Polyverse OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.12.2025 otsuse nr 12.2-3/8812 tühistamiseks, Maksu- ja Tolliameti kohustamiseks registreerida kaebaja käibemaksukohustuslasena
Menetlusosalised
Kaebaja – Polyverse OÜ, esindaja Jan Piet L. Boon Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Vallner
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 27.07.2026. Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) kustutas 21.05.2025 otsusega nr 7.1-5/4025 Polyverse OÜ (registrikood 14212697, käibemaksukohustuslasena registreerimise number EE101957560) käibemaksukohustuslaste registrist alates 21.05.2025. Kaebaja esitas otsusele vaide.
2.MTA jättis 03.07.2025 vaideotsusega nr 6-1/5928-2 vaide rahuldamata.
3.Polyverse OÜ esitas 25.08.2025 MTA-le käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse. MTA jättis 04.09.2025 otsusega nr 12.2-3/6713 Polyverse OÜ käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse rahuldamata.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 04.10.2025 Polyverse OÜ kaebus MTA 04.09.2025 otsuse nr 12.2-3/6713 tühistamiseks, MTA kohustamiseks registreerida kaebaja käibemaksukohustuslasena,
alternatiivselt MTA 21.05.2025 otsuse nr 7.1-5/4025 tühistamiseks, MTA kohustamiseks taastada kaebaja käibemaksukohustuslase registrikanne.
5.MTA tunnistas 14.11.2025 otsusega nr 12.2-3/067322-23 kehtetuks MTA 04.09.2025 otsuse nr 12.2-3/6713. Kehtetuks tunnistamise tingis asjaolu, et haldusakt oli jäänud nõuetekohaselt motiveerimata ning MTA otsus ei olnud kontrollitav.
6.MTA jättis 02.12.2025 otsusega nr 12.2-3/8812 Polyverse OÜ käibemaksukohustuslasena registreerimise avalduse rahuldamata.
7.Polyverse OÜ esitas 16.12.2025 taotluse kaebuse muutmiseks ning taotles MTA 02.12.2025 otsuse nr 12.2-3/8812 tühistamist ning MTA kohustamist registreerima Polyverse OÜ käibemaksukohustuslasena.
8.Tallinna Halduskohus lõpetas 22.12.2025 määrusega menetluse Polyverse OÜ kaebuse nõude osas tühistada MTA 04.09.2025 otsus nr 12.2-3/6713 ning jätkas menetlust Polyverse OÜ kaebuse osas tühistada MTA 02.12.2025 otsus nr 12.2-3/8812, kohustada MTA-t registreerima kaebaja käibemaksukohustuslasena.
KAEBAJA SEISUKOHAD
9.Kaebaja Euroopa Liidus asuvad tarnijad deklareerivad käibemaksu Eestis, sh Xolo OÜ (raamatupidamisteenused) ja Hetzner Online GmbH (serveritaristu). Kaebaja on asutatud EL-is ning äriühing on registreeritud Eesti aadressile, kuid äriühingul puudub kehtiv käibemaksukohustuslase number. Praktikas eeldab pöördmaksustamise kohaldamine B2B 1 teenuste puhul, et tarnija saaks kliendilt tõendi selle kohta, et klient on käibemaksukohustuslane. MTA keeldumine takistab kaebajal käibemaksukohustuslase numbri saamist. Vaidlustatud otsusega rikutakse kaebaja õiguskindlust ja õiguspärast ootust. Kaebaja oli registreeritud Eestis ja tegutses käibemaksukohustuslasena. Seejärel kaebaja kustutati registrist. Maksukohustuslane ei saa usaldusväärselt planeerida oma tegevust, kui liikmesriigi käitumine on vastuolus käibemaksudirektiiviga.
10.MTA tegevuse tulemusel nõutakse tarnijalt käibemaksu, mis deklareeritakse Eestis. Kaebajal ei võimaldata käibemaksu maha arvata. Seega saab Eesti käibemaksu, keelates samal ajal mahaarvamisõiguse. MTA tegevus on vastuolus Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ (edaspidi käibemaksudirektiiv) artikli 1 lg-ga 1 ja direktiivi ühtlustamise eesmärgiga. Käibemaksusüsteem ei saa toimida sidusalt, kui liikmesriik kogub käibemaksu, mis on seotud kliendi kohalolekuga selles riigis, kuid keeldub seda klienti registreerimast ja blokeerib seeläbi sama käibemaksu mahaarvamise. Kirjeldatud olukord puudutab iga EL-is asutatud äriühingut, millel puudub püsiv tegevuskoht ja mis ei vasta Nõukogu rakendusmäärus (EL) nr 282/2011 (edaspidi rakendusmäärus) artiklis 10 sätestatud asukoha kriteeriumidele liikmesriigis. Kolmandates riikides elavad EL-i kodanikud ja kolmandate riikude äriühingud asutasid äriühingu EL-is selleks, et pääseda EL-i turule. Eestis kehtestatud e-residentsus on praegusel ajal käibemaksu arvestuse osas mittetoimiv.
11.Käibemaksudirektiiv on EL-i käibemaksuõiguse esmane õigusakt. Rakendusmäärus ei saa muuta ega kitsendada direktiiviga antud õigusi. Kui rakendusmääruse tõlgendamine on vastuolus direktiiviga, tuleb eelistada direktiiviga kooskõlas olevat tõlgendust ning vajaduse korral jätma vastuolulise kohaldamise kõrvale. Rakendusmääruse artikli 10 lõike 1 tekst on selge eesmärgi osas. Artikkel 10 ei määra kindlaks, kus käibemaksu võib deklareerida, kus maksukohustuslast võib registreerida või kas maksukohustuslasele kohaldub EL-i käibemaksusüsteem. Käibemaksudirektiivi artikkel 44 reguleerib olukordi, kus maksukohustuslasel puudub püsiv
Business-to-business turundus tähendab ettevõtetevahelist turundustegevust, kus müügiprotsessis osalevad vaid organisatsioonid.
2(6)
tegevuskoht ja äriühingu asukohta (artikli 10 tähenduses) ei saa funktsionaalselt kasutada. Alternatiiv alalisele registrijärgsele asukohale ei ole valikuline, erandlik ega diskretsiooniline.
12.MTA tõlgendab rakendusmääruse artiklit 10 ebakorrektselt. Kuna rakendusmääruse artikkel 10 piirdub määratlemisega, kas maksukohustuslane on asutatud artiklite 44 ja 45 tähenduses, ei saa sellele õiguspäraselt tugineda käibemaksukohustuslasena registreerimise, käibemaksukohustuslase numbri või mahaarvamisõiguse keelamiseks. Maksukohustuslase staatust ja mahaarvamisõigust ei saa territoriaalselt tingimuslikuks muuta. Mahaarvamisõigus on neutraalsust tagav põhimehhanism ning Euroopa Kohtu praktika kinnitab, et see tekib maksustatava majandustegevuse teostamisest ning seda ei saa tühistada täiendavate formaalsete või organisatsiooniliste nõuetega. MTA lähenemisviis muudab füüsilise kohaloleku Eestis (kommunaalteenuste arved, üür, kohalikud telekommunikatsiooniarved, kohalik personal) eelduseks EL-i õiguse mahaarvamisõiguste kasutamiseks Eestis. Sellised kriteeriumid ei tulene direktiivist ja on kokkusobimatud kaasaegsete digitaalsete ja piiriüleste teenuste ettevõtetega.
13.MTA ei arvesta käibemaksudirektiivi artiklitega 169 ja 170, mis laiendavad mahaarvamisõigust kaupade ja teenuste puhul, mida kasutatakse EL-ist väljaspool tehtud tehingute puhul, kui need tehingud oleksid maksustatavad ning need tehakse EL-is.
14.Tarnijad ja vahendajad on juba käsitlenud kaebajat maksukohustuslasena (nt EL-i sisesed teenused, kokkulepped, raamatupidamisteenuse osutaja). Kaebaja on valmis täitma käibemaksukohustusi (sh pöördmaksustamine ja deklareerimine). Kaebaja käibemaksukohustuslaseks registreerimisest keeldumine ei paranda maksukogumist. MTA keeldumine ei ole proportsionaalne käibemaksudirektiivi artikli 273 tähenduses.
15.Kõnealused tehingud on piiriülesed B2B teenused (digitaalne taristu jne), mille osas peaks käibemaks tehingutelt olema saaja jaoks täielikult mahaarvatav. Pöördmaksustamise tulemusena esitab tarnija arve ilma käibemaksuta ning klient ise hindab käibemaksu oma liikmesriigis, deklareerides samaaegselt käibemaksu ja arvab selle maha sisendkäibemaksuna. Käibemaksu mõju on null, kuivõrd ükski riik ei saa nendest tehingutest käibemaksutulu. Sellistes tingimustes on liikmesriigi määramine, kus pöördmaksustamist arvestatakse, peamiselt halduslik küsimus, mitte küsimus sisulisest maksutulu jaotamisest riikide vahel.
16.Käibemaksudirektiivi kohaselt tuleb kasutada maksukohustuslaste vaheliste B2B teenuste puhul käibe toimumise kohta ja pöördmaksustamist. Kuna tarnijad ei saa rakendada pöördmaksustamist kliendile, kellel puudub kehtiv käibemaksukohustuslase number, peavad selle asemel nõudma käibemaksu kliendi asukoha alusel. MTA tegevus on vastuolus käibemaksudirektiivi artiklitega 1(2) ja 167– 170.
17.Kui liikmesriik välistab EL-is asutatud maksukohustuslase käibemaksukohustuslase numbri ja käibemaksu mahaarvamise võimaluse, samas kui tarnijad on endiselt kohustatud nõudma käibemaksu kliendi asukoha alusel, tekitab süsteem jaotuse moonutamise. Eelnev on vastuolus ühise käibemaksusüsteemi struktuuri ja toimimisega.
18.Eesti e-residentsus on võimaldanud juhtida äriühingut EL-st eemal. E-residentsuse kaudne eeldus on, et EL-is asutatud äriühing toimib EL-i äriühinguna, mis on suuteline sõlmima lepinguid EL-i tarnijatega ja osalema EL-i käibemaksusüsteemis võrdsetel tingimustel teiste EL-i maksukohustuslastega. MTA lähenemine tähendab, et äriühingul, millel puudub Eestis püsiv tegevuskoht ja mis ei vasta rakendusmääruse artikli 10 asukoha kriteeriumidele üheski liikmesriigis, on välistatud käibemaksukohustuslasena registreerimine. Selline lähenemine muudab e-residentsuse käibemaksu seisukohast mittetoimivaks ning oleks vastuolus EL-i ühtse turu ja ühtse käibemaksukohustuslasena registreerimise eesmärkidega. Samuti piirab see EL-i kodanike äriühingute asutamise vabadust, kes otsustavad juhtida oma EL-i äriühinguid välismaal elades. 3(6)
19.Kaebaja soovib, et kohus küsiks Euroopa Kohtult eelotsust rakendusmääruse artikli 10 kohaldamisala ja direktiivi artikli 44 alternatiivi osas.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD
20.Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Isiku registreerimist käibemaksukohustuslaseks reguleerib käibemaksuseaduse (KMS) § 20. Kaebajat ei registreeritud käibemaksu-kohustuslaseks, kuna ta ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist või selle alustamist Eestis. Vastavalt KMS § 2 lg-le 2 tuleb Eestis toimuva ettevõtluse all mõista eelkõige kaupade võõrandamist või teenuse osutamist Eestis ehk enda käibemaksukohustuslasena registreerimist Eestis on eeskätt alust taotleda isikul, kelle majandustegevusest kas juba on tekkinud või lähitulevikus tekib käive Eestis.
21.Kaebaja majandustegevus ei ole seotud Eestiga ning esitatud müügiarved ei kinnita, et äriühingul oleks tekkinud käive Eestis. Samuti ei nähtu, et kaebaja alustataks tegevusega Eestis. Menetluse käigus saadud info kohaselt on juhatuse liige Filipiinidel registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana ning osutab teenust kaebajale, millest tulenevalt on alust järeldada, et kaebaja juhatus asub Filipiinidel. Saadud infost ei nähtu, et äriühingu juhatusel oleks Eesti maksuresidentsus, et juhatuse liikme elukoht oleks Eestis või kaebaja juhtimine asuks Eestis. Kaebajal ei ole Eestis töötajaid ning äriühingu asukoht ei ole Eesti (sh puuduvad Eestis paiknemist tõendavad kuluarved). Esitatud info pinnalt tekib arusaam, et kaebaja majandustegevus toimub juhatuse liikme asukohariigis, teenust osutatakse interneti vahendusel ning käive tekib teenuse saaja riigis (eeskätt ühendusevälised riigid).
22.Kaebajal ei ole käivet, mille tekkimise koht oleks Eesti, ja ei ilmne, et esineks ka muid KMS § 1 lg-s 1 nimetatud käibemaksu objekte. Kuigi KMS-i kohaselt on maksuobjekt ka teenus, mille käibe tekkimise koht pole Eesti (KMS § 1 lg 1 p 3), siis Rahandusministeeriumi KMS-i kommentaaride kohaselt hõlmab see säte selliste teenuste käivet, mida osutatakse Eestis asuva ettevõtte poolt või välisriigi maksukohustuslase Eestis asuva püsiva tegevuskoha kaudu.
23.Käibemaksudirektiivi puhul tuleb asukoha kontseptsiooni osas juhinduda rakendusmääruse 282/2011 artiklist 10, millega sätestati ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed. Rakendusmääruse artikli 10 kohaselt on ettevõtte asukoht ettevõtte juhtkonna ülesannete täitmise asukoht. Vastava asukoha kindlaksmääramiseks võetakse arvesse koht, kus tehakse olulisi otsuseid kõnealuse ettevõtte üldise juhtimise kohta, ettevõtte registrijärgne asukoht ning koht, kus ettevõtte juhtkond kohtub. Üksnes postiaadress ei määra ettevõtte asukohta. Kui rakendusmääruse 282/2011 artikkel 10 lõike 2 kriteeriumide alusel ei ole võimalik ettevõtte asukohta täpselt kindlaks määrata, on määrav asukoht, kus tehakse olulisi otsuseid kõnealuse ettevõtte üldise juhtimise kohta. Ei saa olla vaidlust, et kaebaja juhtkonna ülesannete täitmise ja oluliste otsuste vastuvõtmise asukoht ei ole Eesti. Üksnes posti- ja/või asutamisaadressi olemasolu Eestis ei saa käsitada maksukohustuslase ettevõtte asukohana. Kaebaja ei ole ka välisriigi maksukohustuslane, millel oleks Eestis püsiv tegevuskoht.
24.Kui äriühingu majandustegevus ei ole seotud Eestiga, ei nähtu ka põhjendust, miks peaks äriühing olema Eesti käibemaksukohustuslaste registris registreeritud. Kui kaebajal pole tekkinud KMS-i § 1 lg 1 mõistes maksuobjekti, siis puudub alus kaebaja Eesti KMKR-i registreerimiseks.
25.Maksukohustuslasena registreerimine on sätestatud käibemaksudirektiivi artiklites 213-216. Direktiivi 2006/112/EÜ artikkel 9 lg 1 ei anna automaatset õigust registreerida käibemaksukohustuslaseks ükskõik millisesse riiki, s.o. riikidesse, kus selleks õigus või vajadus puudub. Artikli 213 lõigetes 1 ja 2 on seotud käibe tekkimise kohaga ehk konkreetse liikmesriigiga. Käibemaksukohustuslasena tuleb äriühing registreerida seal, kus ta tegeleb ettevõtlusega, ning ettevõtlusega tegeleb isik seal, kus tal tekib käive kas kauba võõrandamise või teenuse osutamisega seoses. Seega direktiiviga ei ole vastuolus KMS-i nõue, et 4(6)
käibemaksukohustuslasena registreerimiseks peab isik olema ettevõtlusega tegelev Eestis. Seetõttu ei näe vastustaja vaidlustatud MTA otsuses vastuolu käibemaksudirektiivi ega selle rakendamismääruse vahel. Ei nähtu ka, et vaidluse tarbeks on vajadus küsida Euroopa Liidu õiguse tõlgendust Euroopa Kohtult. Kaebaja püstitatud küsimused väljuvad vaidluse raamidest.
26.E-resident on Eesti maksuseaduste mõistes mitteresident (füüsiline isik). E-residentsus ei tähenda automaatselt õigust, et e-residendi loodud äriühing peaks saama käibemaksukohustuslase numbri. KMS lubab käibemaksukohustuslaste registris olla vaid isikul, kellel on ettevõtlus Eestis, see kehtib kõigile. E-residentidele ei ole erandit, et neid saaks kohelda soodsamalt kui näiteks Eestis elavaid isikuid, kes on ettevõtte loonud, kuid kes ei tegele või ei ole alustanud ettevõtlusega Eestis.
27.Sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ei pea kaasnema mistahes maailma nurgas tegutsevale ettevõtjale, mis on EL-is ainult „paberil“ (et jätta muljet usaldusväärsest Euroopa firmast), mille kogu lisandväärtus luuakse ühenduseväliselt ja millel ei teki üheski Euroopa Liidu riigis käivet, vaid sellel, kes Euroopa Liidu ühtses süsteemis loob ka maksustatavat väärtust ning tasub käibemaksu.
28.Kui kaebajal on tahe suunatud Euroopa Liidu turul tegutsema hakkamisele, siis olukorras, kus kaebaja Eestis ettevõtlusega tegelemine või alustamine ei ole tõendatud ega ole ka tegelikult plaanis, on alternatiivne lahendus kaebajale pöörduda enda käibemaksukohustuslasena registreerimise sooviga liikmesriigi poole, kus tegelikkuses Euroopa Liidus tegutsema hakates kaebajal tekib käive. Puudub vastuolu kohaldatud kehtiva õiguse ja käibemaksudirektiivi sätete vahel.
29.MTA-l on kohustus tagada, et kõik kanded käibemaksumaksukohustuslaste registris oleksid õiged, et kindlustada käibemaksusüsteemi nõuetekohane toimimine ning takistada käibemaksukohustuslasena registreerimisnumbri kuritarvitamist.
30.Isiku käibemaksukohustuslaseks registreerimata jätmise õiguspärasus ei sõltu sellest, kuidas temale teenuseid osutanud äriühingud on enda arvetel käibemaksu kajastanud. Kaebaja tarnijad peaksid kaebajale osutatavate teenuste käibe tekkimise koha õigeks määramiseks ja teenuste kohta esitatavate arvete korrektseks vormistamiseks tuvastama kaebaja tegeliku asukohariigi, võttes aluseks rakendusmääruse artikli 10, või püsiva tegevuskoha riigi, mille kaudu teenuseid saadakse, võttes aluseks rakendusmääruse artikli 11 lõike 1.
31.Vastustaja ei nõustu, et rikutud oleks õiguskindluse põhimõtet. Tegutseva äriühingu puhul ei saa olla võimalik, et puudub rakendusmääruse artikli 10 ja 11 abil määratletav asukoht ja püsiv tegevuskoht. Tegutseva äriühingu puhul on vähemalt olemas koht, kus tehakse olulisi otsuseid üldise juhtimise kohta, mida omakorda tulebki määratleda äriühingu asukohana. Olukorras, kus polegi tegemist tegutseva äriühinguga (sisuliselt „riiulifirma“), puudub ka alus sellise äriühingu käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks.
KOHTU PÕHJENDUSED
32.Kaebus tuleb jätta rahuldamata, kuna maksuhalduri tehtud maksuotsus on õiguspärane ja kohtul puudub alus selle tühistamiseks.
33.Käibemaksukohustuslaste registrisse registreerimise eeldus on see, et on täidetud KMS § 20 lg 41 kohaldamise tingimused. KMS § 20 lg 41 kohaselt peab isik käibemaksukohustuslasena registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates viie tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega Eestis või ei alusta ettevõtlust Eestis. 5(6)
34.Käibemaksudirektiivi puhul tuleb asukoha tuvastamisel juhinduda rakendusmääruse 282/2011 artiklist 10, millega sätestati ühist käibemaksusüsteemi käsitleva direktiivi 2006/112/EÜ rakendusmeetmed. Rakendusmääruse artikli 10 kohaselt on ettevõtte asukoht ettevõtte juhtkonna ülesannete täitmise asukoht. Vastava asukoha kindlaksmääramiseks võetakse arvesse koht, kus tehakse olulisi otsuseid kõnealuse ettevõtte üldise juhtimise kohta, ettevõtte registrijärgne asukoht ning koht, kus ettevõtte juhtkond kohtub. Kui rakendusmääruse 282/2011 artikkel 10 lõike 2 kriteeriumide alusel ei ole võimalik ettevõtte asukohta täpselt kindlaks määrata, on määrav asukoht, kus tehakse olulisi otsuseid kõnealuse ettevõtte üldise juhtimise kohta.
35.Kaebaja jäeti käibemaksukohustuslasena registreerimata põhjusel, et ta ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist või selle alustamist Eestis. Vaidlust ei ole selles, et kaebajal puudub Eestis püsiv tegevuskoht. Kaebaja ei ole suutnud näidata, et juhatus teeks oma otsuseid Eestis. Kaebaja ei osuta teenuseid ega müü kaupu Eestis. Seetõttu ei ole maksuhaldur oma analüüsis ja järeldustes eksinud ja kaebaja on õigesti jäetud käibemaksukohustuslasena registreerimata. Kaebaja on osutanud teenust ainult Euroopa Liidu välistele äriühingutele, kaebaja majandustegevus toimub juhatuse liikme asukohariigis Filipiinidel, teenust osutatakse interneti vahendusel ning seos Euroopa Liidu turuga seisneb selles, et kaebaja soetab sealt teenust/kaupa.
36.E-residentsuse programm ei anna iseseisvalt õigust nõuda äriühingu Eestis käibemaksukohustuslaseks registreerimiseks. E-residentsuse põhieesmärk on luua võimalused välisriigi ettevõtjatel tuua oma ettevõtlus siia ja panustada ka maksudega, mitte luua ainult võimalus kasutada maksueeliseid läbi Euroopa Liidus soetatud teenuste/kaupade tasumisel makstud sisendkäibemaksu mahaarvamise teel. Isik pteab ise Eestis kaupu või teenuseid müüma. Kaupade või teenuste soetamine Eestist (või Euroopa Liidust) ei anna isikule alust enda Eesti käibemaksukohussutuslaseks määratlemisel. Sisendkäibemaksu mahaarvamissie õigus Eestis saab tekkida vaid seoses teenuste või kaupade müümisega Eestis.
37.Posti- ja/või asutamisaadressi olemasolu Eestis ei määratle maksukohustuslase ettevõtte asukohta ja on sel põhjusel asjassepuutumatu.
38.Samuti ei nähtu, et kaebaja alustataks tegevusega Eestis.
39.Isegi kui isik on kunagi olnud käibemaksukohustuslaste registris, siis olukorras, kus isiku uue käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise avalduse esitamise ajal ei ole täidetud eeldused tema avalduse rahuldamiseks, ei anna varasem registreeriminetud isikule mingit õiguspärast ootust uueks registreerimiseks.
40.MTA seisukoht on EL-i õigusega kooskõlas. Ei nähtu, et vaidluse tarbeks on vajadus küsida Euroopa Liidu õiguse tõlgendust Euroopa Kohtult. Kaebaja püstitatud küsimused väljuvad vaidluse raamidest.
41.Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS § 108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.