 15-päevase tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks: vaidlustatava haldusakti ja tõendite esitamiseks, kahju hüvitamise nõude täpsustamiseks ja sellest lähtuvalt riigilõivu tasumiseks.
4.Kaebaja selgitas 30.06.2025 vastuses, et Viimsi Vallavalitsus tekitas talle aastatel 2018– 2025 moraalset kahju, rikkudes Eesti Vabariigi põhiseaduse §-i 32, eluruumide erastamise seadust, pärimisseadust ja karistusseadustiku (KarS) §-i 280. Kaebaja palus kohtul määrata moraalse kahju hüvitis omal äranägemisel. Viimsi Vallavalitsus keeldus 19.06.2025 vastuses omandi vormistamisest ja esitas valeinformatsiooni.
5.Tallinna Halduskohus tagastas 21.07.2025 määrusega kaebuse nõude kohustada Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja nende isikute omandisse, kes seal elavad, ning nõude võtta Viimsi Vallavalitsus vastutusele KarS § 49 alusel (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas käiguta (resolutsiooni p 2) ning andis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja (resolutsiooni p 3). Ühtlasi hoiatas kohus kaebajat, et kui kaebuse puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, tagastab kohus kaebuse läbivaatamatult (resolutsiooni p 4).
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.09.2025 määrusega kaebaja 24.07.2025 esitatud määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse resolutsiooni punkti 1 muutmata. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2025 määrusega jäeti kaebaja määruskaebus HKMS § 2361 alusel menetlusse võtmata.
Tallinna Halduskohus tagastas 05.11.2024 määrusega Z.T kaebuse.
Kohus määras kaebajale 21.07.2025 määrusega tähtaja mittevaralise kahju nõude osas kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid täpsustada ja tasuda riigilõiv või esitada menetlusabi taotlus 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Kaebajale toimetati 21.07.2025 määrus kätte samal kuupäeval. Kaebaja ei ole puudusi kõrvaldanud, s.t ei ole esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude täpsustusi, tasunud täiendavat riigilõivu 330 eurot ega esitanud menetlusabi 2(4)
3-25-2082 taotlust, mistõttu tuleb kaebus ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Z.T esitas 19.11.2025 määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 ja 05.11.2025 määruste peale. Kaebaja palub algatada distsiplinaarmenetluse halduskohtu määrused teinud kohtuniku suhtes. 05.11.2025 määruse aluseks on valed põhjendused. Kaebaja on 30.06.2025 vastuse p-s 3 väljendanud, et tal ei ole varalisi nõudeid Viimsi Vallavalitsuse vastu. 21.07.2025 määruse põhjendused on alusetud, eesmärgiks oli keelduda menetlusse võtmast kaebaja kaebust, mis on seotud elumajaga aadressil Lännekalda tee 10. 17.11.2025 vastuses nr 11-4/166 kaebaja pöördumisele ei esitanud Tallinna Ringkonnakohtu esimees põhjendusi Tallinna Halduskohtu kohtuniku M. Orase kohustuste täitmise rikkumise kohta. Kohtunik M. Oras on 21.07.2025 määrusega keeldunud põhjendamast, mis alus on Viimsi Vallavalitsusel kaebaja õiguste rikkumiseks erastamismenetluses. Kaebaja on kõik faktid kaebuses välja toonud. Kaebaja soovib kaasata menetlusse kolmandate isikutena Q ja W.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale tuleb jätta läbi vaatamata. Korduva määruskaebuse esitamine samale määrusele ei ole lubatav. HKMS § 179 lg 3 esimene lause sätestab, et määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.07.2025 määruse peale on Tallinna Ringkonnakohtu 09.09.2025 määrusega lahendatud ning ringkonnakohtu määruse jõustumisega 04.11.20251 on ka halduskohtu 21.07.2025 määrus jõustunud. Jõustunud määrus tähendab, et menetlusküsimus on lõplikult lahendatud ja seda saab kahtluse alla seada üksnes teistmismenetluses (HKMS § 178 lg 3, § 177 lg 1, § 240 lg 1), mitte korduva määruskaebuse esitamisega. Seejuures pole oluline, kas kaebaja esitab määruskaebuse põhjendamiseks uusi väiteid.
10.Kaebaja esitas määruskaebuses taotluse kaasata kolmandate isikutena menetlusse Q ja W. Isik tuleb kaasata haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, kui ta vastab HKMS § 20 lg-s 1 sätestatud tingimustele. Kolmanda isikuna on põhjendatud halduskohtumenetlusse kaasata üksnes selline isik, kelle olukord võiks kaebust rahuldava kohtuotsuse resolutsiooni tõttu halveneda. Kuna kaebuse nõuded kohustada Viimsi Vallavalitsust vormistama Lännekalda tee 10 elumaja elanike omandisse ning võtta Viimsi Vallavalitsus vastutusele tuleb tagastada, siis puudub kohtulahendil mõju Q ja W õigustele ja kohustustele. Kohus selgitab ka, et kuivõrd Q ja W oletatav huvi kohtumenetluses osaleda on Z.T huviga samasisuline, puudub ka seetõttu alus nende menetlusse kaasamiseks kolmandate isikutena. W ei saa kaebust esitada kolmandate isikute subjektiivsete õiguste kaitseks, vaid kui nad leiavad, et nende õigusi on rikutud, on neil endil võimalik soovi korral oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda. Seetõttu jääb kaebaja taotlus kolmandate isikute menetlusse kaasamiseks rahuldamata.
1
Riigikohus jättis 04.11.2025 määrusega kaebaja määruskaebuse menetlusse võtmata.
3(4)
3-25-2082
11.Ringkonnakohus võtab HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määruse peale. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud minimaalsetele nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
12.Z.T määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 05.11.2025 määruse tühistamiseks ei ole alust. Määruskaebuses ei ole esitatud selliseid asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata. Seega jääb Z.T määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.11.2025 määrus muutmata.
13.Halduskohus on 25.06.2025 käiguta jätmise määruse p-s 2.4. ja 21.07.2025 käiguta jätmise määruse p-s 10 selgitanud, et kaebuse esitamisel rahalise hüvitise maksmiseks või kahju hüvitamiseks, kui nõutava hüvitise summa jäetakse kaebuses märkimata ning taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel, tasutakse riigilõivu 350 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 3). Kaebaja riigilõivu ei tasunud ega esitanud menetlusabi taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
14.Kaebaja taotlus algatada distsiplinaarmenetlus vaidlustatud määruse teinud halduskohtu kohtuniku suhtes jääb läbi vaatamata, sest kohtute seaduse (KS) § 91 lg-st 2 tulenevalt ei ole see määruskaebust lahendava kohtukoosseisu pädevuses. Kuna määruskaebuses esitatu põhjal puuduvad ilmselgelt kohtuniku distsiplinaarsüüteo (vt KS § 87 lg 2) tunnused, siis ei edasta kohtukoosseis taotlust lahendamiseks ka distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omavale ametiisikule. Ringkonnakohus selgitab, et kohtunike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus on Riigikohtu esimehel ja õiguskantsleril, ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes ning kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes (§ 91 lg 2).
15.Kaebaja ja määruses nimetatud isikute isikuandmete kaitseks tuleb HKMS § 175 lg 3 alusel määruse avaldamisel asendada nende nimed initsiaalidega. /allkirjastatud digitaalselt/
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.