2.Tagastada A.A.-le määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 lause 2).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ-le Voore Mõis kuulub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Viru-Jaagupi alevikus asuv Müta tee 6 kinnistu (katastritunnus 90002:003:0011), kus paikneb farmikompleks. Farmikompleksi laudahooned paiknevad kagu-loode suunaliselt, risti Müta teega.
Farmikompleksi edelaküljel paiknevad kompleksi teenindavad vedelsõnniku mahutid ning kompleksi loodeküljel paiknevad silo- ja söödahoidlad.
2.Vinni Vallavalitsus väljastas 29.05.2024. a korraldusega nr 184 ehitusloa lauda (ehitisregistri kood 121421365) ehitamiseks Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas ViruJaagupi alevikus asuval Müta tee 6 kinnistul (registriosa 2898431).
3.21.06.2024 väljastati ehitusluba nr 2412271/04213.
4.25.03.2026 esitas ehitustöid teostav isik ehitamise alustamise teatise.
5.Vinni Vallavalitsuse peatas 22.04.2026. a korraldusega nr 104 ehitusloa nr 2412271/04213 täitmise kuni 30 kalendripäevaks korralduse jõustumisest arvates. Korraldus jõustus 23.04.2026. Korralduse kohaselt Müta tee 6 kinnistule rajatav laut ehitatakse Koeravere tee 5, 7, 9, 11 ja XXX kinnistute piirist ca 28-94 m kaugusele ning nende kinnistute omanike arvamust lauda ehitusloa väljastamise menetluses välja ei selgitatud ning Keskkonnaametit menetlusse ei kaasatud, mistõttu on avalikest huvidest lähtuvalt põhjendatud ehitusloa täitmine peatada.
6.OÜ Voore Mõis esitas 29.04.2026 Tartu Halduskohtule kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse ning 04.05.2026 esialgse õiguskaitse taotluse täienduse. Kaebaja palus tühistada Vinni Vallavalitsuse 22.04.2026. a korraldus nr 104 ning esialgse õiguskaitse korras peatada korralduse nr 104 kehtivus või täitmine kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni ning lubada kaebajal jätkata Vinni Vallavalitsuse 29.05.2024. a korralduse nr 184 ja ehitusloa nr 2412271/04213 alusel ehitamist. Taotluse põhjendused: Ehitustööd on alanud, materjalid on objektile toodud, töövõtja on planeerinud tööjõu, tehnika, alltöövõtjad ja tarneahela ning kaebaja rahastus ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) toetuse taotlus on seotud projekti tähtaegse elluviimisega. Peatamine võib kaasa tuua kulude suurenemise, ehitusgraafiku purunemise, hankelepingu täitmise ümberkorraldamise, toetuse kasutamise riski ja finantseerimise katkemise. Ehitamise peatamisel lükkub ehitus osaliselt talveperioodi, mille tulemina võivad tööde teostamisele lisanduda täiendavad kulud. Kuna toetuse objektiks on terviklik farmikompleksi kaasajastamise investeering, võib ühe ehitise ehitamise seiskumine mõjutada kogu investeeringu teostatavust, abikõlblikkust ja väljamaksete ajakava. Taotlus PRIA toetuse saamiseks on menetluses (hindamisel), kuid ehitustööde peatamine või võimalik kahtlus ehitusloa kehtima jäämise osas ei mõju taotluse rahuldamisele soodsalt. Kui ehitustööd seiskuvad, võib laenuandja peatada või edasi lükata väljamakseid, mis omakorda mõjutab kaebaja suutlikkust tasuda töövõtjale tehtud tööde ja tellitud materjalide eest. Selline mõju ei ole täielikult kõrvaldatav vaidlustatud korralduse tühistamisega. Ehitamise jätkamine ei põhjusta sellist pöördumatut avaliku huvi kahjustust, mida vaidlustatud korraldusega vältida soovitakse. Avalik huvi ja naabrite õiguste kaitse on tagatud hilisemas kasutusloa menetluses. Haldusorgani soov vähendada enda võimalikku kahjuvastutust ei saa kaaluda üles ehitusloa adressaadi usaldust ja õigust kehtivat ehitusluba realiseerida.
7.XXX palus 05.05.2026. a seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Valla põhjendused: Ehitusloa täitmise ajutise peatamise ajal kogub vald piirinaabrite ja KeA arvamused ehitusloa kohta, ka üritab leida osapoolte vahel kompromissi. Ka tuleb kontrollida ehitusprojekti ja -loa vastavust detailplaneeringuga (DP), kuivõrd Viru-Jaagupi veisefarmi DP seletuskirjas on märgitud, et planeeringualast põhja- ja kirdeküljel asuvad Viru-Jaagupi aleviku elamud, mis
välistab tulevikus sellesuunalise ehitusala laiendamise. Vald ei ole ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetlust alustanud. Ehitamise jätkumine süvendab võimaliku õigusvastase olukorra faktilisi tagajärgi. Avaliku huvi kaitset ei saa nihutada ehitise valmimisjärgsesse etappi. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid lepinguliste trahvide, finantseerimise katkemise või materjalide riknemise kohta ega ladustatud ehitusmaterjalide valvamisega kaasnevate kulude kohta. Kaebaja ei tõendanud, et ehitustööde peatamine mõjutaks PRIA menetluses oleva taotluse lahendamist.
8.Tartu Halduskohus rahuldas 08.05.2026. a määrusega OÜ Voore Mõis esialgse õiguskaitse taotluse (resolutsiooni p 1) ja peatas Vinni Vallavalitsuse 22.04.2026. a korralduse nr 104 kehtivuse (resolutsioon p 2). Määruse põhjendused: 1) Kuigi XXX on vaidlustatud korralduse pealkirjastanud ehitusloa täitmise peatamisena ning see teenib ehitamise peatamise eesmärki, on vald korraldusega ka sisuliselt alustanud ehitusloa kehtetuks tunnistamise menetlusega. 2) Kaebajal esialgse õiguskaitse vajaduse esinemist tuleb jaatada. Asjaolu, et kaebajal võib tekkida tulevikus õigus nõuda talle ehitusloa kehtivuse peatamisega tekkinud kahju hüvitamist, ei välista esialgse õiguskaitse vajadust praeguses menetlusstaadiumis. 3) Ei nähtu asjaolusid, millele tuginedes saaks pidada kaebust ilmselgelt perspektiivituks. Kaebuses ja 04.05.2026. a selgituses toodu annab piisavalt alust arvata, et ehitamise jätkamine võib suurendada vallale kaebaja poolt potentsiaalselt hiljem esitatavat kahjunõuet, ka tekivad ehitustööde ajutise seiskamisega kaebajale kulud ehk see suurendab kaebaja võimalikult hüvitamisele kuuluvat materiaalset kahju. Ei ole veendumust, et enne vaidlustatud haldusakti andmist kaebajale ärakuulamisõiguse tagamata jätmine olnuks põhjendatud. Ka on vaieldav kaebajale ärakuulamisõiguse tagamata jätmine põhjusel, et ehitusloa peatamine oli naabrite huvide kaitseks kiireloomuline, kuna ehitusluba oli väljastatud juba 2024. aastal ning kaebajal puudus info ümberkaudsete elanike esitatud ehitamise peatamise taotluse kohta. Ärakuulamisõiguse tagamata jätmine on oluline menetlusviga, mis võib tuua kaasa haldusakti tühistamise. Eelloetletud haldusmenetluse võimalikud puudused võivad olla korralduse tühistamise aluseks. 4) Avalik huvi esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmiseks ei ole antud juhul suurem kui kaebaja huvi, et asjas esialgset õiguskaitset kohaldataks. Haldusorgani soov vähendada enda võimalikku kahjuvastutust ei saa kaaluda üles ehitusloa adressaadi usaldust ja õigust kehtivat ehitusluba realiseerida. Ei nähtu, et ehitustegevuse jätkamine ca 15 kalendripäeva jooksul võiks tekitada naabritele selliseid negatiivseid mõjusid, mida peaks esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega vältima. Kuna ehitusluba on väljastatud 2024. a, on kaebajal tekkinud õigustatud ootus selle kehtivuse osas. Ei ole põhjendatud keelata kaebajal ehitustegevuse jätkamist ning see oleks ebaproportsionaalne. Kaebaja õigus ehitada 2024. a antud ehitusloa alusel kaalub üle avaliku huvi seaduspärasele haldusmenetlusele ja vastustaja huvi võimalikku kahjuvastutust vähendada.
9.Tartu Halduskohus lubas 29.05.2026. a määrusega kaebajal minna Vinni Vallavalitsuse 22.04.2026. a korralduse nr 104 tühistamise nõudelt üle sama korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõudele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
10.A.A. esitas 09.05.2026 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.05.2026. a määruse peale. Esitas 2 lisa. Määruskaebuse põhjendused: 1) Piisavalt ei ole hinnatud farmi kehtiva DP siduvust, selles sätestatud tingimusi ega kohalike elanike õigustatud ootust. Kehtiv DP näeb ette, et laudahooneid, lägahoidlaid ega siloauke ei
rajata elamute suunas. Tegemist oli kohalikele elanikele antud ametliku lubaduse ja planeeringulise kokkuleppega. Kohus ei hinnanud kehtiva DP siduvust ega selles sätestatud tingimuste järgimist ega seda, kas kavandatav ehitis vastav DP eesmärgile ja varasematele kokkulepetele. 2) Kehtiv DP on osaliselt täitmata. Rajamata on DP-s ette nähtud metsastus- ja haljastusala. Ka on muud DP-s ette nähtud leevendusmeetmed täitmata. Sellises olukorras ei ole põhjendatud DP sisuline eiramine või sellest kõrvalekaldumine enne, kui olemasolev DP on nõuetekohaselt täidetud. 3) Enne ehitustegevuse jätkamist tuleb põhjalikult kontrollida DP järgimist, võimalikke keskkonnamõjusid ja varasemate kokkulepete täitmist, sest hilisem kasutusloa menetlus ei kõrvalda valminud ehitise mõju elanike elukeskkonnale. 4) Ehitusluba on väljastatud Müta tee 6 kinnistule, kuid ehitustegevus ulatub ka Müta tee 4 kinnistule. Kohtul tuleb kontrollida, kas ehitusloa ulatus vastab tegelikule ehitustegevusele ning kas kõigi puudutatud kinnistute osas on olemas vajalikud õiguslikud alused. 5) DP-d ei saa muuta üksnes arendaja majanduslikest huvidest lähtudes. Palub kohtul hinnata kehtiva DP siduvust ja selle võimalikku rikkumist; kontrollida, kas menetluses jäid olulised asjaolud välja selgitamata; kontrollida ehitusloa vastavust tegelikule ehitusalale ja puudutatud kinnistutele; võtta arvesse kohalike elanike õigustatud ootust ja varasemaid kirjalikke kokkuleppeid; jätta ehitustegevuse peatamine jõusse kuni vaidluse lõpliku lahendamiseni; vajadusel tunnistada ehitusluba õigusvastaseks või saata asi uueks menetlemiseks.
11.A.A. märkis 13.05.2026. a vastuses järgmist: 04.07.2007. a kiri nr 7-2.9/1299 tõendab, et vaidlusaluse piirkonna planeerimisel lähtuti põhimõttest, et farmi laiendamist elamualade suunas ei kavandata ning kiri I.I.-le tõendab, et kohalikele elanikele on varasemalt antud kinnitusi, et tagatakse elamute ja farmi vahelised nõutavad vahekaugused.
12.Vastustaja palub 25.05.2026. a vastuses A.A. määruskaebus rahuldada ja tühistada Tartu Halduskohtu 08.05.2026. a määrus. Vastuse põhjendused: 1) Menetluslikult ei ole otstarbekas jätkata määruskaebemenetlust, kuna esialgne õiguskaitse puudutas käesolevaks hetkeks kehtetut haldusakti. Vastustaja ei esitanud määruskaebust, sest tegemist oli tähtajalise haldusaktiga, mille kehtivus lõppes enne määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist. 2) 08.05.2026. a määrus on oluliste kaalutlusvigadega. Kohus ei arvestanud ega kaalunud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 67 kohaldamist. Kaebaja oli teadlik (või pidi olema teadlik), et ehitusloa andmise menetlusse ei kaasatud piirinaabreid ega KeA-d, samuti sellest, et kaebaja taotles ehitusluba hoonestusalale, mis oli DP-ga määratud ehitistevabaks.
13.Kolmas isik IV nõustub 27.05.2026. a vastuses kolmanda isiku I määruskaebuses toodud seisukohtadega. Kolmanda isiku väitel on arendaja sama, kes 2004-2007 tegi/tellis DP, seega ta teadis, et saadud ehitusluba ei lähe kokku kehtiva DP-ga.
14.Kaebaja palub 28.05.2026 vastuses jätta A.A. määruskaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Vastuse põhjendused: 1) Vaidlustatud korraldusega ehitusloa täitmise peatamise tähtaeg on möödas. Seetõttu ei saa määruskaebuse rahuldamine anda määruskaebuse esitajale tulemust, mida ta määruskaebusega saavutada soovis. Määruskaebemenetluses on ära langenud kolmanda isiku vajadus vaidlustada esialgse õiguskaitse määrust, sest määruse tühistamine ei saa enam peatada ehitamist Vinni Vallavalitsuse 22.04.2026. a korralduse nr 104 alusel. Kaebaja esitas kohtule kaebuse muutmise taotluse, paludes korralduse nr 104 tühistamise asemel tuvastada
selle õigusvastasus. Tühistamisnõue ei anna tähtaja möödumise tõttu enam õiguskaitset, kuid korralduse õigusvastasuse tuvastamine on jätkuvalt vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata, kuna määruskaebuse ese ja määruskaebuse esitaja õiguskaitsevajadus on ära langenud. 2) Kohus kohaldas esialgset õiguskaitset õigesti ja põhjendatult. Määruskaebuse esitaja väited puudutavad valdavalt põhivaidluse tuuma. Määruskaebuses toodud asjaolud ei anna alust määruse tühistamiseks. 3) Kaebaja ei vaidle vastu määruskaebuse lisade toimikusse võtmisele, kuid leiab, et lisad võivad olla asjakohased ehitusloa õiguspärasuse, DP tõlgendamise või kasutus- ja keskkonnaküsimuste hindamisel, kuid need ei ole määravad määruse õiguspärasuse kontrollimisel.
15.Kolmas isik IV saatis 02.06.2026. a e-kirjaga Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 01.06.2026. a vastuse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
16.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 203 lg-st 2 tulenevalt kohaldatakse määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui HKMSi
19.peatükist ei tulene teisiti. HKMS § 187 lg 3 p 6 sätestab, et apellatsioonkaebus tagastatakse, kui apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi. HKMS § 190 sätestab, et kui HKMS § 187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4-7 sätestatut arvestades läbi vaatamata. Seega HKMS § 187 lg 3 p-st 6 koostoimes §-ga 190 tuleneb ringkonnakohtu õigus jätta määruskaebus läbi vaatamata.
17.Kolmas isik I vaidlustab määruskaebemenetluses Tartu Halduskohtu 08.05.2026. a määrust, millega halduskohus rahuldas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Vinni Vallavalitsuse 22.04.2026. a korralduse nr 104 kehtivuse. Eelnimetatud korraldusega peatas vald 21.06.2024 väljastatud ehitusloa nr 2412271/04213 täitmise kuni 30 kalendripäevaks korralduse jõustumisest arvates (korraldus jõustus 23.04.2026). Haldusasja materjalidest nähtuvalt on halduskohtumenetluses vaidlustatud Vinni Vallavalitsuse 22.04.2026. a korraldust nr 104. Määruskaebuses märgitut arvestades saab kolmanda isiku I eesmärgiks pidada ehitustegevuse peatamist. Ringkonnakohus selgitab, et eelnimetatud korralduse üle toimuvas kohtuvaidluses ei ole kolmanda isiku I eesmärk saavutatav. Ehitamise peatamist on kolmandal isikul võimalik saavutada ehitusloa vaidlustamisega ja selle raames esitatava esialgse õiguskaitse taotlusega, kuid ehitusluba käesoleva vaidluse esemeks ei ole. Ringkonnakohus tõdeb, et käesolevaks ajaks on Vinni Vallavalitsuse 22.04.2026. a korraldus kehtivuse kaotanud, seega on korraldus ammendunud ning seetõttu ei mõjuta ka vaidlustatud halduskohtu määrus enam kolmanda isiku I õigusi. Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus HKMS § 203 lg 2, § 190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel määruskaebuse läbi vaatamata ega võta määruskaebuse väidete osas seisukohta.
18.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse läbi vaatamata, tagastab kohus määruskaebuse esitajale määruskaebuse lisadena esitatud dokumendid.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.