3-26-1511/4 - Maksuõigus - MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks - Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium - lahend.ee

3-26-1511 sissenõudmine. YY-le pole maksusummat veel määratud, kuid 02.09.2025 teatega on alustatud kontrollimenetlust, mille vältimatu tulemus on käibemaksu ja tulumaksu määramine vähemalt 39 437,53 euro ulatuses, millele lisandub intress. Maksuhaldur alustab taotlusega XXile vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust, mille võimalik tulemus on vastutusotsuse tegemine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib XX solidaarselt YY-ga vastutada äriühingu maksusumma tasumise eest (MKS § 40 lg 1 ja MKS § 96 lg 1). YY on XXi juhtimisel deklareerinud kontrollitaval perioodil xxx alusetult soetust ja sellelt käibemaksu 15 630,71 eurot. Lisaks oli YY-l kohustus deklareerida tulumaksu 23 806,82 eurot väljamaksetelt, mille kohta puudus nõuetekohane arve. Võimaliku maksuotsuse tegemisel tugineb MTA asjaolule, et YY on rikkunud maksumenetluses kaasaaitamiskohustust ning OÜ YY ja XJ ning OÜ YY ja XS vahel ei ole tegelikult tehinguid toimunud. YY varast ei jätku maksuvõla tasumiseks. YY-l puudub maksuhaldurile teadaolevalt maksuvõla sissenõudmiseks realiseeritav vara ja asjaolud viitavad äriühingu majandustegevuse puudumisele. XX äriühingu seadusliku esindajana ei täitnud kaasaaitamiskohustust. See viitab, et YY-s sisuliselt puudub majandustegevus, mistõttu ei ole äriühingu vara arvelt võimalik maksuotsusega määratavat maksusummat tõenäoliselt sisse nõuda. Vastutusotsuse koostamisele suunatud menetluse tõenäoline tulemus on rahalise nõude määramine. Määratav maksusumma on kujunenud ajal, kui XX oli YY juhatuse liige. XXil oli otsene mõju YY majandustegevusele ja raamatupidamise korraldamisele. Keegi teine äriühingu majandustegevuse juhtimisega ei tegelenud. XXil oli ajavahemikul xxx ka YY eMTA esindusõigus, st tal oli võimalus ja kohustus esitada tõele vastavaid maksudeklaratsioone. XX põhjustas tahtlikult varjatud maksuvõla. Lisaks võõrandas ta äriühingu kontrollimenetluse ajal variisiku tunnustega inimesele, kes praegu ei ole enam juhatuses (äriühingul polegi praegu äriregistri andmetel juhatuse liiget). See viitab asjaolule, et juhatuse liige oli teadlik enda rikkumistest ja tema eesmärk oli äriühingu võõrandamisega vastutusest vabaneda. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et XXi tegevuse ja YY maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning XX võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt YY-ga. XX on rikkunud MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, mis on aluseks vastutusotsuse koostamisele. Kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Maksumaksjate registri andmetel puudus XXil 2025. aastal sissetulek. Kuna tema sissetulek ei ole vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks piisav, siis esineb tõenäoliselt tulevikus vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Arvestades XXi varasemat käitumist, on tõenäoline, et sarnaselt võib XX suhtuda ka vastutusotsusega määratavasse kohustusse ning selle täitmise vältimiseks võib ta asuda võõrandama (või muul viisil käsutama) oma vara. Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. Taotluses toodud tingimustele vastava tagatise esitamisel lõpetab maksuhaldur täitmist tagavad toimingud.

3-26-1511 2539, p 11). Kohus mõistab Riigikohtu 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50 (e) toodut selliselt, et MKS § 1361 lg 1 alusel ei tohi füüsilise isiku suhtes vastutusmenetluse algatamise korral täitmist tagavaid toiminguid teha, kui äriühingule ei ole veel maksukohustust määratud, s.o puudub kehtiv maksuvõlg. Halduskohtule esitatavas taotluses tuleb märkida rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus (MKS § 1361 lg 2 p 2). Vastutusotsusega tagamiseks taotluse esitamise kontekstis tähendab see, et äriühingul, mille juhatuse liikme kohustuse rikkumisega seoses vastutusotsuse menetlust alustatakse, on tuvastatud kehtiv maksuvõlg, mille sissenõudmisele menetlus on suunatud. Kuna vastutusotsuse saab MKS § 96 lg 5 kohaselt teha alles siis, kui maksuvõlga on püütud maksukohustuslaselt sisse nõuda teatud täitetoimingutega või tema maksejõuetus on selgunud pankrotimenetluses, siis tuleb MKS § 40 lg-s 1 toodud tingimuse „selle tõttu tekkinud maksuvõlg“ all üldjuhul silmas pidada niisuguse maksuvõla tekkimist, mida ei ole olnud võimalik kestvalt (st vähemalt MKS § 96 lg-s 5 sätestatud meetmete abil) maksukohustuslaselt eneselt sisse nõuda (Riigikohtu 16.10.2024 otsus nr 3-21-615, p 7). Kui kehtiv maksuvõlg puudub, siis ei ole võimalik seda ka sisse nõuda. MTA on taotluses märkinud: „Hetkel kontrollime maksude tasumise õigsust, mille kindlaks tulemuseks on maksusumma määramine/.../.“ Maksuotsusega maksusumma määramine võib olenevalt asjaoludest olla väga tõenäoline juba äriühingu maksumenetluse alguses. Samas tuleb võtta arvesse, et tõenäosus ei tähenda täie kindlusega maksu määramist, sest see muudaks MKS §-s 13 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 40 sätestatud ärakuulamisõiguse sisutühjaks. Kui äriühingu maksumenetluses ei ole äriühingule kontrolliakti veel edastatud, tekib võimaliku vastutusotsuse tagamisel olukord, kus äriühing ega selle juhatuse liige ei ole saanud maksuhalduri hüpoteesile vastuväiteid esitada. Sellega riivatakse intensiivselt füüsiliste isiku õigust olla ära kuulatud (põhiseaduse (PS) § 14) maksulaekumise tagamise eesmärgil. Kuna vastutusotsus ja võimalik sissenõutav kohustus riivab füüsilise isiku põhiõigusi (PS §-d 19 ja 32) väga intensiivselt, peab õiguslik alus füüsilise isiku suhtes tehtavate täitmist tagavate toimingute osas, mis riivavad ühtlasi isiku õigust olla ära kuulatud ja olla oma kohtuasja juures (PS § 14, § 24 lg 2), olema selge ja üheselt mõistetav ning seaduses väga täpselt piiritletud. Riigikohus on selgitanud täitmist tagavate toimingute kohaldamise eeldusi nii maksuotsuse kui ka vastutusotsuse puhul. Samas on vastutusotsuse puhul välja toodud, et selle tegemise faktiliseks aluseks saab olla vaid kehtiv maksuvõlg. Kohtu hinnangul ei saa MKS § 1361 lg-t 1 tõlgendada viisil, et füüsilise isiku suhtes oleks lubatav teha täitmist tagavaid toiminguid vastutusotsuse tagamise eesmärgil ka juhul, kui vastutusotsuse aluseks olevat maksuvõlga ei ole veel määratud. Efektiivne maksude laekumine on küll kaalukas avalik huvi, kuid füüsilise isiku suhtes täitmist tagavate toimingute lubamine kehtiva maksuvõla olemasoluta eeldab õiguslikku alust, mida seadus hetkel ei sätesta.