2.Välja mõista Z.Q-lt kahjuhüvitis 2445.07 eurot ning sellelt arvutatud seadusjärgne viivis perioodi 01.09. – 02.12.2024 eest 76.11 eurot, kokku summas 2521.18 eurot T.Z.G kasuks.
3.Välja mõista Z.Q-lt viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 2445.07 eurolt) alates 03.12.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras T.Z.G kasuks.
4.Jätta menetluskulud Z.Q kanda.
5.Määrata T.Z.G põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 2055.26 eurot, mis mõista Z.Q-lt T.Z.G kasuks välja.
Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord
Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
Tsiviilasi nr 2-24-132735 Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse tegemisest. Avaldaja nõuded, menetlusosaliste seisukohad ja tõendid, menetluse käik
1.Vastavalt T.Z.G (edaspidi ka ühistu või avaldaja) avaldusele (digitoimiku lk 34-40), hilisematele menetlusdokumentidele (dtl 156-160, 207-210 ja 223-228) ja ärakuulamisel selgitatule (protokoll dtl 152-155) majandab avaldaja Pärnus XXX korteriomanditeks jagatud kinnisasja (avaldaja registrikaart dtl 41). Kinnistusraamatu andmete järgi on puudutatud isik Z.Q Pärnus XXX eluruumi nr 8 omanik (kinnistusraamatu väljavõte dtl 4243). Puudutatud isik muutis aastaid tagasi hoone välisilmet selliselt, et algse köögiakna asemel paigaldas rõduukse. Omaniku eesmärgiks sai olla rõdu ehitamine, aga selleni puudutatud isik ei jõudnud. Puudutatud isik hoone välisilmet ei taastanud. Avaldajale teadaolevalt ei ole puudutatud isikul kaasomandi muutmiseks korteriomanike nõusolekut. Samuti ei ole teada, et kohalik omavalitsus oleks puudutatud isiku ümberkorraldusi aktsepteerinud.
2.30.05.2022 toimus üldkoosolek (protokoll dtl 161-165), mis oli aluseks järgnenud ehitustööde läbiviimisele. Koosoleku päevakorrapunkti nr 2 raames võtsid korteriomanikud vastu järgmise otsuse: teostada korterelamu säilitamiseks ja kaasajastamiseks järgmised renoveerimistööd – sokli-, välisseinte- ja pööningu soojustamine, rekonstrueerimine ning keldripõrandate betoneerimine. Elamus on kaheksa korteriomandit. Protokollile lisatud koosolekust osavõtjate nimekiri tõendab, et koosolekul osales kuus korteriomanikku. Avaldaja põhikiri (dtl 52-58) koosoleku kvooruminõuet ei sätesta, vastavalt põhikirja p 3.4.3 on üldkoosolek otsustusvõimeline osalejate arvust sõltumata. Koosoleku protokollist nähtuvalt olid otsuse poolt kõik koosolekul osalenud omanikud ja poolthääletajatele kuulus 78,125% kaasomandi osadest. Seega otsuse vastuvõtmisel täideti korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 39 tulenev otsuse vastuvõtmise tingimus. Üldkoosoleku otsuses kajastatud tööde teostamine põhines eelnevalt koostatud projektile (seletuskiri dtl 166193), mis andis suunised nii tööde mahu kui ka teostusviiside kohta. Projekti leheküljelt nr 9 nähtub rekonstrueerimise eelne olukord, s.t fotol on näha hoone teisele korrusele paigaldatud uksaken. Seletuskirja p 6.5 (avatäited) on märgitud, et maja hoovipoolsel küljel on üks avatäide omavoliliselt ümber ehitatud uks-aknaks. Samas on märgitud, et selline aknajaotus ei ole projektijärgne ja kuulub asendamisele projektis ettenähtud aknaga A-2 (lk 25). Et projektile vastav muudatus on ehitustööde käigus teostatud, tõendab avaldaja poolt esitatud foto (dtl 194). Avaldajal oli õigus ja kohustus lähtuda rekonstrueerimisprojekti koostamisel hoone nõuetekohasest seisundist ning näha ette omavolilise muudatuse kõrvaldamine, asendades uks-akna projektis ettenähtud lahendusega. Seda järeldust toetab ka avaldaja põhikirja punkt 2.2.6, mille kohaselt kuuluvad nõuetekohaselt kooskõlastamata ümberehitused kõrvaldamisele ning endise olukorra taastamisele. Sama sätte järgi kannab selliste tööde kõrvaldamise või taastamise kulud omanik, kelle algatusel vastavad tööd tehti. Seega oli hoone välisilme parandamine/taastamine kooskõlas nii kaasomandi valitsemise põhimõtete kui ka ühistu põhikirjas sätestatuga.
3.Muinsuskaitse piirkonnas olevas ehitises ei tohi aknaid suvaliselt ümber kujundada, sh akent uksega või uksaknaga. Avaldaja on esitanud muinsuskaitseametniku, tellija (ühistu), töövõtja (ehitaja) ja omaniku järelevalve osalusel 08.11.2022 toimunud ehituskoosoleku protokolli (dtl 195). Protokolli punktist 6 nähtuvalt tuleb korter 8 köögi aken A-2 teha samade laiusmõõtmete ja jaotustega puitaknana, mis on alumine korter 4 aken. Sealsamas on välja 2 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-132735 toodud, et korter 8 olemasolev uks/aken tuleb eemaldada ja asendada projektijärgse aknaga. 4. Pärast koosolekut, 16.11.2022, saatis ehitusettevõtte esindaja avaldaja kontaktisikule täiendava e-kirja, milles rõhutas, et korteri nr 8 olemasolev uks-aken tuleb asendada projektikohase aknaga, kuna see on muinsuskaitse nõue. E-kirjale oli lisatud visuaalne vaade akna paiknemisest (dtl 196-197).
4.09.12.2022 kirjas selgitas avaldajaga lepingulises suhtes oleva haldusettevõtte esindaja, et korter nr 8 akende ümberehitustööd on plaanis teostada 20.-21.12.2022. Kirjas selgitati, et korteri nr 8 köögi uks-aken tuleb asendada projektijärgse mõõduga ning täpsustati, kas puudutatud isik on ise nõus asendama uks-aken uue aknaga (dtl 44). Puudutatud isik eeltooduga ei nõustunud. 14.01.2023 kirjas palus juhatuse liige leida omanikul võimalus tagada ehitajale juurdepääs akendele (sissepääs korterisse), et jätkata plaanipäraselt lepinguliste töödega. Juhatuse liige palus vastust, millal on puudutatud isikul võimalik töölised korterisse lasta (dtl 45). 08.02.2023 selgitas juhatuse liige, et ehitajal on vaja saada juurdepääs korterile, et tõsta olemasolevad aknad fassaadi tasapinda. Juhatuse liige lisas: „Hetkel ehitaja veel ootab ja hoiab tellinguid maja ümber, et aknaid välja tõsta. Kuid seda ta lõputult ei tee. Kui ta enne teie akende tõstmist tellingud maha võtab, toob see hiljem korterile kaasa täiendavad kulutused akende väljatõstmisel. Palun teil leida võimalus tagada ehitajale juurdepääs teie korterile võimalikult ruttu.“ (08.02.2023 kiri dtl 46-47). Eeltoodust tulenevalt pidi puudutatud isikule lisakulu tekkimine ettenähtav olema ning võimalus kulu tekkimist ära hoida.
5.05.04.2023 selgitas avaldaja juhatuse liige, et fassaadi renoveerimise käigus on puudutatud isiku korterile paigaldatud projektikohane uus aken, maksumusega 1041 eurot + käibemaks 20%, kokku 1249,20 eurot. Avaldaja juhatuse liige lisas, et kuna tol hetkel, kui uue akna paigalduse teema oli aktuaalne ja kiireloomuline, omanikult konstruktiivseid ettepanekuid ei tulnud ning ehitustööde peatamise vältimiseks, mis oleks läinud oluliselt kallimaks uue akna ostmisest, siis otsustas korteriühistu tellida akna ise. Juhatuse liige selgitas lisakulude tekkimise asjaolusid, märkides järgmist: „Lisaks eelnevale ei taganud te ehitajale juurdepääsu oma korterisse, et teostada olemasolevate akende väljapoole liigutamise tööd fassaadi soojustuse tasapinda, nagu näeb ette renoveerimise projekt. Seda hoolimata korduvatest palvetest korteriühistu ja ka haldusfirma OÜ X poolt. Ehitaja poolt tehtud hinnapakkumine nägi ette akende nihutamise väljapoole, kasutades ümber maja paigaldatud tellinguid, mis nüüdseks on eemaldatud. Teie korteri akende väljapoole liigutamine tuleb nüüd teostada korvtõstukit kasutades, mis toob kaasa täiendavad kulud ehitajale ja need kuuluvad tasumisele teie poolt. Eeldatav teostamise aeg on maikuu. Palun teil veelkord tagada juurdepääs oma korterile, et ehitaja saaks teostada projektijärgsed fassaadi renoveerimistööd.“ (dtl 48). Avaldaja palved jäid tagajärjetuks, selle asemel kirjutas puudutatud isik 20.04.2023, et saadab võtme Soomest postiga kohe, kui lepitakse kokku, et korteri köögiaken jääb samaks (dtl 199). Eelnev tõendab korterisse sissepääsuprobleeme kui ka seda, et puudutatud isik ei ole suhetes avaldaja heauskselt käitunud. Selline tingimuslik käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega ega näita koostöövalmidust ühistu kui hoone majandaja suhtes. Puudutatud isiku poolt seatud tingimus — siduda tema kohustus tagada enda korterisse rekonstrueerimistööde teostamiseks sissepääs omavolilise muudatuse säilitamisega — on avaldaja hinnangul käsitletav kui manipuleeriv ja hea usu põhimõttele mittevastav käitumine.
6.Selline tegevus tõi kaasa avaldajale täiendava kulu. Avaldaja esitab lisakulu tõendamiseks X OÜ hinnapakkumise (dtl 49), milles on välja toodud lisatöö maksumus 996,56 + 20% (käibemaks) = 1195,87 eurot ja lisatööde spetsifikatsioon (meeskonna ümberkolimine, tööplatvormide (tõstuk või telling); paigaldus, demontaaz, transport). Töövõtja lükkas puudutatud isiku köögiakna paigaldamise nii pikalt edasi, kui tööde graafik 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-132735 seda võimaldas. Lõpuks oli töödega vaja siiski jätkata ning uus aken paigaldati vana akna ette nii, et omaniku poolt paigaldatud rõduuks jäi sissepoole alles, neid eest ära ei lõhutud. Samas kaasnes avaldajale lisakulu (ülalmärgitud 1195,87 eurot), mis oli tingitud sellest, et töögraafiku järgselt puudus ligipääs korterisse ning tööd tuli teha graafiku väliselt hiljem.
7.Avaldaja kajastas aknakulu ja lisakulu kogusummas 2445,07 eurot puudutatud isikule 17.08.2024 esitatud arvel kuluartiklina “rekonstrueerimistöödega kaasnevad lisakulud” (arve dtl 50). Arve maksetähtaeg oli 31.08.2024. Nõudesumma 2445,07 eurot on avaldajale laekumata.
8.Kuivõrd puudutatud isik eelmärgitud summat tasunud ei ole, on avaldajal puudutatud isiku vastu ka viivisenõue. Sissenõutavate viiviste summa on 76,11 eurot. Fikseeritud viivise arvestuse ajaperiood on 01.09.2024 kuni 02.12.2024 (viivisekalkulaator.ee raport dtl 51). Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult edasiulatuvaid viiviseid ja seda avalduse esitamise kuupäevast, s.o 03.12.2024.
9.Eelneva põhjal ning tuginedes võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätetele palub ühistu puudutatud isikult välja mõista 2445,07 eurot ning sellele lisanduvad viivised nii avalduse esitamise seisuga kui edasiulatuvalt kuni nõude täitmiseni. Asjast puudutatud isiku seisukohad, tõendid
10.Vastavalt asjast puudutatud isiku Z.Q vastusele (dtl 72-74) ja teistele menetlusdokumentidele (dtl 114-115, 202-204) et avaldaja nõue on aegunud. Z.Q omab korterit XXX alates 2004.aastast, mil ta ostis selle pojale kingituseks, poeg müüs selle hiljem (2011.a) temale. Köögi akna vahetas puudutatud isik 2004.aastal, kuid ühistu asutati palju hiljem ja keegi ei ole 18 aastat aknast midagi rääkinud. Enne kui puudutatud isik aknaid vahetas, käis ta linna arhitektidelt küsimas, kas saaks paigaldada plastaknaid, kuid seda ei lubatud ja ta paigaldas puitaknad. Puudutatud isik tuvastas maja joonistelt, et algne maja 20.sajandi algusest oli rõduga ja ta plaanis ka rõdu ehitust, kuid loobus sellest 2010.aastal, kui tema projekteeritud rõdu muutus prantsuse rõduks ja avariiväljapääsuks. Ehitusloa sai ta kõigilt maja elanikelt, tehes oma korteri aknad sentimeetri täpsusega vanade mustrite järgi.
11.Uue akna tellis ühistu Z.Q-ga konsulteerimata (maja küll rekonstrueeriti, aga akendest ei räägitud) ja seda tellimust ei ole tema vastu võtnud, pealegi on algse akna laius 1780 (1800) mm, uuel aga 1200 mm. 18.11.2022 sai puudutatud isik ühistult kirja, milles märgiti: „Vastavalt Muinsuskaitseameti ja Pärnu Linnavalitsuse poolt esitatud tingimustele tuleb korter nr 8 rõduaken ümber ehitada samasuguseks aknaks nagu I korruse aken“.
12.Puudutatud isik kirjutas 2022.a detsembris kirja Pärnu linna planeerimisosakonnale ja sai sealt 02.02.2023 muinsuskaitse eritingimused ja T OÜ kava 30.10.2018 (väljavõte dtl 75-76). T OÜ on käitunud ettevaatamatult, sest algsest korruseplaanist (dtl 77), fotolt ja skeemilt (dtl 79-80) on näha, et köögiaken on kolmeosaline, mitte kaheosaline nagu uues plaanis (dtl 81). Puudutatud isiku hinnangul vastab tema köögiaken muinsuskaitse eritingimiste p 8 nõuetele ja võinuks ajutiselt paigale jääda.
13.30.05.2022 ühistu koosolekul esindatud korteriomanditest kaks (korterid 1 ja 3) on kaasomandis, esitamata on osalejate volikirjad. Ka korteri nr 7 omanik ei ole koosolekul osalenud, volikirja osaleja kohta esitatud ei ole.
14.Avaldaja esitatud ehituskoosoleku protokollis ei ole ära toodud ei muinsuskaitse nõudeid ega ettekirjutust, sellest nähtub vaid see, mida koosolekul arutati ja otsustati.
4 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-132735
Avaldaja seisukohad/tõendid puudutatud isiku vastuväidete osas
15.Avaldaja märgib, et muinsuskaitse eritingimused ei ole vahend juba varasemalt tehtud omavoliliste muudatuste legitimeerimiseks ega saa muuta õiguspäraseks neid tegevusi, mis on tehtud enne eritingimuste andmist väljaspool kooskõlastatud projekti. Puudutatud isiku esitatud dokument on ette nähtud kavandatavate tööde juhendamiseks ning sätestab tingimused tulevaste muudatuste elluviimiseks, mitte ei reguleeri või kiida heaks varem toimunud muudatusi. Nimetatud eritingimustes p 8 lause – „olemasolevate avatäidete ajutine kasutamine kuni nende amortiseerumiseni on lubatud“ – viitab olukorrale, kus hoonel oleksid säilinud ajaloolised, küll amortiseerunud või osaliselt muutunud, ent siiski õiguspäraselt paigaldatud avatäited. See lause ei saa aga puudutada omavoliliselt paigaldatud ja hoone välisilmet muutvaid elemente, nagu puudutatud isiku paigaldatud uks-aken. Antud juhul on tegemist arhitektuurilisest lahendusest ja muinsuskaitse eesmärkidest oluliselt kõrvale kalduva muudatusega. Kui muudatus – nagu käesoleval juhul uksakna paigaldamine – on tehtud ilma vastava kooskõlastuseta ning see on vastuolus hoone kaitseväärtustega ja fassaadi ajaloolise lahendusega, tuleb see kõrvaldada ning taastada lahendus, mis vastab nõuetele. Avaldaja selgitab selguse huvides, et uks-akna paigaldamine oli osa puudutatud isiku tegevusplaanist. Nimelt kavatses omanik ehitada rõdu, mis ulatuks väljapoole maja välisseina. Ukse paigaldamine oli selle eesmärgi saavutamiseks hädavajalik – ilma ukseta ei oleks olnud võimalik rõdule pääseda ega seda kasutada. Samas ei ole puudutatud isik arvestanud asjaoluga, et elamul ei ole kunagi olnud väljaulatuvat rõdu. Lisaks eeldas sellise olulise muudatuse realiseerimine korteriomanike kokkulepet.
16.Puudutatud isik ei ole välja toonud, millisele õiguslikule alusele baseerub tema väide nõude aegumisest. Samas ei nõustu avaldaja, et kohtusse esitatud nõue on aegunud. Avaldaja nõue on oma olemuselt seadusest tulenev nõue ning nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 115. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149 kohaselt on seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat alates hetkest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Avaldaja kajastas lisatöödega seotud kulunõude 17.08.2024 esitatud arvel, mille maksetähtaeg oli 31.08.2024. Seega muutus nõue sissenõutavaks 01.09.2024. Kuna avaldaja esitas nõude kohtusse enne 10-aastase aegumistähtaja möödumist, ei saa nõuet lugeda aegunuks.
17.30.05.2022 ühistu üldkoosoleku toimumisajal olid korteri nr 1 kaasomanikeks XX ja XX (kinnistusraamatu väljavõte dtl 211-213). 30. mai 2022 koosoleku registreerimislehel on kaasomanike volitatud esindajaks märgitud O.S. O.S-i esindusõigust tõendab kaasomanike antud volikiri (dtl 214-215). Kinnistusraamatust nähtuvalt on XXX 11 korteri nr 3 omanik (dtl 216-217), kes osales koosolekul. Korteriomanikku on koosolekul osalemiseks volitanud mh tema abikaasa (dtl 218). Kinnistusraamatust nähtuvalt on XXX 11 korteri nr 7 omanik (dtl 219-220). Koosoleku registreerimislehel on omaniku volitatud esindajaks märgitud O.S. O.S-i esindusõigust tõendab omaniku antud volikiri (dtl 221-222).
18.Avaldaja ei ole menetluses väitnud, et ehituskoosoleku protokoll kujutaks endast iseseisvat muinsuskaitsealast nõuet või ettekirjutust. Ehituskoosoleku protokollist nähtub, et koosolekul osales ka muinsuskaitse valdkonna ametnik. See asjaolu võimaldab järeldada, et koosolekul käsitletud tehnilised küsimused ja tähelepanekud, olid teada ka muinsuskaitse esindajale ning neid arutati tema juuresolekul. Ametniku osalemine toetab järeldust, et protokollis kajastatud seisukohad, sealhulgas seisukoht, et korteri nr 8 olemasolev uksaken tuleb eemaldada ja asendada projektikohase aknaga, ei olnud vastuolus muinsuskaitseliste kaalutlustega. Seejuures ei nähtu protokollist, et muinsuskaitseametnik oleks koosolekul
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-132735 väljendatud seisukohtadele või arutatud lahendustele vastu vaielnud või esitanud eriarvamusi. Seetõttu ei anna protokolli sisu võimalust väita, et koosolekul käsitletud küsimused oleksid olnud muinsuskaitse esindaja hinnangul vastuvõetamatud või vastuolus muinsuskaitseliste nõuetega. Avaldaja seisukohad ei tugine üksnes ehituskoosoleku protokollile, vaid eelkõige muinsuskaitse eritingimuste eesmärgile, sisule ja kaitsealuse hoone arhitektuursete väärtuste säilitamise põhimõtetele. Muinsuskaitse eritingimuste eesmärk on tagada ajaloolise hoone autentsuse ja väärtuslike arhitektuursete tunnuste säilimine. Sellest tulenevalt ei saa hoone välisilmet oluliselt muutvaid sekkumisi, sealhulgas akna asendamist uksaknaga, käsitleda tavapärase või lubatud muudatusena ilma vastavate kooskõlastuste ja nõusolekuteta. Seejuures ei ole puudutatud isik esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et akna ümberkujundamine uksaknaks oleks saanud nõutavad kooskõlastused või et Muinsuskaitseamet oleks sellise lahenduse heaks kiitnud. Samuti ei ole puudutatud isik esitanud tõendeid selle kohta, et ajalooliselt oleks hoone vastavas asukohas paiknenud väljapääs, rõduuks või muu samalaadne avatäide. Vastupidi, puudutatud isik on ise väljendanud, et kõnealune lahendus rajati eesmärgiga võimaldada tulevikus rõdu ehitamist. Sellest järeldub, et tegemist ei olnud olemasoleva ajaloolise lahenduse taastamise ega säilitamisega, vaid uue funktsionaalse elemendi loomisega. Seega ei saa hoone välispiiridesse rajatud uksakent käsitleda hoone ajaloolise arhitektuurse lahenduse osana.
19.Lisaks muinsuskaitselistele aspektidele ei mõjuta ükski puudutatud isiku viidatud asjaolu kaasomandi kasutamise ja selle muutmise põhimõtteid. Hoone välispiirded, sealhulgas välisseinad, fassaad ja muud hoone välisilmet kujundavad konstruktsioonid, kuuluvad kaasomandi esemesse ning nende muutmine eeldab seadusest tulenevalt kaasomanike kooskõlastust. Puudutatud isik ei ole menetluse käigus esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et tal oleks olnud XXX 11 korteriomanike kokkulepe või muu õiguslik alus hoone välispiirde muutmiseks, akna ümberkujundamiseks uksaknaks või rõdu rajamist ettevalmistavate ehituslike muudatuste tegemiseks. Kui muudatus puudutab hoone välisilme ja ehitise konstruktsioonide muutmist, ei saa korteriomanik vastavaid töid teha ühepoolselt. Sellisel juhul on vajalik teiste kaasomanike nõusolek. Riigikohus on selgitanud, et kaasomandis oleva asja või selle majandusliku otstarbe oluline muutmine eeldab kõigi kaasomanike kokkulepet. Näiteks leidis Riigikohus kohtuasjas nr 3-2-1-185-13, et rõdu ümberehitamine eeldab kaasomanike nõusolekut, kuna tegemist on kaasomandi eset puudutava muudatusega. Vaidlusalune uksaken puudutas otseselt elamu fassaadi ning muutis hoone välisilmet. Seetõttu oli tegemist muudatusega, mis eeldas kaasomanike eelnevat nõusolekut. Kohaldatav õigus, kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused
20.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 alusel menetleb kohus antud asja hagita asjana.
21.Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et avaldaja majandab Pärnu linnas XXX asuvat korteriomanditeks jagatud kinnisasja ning et puudutatud isik on kõnealuses korterelamus asuva korteri nr 8 omanik alates 14.10.2011 kande tegemisest kinnistusraamatus.
21.Kohus käsitleb asja tehiolusid järgnevalt nende ajalises järjekorras.
21.1.Puudutatud isiku tegevus 2004.aastal. Puudutatud isiku väited korteri köögiakna vahetamise osas uksaknaks 2004.aastal (selles osas ei ole vaidlust) ei ole käesolevas asjas relevantsed. Nimelt ei olnud sel ajal Z.Q korteriomandi omanik, tema enda kinnitusel oli korteriomanikuks tema poeg. Kohus nõustub avaldajaga, et hoone välisilme muutmiseks pidi
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-132735 ka sel ajal kehtinud seaduse kohaselt (korteriomandiseaduse § 16 lg 1) olema korteriomanike kokkulepe ehk kõigi korteriomanike nõusolek, sellise väite nõusolekute olemasolu kohta on puudutatud isik esitanud, kuid see on jäänud paljasõnaliseks. Aknast uksakna tegemine eesmärgiga rõdu ehitada on kohtu hinnangul märkimisväärne hoone fassaadi ümberkorraldus, mis teiste korteriomanike nõusolekut eeldab. Võrreldes fotosid elamu igast küljest (dtl 173174) on Z.Q paigaldatud uksaken kogu ülejäänud maja avatäidetest selgelt eristuv. Pealegi ei oma Z.Q-le väidetavalt antud nõusolekud tähtsust, sest ümberkorralduste/ehituste tegemiseks pidi nõusolekud saama korteriomanik.
21.2.Avaldaja tegevus 2022.-2023.aastal. Avaldaja 30.05.2022 üldkoosolek võttis vastu otsuse teostada korterelamu säilitamiseks ja kaasajastamiseks renoveerimistööd, sh elamu rekonstrueerida (päevakorra p 2). Otsuse vastuvõtmise ajal kehtis KrtS § 39 lg 1, mis kõlas: „Kaasomandi eseme ajakohastamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks, selliste vajalike muudatuste tegemise, millega ei muudeta eriomandi eseme otstarvet ega kahjustata muul viisil ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, võib otsustada käesoleva seaduse § 9 lõikes 3 sätestatud häälteenamusega.“ Kuna avaldaja on esitanud koosolekul hääletanud, kuid isiklikult mitteosalenud korteriomanike volikirjad, oli koosolek otsustusvõimeline KrtS § 9 lg 3 mõttes (poolt oli 6 korterit 8st, kellele kuulus üle 78% kaasomandi osadest). Kohtu hinnangul oli tegemist just kaasomandi esemeks oleva elamu ajakohastamise otsusega, sest kellegi kortermajas asuva eriomandi (korteri) otstarvet ei muudetud ega kahjustatud ühegi korteriomaniku huve muul viisil ülemääraselt. Muuhulgas otsustati ka töödeks laenu võtmine, remondifondi makse suurendamine, reservkapitali ühiku suuruse tõstmine, laenusumma jagamine korteriühistu liikmete vahel jm kogu tegevuse kompleksseks lahendamiseks (vt dtl 162-163 12 alapunkti päevakorras otsuse p 2 all). Avaldaja on esitanud tööde sisu ja põhjenduste kohta T OÜ poolt 2019.aastal koostatud seletuskirja, mille punktis 6.5 on selgelt märgitud puudutatud isiku poolne omavoliline avatäite muutmine ning selle asendamise vajadus projektijärgse aknaga A-2 (dtl 190). Asjaolu, et ühistu otsus puudutatud isikule ei meeldi, ei tee seda kehtetuks või ühistu seatud tegevuseesmärke ebaõigeks.
21.3.Muinsuskaitse nõuded. Kohus jagab avaldaja arvamust selles, et puudutatud isiku viide muinsuskaitse eritingimuste punktile 8 on asjakohatu. Avaldaja on õigesti mõistnud (vt ülalpool otsuse p 15) nimetatud punktiga antavat luba – säilitada võib esialgse ja amortiseerunud ajaloolise avatäite, see ei kehti juba puudutatud isiku kui korteriomaniku või tema õiguseelneja poolt vahetatud uksakna kohta. Muinsuskaitseametnik osales ka 08.11.2022 ehituskoosolekul, kus otsustati uksakna eemaldamise vajadus, millele ta eriarvamust ei esitanud ning nädal hiljem teatati sellest ka puudutatud isiku kontaktisikule, et see on muinsuskaitse nõue (dtl 196-197). Asjas esitatust nähtub, et puudutatud isik ignoreeris seda, nagu ta ignoreeris ka hilisemaid e-kirju, milles paluti luba korterisse sissepääsuks akna vahetamiseks (fassaadi renoveerimistöödeks). Kuna puudutatud isiku ainus vastus oli 20.04.2023 (dtl 199) tingimusega, et saadab võtme kohe, kui lepitakse kokku, et köögiakent ei muudeta, ei jäänudki kohtu hinnangul maja ühetaolise renoveerimise huvides avaldajal muud üle, kui aken iseseisvalt varasema uksakna ette (seda eemaldamata) paigaldada, mis aga lisaks akna maksumusele (seda kulu poleks tekkinud, kui puudutatud isik oleks ise akna vahetanud või poleks varasemalt uksakent paigaldanud) tõi kaasa lisatööd, sest paigaldusmeeskond pidi kolima väljapoole. Sisuliselt ei täitnud puudutatud isik KrtS § 31 lg 1 punktist 3 tulenevat kohustust lubada kaasomandi eseme korrashoiuks oma eriomandi eset kasutada ja ei taganud ka korteriomandi valitsemist ajal, kui ta viibis sellest eemal (KrtS § 31 lg 5, kohtule arusaadavalt elab puudutatud isik alaliselt välisriigis). Ei akna ega lisatööde maksumuse osas ei ole puudutatud isik vastuväiteid esitanud.
7 (8)
Tsiviilasi nr 2-24-132735
22.Seega nõudis avaldaja õigustatult puudutatud isikult nii akna enda kui lisatööde maksumuse hüvitamist kogusummas 2445,07 eurot. Kõnealune nõue esitati 17.08.2024 arvega (dtl 50), mis põhineb töövõtja esitatud arvel (dtl 49) ja selle maksetähtaeg oli 31.08.2024. Seega ei saa rääkida ka nõude aegumisest ühelgi TsÜS sätte alusel (puudutatud isik ühelegi sättele ka ei viita), sest avaldus esitati maksekäsu kiirmenetluses juba samal aastal. Sellised kulud tuleb lugeda kostja tegevusest tingitud kahjuks (lisakuludeks) nii VÕS § 127 lg-te 1, 2 ja 4 kui ka § 128 lg 3 mõttes ja seega on kahjuhüvitise nõue avaldaja poolt põhjendatud ning avaldus tuleb rahuldada. Lisakulud ei ole korteriomanike ühiselt kantavad majandamiskulud.
23.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb avaldus ka viiviste osas rahuldada, mõistes välja viivise kuni avalduse esitamiseni summas 76.11 eurot ning sealt edasi seaduses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni.
24.Menetluskulude osas märgib kohus järgmist: TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd kohus rahuldas avalduse täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuludeks: kulutus õigusabile 19 tunni ja 45 minuti eest summas 1975 eurot (tunnihind 100 eurot, käibemaksu ei lisandu), tasutud riigilõiv 50 eurot ning esindaja sõidukulud kohtuistungile 30,26 eurot, kokku seega 2055.26 eurot. Kohtu hinnangul ei ole õigusabi tunnitasumäär ega toiminguteks kulutatud aeg ülemäärane, arvestades asja sisu, esitatud tõendeid ja tehtud menetlustoiminguid (detailne nimekiri dtl 229-231). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on sellise taotluse 03.12.2024 avalduses esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.