Kriminaalasi Denis Sologubi süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi üldmenetluses
Vaidlustatud kohtuotsus
Viru Maakohtu 10.02.2026. a otsus
Süüdistatav
Denis Sologub, isikukood 50403155210; elukoht: XXX; käesoleval ajal viibib Viru Vanglas; 5 kehtivat kriminaalkaristust; tõkend: vahistatud alates 27.03.– 05.04.2025, seejärel kandis karistust 05.04.–05.10.2025 ning karistuse kandmise lõppemisel taas vahistatud
Apellant
kaitsja Robert Sprengk (määratud korras)
Teised pooled
apellatsioonimenetluse prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma kannatanud: Circle K Eesti AS, AS Olerex ja AS Terminal
Menetluse liik
kirjalik menetlus
TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB
Jätta Viru Maakohtu 10.02.2026. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebekord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
1.Denis Sologubi süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi selles, et tema võttis tahtlikult ja süstemaatiliselt nii üksi kui ka isikute grupis ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Täpsemalt süüdistatakse D. Sologubi 18 episoodis mootorikütuse varguses erinevatest tanklatest Lääne-Virumaal, Järvamaal ja Harjumaal perioodil 10.02.–26.03.2025. Oma tahtliku tegevusega põhjustas D. Sologub Circle K Eesti AS-ile varalist kahju kokku summas 1098,34 eurot, AS-ile Olerex varalist kahju kokku summas 713,76 eurot ja AS-ile Terminal varalist kahju kokku summas 71,04 eurot.
2.Viru Maakohtu 10.02.2026. a otsusega tunnistati D. Sologub KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi süüdi ning teda karistati 2 aasta ja 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 1 ja KarS § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Viru Maakohtu 27.03.2025.a otsusega nr 1-24-7612 mõistetud karistusega 6 kuud vangistust, ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 2 kuud vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.03.2025.
2.1.Kaitsja Robert Sprengki poolt 14.01.2026 esitatud taotlus hüvitada D. Sologubile süüteomenetluses tekitatud kahju jäeti rahuldamata.
2.2.Maakohus rahuldas kõik kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid ning mõistis D. Sologubilt välja kuriteoga tekitatud kahju summas 1098,34 eurot Circle K Eesti AS kasuks, 713,76 eurot AS-i Olerex kasuks ning 71,04 eurot AS-i Terminal kasuks.
2.3.Menetluskulud summas 2898,22 eurot tuleb D. Sologubil tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
2.4.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et süüdistuses märgitud aegadel ja kohtades on toime pandud kütuse vargused (kokku 18 episoodi). Vaidlus on selles, kas vargused pani toime D. Sologub. Maakohus analüüsis kriminaalasjas kogutud tõendeid (peamiselt turvakaamerate salvestised koos asitõendi vaatlusprotokollidega) ning asus seisukohale, et kõik 18 kuriteo episoodi on toime pandud ühe ja sama isiku poolt. Videotelt nähtuv isiku välimus, kehakuju ja liikumismaneer ühtib. Kõikide episoodide puhul on isikul jalas samasugused valged jalanõud ja kannab ta kas tumedat värvi või laigulist jopet. Salvestistel on hästi näha jopel olev muster, mis on selgelt eristatav ning sama kõikidel juhtudel. Mitmel juhul on tuvastatav, et tumeda jope all kannab isik sama laigulist jopet, sest tumeda jope kapuutsi alt paistab laigulise kapuutsi osa (15.03.2025 ja 19.03.2025 episoodid). Püksid on kas tumedad või sinised teksapüksid. Isikul on alati kapuuts peas ning mitmetel juhtudel paistab kapuutsi alt juuksetukk, samuti on paljudel juhtudel salvestistelt hästi näha, et tal on vuntsid. Kuigi isiku tegutsemisviis tanklates kütuse tankimisel on vähesel määral varieerunud, siis enamikes episoodides on sarnaseks jooneks kütuse tankimine kanistritesse (varasemates episoodides ainult kanistritesse, seejärel nii sõidukisse kui ka kanistritesse). Seejuures on tuvastatav, et kanistritena on läbivalt kasutatud valget, kahte kollast ning punast kanistrit. Lisaks on mitmed episoodid omavahel seotud ka samasuguste sõidukite kasutamise kaudu (punane Toyota, valge Citroen, Peugeot Bipper).
2.5.Kaitsja on seisukohal, et D. Sologubi ütlusi saab pidada usaldusväärseks osas, et ta ei tunne V.I. t ning tal ei ole valgeid jalanõusid ning riietust, mis on isikul, kes on videosalvestistel. Samuti osas, et D. Sologubi juuksed olid lühikesed juba enne 2025. aasta veebruari. Kohus on seisukohal, et D. Sologubi ütlused tuleb lugeda tervikuna ebausaldusväärseks. Kuigi isikul on õigus valida oma kaitsetaktika, on D. Sologubi jaoks tõel vähe väärtust. Kohtueelses menetluses ei piirdunud D. Sologub pelgalt sedastamisega, et kas ta pani teo toime või mitte, vaid ta esitas põhjaliku versiooni sellest, miks ta teo toime pani, koos isiku kirjeldusega, kes teda selle teo toimepanemiseks sundis. Seejuures kordas ta versiooni teo toimepanemist sunni mõjul kohtueelses menetluses mitu korda. Kohtuistungil väidetu kohaselt andis kohtueelses menetluses politseile isiku kirjelduse, et tuttavale tagasi teha. D. Sologub on selgitanud ütluste muutumist sellega, et talle lubati, et kui ta süü omaks võtab, siis teda lastakse vahi alt välja. Nüüd on ta aga aru saanud, et ta peab rääkima tõtt. Seega näitab isiku käitumine, et tema öeldut ei saa usaldada. D. Sologubi kohtueelses
menetluses antud ütlused on kohtus antud ütlustega vastuolus ning D. Sologubi ütlused tuleb tõendikogumist tervikuna välja arvata.
2.6.Asja arutamise toimumise ajal on D. Sologubil lühikesed juuksed ning tal puuduvad vuntsid, st tal puuduvad tunnused, mis on tuvastatavad piltidel ja videosalvestistel kütust tankival isikul. Ometi on üldteada, et juukseid on kergesti võimalik lühemaks lõigata ning ka vuntsid maha ajada, mis toob kaasa märgatava muutuse isiku välimuses. Prokurör on D. Sologubi välimuse võrdlemiseks videosalvestistel oleva isikuga tõenditena esitanud isikut tõendavate dokumentide andmekogu väljatrükki 27.03.2025. a seisuga ning 14.01.2026. a seisuga. Fotolt nähtub, et D. Sologubil on pikk tukk, vuntsid ning väike habemetutt lõual. Kohus möönab, et väljatrükist ei nähtu, mis ajal täpselt foto tehtud on, kuid on tuvastatav, et tegemist on siis (27.03.2025) kehtinud dokumendil olnud fotoga ning vaieldamatu on, et fotolt nähtub, et D. Sologub on kandnud vuntse ning tema juuksed on olnud oluliselt pikemad kui praegusel ajal. Ka 14.01.2026. a seisuga isikut tõendavate dokumentide andmekogus olev D. Sologubi foto, mis on 04.06.2025 väljastatud dokumendil, kinnitab, et D. Sologubil on lõual habemetutt ning õrnad vuntsid. Hinnates, kas videosalvestistel olev isik on D. Sologub, saab mh kõrvutada D. Sologubi 27.03.2025 kehtival dokumendil olevat fotot salvestistel oleva isikuga.
2.7.Videosalvestiste kvaliteet on varieeruv ning mitte igal salvestisel ei ole võimalik selgelt tuvastada seal oleva isiku nägu, kuid kohus ei nõustu kaitsjaga, et kõikide salvestiste kvaliteet on halb ja nägu kõigil nähtamatu ja hägune. Kuna kohus tuvastas, et kõik 18 süüdistuse episoodi on toime pandud sama isiku poolt, ei ole vajalik, et kõik salvestised oleksid teravad ning isiku nägu kõikidel salvestistel selgelt äratuntav. Isiku nägu on videosalvestistel selgesti nähtav ning kõrvutades seda D. Sologubi fotodega ka selgelt äratuntav kui D. Sologub 10.02.2025 episoodis, 12.02.2025 episoodis, 14.02.2025 episoodis, 18.02.2025 episoodis, 19.03.2025 episoodis, 21.03.2025 episoodis ja 24.03.2025 episoodis. Kuna kohus on tuvastanud, et kõik 18 kuriteoepisoodi pani toime sama isik, siis on tuvastatud, et D. Sologub pani toime kõik 18 süüdistuses märgitud kuriteoepisoodi.
2.8.Kohtus tuvastatud asjaoludest saab järeldada, et süüdistatav soovis kütuse omanikud sellest kestvalt ilma jätta ning luua endale omanikuga sarnane seisund. Seega tegutses D. Sologub omastamise eesmärgiga ja järelikult oli tema käitumises olemas ka KarS § 199 lg-s 1 sätestatud teo subjektiivne külg (kavatsetus).
2.9.13.03.2025, 15.03.2025, 19.03.2025, 21.03.2025 24.03.2025 ning 26.03.2025 varguse episoodid pani D. Sologub toime ühiselt ja kooskõlastatult teise isikuga. Koos sõideti mootorsõidukiga tanklasse, kus D. Sologubi rolliks oli kütuse tankimine sõiduki kütusepaaki ja/või sõidukis olevatesse kanistritesse. Seejuures viitab ühisele ja kooskõlastatud tegevusele asjaolu, et sõiduki numbrimärke püüti varjata, mh kasutades sõidukile mitte kuuluvaid numbrimärke. 18 episoodi on toime pandud lühikese ajaperioodi jooksul ning need on olemuselt sarnased. Seega on D. Sologubi teod süüdistuses õigesti kvalifitseeritud KarS § 199 lg 2 p 7 ja 9 järgi.
2.10.D. Sologubi on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega. D. Sologub on kriminaalkorras korduvalt karistatud isikuks ning omab karistusregistri andmetel 5 kehtivat kriminaalkaristust. Samuti on tema suhtes täitemenetluses nõudeid summas 2416,82 eurot.
2.11.D. Sologubi süü ületab keskmist määra. Ta pani toime 18 varguse episoodi ning seda lühikese ajavahemiku jooksul. Seejuures muutus tema vargustega tekitatud kahju ajas suuremaks. Kui algselt piirdus D. Sologub kütuse varastamisel vaid kanistritesse mahtuva
kütusega, siis hiljem tankis kütust ka sõiduki kütusepaaki. Kohus arvestab sedagi, et D. Sologub täitis oma tegevusega kaks kvalifitseerivat tunnust ning tema teod olid toime pandud kavatsetult. Märkimisväärne on, et D. Sologub pani käesoleva kriminaalasja esemeks olevad kuriteoepisoodid toime ajal, kui ta teadis, et tema suhtes on käimas kohtumenetlus. Eeltoodust järeldub, et D. Sologubi käitumisele ei ole tema varasem kokkupuude õigusorganitega ning senised karistused mitte mingisugust mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kõike eelnevat arvesse võttes vastab D. Sologubi süü suurusele karistusmäär 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse kaaluda karistusest tingimisi vabastamist, ei esine. Apellatsioon
3.Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja R. Sprengk, kes vaidlustab selle tervikuna. Kaitsja palub maakohtu otsuse tühistada ja mõista D. Sologub õigeks, jätta tsiviilhagid läbi vaatamata, jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus riigi kanda ning mõista D. Sologubi kasuks välja alusetu vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju.
3.1.Vaidlustamise põhjuseks on asjaolu, et tõendite hindamine ei ole olnud erapooletu ning arvestatud ei ole tõendite hindamise üldtunnustatud põhimõtteid. Maakohus leidis vaidlustavava otsuse punktis 40, et isiku nägu on videosalvestistel selgesti nähtav ning kõrvutades seda D. Sologubi fotodega ka selgelt äratuntav. Kaitsja leiab, et kohus on videosalvestisi hinnanud valesti. Asjas esitatud videosalvestised on niivõrd kehva kvaliteediga, et ühelgi salvestisel ei ole isiku nägu selgelt ja äratuntavalt näha. Videosalvestiste pilt on hägune ja need on tehtud kehvades valgusoludes. Võib aimata, et tegemist on süüdistatavaga sarnase isikuga, kuid nende põhjal ei saa tõsikindlalt väita, et tegemist on just süüdistatavaga. Samuti ei saa välistada kõiki teisi võimalikke sarnaseid isikuid. Isegi kui esineb visuaalne sarnasus, siis see ei tähenda konkreetset isikut ja tema identiteedi äratundmist. Inimesed võivad üldjoontes sarnaneda, eriti kui nähtavad on ainult üldised tunnused nagu juuksetukk, vuntsid ja liikumismaneer. Asjas esitatud videote halb kvaliteet ei võimalda eristada inimese individuaalseid tunnuseid nagu ninakuju, lõuajoon, silmade kuju ja silmade asend. Maakohus pole otsuses esitanud ka ühtegi videosalvestistelt nähtavat isiku individuaalset tunnust, mille põhjal kohus tuli järeldusele, et tegemist oli süüdistatavaga. Kaitsja leiab, et kohus on tuvastanud videotelt süüdistatava ainult üldisel visuaalsel hinnangul ja on seega tõendeid ebapiisavalt kontrollinud.
3.2.Kütust varastava isiku nägu on kõige selgemini näha 10.02.2025. a episoodis, kuid seda mitte otsevaates, vaid külje pealt. Samas asjas on esitatud tõenditena D. Sologubi dokumendi-fotod ainult otsevaates. Otsevaates ja külgvaates on isikud erinevad ja otsevaate pildiga ei saa tuvastada külgvaates isikut. Seega asjas puuduvad tõendid, mille alusel saaks tõsikindlalt väita, et 10.02.2025. a episoodis on videosalvestiselt ära tuntav just süüdistatav. Kaitsja leiab, et 10.02.2025. a videolt, kui kõige selgema kvaliteediga näokujutiselt, ei ole tegelikult täpselt arusaadav ka see, kas videol oleval isikul on vuntsid või on tegemist varjuga. Kui pildilt ei ole võimalik kindlalt tuvastada, et tegemist on konkreetse isikuga, ei saa kohus seda asjaolu lugeda tõendatuks. Kahtluse korral tuleb teha otsus süüdistatava kasuks.
3.3.Asjas pole tehtud kujutisekspertiisi, mille käigus oleks saanud videosalvestiste kvaliteeti parandada. Kohus märkis selle kohta, et prokuratuuril on õigus valida, milliste tõenditega ta süüdistust tõendada soovib. Siiski ei tähenda see, et kohus ei saaks kriitiliselt suhtuda prokuröri poolt esitatud tõendite kvaliteeti ja seda eriti olukorras, kus kujutisekspertiisiga oleks saanud videote kvaliteeti parandada. Kui prokurör valib süüdistuse tõendamiseks halva kvaliteediga videod, siis kaasneb sellega ka risk, et süüdistus jääb tõendamata. Kohus märkis seoses kujutusekspertiisiga, et seda pole kohtumenetluses
taotlenud ka kaitsja. Kaitsja leiab, et süüdistuse tõendite kvaliteedi tõstmata jätmist ei saa kaitsjale ette heita.
3.4.Maakohtu poolt mõistetud karistus on põhjendamatult raske. Kaitsja ei nõustu sellega, et lühikese ajavahemiku jooksul toime pandud 18 varguse episoodi tõttu on süü keskmisest suurem. Seda seetõttu, et süstemaatilise varguse kvalifikatsioon eeldabki mitmeid episoode ja mingit lühemat ajaperioodi, mis seob need vargused üheks tervikuks ja annab aluse rääkida nn elustiilist. Samuti saa väita, et kahju muutus ajas suuremaks, kuna iga üksiku episoodi kahjusummad oluliselt ei erinenud. Tanklast kütuse varastamine ei erine oluliselt poest kalli alkoholi varastamisest, kuna kahjusummad on sarnased. Poodidest kalli alkoholi süstemaatilise varguste korral (ka siis kui episoode on vähemalt 18 või rohkem) ei karistata isikuid, kes on ka varem varguseid toime pannud, nii karmi karistusega, kui kohus käesolevas asjas kohaldas. D. Sologubi pole varavastaste kuritegude eest varem karistatud. Menetlus ringkonnakohtus
4.Tartu Ringkonnakohus võttis 16.04.2026 apellatsiooni menetlusse ning andis pooltele võimaluse esitada kirjalikke seisukohti ja taotlusi kuni 15.05.2026. Keegi menetlusosalistest taotlusi ega seisukohti ringkonnakohtule ei esitanud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
5.Kolleegium leiab, et maakohus lahendas kriminaalasja õigesti ning apellatsiooni väited kohtuotsuse muutmist või tühistamist ei tingi. Kuna maakohus on näidanud, milliste tõendite alusel ta kuriteo sündmustiku kindlaks tegi, ei asu ringkonnakohus kõiki neid põhistusi kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 342 lg 3 p-st 1 juhindudes üle kordama. Kolleegium keskendub seega vaid apellatsiooniväidetele vastamisele.
6.Maakohus tuvastas esmalt episoodide kaupa varguste toimepanemise faktilised asjaolud, jõudes järeldusele, et kõigil 18-l juhul süüdistuses märgitud aegadel ja kohtades on toime pandud kütuse vargused. Selles osas apellant vastuväiteid esitanud ei ole. Seejärel põhjendas maakohus, miks on kohus seisukohal, et vargused on toime pandud ühe ja sama isiku poolt. Isiku välimus, kehakuju ja liikumismaneer ühtib. Kõikide episoodide puhul on kohtu hinnangul isikul jalas samasugused valged jalanõud, jopena on kasutatud, kas tumedat värvi jopet või laigulist (mustrilist) jopet. /.../ Mitmel juhul on tuvastatav, et tumeda jope all kannab isik sama laigulist, mustrilist jopet, sest tumeda jope kapuutsi alt paistab laigulise kapuutsi osa. (15.03.2025 ja 19.03.2025 episoodid). Püksid on kas tumedad või sinised teksapüksid. Omane on, et isikul on alati kapuuts peas ning mitmetel juhtudel paistab kapuutsi alt juuksetukk, samuti on paljudel juhtudel salvestistelt hästi näha, et isik kannab vuntse. /.../ sarnaseks jooneks kütuse tankimine kanistritesse /.../ kanistritena on läbivalt kasutatud valget, kahte kollast ning punast kanistrit. Lisaks on mitmed episoodid omavahel seotud ka samasuguste sõidukite kasutamise kaudu (punane Toyota, valge Citroen, Peugeot Bipper). Kolleegiumi hinnangul on maakohtu analüüs jälgitav ning seisukohad nõustumisväärsed. Olles tutvunud kriminaalasja toimikus olevate turvakaamerate videosalvestistega, on ka ringkonnakohus veendunud, et kõigi episoodide puhul on kütust varastanud isiku näol tegu ühe ja sama inimesega. Sellele järeldusele annavad lisaks eeltoodule veel kaalu asjaolud, et isik on korduvalt külastanud samu tanklaid, enamus episoode on aset leidnud Lääne-Viru maakonnas (teistes maakondades on tankimas käidud autoga), tangitav kütuseliik on valdavalt diisel (vaid 19.03.2025 ööl koos V.I. ega on tangitud bensiini). Maakohtu järeldust, et kõigi 18 episoodi puhul on teo toimepanijaks üks ja sama isik, ei ole vaidlustanud ka kaitsja.
7.Järgmiseks on otsuses põhjendatud, miks on maakohus seisukohal, et videosalvestistel olevaks isikuks on just D. Sologub. See küsimus oli peamine vaidluspunkt maakohtus ning on seda jätkuvalt ka apellatsioonimenetluses. Kaitsja on seisukohal, et maakohus on tõendite hindamisel eksinud, tehes seda erapoolikult ning jättes ilmselged kahtlused süüdistatava kasuks tõlgendamata.
8.Kaitsja hinnangul on kütust varastava isiku nägu kõige selgemini näha 10.02.2025. a episoodis, kuid seda mitte otsevaates, vaid profiilis. Ning isegi sellelt videolt ei ole tegelikult täpselt aru saada, kas videol oleval isikul on vuntsid või on tegemist varjuga. Ülejäänud videosalvestiste pilt on veelgi hägusem ega võimalda isikut kaitsja arvates ära tunda.
9.Ringkonnakohus kaitsja kriitikat ei jaga. Kriminaalasja toimikus on D. Sologubist 2 dokumendifotot, s.o fotod, mis olid isikut tõendavate dokumentide andmekogus seisuga 27.03.2025 (I kd tl 8) ning 14.01.2026 (II kd tl 73). Mõlemalt fotolt nähtub, et noormehel on vuntsid ja habemetutt lõual. Ajaliselt varasemal fotol on D. Sologubi juuksed pruuni värvi ja ta kannab pikemat sorti lõikust (tukaosa hinnanguliselt ca 10 cm pikk). Hilisem foto on mustvalge, kuid näha on, et juuksed on lõigatud oluliselt lühemaks (ca 2 cm pikad). Selleks, et tuvastada, kas videosalvestistel oleva isiku puhul on tegu D. Sologubiga, tuleb neid salvestisi ja asitõendi vaatlusprotokollides kajastatud stopp-kaadreid võrrelda D. Sologubi dokumendifotodega.
10.10.02.2025. a episoodis on videosalvestiselt näha kollast kanistrit kandva isiku nägu külje pealt, veidi keeratud kaamera suunas (I kd tl 27–28, 109). Tal on peas kapuuts, mille alt on näha tumedaid juukseid ja pikemat tukka, mis lükatud paremale (nagu varasemal dokumendifotol). Kolleegiumi hinnangul on videopildilt näha, et isikul on ees vuntsid, samasugused nagu nähtuvad ka teistelt videosalvestistelt ning D. Sologubi dokumendifotodelt. Näo-ovaal, nina ja kulmude kuju klapib visuaalsel vaatlusel samuti D. Sologubi dokumendifotoga. Kuigi kaitsja hinnangul on 10.02.2025 ainus video, kus isiku nägu on video rahuldava kvaliteedi tõttu nähtav, on asjas tegelikult veel salvestisi, kus varguse toimepanija vaatab kaamera poole. Näiteks 18.02.2025. a episoodis, kus isik võtab just kütust täis tangitud kanistri sülle ning kõnnib kaamera suunas (I kd tl 49–51, 109). Ka siin on selgelt näha paremale poole lükatud tukka ning vuntse. Veelgi enam, kuna siin on toimepanija näha otsevaates, on selge, et ka tema näojooned klapivad D. Sologubi omadega. Võrreldes kuvatõmmist videosalvestisest dokumendifotoga selgub, et mõlemal kujutisel on selgelt väljendunud ja sarnaselt paiknevad põsesarnad: nende kõrgus ja kuju on samad. Ka nina pikkus, laius, ninajuure kuju ning selle suhe ülejäänud näo proportsioonidesse on samasugune nagu nähtub D. Sologubi dokumendifotolt. Klapivad ka silmade ja kulmude kuju ning nende asetus näol. Lisaks on lõua kuju ja proportsioonid ning huulte kuju mõlemal fotol omavahel kooskõlalised, mis koos teiste keskse näopiirkonna tunnustega toetab järeldust, et tegemist on ühe ja sama isikuga. Fotodelt ei nähtu ühtegi sellist erinevust, mis paneks kolleegiumi vähemalt kahtlema selles, kas tegu on ikka D. Sologubiga.
11.Keskmisest parema kvaliteediga videokaadrid on olemas näiteks ka 19.03.2025. a episoodi kohta, kuna siis käisid D. Sologub ja V.I. pärast tankimist tanklas sees. Kaamera nr 11 ja 12 salvestistelt on selgelt näha noorema meesterahva lõuajoon, huulte kuju, vunts ja habemetutt (I kd tl 115). Videopildil nähtav n-ö alumine pool isiku näost klapib D. Sologubi näojoontega. D. Sologubi nägu on näha ka 24.03.2025. a episoodi videosalvestisel Tallinna Mustakivi tanklast (I kd tl 163–165).
12.Eeltoodust tulenevalt leiab kriminaalkolleegium sarnaselt maakohtuga, et kõigi süüdistuses etteheidetud 18 varguse toimepanijaks on D. Sologub. Ühtegi tõsiselt võetavat kahtlust, mida süüdistatavale soodsamas suunas tõlgendada, üles ei jää. Sellest tulenevalt jääb
tagajärjetuks kaitsja argument selle kohta, et asjas oleks pidanud läbi viima kujutisekspertiisi, mille käigus videosalvestiste kvaliteeti parandada. Olemasolev tõendikogum võimaldab teha järelduse D. Sologubi süü osas. Kui kaitsja oli veendunud, et teravama kvaliteediga video räägib süüdistatava kasuks, oleks ta saanud vastavasisulise taotluse ekspertiisi teostamiseks kohtumenetluses esitada. Seda tehtud ei ole.
13.Alternatiivselt on kaitsja palunud vähendada D. Sologubile mõistetud karistust, mida peab põhjendamatult raskeks. Maakohus mõistis D. Sologubile 2 aastat ja 8 kuud vangistust, leides, et D. Sologubi süü on keskmisest suurem. Kaitsja selle seisukohaga ei nõustu.
14.Riigikohus on korduvalt märkinud, et nii karistuse liigi kui ka selle määra valik peab põhinema KarS § 56 lg 1 mõistes hinnangul süüdistatava süü suurusel, samuti võimalusel mõjutada teda edaspidi kuritegudest hoiduma (eripreventsioon) ja õiguskorra kaitsmise huvidel (üldpreventsioon). Karistuse mõistmisel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Hinnates süü suurust, tuleb aluseks võtta kuriteo asjaolud, sh toime pandud tegu ja tagajärg ning süüdistatava käitumise motiiv ja eesmärk. Eripreventiivne kaalutlus on hinnang selle kohta, kuidas kõige tõhusamalt muuta süüdistatava hoiakuid ja hoida ära tema edasist õigusvastast käitumist. Eripreventiivsed kaalutlused võivad väljenduda varasemas kuritegude toimepanemises ja prognoosis süüdistatava edasise käitumise suhtes. Üldpreventsioon tingib karistuse korrigeerimise juhul, kui seda nõuavad erandlikult õiguskorra kaitsmise huvid (vt nt RKKK 1-18-7276/80, p 26; 120-6745/88, p 62; 1-22-227/66, p 12).
15.Samuti on Riigikohus leidnud, et karistusmäära valik on kohtuniku siseveendumusest lähtuva otsustamise küsimus. Kuna kohus otsustab karistuse seadusele ja siseveendumusele tuginedes, saab selle valik olla korralises edasikaebemenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige siis, kui selle küsimuse lahendamisel on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine, sellel eksimusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele ja see on toonud kaasa süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule selgelt mittevastava karistuse mõistmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamisega on tegemist muu hulgas siis, kui kohus on teinud karistuse mõistmist reguleerivate õigusnormide kohaldamisel kaalutlusvea (vt nt RKKK 1-19-4150/132, p-d 27 ja 28).
16.Kolleegiumi hinnangul on maakohus mõistnud kõiki KarS §-s 56 nimetatud asjaolusid arvestava karistuse. Ühtegi materiaal- või menetlusõiguslikku rikkumist või kaalutlusviga ringkonnakohus ei tuvasta. KarS § 199 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni keskmine määr on 2 aastat ja 6 kuus kuud vangistust ning maakohus on mõistnud sellest vaid veidi kõrgemas määras karistuse. Selle tingivad peamiselt süü suurus ja eripreventiivsed kaalutlused.
17.Kolleegium jagab maakohtu seisukohta, et D. Sologubi süü on keskmisest suurem. D. Sologub pani ca 1,5 kuu pikkuse perioodi jooksul toime 18 kütusevargust. Seega oli tema tegevus intensiivne. Kui esimese teo pani ta toime, minnes jala tanklasse 1 kanistriga, siis varsti käis ta tanklas juba 2 kanistriga, seejärel juba sõidukiga: ühiselt ja kooskõlastatult koos teise isikuga, tankides kütust nii autosse kui kanistritesse. Kui esimestes episoodides jäid kahjusummad 60 euro kanti, siis hilisemates episoodides juba 160–188 euro juurde. Seega on alusetu kaitsja etteheide maakohtule selles osas, et kohus on süü suuruse hindamisel arvestanud kahjusummade suuremaks muutumist. D. Sologub on oma teoga täitnud 2 KarS § 199 kvalifitseerivat tunnust. Grupis toime pandud tegude puhul oli tankijaks siiski D. Sologub, mis näitab tema olulist teopanust. Varguse süstemaatilisena kvalifitseerimine eeldab vähemalt kolme vargust, seega on mitme varguse toimepanemine osa kuriteokoosseisust ning süüd suurendava asjaoluna seda ilmtingimata arvestada ei saa. Oluline on aga fakt, et D.
Sologub on toime pannud 18 vargust, s.o kuus korda rohkem varguseid kui on vaja süstemaatilise varguse koosseisu täitmiseks. Sedavõrd suur varguste arv on süü suuruse hindamisel arvestatav faktor.
18.Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei esine. Kuigi D. Sologubi ei ole varem varavastaste kuritegude eest karistatud, on eripreventiivne prognoos halb. Tal on 5 kehtivat kriminaalkaristust (KarS § 4231, § 418, § 178, § 179). Samuti on tal kehtiv väärteokaristus varavastase kuriteo eest, mis on toime pandud 13.12.2024. Maakohus on õigustatult osutanud asjaolule, et D. Sologub pani praeguse kriminaalasja esemeks olevad kuriteod toime ajal, kui ta teadis, et tema suhtes on käimas kohtumenetlus asjas nr 1-24-7612. Samuti on D. Sologub varem korduvalt kandnud vanglakaristust. Eeltoodu põhjal võib järeldada, et D. Sologubi suhtes kohaldatud karistused ja kokkupuude õiguskaitseorganitega ei ole olnud heidutava mõjuga, kuna ta on kuritegude toimepanemisega jätkanud.
19.Eelnevat arvestades jääb kaitsja apellatsioon rahuldamata. D. Sologub on toime pannud KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 pärase teo, millel õigusvastasust ning süüd välistavad asjaolud puuduvad. Maakohus ei ole eksinud karistuse mõistmisel. Kuna apellatsioon jääb rahuldamata, puudub alus ka tsiviilhagide läbi vaatamata jätmiseks, maakohtus välja mõistetud menetluskulude riigi kanda jätmiseks ning süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks.
20.Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 10.02.2026. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
21.Kaitsja on apellatsioonis palunud jätta ringkonnakohtus tekkinud menetluskulud riigi kanda. Taotlust riigi õigusabi tasu suuruse kindlaks määramiseks ringkonnakohtule aga esitatud ei ole. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.