Eduard Kozlovi hagi Analliance OÜ vastu töötasu, lähetuskulu ja puhkusehüvitise nõudes Analliance OÜ vastuhagi Eduard Kozlovi vastu kahju hüvitamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
4186,06 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 10. novembri 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eduard Kozlovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Kirjalik menetlus Apellant (hageja) Eduard Kozlov (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maksim Fedotov Vastustaja (kostja) Analliance OÜ (rg-kood 16244750), lepinguline esindaja Anatoli Orlovski
RESOLUTSIOON
1.Jätta asja juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud Viru Maakohtu 10. novembri 2025 otsus.
2.Tühistada Viru Maakohtu 10. novembri 2025 otsus osas, milles maakohus rahuldas Analliance OÜ vastuhagi 1471,06 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta Analliance OÜ vastuhagi tühistatud osas rahuldamata, teha uus tasaarvestus ning jätta menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jätta Viru Maakohtu 10. novembri 2025 otsus muutmata.
Rahuldada Eduard Kozlovi apellatsioonkaebus osaliselt.
Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Rahuldada Eduard Kozlovi hagi osaliselt.
4.2.Lugeda, et Eduard Kozlovi ja Analliance OÜ vaheline tööleping lõppes poolte kokkuleppel töölepingu seaduse (TLS) § 79 alusel 11. aprillil 2024.
4.3.Analliance OÜ-l muuta Maksu- ja Tolliameti töötamise registris olevat kannet ja kanda registrisse töölepingu lõppemise kuupäev ning alus (11.04.2024; TLS § 79).
4.4.Välja mõista Analliance OÜ-lt Eduard Kozlovi kasuks 960,41 eurot.
4.5.Rahuldada Analliance OÜ vastuhagi osaliselt.
4.6.Välja mõista Eduard Kozlovilt Analliance OÜ kasuks 1471,06 eurot.
4.7.Tasaarvestada poolte rahalised nõuded rahuldatud kattuvas osas ja tasaarvestuse tulemusena mõista Eduard Kozlovilt Analliance OÜ kasuks välja 510,65 eurot.
4.8.Töövaidluskomisjoni (TVK) 13. augusti 2024 otsus töövaidlusasjas nr 41/1009/24 on jõustunud osas, millega TVK jättis rahuldamata Eduard Kozlovi TLS § 100 lg 4 järgse hüvitise nõude 3036,09 euro ulatuses.
4.9.Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte enda kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Eduard Kozlov (hageja) esitas 23. mail 2024 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse Analliance OÜ (kostja) vastu puhkusehüvitise, saamata jäänud töötasu, töölepingu lõppemise tuvastamise, töötamise registri kande muutmise, kulude hüvitamise ja töölepingu seaduse (TLS) § 100 lg 4 järgse hüvitise nõudes. Kostja esitas 16. juulil 2024 TVK-le hageja vastu avalduse töölepingu lõppenuks lugemise ja hüvitise nõudes. TVK rahuldas hageja avalduse kostja vastu osaliselt, tuvastas, et poolte töösuhe lõppes töölepingu erakorralise ülesütlemisega töölepingu seaduse (TLS) § 91 lg 2 p 2 alusel 11. aprillil 2024, mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel 1179 eurot (bruto) ja jättis rahuldamata hüvitise nõude 3036,09 eurot, mõistis kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 572 eurot (bruto) ja jättis rahuldamata nõude 833,30 eurot, mõistis kostjalt hageja kasuks välja puhkusehüvitise 635,79 eurot (bruto) ning jättis rahuldamata hageja kulude hüvitamise nõude 2000 eurot. Kostja avalduse jättis TVK rahuldamata. Kostja esitas Viru Maakohtule avalduse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluses osas, milles hageja avaldus rahuldati.
2.Hageja taotleb kostjalt 4041,09 euro väljamõistmist, selle tuvastamist, et tööleping lõppes TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning lepingu lõppemise õige aja ja aluse kandmist töötamise registrisse.
Hageja töötas kostja juures rahvusvaheliste vedude autojuhina suulise töölepingu alusel alates
6.märtsist 2023. Kostja tegi 1. märtsist 2023 kuni 23. detsembrini 2024 kostjale ülekandeid selgitustega „töötasu“ ja „komandeeringu päevaraha“. Igakuine töötasu oli 708,48 eurot (neto) ja lähetustasu 500 eurot. Lähetustasu maksti kaks korda kuus, millest saab järeldada, et hageja käis lähetuses kaks korda kuus. 11. aprillil 2024 ütles hageja töölepingu erakorraliselt üles, sest kostja jättis talle maksmata töötasu, sõidukulu ja puhkusetasu. Hageja viimane tööpäev oli 17. veebruar 2024. Kostja jättis hagejale maksmata 2023. a novembri ja detsembri ning 2024. a jaanuari ja veebruari eest töötasu sõidukulude osa 500 eurot kuus. Kostja kandis üle vaid töötasu 708,48 eurot iga kuu eest. 2024. a veebruari eest jättis kostja hagejale maksma töötasu 17 päeva eest 1405,30 eurot ja sõidukulu 500 eurot. Lisaks on hagejal kasutamata 26,77 puhkusepäeva eest saamata puhkusetasu 635,79 eurot. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 4041,09 eurot. Töölepingu järgi oli töötasu 10 eurot/h ja see tuli maksta järgmise kuu 15. kuupäevaks. Puhkusetasu tuli TLS § 70 lg 2 järgi maksta hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust. Kostja ütles töölepingu üles TLS § 97 lg 2 p 1 alusel ilma 15-päevase etteteatamistähtajata ja kandis töötamise registrisse vale töölepingu lõppemise aja – 14. veebruari 2024. Sel ajal oli hageja töölähetuses teises riigis ja naasis Eestisse alles 17. veebruaril 2024. Kostja hagejale ülesütlemisavaldust ei esitanud. Pärast lähetusest tagasipöördumist oli hageja kostja käsutuses kuni 11. aprillini 2024. Hageja käis välislähetustes Soomes, Luksemburgis ja mujal veoautoga, mille rg-märk on XXXXXXX ja mis teenindab Euroopa lennujaamasid.
3.Kostja tunnistas nõuet osaliselt. Hageja töötasu arvutamise viis ei ole arusaadav. Veebruari 2024 töötasu nõue 1405,30 eurot on arusaamatu. TVK-le esitatud avalduses nõudis hageja veebruari 2024 eest 1905,30 eurot (palk ja sõidukulu). Samuti on ebaselge hageja sõidukulu nõue 4x500 eurot, mille kohta ei ole esitatud reisidel tekkinud kulusid tõendavaid dokumente. Kõik veoga seotud kulud kannab tellijaks olev rahvusvaheline transpordifirma HGS. Arusaamatu on ka puhkusetasu arvutamise viis. Kostja võlgneb hagejale ainult töötasu 2024. a veebruari 14 päeva eest 614,22 eurot. Kostja lõpetas 15. veebruaril 2024 hagejaga töölepingu erakorraliselt TLS § 88 lg 1 p 7 alusel, sest ööl vastu 15. veebruari pidasid praami turvatöötajad hageja tema ebaadekvaatse käitumise tõttu kinni ja ta toimetati politseisse. Kostja oli sunnitud asendama hageja teise autojuhi Armen Kaprieloviga.
4.Kostja esitas vastuhagi 2186,06 euro suuruse kahju nõudes, taotles selle tuvastamist, et hageja rikkus töölepingu punkte 3.5, 4.1, 5.1, 5.2, 5.3 ja 5.6, samuti palus ta lugeda tööleping lõppenuks TLS § 88 lg 1 p 5 või 7 alusel.
30.detsembril 2023 kell 15.00 põhjustas hageja Hollandis liiklusõnnetuse tekitades kahju nii enda juhitud veoautole DAF rg-märgiga XXXXXXX kui ka teisele sõidukile. Hageja tekitas kostjale kahju 1471,06 euro ulatuses, ülejäänud remondikulu hüvitas kindlustus.
14.veebruaril 2024 oli kostja veoautoga praamil Finnlines, kus ta tarvitas alkoholi, käitus ebaadekvaatselt (jooksis alasti ringi) ja lõhkus makseterminali. Praami turvatöötajad koos Soome politseiga toimetasid hageja lähimasse politseijaoskonda ning hagejal keelati sõita Finnlinesi praamidega. Kostja oli sunnitud veotellimuse täitmiseks välja kutsuma teise autojuhi, kellele kostja tasus lähetuse eest 715 eurot. Kuna kostja ei saanud dokumente kahju lõpliku suuruse kohta, otsustas ta mitte maksta hagejale töötasu 2024. a veebruarikuu eest. Hageja tekitas kostjale kahju 2186,06 eurot (1471,06 + 715), mille kostja palub hagejalt enda kasuks välja mõista ning poolte nõuded kattuvas osas tasaarvestada.
5.Hageja vaidles vastuhagile vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Liiklusõnnetuse protokollis on kahjuna märgitud ainult lambipirn. Protokollil puuduvad number ja teine osa, kuhu tuleks kirjutada rekvisiidid ja üksikasjad. Allkirjad on võltsitud, skeem ei näita sõidukite liikumist, sõiduauto number ei ole loetav. Hageja vahetas ise lambipirni ja jätkas sõitu samal marsruudil vastavalt saatelehele. Veoautot remonditi üheksa kuud pärast avariid, kindlustusseltsi poole pöörduti alles 2. juulil 2024. Ei ole võimalik tuvastada, kas Truckstar Service OÜ tehtud tööd olid seotud avariiga. Kostja ei ole tõendanud, et avarii toimus hageja süül ja kostja kulud veoauto remondile olid avariiga seotud. Puudub põhjuslik seos avarii ja hageja tegevuse vahel. Sündmused praamil ei puutu praegusse menetlusse. Kõik nõuded maksti politseile. Kostja mõtles välja skeemi, kuidas töötajast vabaneda. Kostja ise otsustas, kes veoautol töötab, auto ja uue töötajaga seotud kulud on kostja kulud. Kauba mahalaadimine Soomes maksab 180 eurot, kuid kostja esitas hagejale arve 750 eurole. Pooled ei sõlminud kirjalikku töölepingut, mistõttu ei saa ka tuvastada, et hageja oleks rikkunud töölepingu mingisuguseid punkte.
MAAKOHTU LAHEND
6.Viru Maakohus rahuldas 10. novembri 2025 otsusega hagi osaliselt, luges, et tööleping lõppes poolte kokkuleppel 11. aprillil 2024 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 960,41 eurot. Vastuhagi rahuldas maakohus täies ulatuses, mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2186,06 eurot ja tasaarvestas poolte rahalised nõuded kattuvas osas, mille tulemusena mõistis hagejalt kostja kasuks välja 1225,65 eurot. Hagiga seotud menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud hageja kanda. Maakohus luges töölepingu sõlmituks 6. märtsil 2023 ja poolte kokkuleppel lõppenuks alates
11.aprillist 2024. Kostja kontoväljavõtte järgi on tema töötasu olnud 708,48 eurot, tema viimane tööpäev oli 14. veebruaril 2024. Kui tema päevatasu oli 24,43 eurot, on töötasu 2024. a veebruari 14 päeva eest 342,02 eurot. Puhkusetasu arvutamisel lähtus maakohus TLS § 29 lg-st 8, keskmise töötasu maksmise tingimustest ja korrast ning hageja kuue kuu töötasust (4250,88 eurot) ja kalendripäevade arvust ajavahemikus 17. augustist 2023 kuni 17. veebruarini 2024 ehk 184 päevast, mis teeb päevatasuks 23,10 eurot (neto). Maakohus pidas puhkusehüvitise nõuet aja eest 6. märtsist 2023 kuni 17. veebruarini 2024 põhjendatuks 26,77 päeva eest ning mõistis kostjalt välja puhkusehüvitise 618,39 eurot. Lähetuskulu jättis maakohus välja mõistmata, sest kuna kulude kohta ei ole dokumente esitatud, ei ole võimalik hinnata, kas kulud olid tööülesande täitmiseks vajalikud. 2023. a novembri ja 2024. a jaanuari lähetuste puhul ei ole ka tuvastatav, mis riikides hageja lähetuses oli. Kostja ei ole vaielnud, et 30. detsembril 2023 toimus Hollandis liiklusõnnetus ja 14. veebruaril 2024 praamil intsident. Liiklusõnnetuses sai kahjustada kostja veoauto, kostja tasus remondiks 1471,06 eurot. Praamile pidi kostja saatma teise autojuhi, kellele tasus lähetuse eest 715 eurot. Maakohus leidis, et hageja pidi tööülesandeid täites järgima liiklusseaduse nõudeid, liiklusõnnetuse puhul oli tema rikkumine tingitud raskest hooletusest, praamiintsidendi puhul oli rikkumine tahtlik. Maakohus viitas TLS § 74 lg 1 ja 2 ning § 16 lg
1.Hagejale pidi kahju tekkimine olema ettenähtav. Hageja tegevuse ja kahju vahel otsene põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui hageja ei oleks liiklusõnnetust tekitanud, ei oleks kostjal olnud vaja tasuda veoauto remondi eest. Samuti ei oleks kostjal olnud vajadust palgata veo jätkamiseks teist autojuhti, kui hageja ei oleks praamilt oma käitumise tõttu kõrvaldatud.
Maakohtu hinnangul ei saa väita, et tegemist oleks tööandja tegevusega seostuva tüüpilise kahju tekkimise riskiga, mis annaks alust kahjuhüvitise vähendamiseks TLS § 74 lg 2 teise lause alusel. Hageja väited liiklusõnnetuse protokolli, skeemi ja praamil toimunu kohta on sisutud. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2186,06 eurot ning tasaarvestas poolte nõuded kattuvas osas, mille tulemusena mõistis hagejalt välja 1225,65 eurot. Kuna maakohus rahuldas hagi osaliselt, jättis ta sellega seotud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Vastuhagiga seotud menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras kindlaks menetluskulude suuruse.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 10. novembri 2025 otsuse osalist tühistamist, hageja päevaraha hüvitamise nõude rahuldamist 2023. a novembri ja detsembri ning 2024. a jaanuari ja veebruari eest kokku 2000 eurot ning vastuhagi rahuldamata jätmist. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on otsus läbimõtlemata ega põhine kohtule esitatud dokumentidel. Vastuhagis nõutud kahju suurus ja koosseis on tõendamata. Maakohus ei analüüsinud kostja esitatud andmeid ega arvestanud hageja vastuväiteid. Kostja ei ole tõendanud, et 30. detsembri 2023 avarii toimus hageja süül ja et kulud veoauto remondile olid seotud avariiga. Puudub põhjuslik seos Hollandis toimunud avarii ja hageja tegevuse vahel. Kostja ei ole tõendanud, et hageja tekitas oma tegevusega kostjale kahju. Avarii kohta koostatud protokollist ei selgu, millised kahjustused veoautole tekkisid. Ei ole võimalik tuvastada, kas Truckstar Service OÜ tehtud tööd olid seotud 30. detsembri 2023 avariiga või hiljem tekkinud kahjustuste remondiga. Remondiarve esitati üheksa kuud pärast avariid, 26. septembril 2024. On loogiline eeldada, et arve esitati vahetult pärast remonti. Poolte tööleping lõppes 11. aprillil 2024, pärast seda puudus hagejal veoautole ligipääs. Aprillis 2024 saadeti hageja reisile sama veoautoga, mis sel ajal oli järelikult töökorras. On kaheldav, kas kostja oleks kasutanud remonti vajavat veoautot. Ei ole selge, millal pöördus kostja kindlustusfirma poole. Teisele juhile tehti lähetuse päevaraha ülekanne 1. juunil 2024, kuigi sündmused praamil toimusid juba 14. veebruaril 2024. Ei ole ka tõendatud, et Armen Kaprielov on kostja töötaja. Maakohus hageja vastuväidetega ei arvestanud. Töötasu kandis kostja hagejale viimati üle 2. veebruaril 2024 sama aasta jaanuarikuu eest ning lähetuse päevaraha viimati oktoobris 2023. Järelikult jättis kostja hagejale maksmata töötasu 2023. a. novembri ja detsembri ning 2024. a. jaanuari ja veebruari eest. Päevaraha maksti kaks korda kuus, mis tähendab, et reisid toimusid kaks korda kuus. Autojuhid annavad pärast reisilt saabumist kostjale üle kuludokumendid. Kostja keeldus neid kohtule esitamast ning kohus ei osutanud hagejale kaasabi dokumentide väljanõudmiseks. Alates augustist 2023 oli päevaraha 500 eurot, mida tõendab näiteks see, et 1. märtsist 2023 kuni 30. oktoobrini 2024 kanti hagejale päevarahana üle 4282 eurot, mis on keskmiselt 535,25 eurot kuus.
8.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt analüüsis maakohus otsuse p-des 3.9–3.11 põhjalikult praamil toimunut ja hindas igakülgselt tõendeid. Arusaamatuks jäävad hageja väited avarii, veoauto kahjustuste ja protokolli kohta. Kindlustusfirmat pidanuks teavitama hageja, sest ta on huvitatud isik. Põhjusliku seose kohta oli hagejal õigus esitada tõendeid või taotleda kohtult nende kogumist. Hageja seda ei teinud.
Kahju suuruse kohta esitatud väidete puhul ei ole arusaadav, milliseid menetlusnorme maakohus rikkus. Kostja ei saa ka aru, millega ei ole hageja nõus töötasu, päevaraha ja puhkuse kompensatsiooniga seoses. Maakohus selgitas otsuse p-des 3.5–3.7 põhjalikult oma seisukohti.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostja kahju hüvitamise nõude 1471,06 eurot ületavas osas, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab kostja vastuhagi 1471,06 euro ulatuses, teeb uue tasaarvestuse ning jätab menetluskulud poolte endi kanda. Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 654 lg 22 kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
10.Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja ringkonnakohtule vaidlustatud maakohtu otsuse. TsMS § 633 lg 4 järgi lisatakse kaebusele dokumentaalsed tõendid, mida esimese astme kohtus ei esitatud ja mille vastuvõtmist apellant kohtult taotleb. Apellatsioonikohtule ei ole vaja esitada maakohtu vaidlustatud lahendit samas asjas, mis on toimikus juba olemas. Sellist nõuet TsMS § 633 lg-st 4 ei tulene. Tarbetult esitatud dokument tuleb hagejale tagastada. Kuna dokument on esitatud elektrooniliselt, loeb ringkonnakohus selle hagejale tagastatuks.
11.Hageja vaidlustab maakohtu otsusest kostjalt välislähetuse päevaraha väljamõistmata jätmist ja vastuhagi rahuldamist. Hageja ei vaidlusta maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 960,41 eurot ning korrigeeris töölepingu lõppemise alust ja aega, selles osas on maakohtu jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsust vaidlustatud osas.
12.Hageja heidab maakohtule ette, et maakohus ei osutanud hagejale kaasabi välislähetuse päevaraha kohta tõendite kogumiseks. Maakohtu istungil arutati välislähetusse puutuvat. Maakohus nentis, et kui kostja väidab, et talle ei ole lähetuse kulude kohta dokumente esitatud, ei esita kostja ilmselt dokumente ka kohtu nõudmisel, samuti selgitas, et andmed lähetuste kohta oleks pidanud hageja esitama hagiavalduses (dtl 895–896). Lähetuse kohta täpsemate andmete esitamise vajadusele juhtis maakohus tähelepanu juba 15. novembri 2024 puuduste kõrvaldamise määruses. Apellatsioonkaebuses kirjutab hageja, et alates 2023. a. augustist oli tema töötasu 708,48 eurot (neto) ja lähetuse päevaraha 500 eurot, päevaraha maksti kaks korda kuus ning töötasu sai hageja viimati 2. veebruaril 2024 sama aasta jaanuari eest, päevaraha aga oktoobris 2023. Sellest järeldab hageja, et kostja jättis talle maksmata töötasu 2023. a. novembri ja detsembri ning 2024. a. jaanuari ja veebruari eest. Ilmselt peab hageja siiski silmas lähetuse päevaraha nimetatud kuude eest. TLS § 40 lg 2 järgi on töötajal õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha. Vabariigi Valitsuse 25. juuni 2009 määruse nr 110 „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“ (määrus) § 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 40 eurot. Määruse § 2 lg 2 järgi hüvitatakse töölähetusega seotud kulu seda tõendava dokumendi alusel.
Hageja ei erista päevaraha ja lähetusega seotud kulusid. Maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud. Samas juhtis maakohus hageja tähelepanu vajadusele nõuet täpsustada ning selgitas tõendamiskoormist. Asjas ei ole esitatud tõendeid, milline välislähetuse päevamäära kokkulepe pooltel oli. Ka ei ole esitatud andmeid, millised kulud välislähetusega kaasnesid. Kui hageja nõue sisaldab vaid päevaraha, ei ole selle kohta võimalik nõuda välja kuludokumente. Kostja on väitnud, et piletite ja ööbimise kulud hüvitas rahvusvaheline transpordifirma HGS (dtl 473), samas on ta ka ise teinud hagejale lähetusega seotud ülekandeid. Hagejale tehtud ülekanded on ümmargustes summades, mistõttu ei ole usutav, et ühe lähetuse eest ülekantu on seotud mingite kindlate kuludega. Hageja kontoväljavõttest on näha, et komandeeringu päevarahana üle kantud summad ei ole olnud alati sama suured, mistõttu puudub alus eeldada, et kui hageja 2023. a. novembrist kuni 2024. a. veebruarini lähetuses oli, siis päevaraha ja lähetuskulu oleksid tingimata pidanud olema 500 eurot ühe lähetuse eest. Lisaks on hageja väitnud, et käis lähetuses kaks korda kuus, kuid nõuab nelja kuu eest 2000 eurot. Töötajale hüvitatavat kulu oleks hageja saanud tõendada vähemalt enda kontoväljavõttega, kui ka kuludokumente enam hageja käes ei olnud, nagu ta kohtuistungil väitis. Kulu hüvitamise eelduseks on, et töötaja on kulu kandnud. Hageja ei ole nimetanud, kui suures summas ja mille eest tal kulud tekkisid. Hageja esitatud andmete alusel ei ole võimalik kostjalt välja mõista ka välislähetuse päevaraha alammääras, sest hageja ei ole nimetanud, mitu korda ta novembrist 2023 kuni veebruarini 2024 lähetuses oli ja kui pikalt üks lähetus kestis. Kohtu küsimusele lähetuse aja kohta hageja esindaja kohtuistungil vastata ei osanud, selle kohta ei ole andmeid ka apellatsioonkaebuses. Kohtule esitatud sõiduki kasutamise tabelitest ei ole hageja sõite võimalik tuvastada. Tabelist on näha vahetuse algus ja lõpp, sõiduki rg-märk, odomeetri näit ning sisestamiste/eemaldamiste arv, kuid mitte seda, milline juht mis päeval sõidukit kasutas (dtl 805–811). Sõidukit on tabeli kohaselt ajavahemikul 18. augustist 2023 kuni 20. maini 2024 kasutatud iga päev, va paus 5.–25. detsembril 2023. Hageja ei ole väitnud, et ta oleks novembris 2023 ning jaanuaris ja veebruaris 2024 olnud lähetuses iga päev, vaid on pangaülekannetest järeldanud, et lähetusi oli kaks korda kuus. Ei ole vaidlust, et detsembris 2023 oli hageja lähetuses Hollandis ja veebruaris 2024 Soomes, kuid pole selge, mitu päeva lähetus kestis. Eelneva pinnalt on maakohus õigesti selgitanud, et asjaolu peab eelkõige tõendama pool, kes sellele tugineb (TsMS § 230 lg 1), ning leidnud, et hageja ei ole toonud välja faktilisi asjaolusid, millel tema nõue põhineb.
13.Hageja hinnangul ei esitanud kostja vastuhagi nõuete tõendamiseks piisavaid tõendeid ning maakohus ei analüüsinud nõuete koosseisu ja suurust ega hageja vastuväiteid. Kuigi ringkonnakohus nõustub osaliselt maakohtu järeldusega, on maakohus tõepoolest jätnud tõendid otsuses sisuliselt analüüsimata.
13.1.Kostja esitas veoauto kahjustuste tõendamiseks Ergo Insurance SE teate (dtl 762) ja juhise (dtl 756), õnnetuskohal koostatud protokolli (dtl 763), Truckstar Service OÜ remondiarve (dtl 766) ja maksekorralduse (dtl 764), lisaks esitas hageja veoauto kahjustuste kohta video (dtl 792). Poolte vahel ei ole vaidlust, avarii 30. detsembril 2023 Hollandis hageja osalusel toimus, kuigi hageja kirjalikud seisukohad selles osas on kohati vastuolulised. Hageja selgitas samas
30.detsembril 2024 kohtule saadetud vastuses, et veoautol sai kahjustada ainult lambipirn, mille hageja ise vahetas, ning lisas foto samast päevast ja video veoauto seisukorrast, mis
hageja sõnul on tehtud 2. jaanuaril 2024 (dtl 782). Hageja seega siiski möönab avarii toimumist. Hageja on ka ise esitanud avarii kohta koostatud protokolli (dtl 794), mistõttu ei ole päris selge, kummalt osapoolelt protokoll algselt pärineb, kuid eelduslikult oli protokoll esmalt avariis osalenud juhi ehk hageja käes. Kuna mõlemad pooled on esitanud identse foto protokollist, ei ole hageja väited protokolli võltsimise kohta tõsiseltvõetavad. Remondiarvel on nimetatud hulk parempoolseid detaile: ukse pikendus, poritiib, porikaitse, peegli kanduri kate, peeglikate, suunatuli, astmelaud, poritiib jne. Samade detailide vigastused ja kriimud on näha ka hageja esitatud fotol ja videol, video tegemise ajaks on parem suunatuli kaetud läbipaistva kleeplindiga. Seega, kuna hageja esitas foto ja video sama veoauto seisukorra kohta pärast avariid, on võimalik seostada remondiarve avarii tõttu tekkinud vigastustega. Hageja juhib tähelepanu sellele, et arve on koostatud alles 26. septembril 2024, mis on rohkem kui üheksa kuud pärast avarii toimumist. Samas ei ole videol näha olevate vigastuste puhul tegemist selliste defektidega, mis oleks takistanud veoauto kasutamist. Ka hageja ise kinnitab, et jätkas pärast avariid veoautoga sõitu. Seetõttu on eluliselt usutav, et avarii tagajärgi võidi kõrvaldada hiljem, mitte vahetult pärast avarii toimumist. Kindlustusandjale kahjujuhtumi registreerimise teatis kannab kuupäeva 2. juuli 2024, juhtumi ajaks on märgitud 30. detsember 2023, kohaks Holland ja kahjustatud sõidukiks DAF XF 480 FT, XXXXXXX. Hageja ei ole selgitanud, millist tähendust omab kindlustusandja poole pöördumise aeg. Igal juhul jääb kindlustusandja teatis ajaliselt avarii ja remondi eest maksmise vahele. Remondiarve oli kokku 4275,86 eurot, kostja tasus Truckstar Service OÜ-le 1471,06 eurot 30. septembril 2024 selgitusega „arve-saateleht nr. 224987“. Selgitus langeb kokku arve rekvisiitidega ning summa on usutav omavastutuse suurus. Sellest võib järeldada, et kindlustusandjal ei tekkinud kahtlust ei kahjustuste tekkimise aja, koha ega remondi vajalikkuse suhtes. Avarii kohta koostatud protokollis on märkus „veoauto tahab rida vahetada ilma vaatamata“ (dtl 840), mis viitab sellele, et avarii põhjustas hageja. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja rikkus liiklusreegleid raskest hooletusest ja kahju tekkimine oli ettenähtav. Veoautojuhina töötava inimese puhul võib liiklusreeglite järgimist pidada töötaja töölepinguliseks kohustuseks. Professionaalse autojuhina pidi hageja suutma veoautoga oma sõidurajal püsida ning veenduma enne sõiduraja vahetust manöövri ohutuses. Oma sõidurajalt kõrvale kaldumine rikub isegi tavapärast autojuhi hoolsusstandardit. Kutselise veokijuhi objektiivne hoolsusstandard on tavalise autojuhi omast kõrgem, sest veokiga õnnetusse sattumise tagajärjed võivad olla traagilised. Kui jäetakse täitmata mitte ainult kõrgendatud hoolsus, vaid ka tavapärase liikleja hoolsus, on see olulisel määral käibes vajaliku hoolsuse rakendamata jätmine (VÕS § 104 lg 2). Kuigi pooled ei olnud sõlminud kirjalikku töölepingut, tuleneb tööandja vara heaperemeheliku hoidmise ja selle kahjustamise vältimise kohustus TLS § 15 lg-s 1 nimetatud töötaja üldisest lojaalsuskohustusest. Kuna hageja rikkus kohustust raske hooletuse tõttu, on kostjal õigus nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg 2). Eelnevast tulenevalt on tõendatud kostja kahju suurus 1471,06 eurot ning põhjuslik seos hageja rikkumise ja kahju vahel.
13.2.Praamil toimunud intsidendi kohta on esitatud Finnlines Plc deklaratsioon ohutuse tagamiseks võetud meetmete kohta (dtl 767) ja maksekorraldus Armen Kaprielovile tehtud ülekande kohta (dtl 769).
Hageja väitel ja tõendil kauba mahalaadimise hinna kohta Soomes (dtl 783, 796) puudub seos kostja nõudega. Hageja ei ole otsesõnu vaielnud vastu sellele, et ta ööl vastu 15. veebruari 2024 praamil viibis, on vaid väitnud, et juhtumil puudub seos praeguse asjaga (dtl 783). Finnlines Plc deklaratsioon tõendab, et hageja käitus praamil viisil, mis ei võimaldanud tal enam veoautot selle praamifirma praamiga tagasi tuua (kostja selgituse kohaselt sõitis praam Helsingist Travemündesse, kostja dokumentides kasutatud kohanimi „Vantu“ tähistab ilmselt Vantaa lennujaama, mis ei asu mere ääres). Hageja meelest oleks kostja pidanud esitama tõendid, et Armen Kaprielov oli kostja töötaja ja et ta jätkas reisi hageja asemel. Kostja valikut, saata veoautole järgi teine juht, ei saa iseenesest pidada ebamõistlikuks. Usutavalt kaasnesid teise juhi lähetusega kulud. Hageja ei ole taotlenud nende kulude kohta täiendavate tõendite kogumist ega väitnud, et mõnel muul viisil oleks olnud olukorra lahendamine odavam. Puudub mõistlik põhjendus, miks oleks kostja pidanud lähetuse päevaraha maksma inimesele, kes ei ole kostja töötaja. Kostja on väitnud, et hagejaga tegeles Soome politsei, millest võiks järeldada, et veoauto koos hagejaga jõudis Soome. Hageja selgituste järgi paiknesid autod Soomes (dtl 846). Seega ei pruukinud asendusjuht olla vajalik mitte reisi jätkamiseks, vaid järgmiseks reisiks. Selliselt ei olnud asendusjuhi lähetuse kulud kostja jaoks lisakulu, vaid vähemalt osaliselt tavapärane juhi lähetuse kulu, mida ta tasus hageja asemel teisele juhile. Hageja kontoväljavõtte järgi on lähetuse kulu olnud 350–612 eurot (dtl 831), Armen Kaprielovile maksti aga 715 eurot ning pole selge, milline osa kuludest pidi olema seotud juhi asendamisega. Lisaks juhib hageja tähelepanu sellele, et lähetuse päevaraha maksti Armen Kaprielovile 1. juunil 2024, mis on 1,5 kuud pärast 14. veebruari 2024 intsidenti praamil. Tegelikult on see lausa 3,5 kuud pärast intsidenti. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et ei ole tõendatud ega eluliselt usutav, et ülekanne oli lähetustasu just selle juhtumiga seoses. Kohtuistungil maakohtus selgitas kostja, et pärast lähetust esitab juht kulude aruande. Asendusjuhi lähetuse aruanne võimaldaks tuvastada ülekande ja vaidlusaluse asendamise seost, kuid kostja seda kohtule esitanud ei ole. Hageja juhtis ülekande ja reisi jätkamise vahelise seose tõendamise vajadusele tähelepanu 22. oktoobri 2025 kohtuistungil (dtl 897). Kuigi maakohtuga võib nõustuda, et hageja rikkus TLS § 16 lg-st tulenevat kohustust ja kahju tekkimine kostjale pidi olema hagejale ettenähtav, ei ole tõendatud kostjal kahju tekkimine ning põhjuslik seos hageja rikkumise ja väidetava kahju vahel. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus kostja nõude hagejalt 715 euro suuruse hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata. Kokkuvõttes peab ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada vastuhagi osaliselt.
14.Kuna ringkonnakohus muudab vastuhagi rahuldamise ulatust, tuleb muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Nii hagi kui ka vastuhagi rahuldatakse osaliselt. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse vastuhagi osas osaliselt, hagi osas jäetakse rahuldamata. Seega on põhjendatud jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 viimase alternatiivi järgi poolte endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.