WCCT OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 06.11.2025 otsuse nr 12.2-3/8202 ja 07.01.2026 vaideotsuse nr 61/6078-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – WCCT OÜ, volitatud esindaja Kuldar Kirt
Asja läbivaatamine
Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki Meister Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 13.08.2026.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 01.09.2025 korraldusega nr 12.2-3/067340-1 WCCT OÜ-d esitama hiljemalt 11.09.2025 kirjalikult ettevõtlusega seotud dokumendid ja teabe WCCT OÜ-s toimuva ettevõtluse kohta. Korraldus sisaldas hoiatust, et kui ettevõtlusega tegelemine ei leia tõendamist, siis on MTA-l õigus kustutada WCCT OÜ käibemaksukohustuslaste registrist.
WCCT OÜ esitas 11.09.2025 teabe ja dokumendid ettevõtluse kohta.
3.MTA kohustas WCCT OÜ-d 22.09.2025 korraldusega nr 12.2-3/067340-2 esitama täiendavalt valikuliselt EQIRA a.s. tehinguga (proforma 86 28.08) seotud dokumendid. Äriühingu esindusõiguslik isik pidi ilmuma 03.10.2025 selgituste andmiseks maksuhalduri juurde.
4.Pärast suuliste selgituste andmise tähtaja korduvat pikendamist, andsid WCCT OÜ juhatuse liige X.X ja volitatud esindaja Y.Y 31.10.2025 MTA-le suuliselt selgitusi äriühingu Eestis toimuva ettevõtluse kohta.
5.MTA tegi 06.11.2025 otsuse nr 12.2-3/8202, millega kustutas WCCT OÜ käibemaksukohustuslaste registrist alates 10.11.2025. MTA leidis otsuses, et äriühingul puudub ettevõtlus Eestis.
6.WCCT OÜ esitas 08.12.2025 MTA otsuse peale vaide. MTA jättis 07.01.2026 vaideotsusega nr 6-1/6078-2 vaide rahuldamata. 1(7)
7.WCCT OÜ (edaspidi kaebaja) esitas 13.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse MTA 06.11.2025 otsuse nr 12.2-3/8202 ja 07.01.2026 vaideotsuse nr 6-1/6078-2 tühistamiseks.
8.Tallinna Halduskohus võttis kaebuse oma 20.01.2026 määrusega menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Kaebaja seisukoht
9.Kaebaja palub kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel. 9.1 11.09.2025 esitas kaebuse esitaja kirjalikult aadressilt [email protected] teabe ja dokumendid ettevõtluse kohta. Eelnevalt ei olnud WCCT OÜ esitatud käibedeklaratsioonides deklareeritud maksustatavat käivet, kuid peale korralduse kättesaamist esitas kaebuse esitaja 07.09.2025, 08.09.2025 käibedeklaratsioonide parandusaruanded, kus korrigeeriti maksutatavat käivet kokku summas 491 331 eurot. 9.2 31.10.2025 andis WCCT OÜd juhatuse liige X.X ja volitatud esindaja Y.Y suuliselt selgitusi äriühingu Eestis toimuva ettevõtluse kohta. Tuvastatud asjaolude kohaselt on WCCT OÜ Eesti ettevõte, mis on registreeritud ja tegutseb Eesti seaduste alusel. Hetkel Eestis ei tegutseta, kuid on plaanis kontaktid Eesti äripartneritega. Eesti käibemaksukohustuslase registreering on vajalik põhjusel, et kavatsete teha Eestis käibemaksuga maksustatavaid tehinguid. Tegelik äritegevus toimub Euroopa Liidus, peamiselt naftatoodete valdkonnas. Ettevõtte juriidiline aadress on Tallinnas, kus hoitakse äriühingu raamatupidamis- ja haldusdokumente. Äridokumentide (lepingud, tollidokumendid ja saatedokumendid) lisakoopiad säilitatakse Saksamaal, kus asuvad äripartnerid. Äritehinguid tehakse välismaiste vastaspooltega, toimub juhtimine, otsuste tegemine ja raamatupidamise kontroll on Eestis. Kaupade müük toimub EUs viisil, kus kaup toimetatakse otse müüjalt ostjale. Ostetakse kütust maksuvabast tollilaost ning toimetatakse teise liikmesriigi maksuvabasse tollilattu, so kauba liikumine aktsiisiladude vahel. Tšehhi maksuvabas laos toimub omaniku vahetus, omanikule kehtivad liikmesriigi kütusekäitleja nõuded. Saksamaa tolliamet vormistab tellimuse, st avab deklaratsiooni ja Tšehhi toll sulgeb selle deklaratsiooni, toiming näitab, et kaupa on kätte toimetatud ning Tšehhi tehingupartnerilt tuleb kinnitus kauba kättesaamise kohta. Kaup müüakse Tšehhi äriühing EQIRA A.S. Hankija on Saksamaa äriühing AOM GmbH. Kauba ostul tasumine toimub erinevalt, nii ettemaksuga, kui suuliselt antakse krediiti. Transpordi korraldab WCCT OÜ. Volitatud esindaja sõnul transport kuni Tšehhi piirini on nende kulu, peale Tšehhi piiri on transpordi kulu kliendi kulu. 9.3 Juhatuse liige X.X on teadlik äriühingu tegevusest, allkirjastab lepinguid, teeb ülekandeid. Tehingutega seotud tegevusi korraldab volitatud esindaja Y.Y omades kontakte klientide, tarnijatega ja vedajatega telefoni ja e-kirja vahendusel. Volitatud esindaja valduses on tehinguteaga seotud dokumendid (kaupade mahuga seotud dokumendid, CMR-id, arved jm).Volitatud esindaja koostab ja väljastab arveid, esindaja teab kütuse kogust, lepib kokku hinnas ning saadab kliendile arve elektroonselt. Plaanitud oli lisandväärtus kütuse m3-le 5 eurot, kuid sõltub turust, lisandväärtus vahemikus 3-7 eurot m lt. Täna ei ole teada, kui suur on tehingutelt teenitud tulu. Äritegevust (läbirääkimised tarnijatega, klientide hankimine, logistika) teostatakse partnerkontorite ja esindajate kaudu Saksamaal, Austrias ja Horvaatias, olenevalt konkreetsetest tehingutest. Juhatuse liige elab, asub Lätis ja juhatuse liikmel äri Saksamaal. 9.4 Kaebuse esitaja tegeleb Eestis ettevõtlusega, vastustaja on vääralt kasutanud kaalutlusõigust. Kuigi kaebuse esitaja põhitegevus (proportsionaalselt käibest) ei paikne Eestis, paikneb ta peakontor Eestis ning eeltooduga on seotud kaebuse esitaja põhitegevusega seotud ja käibemaksustatavad kulud – raamatupidamiskulu, kontorikulu, esindusõiguslike isikute sõidukulud, kütusekulud, sidekulud jne. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla kaebuse esitaja poolt esitatud dokumentidele vastavaid tehinguid. Samuti ei ole maksuhaldur puudutanud ega vaidlustanud Eestis toimuvate tehingute mahtu. 2(7)
9.5 Kaebuse esitaja tegeleb ettevõtlusega ja maksuhaldur ei ole seda kahtluse alla seadnud. Seega on võimalus registrist kustutada ainult siis kui kaebuse esitaja ei tegele ettevõtlusega. 9.6 Kaebuse esitaja ei ole registreerimisnumbrit kuritarvitanud ega ei tegele maksupettustega. 9.7 Vastustaja poolne registreeringu tühistamine ei ole kaalutletud ega proportsionaalne. Ettevõtte partnerid nõuavad käibemaksuregistreeringut ning registreeringuta ei ole võimalik jätkata majandustegevust ning vähendab ettevõtte konkurentsivõimet. Kaebuse esitaja esitas vastustajale piisavalt tõendeid ning selgitusi, millest tuleneb ettevõtte tegelemine ettevõtlusega m.h. Eestis, sellest hoolimata on vastustaja jõudnud valele ja põhjendamatule ning ebaproportsionaalne järeldusele. Kaebuse esitaja peakontor asub Eestis, tal on Eestis tekkinud käive ning puuduvad alused käibemaksu registreeringu tühistamiseks 9.8 Kaebuse esitaja ei nõustu maksuhalduri järeldusega TSÜS § 29 lg 2 kohaldamisest. Kaebuse esitaja juhib ettevõtte tegevust Eestist ning paikneb seoses tööülesannetega Eestis, samuti tehakse juhtimisotsused Eestis. Põhikirja p 2 kohaselt on osaühingu asukoht Harju maakond, Tallinn. 9.9 Maksuhaldur ei ole arvestanud ettevõtlusega ega tulevikuplaanidega. Maksuhaldur on heitnud ette, et ettevõttel puuduvad töötajad. Samas on kaebuse esitaja kui juriidiline isik suhteliselt noor ning ettevõte on toonud välja potentsiaalsed koostööpartnerid, millistega Eestis peetakse läbirääkimisi. On enam kui selge, et arendusjärgus ettevõte ei saa võtta koheselt kulusid, vaid kohalikud töötajad palgatakse pärast püsilepingute sõlmimist. Maksuhaldur ei ole arvestanud ettevõtte poolt esitatud majandustegevuse kirjeldusega ja arenguplaanidega. Registreeringu kustutamine on välistavaks asjaoluks ning pärsib ettevõtte arengut. 9.10 Maksuhaldur on vääralt järeldanud, et kaebuse esitaja majandustegevuse tulemusena ei teki tal Eestis käive. Kaebuse esitaja on selgitustes näidanud ettevõtete nimed, teiselt poolt on tal olemas kaup, millest võib järeldada, et käibe tekkimine on usutav. Olemasolevast käibest nähtub, et ettevõttel on ka rahalised vahendid, millest võib järeldada, et kui Eestis asuvate ettevõtetega jõutakse kokkuleppele kauba hinnas, siis tehingud toimuvad. Samuti on maksuhaldur vääralt järeldanud, et kaebuse esitaja kaup ei jõua Eestisse. Kaebuse esitaja on näidanud maksuhaldurile, et ta kavatseb kaupa müüa ka Eestis, millest tulenevalt on tõenäoline, et kaup jõuab ka Eesti aktsiisilattu. Maksuhaldur on toonud vaideotsuses välja KMS § 15 lg 3 p 12 (vaideotsuses ekslikult viidatud KMS § 15 lg 3 p 2) tõlgendusena, et kaup peab jõudma Eesti aktsiisilattu. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustaja tõlgendus on liialt kitsas, eeltoodud säte hõlmab ka tegevust teistes Euroopa aktsiisiladudes. Eeltoodust tuleneb kaebuse esitaja vajadus omada registreeringut. Vastupidiselt vaideotsuses toodud seisukohale, on kaebuse esitaja seisukohal, et ta on esitanud KMS § 15 lg 5 toodud ja näidatud dokumendid käibe olemasolu tõendamiseks. 9.11 Maksuhaldur on toonud välja asjaolu, et KMS § 19.1. reguleerib väikeettevõtete erikorda ning on antud juhul asjassepuutumatu. Kaebuse esitaja ei nõustu sellega. Sättest nähtub, et peetakse silmas ka käivet ühenduses, liikmesriigis või Eestis ning see moodustub ka nullprotsendiga maksustatavast käibest. Eeltoodu aitab kaasa KMS § 15 lg 3 p 12 tõlgendamisel ning selle tulemusel saab jõuda järeldusel, et KMS § 15 lg 3 p 12 ei peeta silmas Eesti aktsiisiladu vaid ühendust või liikmesriiki üldiselt. Samuti loetakse selline käive (nullprotsendiga ühenduses aktsiisiladude vahel) käibeks KMS mõttes. Eeltoodud säte sätestab üldmõiste ja põhimõtted, mida ei saa kohaldada ainult vastavalt maksuameti tõlgendusele väikeettevõtete suhtes. Vastasel juhul on tegemist ebavõrdse kohtlemisega ning ettevõtlusvabaduse piiramisega. Ettevõtlusvabaduse piiramine seisneb selles, et maksuhalduri väljendatud seisukoht on vastuolus Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitega 26 ja 28-37. Eeltoodud põhjusel ei ole asjakohane ka maksuhalduri väide, et äriühingu registreering käibemaksukohuslaste registris ja käibemaksukohuslase number on asjaolud, mis toimivad EU-s liikmesriigi põhiselt ja reeglina peab isik olema registreeritud selles liikmesriigis, kus tal tekib käive.
3(7)
Vastustaja seisukoht
10.Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata. 10.1 Esmalt peab vastustaja vajalikuks täpsustada, et kaebuses kirjeldatud ja kaebuse lisana 3 esitatud kaebaja 02.01.2025 MTA-le esitatud kirjalikud selgitused ei olnud esitatud vaidemenetluses. Nimelt oli kaebaja käibemaksukohustuslaste elektrooniliselt registrisse esitanud (KMKR) 18.12.2025 kandmiseks uue taotluse tema alates 18.12.2015 (registreerimiskohustus on tekkinud). Kaebaja 18.12.2025 taotluse menetlemiseks oli MTA alustanud kontrolli ja selle kontrolli raames esitas maksuhaldur kaebajale 23.12.2025 korralduse nr 12.2-3/068104-1 teabe ja dokumentide esitamiseks6, mille täitmise tähtpäevaks oli 02.01.2026. Kaebuse lisaks nr 3 olev selgitus oligi esitatud MTA-le 23.01.2026 korralduse täitmiseks, lisaks veel 05.01.2026 maksuhaldurile saadetud dokumendid. Ka 02.01.2026 selgitustest ja 05.01.2025 saadetud dokumentidest ei piisanud kaebaja KMKR-i kandmiseks, kuna kaebaja jättis esitamata temalt küsitud täiendavad selgitused ega tõendanud Eestis käibe tekkimist. Seetõttu tegi MTA 16.01.2026 otsuse nr 12.-3/453 kaebaja käibemaksukohustuslasena registreerimata jätmise kohta, sest kaebaja ei tõendanud äriühingu iseseisva ettevõtlusega tegelemist Eestis. 10.2 Käesolevas vaidluses on oluline eristada kaebaja käibe tekkimise kohta tema asukohast (TsÜS § 29 lg 11 ja lg 2), sest kaebajal ei olnud vaidlustatud otsuse tegemise ajal tekkinud käibemaksukohustust Eestis. Kaebaja on küll otsuse tegemisele eelnenud menetluses tõendanud ettevõtlusega tegelemist, kuid sellest ei piisa Eesti KMKR-is registreeringuks juhul, kui kogu tema ettevõtlus toimub ja käive tekib teistes liikmesriikides. Vastustaja ei vaidle vastu kaebajale selles, et KMKR-i number on ettevõtjale oluline, kuid kaebaja peab olema registrisse kantud selles liikmesriigis, kus tal maksustatav käive tekib. Vaidlustatava otsuse tegemise ajal kaebajal Eestis käivet ei tekkinud ning kaebaja ei ole esitanud konkreetseid tõendeid, et tal Eestis tulevikus käive tekiks. Ainuüksi peakontori olemasolust Eestis käivet kaebaja majandustegevusest ei teki, kuna kaebaja majandustegevuse koht ei ole Eesti. 10.3 OÜ WCCT otsusele eelnenud menetluse käigus esitatud tõendite kohaselt seisnes kaebaja majandustegevus kauba (kütuse) ostmises Saksamaa maksuvabast tollilaost, kust ostetud kaup toimetatakse Tšehhi maksuvabasse tollilattu ja võõrandatakse seal Tšehhi tehingupartnerile. Eestist kaup ei pärine ja Eestisse ei jõua. 10.4 Kaebajal ei saa esitatud tõendite kohaselt Eestis käivet tekkida. Siinjuures ei ole oluline, et vastustaja ei ole vaidlustanud asjaolu, et kaebaja ettevõtlusega tegeleb. Selles ei ole ka vaidlust. Oluline on see, et kaebaja ei tegele ettevõtlusega Eestis ning Eestis tal maksustatavat käivet ka ei teki. 10.5 Kaebaja ei ole tõendanud põhitegevusega seonduvate kulude tekkimist Eestis. Ainus tehingupartner, keda ta Eestis nimetab, on 02.01.20268 esitatud selgituses esitatud raamatupidamisteenuse osutaja OÜ Algada, kes aga ei ole käibemaksukohustuslane. Seega ei teki kaebajale raamatupidamise teenuse osutamisest käibemaksuga maksustatavat kulu. Teisi teenuseosutajaid kaebaja nimetanud ei ole. Samas ei ole Eestis kulutuste tegemise fakt oluline juhul, kui kaebajal Eestis maksustatavat käivet ei teki ega tekkida ei saa. Kaebaja planeeritavad tegevused tulevikus Eesti äripartneritega tehingute tegemisest või siin töötajate palkamise kohta ei ole tõendatud. Kui kaebajal Eestis käibe tekkimine on reaalne ja tõenditega kinnitatav, ei ole kaebajal takistusi tema registreerimiseks Eesti KMKR-i, kuid pelgalt paljasõnaliste väidete alusel seda ei tehta. 10.6 Vastustaja selgitab, et KMS § 191 on ette nähtud üksnes väikeettevõtete jaoks, mille lg 2 p 1 sätestatud kalendriaasta ühendusesisese käibe piiri 100 000 euro ulatuses ületas kaebaja oma teistes liikmesriikides toimuva majandustegevusega juba 2025.a kahe kuu kütuse müügi mahuga. Seega kaebajale ei saa laieneda KMS § 191 väikeettevõtetele sätestatud erikord, kuna kaebaja 4(7)
kaupade müügi mahud teistes liikmesriikides ületasid 2025. aastal väikeettevõtetele erikorra rakendamiseks ettenähtud mahud. Väikeettevõtetele sätestatud erikorra näol ei ole tegemist ebavõrdse kohtlemise ega ettevõtlusvabaduse piiramisega.
KOHTU PÕHJENDUSED
11.Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kaebaja puhul on tegemist Eestis registreeritud ettevõttega, kelle tegelik äritegevus toimub Euroopa Liidus, peamiselt naftatoodete valdkonnas. Otsuse tegemise hetke seisuga Eestis ei tegutsetud, kuid plaanis oli teha Eestis käibemaksuga maksustatavaid tegevusi. Tehingute sisuks on kauba ostmine maksuvabast tollilaost, kus ostetud kaup võõrandatakse Tšehhi tehingupartnerile kauba toimetamisega Tšehhi maksuvabasse tollilattu, st kaup liigub aktsiisivabade tolliladude vahel. Hankija on Saksa äriühing AOM GmbH ja kaup müüakse Tšehhi äriühingule, kauba omaniku vahetus toimub Tšehhi maksuvabas tollilaos. Transport kuni Tšehhi piirini on kaebaja kulu, pärast seda kliendi kulu. Juhatuse liige elab Lätis ja tal on äri Saksamaal, ta allkirjastab lepinguid ja teeb ülekandeid. Tehinguid korraldab volitatud esindaja Y.Y, kes kontakteerub klientide, tarnijate ja vedajatega telefoni ja e- kirjade vahendusel, tema valduses on tehingutega seotud dokumendid, ta koostab ja väljastab arveid, lepib kokku hinnas. Läbirääkimisi tarnijatega, klientide hankimist, logistika korraldamist teostatakse partnerkontorite ja esindajate kaudu Saksamaal, Austrias ja Horvaatias.
13.Kaebaja selgituste kohaselt hoitakse Tallinnas juriidilisel aadressil raamatupidamis- ja haldusdokumente, mille lisakoopiad asuvad Saksamaal, kus asuvad äripartnerid. Eestis toimub juhtimine, otsuste tegemine ja raamatupidamise kontroll.
14.Poolte vahel on vaidlus selles, kas maksuhaldur on eelnevat hinnates õigesti tuvastanud, et kaebaja ei tegele Eestis ettevõtlusega ja on seetõttu põhjendatult kustutanud kaebaja käibemaksukohustuslaste registrist.
15.Vaidlustatava otsuse õiguslikuks aluseks on KMS § 22 lg 31, mis näeb ette, et maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. Sätte tähenduses on MTA-l pädevus kontrollida maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemist ning otsustada, kas isik tegeleb ettevõtlusega KMS § 2 lg 2 tähenduses või mitte.
16.Riigikohus on oma otsuses haldusasjas nr 3-3-1-17-15 selgitanud, et KMS § 22 lg 31 sõnastusest ja seletuskirjas kajasatust nähtub, et ettevõtlusega tegelemise tõendamise kohustus on maksukohustuslasel, ehk võrrelduna maksumenetlusega on siin tegemist ümberpööratud tõendamiskoormusega (p 15). Maksukohustuslase registrist kustutamine KMS § 22 lg 31 alusel on kaalutlusotsus. Äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise otsuse õiguspärasuse kontrollimisel tuleb arvestada kogutud teabega ja maksukohustuslase käitumisega 4(6) teabe esitamisel ja toimingute tegemisel. Maksukohustuslasel lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormus ning kaasaaitamiskohustus (p 19).
17.KMS § 1 lg 1 p 1 järgi on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 9 lg 1 p 1 kohaselt on kauba käibe tekkimise koht Eesti, kui kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis, eksporditakse Eestist, teostatakse kauba ühendusesisest käivet või imporditakse Eestis asuvale saajale tingimusel, et kaup maksustatakse ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorra alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. 5(7)
18.Kohus nõustub vastustajaga, et vaidlustatud otsuse tegemisele eelnenud menetluses ei leidnud tõendamist, et kaebuse esitajal tekiks tema majandustegevuse tulemusena Eestis käive.
19.Esitatud teabe kohaselt on tegemist tollilaos asuva kaubaga. Maksuhaldur märgib vaidlusaluses otsuses õigesti, et kui tegemist on tollilaos oleva kaubaga ning kaup ei ole veel vabas ringluses (st ei ole EL kaup), siis ei ole tegemist ühenduses asuva kauba võõrandamisega, sest kauba liikumisel/võõrandamisel ühest tollilaost teise rakenduvad tolliformaalsused. Sellises olukorras, kus kaup ei lahku tolli järelevalve alt ei ole selline kauba müük käibemaksuseaduse mõttes käive. KMS § 1 lg-t 1 ja § 9 lg-1 p-d 1 ei ole võimalik tõlgendada viisil, et tulenevalt KMS § 15 lg 3 p-st 12 on käibega hõlmatud ka tegevus teistes Euroopa tolliladudes.
20.Seega ei saanud kaebajal esitatud tõendite kohaselt Eestis käivet tekkida. Vastustaja ei ole seadnud kahtluse alla, et kaebaja tegeleb ettevõtlusega. KMS tähendused on aga oluline ettevõtlusega tegelemine Eestis. Kaebaja juhatuse liige ja volitatud esindaja korraldavad äritegevust peamiselt Lätis, Saksamaal, Austrias ja Horvaatias, kus äritegevus ja kontaktid tehingupartneritega on korraldatud elektrooniliste suhtluskanalite vahendusel. Kaebaja ei ole tõendanud, et valdav osa suhtlusest toimub Eestis. Seega on õige maksuhalduri järeldus, et käibemaksuseaduse mõistes Eestis ettevõtlust ei toimu.
21.Kaebaja on tuginenud väitele, et tal tekivad Eestis peakontori tegevusest tulenevad käibemaksuga maksustavad kulud – raamatupidamiskulu, kontorikulu, esindusõiguslike isikute sõidukulud, kütuse- ja sidekulud jne. Vastavate kulutuste tegemist ei ole kaebaja olulises osas tõendanud. Samas isegi juhul, kui vastavate kulutuste tegemine ja seos ettevõtlusega Eestis oleks tõendatud, ei ole see fakt oluline, kui kaebajal Eestis maksustatavat käivet ei teki ega saa tekkida. Eestis juriidilise aadressi registreering ja raamatupidamisteenuse osutamine ei oma ettevõtluse hindamisel tähtsust, kui ei ole seotud Eestis maksustatava käibe tekkimisega.
22.Kaebaja on kaebuses selgitanud, kuidas ta planeerib tulevikus Eestis ettevõtlusega tegeleda ja heidab maksuhaldurile ette, et tema tulevikuplaanidega ei ole arvestatud. Maksuhaldur selgitas kaebajale õigesti, et kui kaebajal Eestis käibe tekkimine on reaalne ja kaebaja esitab sellekohased tõendid, siis ei ole tulevikus takistusi tema registreerimiseks Eesti KMKR-i. Maksuhaldur hindab ettevõtlusega tegelemist olemas oleva teabe baasil.
23.TsÜS § 29 defineerib juriidilise isiku asukoha ja tegevuskoha. Juriidilise isiku asukoht on koht, mis on põhikirjaga määratud (lg 11). Tegevuskoha puhul on tegemist kohaga, kus toimub juriidilise isiku püsiv ja kestev majandustegevus. Käibe tekkimist saab seostada ennekõike juriidilise isiku tegevuskohaga ja tähtsust ei oma, kuhu on juriidilise isiku asukoht registreeritud. Kuna kaebajal puudub tegevuskoht Eestis, mida saaks seostada tema püsiva ja kestva majandustegevusega Eestis ja ka kaebaja juhatuse liige ei ela Eestis, siis ei saa ka nimetatud asjaolust tulenevalt tekkida kaebajal tema poolt kirjeldatud kaupade müügist käivet Eestis.
24.Kaebaja tõlgendab vääralt KMS § 191 lg 3 p-d 1. Nimetatud säte on ette nähtud väikeettevõtete jaoks. Kaebaja ületas sätte lg 2 p -s 1 sätestatud kalendriaasta ühendusesisese käibe piiri, 100 000 eurot, oma teistes liikmesriikides toimuva majandustegevusega juba 2025.a kahe kuu kütuse müügi mahuga. Seega ei laiene kaebajale KMS § 191 sätestatud väikeettevõtete erikord.
25.Eeltoodust tulenevalt on MTA 06.11.2025 otsus õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus jätab nimetatud otsuse tühistamata, puudub alus tühistada ka otsusega olemuslikult seotud 07.01.2026 vaideotsust. Seega jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamataMENETLUSKULUD
26.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja menetluskulude hüvitamist taotlenud ei ole, mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. 6(7)
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.