Muud

ja xxxx.a. kuni xxxx.a. G. G. (isikukood xxxx). Registritest ei nähtu, et võlgnikul võiks olla kinnisvara ja ühingute osalusi, mis võiksid moodustada ühisvara tema endiste abikaasadega. Järeltulijad (lapsed): Võlgnikul on rahvastikuregistri andmetel kolm last – S. H., isikukood xxxx, E. T. J., isikukood xxxx ja J. O., isikukood xxxx. Kokkuvõte Usaldusisik on teinud võlgniku varade ja kohustuste välja selgitamiseks päringud võlgnikule, krediidiasutustestesse, liisinguandjatele, Transpordiametisse, Tartu Maakohtu kinnistus- ja registriosakonnale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametile ja Eesti Väärtpaberikeskusele. Usaldusisik koostas võlgniku varade ja võlgade nimekirja, mida võlgnik usaldusisikule käesoleva aruande koostamise ajaks allkirjastatult esitanud ei ole. Vastavalt võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusele ning muude päringute vastuste tulemusena on usaldusisik tuvastanud järgneva: Vara teadaolevalt (0,03 eurot): 



Võlgniku poolt kohtule ja usaldusisikule esitatud andmete kohaselt tal igasugune vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub. Krediidiasutustesse tehtud päringutest selgus, et võlgnik omab/omas järgmisi kontosid: Xxxx AS-is: Xxxx (arvelduskonto), kontojääk 11.11.2024.a. seisuga oli miinuses, kontole on arvestatud viivis 5,14 eurot. Viimasel viiel aastal nähtuvad kontol tehingud alates aprillist 2021.a. kuni juulini 2023.a. Laekumistena nähtuvad töötasud alates detsembrist 2022, ülekanded erinevatelt eraisikutelt , sularaha sissemaksed ja võetud kiir- ja tarbimislaenude laekumised. Laekunud vahendeid on kasutatud igapäevasteks toiminguteks, laenude tagasimakseteks ja ülekanneteks erinevatele eraisikutele (sealhulgas oma lapsele J. O.`ile elatisraha maksed). Kontolt on teinud kinnipidamisi erinevad kohtutäiturid. Ca 20% ulatuses on vahendid kontolt sularahas välja võetud. Usaldusisik märgib, et kogu vaadeldava perioodi vältel kuni detsembrini 2022 (ehk siis ajani, kui võlgniku kontolt nähtub esimene töötasu laekumine) on igakuiselt T. R.`lt tehtud võlgnikule ülekanne, mille suurus olenevalt kuust oli 700-1300 eurot, mis võib usaldusisiku arvates olla võlgniku töötasu makse, mida ta ei ole lasknud kanda otse oma pangakontole. Ka nähtuvad kontolt jaanuaris 2022 laekumised Pensionikeskuselt võlgniku väljavõetud

pensioniosakute eest. Sellest summast on suuremas osas teinud kinnipidamisi erinevad kohtutäiturid ja ülejäänu on enamuses sularahas välja võetud. Xxxx (kogumishoius), kontojääk seisuga 11.11.2024.a. oli 0,03 eurot. Kontole on laekunud sendimaksed kaardimaksetelt ja ülekannetelt ning perioodiliselt on võlgnik kandnud need oma arvelduskontole.  









Luminor Bank AS-is, AS-is LHV PANK, Coop Pank AS-is, AS-is SEB Pank ja TBB Pank AS-is võlgnikul arvelduskontod puuduvad. SEB Liising AS-iga, AS-iga LHV Finance, Luminor Liising AS-ga, Coop Liising AS-ga, SIA Citadele Leasing Eesti filiaaliga ega Swedbank Liisingu AS-iga võlgnik lepingulistes suhetes ei ole. Transpordiameti 05.11.2024.a. vastuse kohaselt võlgniku nimele sõidukeid ja väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris käesoleva aja seisuga registreeritud ei ole. Võlgniku nimele on olnud registreeritud sõiduk Seat Cordoba, xxxx, esmane registreerimine 1999, võõrandatud 02.05.2023.a. H. R.`le, isikukood xxxx ning 15.11.2023.a. on sõiduk registrist kustutatud seoses lammutamisega, sõiduk Volkswagen Sharan, xxxx, esmane registreerimine 1998, võõrandatud 02.05.2023.a. H. R.`le, isikukood xxxx ning 15.11.2023.a. on sõiduk registrist kustutatud seoses lammutamisega ning haagis TIKI CS300-L, xxxx, esmane registreerimine 2019, võõrandatud 02.05.2023.a. H. R.`le, isikukood xxxx. Sellise haagise hind eelduslikult võis müügihetkel olla ca 700 eurot. Et ühegi sõiduki ja haagise müügi eest ei nähtu võlgniku kontolt mingeid laekumisi võib siin tegemist olla ka tagasivõidetavate/tagasinõutavate tehingutega. Ka pole käesoleval hetkel usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal selge, kas nimetatud tehingute puhul võis olla tegemist tehinguga oma lähikondsega. AS-i Pensionikeskus andmete kohaselt on võlgniku nimel avatud pensionikonto nr xxxx, kontol puuduvad II samba pensionifondide osakud (osakud on vastavalt võlgniku 22.06.2021.a. avaldusele rahas välja võetud). Võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Nasdaq CSD Eesti filiaali 05.11.2024.a. vastuse kohaselt ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontot, mistõttu võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Maksu- ja Tolliameti 11.11.2024.a vastuse kohaselt on võlgnikule väljamaksete tegemist viimase viie aasta jooksul deklareerinud järgmised ettevõtted ja asutused: 2019. aastal OÜ K (registrikood xxxx) kokku 13 077,79 eurot;





2020. aastal OÜ K (registrikood xxxx) kokku 19 181,15 eurot; 2021. aastal OÜ K (registrikood xxxx) kokku 20 266,85 eurot; 2022. aastal OÜ K (registrikood xxxx) kokku 23 130,50 eurot; 2022. aastal AS Pensionikeskus (registrikood 14282597) kokku 10 645,94 eurot; 2023. aastal OÜ K (registrikood xxxx) kokku 7 659,53 eurot; 2023. aastal AS Xxxx (registrikood xxxx) kokku 0,06 eurot; 2023. aastal Justiitsministeerium (registrikood 70000898) kokku 437,21 eurot; 2024. aastal Justiitsministeerium (registrikood 70000898) kokku 845,30 eurot. Võlgnikul on 11.11.2024.a. seisuga maksuvõlg ning tal kuuluvad tasumisele riiginõuded (menetluskulude hüvitis). Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel võlgnikule käesoleval hetkel kinnisvara ei kuulu. Võlgnikule on kuulunud ühisomandina 6/40 suurune mõtteline osa R. J. pärandvara ühisusse kuulunud kinnistust asukohaga Xxxx, registriosa number xxxx. Võlgnikule kuulunud mõtteline osa varaühisusest on kohtutäitur A. K.`i poolt läbiviidud enampakkumise korras vastavalt 08.05.2024.a. koostatud enampakkumise aktile võõrandatud 5000 euroga I. J.`le, isikukood xxxx, kes on võlgniku lähikondne. Sissenõudja nimetatud täitemenetluses oli B AS. Elektroonilise äriregistri andmetel võlgnikul kehtivaid ega kehtetuid seoseid registrisse kantud juriidiliste isikutega.

Usaldusisikule teadaolevalt on võlgniku varaks raha 0,03 eurot võlgniku arvelduskontodel. Seega puudub võlgnikul vara, mille arvelt läbi viia pankrotimenetlus. Kohustused( vähemalt 22 045,86 eurot): 





Võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavalduses olid välja toodud kohustused kolme võlausaldaja ees kokku 23 046,81 eurot. Kõik nimetatud kohustused on kajastatud aruandes allpool olevas võlgniku võlanimekirjas välja toodud kohustuste hulgas. Maksu- ja Tolliameti 11.11.2024.a vastuse kohaselt on võlgnikul maksuvõlg 148,70 eurot (füüsilise isiku tulumaks), arvestuslik intress 36,22 eurot ja riiginõue 2 108,91 eurot (menetluskulude hüvitis). Võlgnik ei ole esitanud 2021-2023 aastate tuludeklaratsioone. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja 08.11.2024. a vastuse kohaselt on võlgniku suhtes käimas viis täitemenetlust nõuete kogusummaga 17 917,30 eurot, järgmiselt:

Täitetoimi k

Täitedokum Büroo endi nr

Sissenõudja

Nõuete jääk eurodes

8 812,73 066/2023/5063 xxxx kohtutäitur A. K. B AS (xxxx) (Menetluses) 066/2023/3765 xxxx kohtutäitur A. K. B AS (xxxx) 534,27 (Menetluses) 197/2023/2658 xxxx kohtutäitur T. A. Maksu- ja Tolliamet 3 495,00 (Menetluses) (70000349) 197/2023/2657 xxxx kohtutäitur T. A. Maksu- ja Tolliamet 480,00 (Menetluses) (70000349) 4 595,30 066/2024/348 xxxx kohtutäitur A. K. B OÜ (xxxx) (Menetluses) Võlgniku suhtes on lõpetatud 9 täitemenetlust ja arhiveeritud 5 täitemenetlust.  Xxxx AS-i 11.11.2024.a. vastuse kohaselt on pangal võlgniku suhtes nõue 3 641,91 eurot tulenevalt arvelduskonto miinuses jäägist, viivisest ja laenulepingust nr xxxx.  B AS-i 06.11.2024.a. vastuse kohaselt on neil võlgniku suhtes nõue kokku 9 798,02 eurot tulenevalt maksekäskudest tsiviilasjades nr xxxx ja nr xxxx.  B OÜ 05.11.2024.a. vastuse kohaselt on neil võlgniku suhtes nõue kokku 4 449,01 eurot tulenevalt maksekäsust tsiviilasjas nr xxxx.  Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul järgmised kohustused:

Võlausal daja

Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

Nõude alus

Eeldatavate kohustuste summa kokku

Nõud e tagat is

Nõude kohta algatatud kohtuvõi täitemenetlus e number

ei ei 197/2023/2658 197/2023/2657

Menetluskulud kriminaalasjas nr xxxx B AS

Tsiviilasjad nr xxxx 9798,02 ja eurot nr xxxx

ei

066/2023/5063 066/2023/3765

B OÜ Tsiviilasi nr xxxx

4449,01 eurot

Arvelduskonto miinuses jääk viivis

ja 9,64 eurot

ei

066/2024/348

Xxxx AS

Laenuleping xxxx

KOKKU

3632,27 nr eurot

ei

ei ei

22 045,86 eu-rot

Usaldusisikule teadaolevalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 045,86 eurot. FiMS § 1 lg 2 väljakuulutamine pankrotiseaduses.

kohaselt on füüsilisest ja pankrotimenetluse

isikust võlgniku pankroti läbiviimine reguleeritud

FiMS § 10 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse vastavalt pankrotiseaduse 2. peatüki 1. jaos sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Arvestades võlgniku teadaolevaid kohustusi ja vara on võlgnik usaldusisiku hinnangul püsivalt maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku poolt kohtule esitatud andmete kohaselt tal igasugune vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid, puudub. Ka ei ole ta vangistuses viibides pidevalt tööga hõivatud. Võlgniku kohtule esitatud maksejõuetusavalduses välja toodud selgituste kohaselt on tema maksejõuetuse põhjustanud vangistus. Võlgnik on kohtule esitatud pankrotiavalduses avaldanud soovi füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks FiMS §

45 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks endale kergekäeliselt võetud kohustused erinevate kiir-, tarbimis ja väikelaenude näol arvestamata oma sissetulekute suurusega ja võimalusega saada kriminaalkorras karistatud vabaduskaotusega (menetlus tema suhtes juba käis viimaste laenude võtmise ajal), kusjuures täiendavad laenud on võetud vaid selleks, et vähemalt mingis osas tasuda varasemalt võetud laenukohustuste eest, kuid suures osas on võetud laenusummad lihtsalt ära kulutatud ja seetõttu tekkisid võlgnikul raskused oma kohustuste eest tasumisel. See aga omakorda põhjustas täitemenetluste algatamise võlgniku vastu koos täiendavate kohustuste lisandumisega. Lisaks põhjustas võlgnikule täiendavaid kohustusi ka tema äärmiselt puudulik seaduskuulekus, mistõttu käesoleval ajal viibib ta kinnipidamisel Xxxx veel maksimaalselt maini 2035.a. Usaldusisiku hinnangul on võlgnikul olnud oma kohustuste eest tähtaegselt tasumisega probleeme juba alates 2001.aastast, kui alustati esimesed täitemenetlused tema suhtes. Lõplikult kujunes võlgniku maksejõuetus välja seoses vangistuse algusega 2023.aasta maikuus. Usaldusisik leiab, et arvestades asjaoludega, et võlgnik on taotlenud kohtult kohustustest vabastamise menetluse algatamist ning et võlgniku kohustused siiski enamuses ei tulene tema õigusvastasest tegevusest ning elatisrahade mittemaksmisest, on kohustustest vabastamise menetluse algatamine võlgniku maksejõuetusavalduse esitamise eesmärke silmas pidades käesoleval juhul ilmselt suuremas osas perspektiivikas, kuigi võlgnik viibib veel maksimaalselt 2035.aasta maini vanglas. Kohustused, millest võlgnik oma õigusvastase tegevusega ei vabane, on suurusjärgus 4200 eurot, ehk ca 18 % kõigist tema teadaolevatest kohustustest, seega ei pruugi kohustustest vabastamise menetlus täita kõiki võlgniku poolt silmas peetud eesmärke. Võlgnik on võimaluse olemasolul püüdnud ka vanglas olla tööga hõivatud. Pankroti väljakuulutamise pankrotihaldurina.

korral

on

usaldusisik

nõus

jätkama

Lähtudes eeltoodust ja FIMS § 17 ja § 45 ning PankrS § 1 ja § 31 palub usaldusisik kohtul:

usaldusisiku

Martin

Kruppi

tasu

Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 13 töötunni eest 1 560 eurot (arvestusega 1tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 343,20 eurot, kokku 1 903,20 eurot;

vahenditest

käibemaks

hüvitada

180,40

eurot,

eurot,

kokku

millele

lisandub

1000,40

eurot,

Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks; Maakohtu seisukoht:

Tunni d 1,0 0,5 2,0

1,0

Analüüsis kõiki saadud andmeid kogumis ning koostas vara- ja võlanimekirja Koostas usaldusisiku aruande Kokku

5,0 3,5

FIMS § 54 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Vastavalt Pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 164 eurot (alates 01.02.2021. a. kehtiva PankrS § 23 lg 3). Juhindudes eeltoodust ja väljakujunenud kohtupraktikast palub usaldusisik kohtul määrata usaldusisiku Martin Krupp`i tasu Saneerimismenetluse OÜ, registrikood 11579994, (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks 13 töötunni eest 1 560 eurot (arvestusega 1tund = 120 eurot), millele lisandub käibemaks 343,20 eurot, kokku 1 903,20 eurot. Taotlus tasu hüvitamiseks riigi vahenditest

PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Käesoleval ajal on Vabariigi alammäär 820 eurot.

Valitsuse

kehtestatud

kehtiv

kuutasu

PankrS § 23 lg 51 kohaselt antud paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021. a. Justiitsministri määruse „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 alusel, kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (st 66 eurot tunnis). Ajutise halduri tasu on eeltoodut arvestades 858 eurot (13x66), millele lisandub käibemaks. Arvestades eeltoodut ja PankrS § 23 lg 4 ülemmäära palub usaldusisik riigi vahenditest hüvitada 820 eurot, millele lisandub käibemaks 180,40 eurot, kokku 1 000,40 eurot, Saneerimismenetluse OÜ (a/a xxxx Xxxx AS) kasuks. Ülejäänud summas palutakse jätta usaldusisiku tasu võlgniku J. J. kanda. Usaldusisiku Martin Krupp`i tasu on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Maido Roots

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.