Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine, usaldusisiku tasu suuruse kindlaksmääramine
Eve Grass
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada O.K (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada O.K kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 13.08.2021. Kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.
2.Vabastada N.I O.K usaldusisiku kohustustest.
3.Jätta menetluskulud O.K kanda. Võlausaldajate kulud jäävad nende endi kanda.
Määrata usaldusisiku N.I tasu suuruseks O.K kohustustest vabastamise menetluses 505,30 eurot, millest 51 eurot välja maksta usaldusisikule loovutatud varast MTÜ t arveldusarvele
6.Anda O.K-le menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu kokku summas 454,30 eurot (ilma käibemaksuta) usaldusisik N.I kasuks. Väljamakse teostada MTÜ ) arveldusarve Pank, mille kaudu
2-21-12304 usaldusisik tegutseb.
7.Avaldada teade kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebe kord Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse.
ASJAOLUD
1.O.K esitas 05.08.2021 Pärnu Maakohtule avalduse pankrotimenetluse alustamiseks, maksejõuetuse välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 13.08.2021 määrusega kuulutas kohus välja võlgniku pankroti. Pärnu Maakohtu 14.04.2023 kohtumäärusega lõpetati O.K pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti välja kuulutamist. Sama kohtumäärusega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ja määrati võlgniku usaldusisikuks E.J . 16.08.2024 määrusega vabastati E.J O.K usaldusisiku kohustustest ja nimetati O.K usaldusisikuks N.I.
2.O.K usaldusisikud esitasid kohtule tegevusaruanded 10.04.2024, 10.04.2025 ja 10.04.2026. 10.04.2026 esitas O.K ühtlasi taotluse vabastada ta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ja lõpetada menetlus. Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas. Võlausaldajad kohtule enda seisukohta ei esitanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta
30.juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest (PankrS § 1933 lg 2).
4.Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 05.08.2021 ja võlgniku suhtes on kohustustest vabastamise menetlus algatatud 14.04.2023. Seega võlgniku kohustustest vabastamise menetluse etapp lõppes 14.04.2026.
5.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Usaldusisik esitas kohtule aruanded koos tõenditega ja võlgnik esitas kirjalikult taotluse tema vabastamiseks pankrotimenetluses tunnustatud ja kohustustest vabastamise menetluses täitmata jäänud kohustustest. Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest vabastamise kohta. Ükski menetlusosaline enda ärakuulamist ei soovinud.
2-21-12304
6.Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).
7.Järgnevalt kontrollib kohus, kas esinevad alused keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos.
8.Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja see, kui ta jätkab vähemtasustatud töö tegemist, kujutab endast PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust, antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.
9.Käesoleval juhul nähtub usaldusisikute poolt esitatud aruannetest, et menetluse algul töötas võlgnik OÜ-s, kuid seoses tervislike probleemidega töösuhe lõppes aprillis 2024. Alates 02.01.2025 kuni käesoleva ajani töötab võlgnik SA-s koordinaatorina ning töötuna oleku perioodil otsis võlgnik aktiivselt tööd. Seega on võlgnik täitnud enda kohustust töö kaotamisel otsida tööd ja leidnud ka enda võimetele ja tervislikule seisundile vastava püsiva töösuhte. Võlgniku sissetulekuteks on pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt igakuine töötasu, mis on enamasti olnud miinimumpalk. Kohus arvestab, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, kuid võlgnik on enda sissetulekuid arvestades siiski säästnud ja on kandnud usaldusisiku ametikontole võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks 516,73 eurot. Menetluse kestel on võlausaldajatele tehtud väljamakseid kokku summas 465,73 eurot. Kohus märgib, et arvestades võlgniku vanust ja asjaolu, et menetluse alguses lõpetati töösuhe võlgniku tervisliku seisundi tõttu, on usutav, et võlgnikul ei õnnestu leida veel tasustavamat tööd või soetada täiendav töökoht. Kohtule teadaolevaid andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud tahtlikule võlausaldajate huvide kahjustamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida piisavalt suures ulatuses töötasu, millest rohkem väljamakseid teha. Seega võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust ja lg-s 3 sätestatud kohustust võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.
10.Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
11.Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas
2-21-12304 võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696). Olukorras, kus võlgnik on menetluse kestel aktiivselt otsinud tööd ja omab sissetulekuid, millest ei ole olnud võimalik teha võlausaldajatele piisavas ulatuses väljamakseid, ei saa käsitada kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgnik ei ole oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud ega neid varjanud ning on aktiivselt teinud usaldusisikuga koostööd iga aastaste aruannete esitamiseks. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik. Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei peaks saama uut võimalust.
12.Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid süüliselt vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud usaldusisikule tõeseid andmeid enda kohta. Menetluse kestel on võlgnik alati usaldusisikule ja kohtule kätte saadav, ta ei ole varjanud saadud tulusid ja vara, on täitnud aruande esitamise kohustust ning esitanud vajalikud tõendid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.
13.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 175 lg 8 alusel.
14.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172 lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus vabastab N.I võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.
15.Vastavalt PankrS § 177 lg-le 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. Menetluskulud, usaldusisiku tasu
16.Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.
17.Kohus, olles tutvunud usaldusisiku taotlustega, leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete
2-21-12304 täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lg 3, 4 ja 6 kohaselt kohustustest vabastamise menetluses määratakse usaldusisikule tasu kohustustest vabastamise menetluses iga aasta möödumisel. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot, 2026. aastal 94,60 eurot).
18.Usaldusisik on esmalt esitanud kohtule 10.04.2025 tasu arvestuse, millest nähtub, et usaldusisikul kulus 2025 aruandeaastal usaldusisiku ülesannete täitmisele 2 tundi ja 30 minutit (võlgnikuga suhtlemine e-posti teel-30 min, usaldusisiku aruanne koostamine s.h. päringute teostamine, andmete kogumine ja analüüsimine-2h). Usaldusisik palub määrata tasuks toimingutasuna 221,50 eurot (käibemaksu ei lisandu) ning palub anda summas 221,50 eurot menetlusabi võlgnikule ja hüvitada see riigi vahenditest. 10.07.2026 on usaldusisik esitanud tasutaotluse, millest nähtub, et usaldusisikul kulus 2026 aruandeaastal usaldusisiku ülesannete täitmisele 3 tundi tunnitasuga 94,60 eurot, kokku 283,30 eurot (võlgnikuga suhtlemine e-posti teel-0,5 h, usaldusisiku aruande koostamine s.h. päringute teostamine, andmete kogumine ja analüüsimine-2h, väljamaksete tegemine-0,5 h). Usaldusisik palub määrata võlgniku usaldusisiku tasuks toimingutasuna 283,30 eurot (käibemaksu ei lisandu), millest 51 eurot välja maksta usaldusisikule loovutatud varast MTÜ arveldusarvele Pank, ülejäänud tasu osas taotleb usaldusisik anda summas 232,80 eurot menetlusabi võlgnikule ja hüvitada see riigi vahenditest.
19.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu ja keerukust tuleb usaldusisiku tasu taotlused rahuldada. Kohus leiab, et töö maht 2025 aastal 2,5 tundi ja 2026 aastal 3 tundi, kokku 5 tundi ja 30 minutit on põhjendatud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 2025 aastal 88,60 eurot tunnis ja 2026 aastal 94,60 eurot tunnis on mõistlik ja kooskõlas FIMS § 54 lg-s 5 sätestatuga. Seega usaldusisiku tasuks tuleb määrata 2025 aastal teostatud toimingute eest 221,50 eurot, millele ei lisandu käibemaksu ja 2026 aastal teostatud toimingute eest 283,30 eurot, millele käibemaksu ei lisandu.
20.TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
21.Esimese menetlusabi taotluse usaldusisiku tasu maksmiseks kohustustest vabastamise menetluses esitas võlgnik summas 221,50 eurot 10.04.2025. 10.04.2025 aruande ja selle lisade kohaselt oli võlgniku sissetulekuks aruandeperioodil töötutoetus ja töötasu veidi alla miinimummäära, igakuised kulud olid 680 eurot, vara puudus. Aruande perioodil võlgnik usaldusisikule tulu üle andnud ei ole, väljamaksed võlausaldajatele ei teostatud. 2026 aruandeaastal sai võlgnik töötasu keskmiselt veidi alla miinimummäära, igakuised kulud olid 680 eurot, vara puudus. Võlausaldajatele on aruandeaastal tehtud väljamakseid kokku
2-21-12304 summas 465,73 eurot, usaldusisiku tasu katteks on kinni peetud 51 eurot. Seega ei ole võlgnikul reaalselt varalisi vahendeid usaldusisiku tasu täies ulatuses tasumiseks. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku menetlusabi taotlused kohtu hinnangul põhjendatud ning kohus määrab võlgnikele menetlusabi kokku kahe aruandeaasta eest 454,30 eurot usaldusisiku tasu maksmiseks. Vastavalt taotlusele tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb ja mis äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses ei ole.
22.PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.