Z.R kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tekitatud kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja Z.R Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Agne Niido Kolmas isik F.K
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja toimikusse kinnistusraamatu väljavõte korteri asukohaga XXX omanike kohta.
Jätta kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada otsuse avaldamise korral Z.R , P.G ja F.K nimed tähemärgiga. Jätta avaldamata aadress XXX.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 16. augustil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuapellatsioonkaebuse (vt HKMS § 184) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).
1.26. aprilli 2025 öösel kell 3.50 sisenes politsei ukse sundavamise teel korterisse XXX. Eluruumi sisenes politsei põhjusel, et korteri valdaja P.G tekitas öisel ajal müra (vali
3-25-2503 muusika), millega häiris naabrite rahu. PPA karistas P.Gt öörahu häirimise eest korrakaitseseaduse (KorS) § 56 lg 2 alusel väärteo korras (digitoimiku leht (dtl 49)).
2.Korteri üks omanikest Z.R (sündmuste toimumise ajal pärija, vt dtl 43) esitas 14. mail 2025 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) taotluse korteri ukse lõhkumisega tekitatud kahju 1029 eurot 72 senti hüvitamiseks.
3.PPA jättis 3. juuli 2025. a otsusega nr 1.2-3/88-2 taotluse rahuldamata. PPA leidis, et tegutses kooskõlas korrakaitseseaduse (KorS) § 50 lg 1 p-ga 3 ja lg-ga 2. 26. aprilli 2025. a öösel kell 3.03 sai politsei teate, et korterist kostub vali muusika, mis häirib naabreid. Politseipatrulli saabumisel muusika vaigistati, kuid kohe pärast politsei lahkumist pandi see uuesti valjult mängima. Korteri valdaja P.G ignoreeris politseinike korduvalt antud korraldust uks avada. Politsei oli korrarikkumise lõpetamiseks ja korterisse sisenemiseks sunnitud ukse sundavama. PPA algatas P.G üle väärteomenetluse avaliku korra korduva rikkumise eest. P.G tunnistas oma süüd naabrite öörahu rikkumises.
4.Z.R esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse kahju 1029 eurot 72 senti hüvitamiseks. Kaebaja leiab, et politseil ei olnud alust korterisse sisenemiseks ust lõhkuda. Kaebaja sõnul ei vasta tõele PPA väide, et P.G (kaebaja õepoeg ) pani pärast politsei lahkumist muusika uuesti valjult mängima. Õepoja sõnul pani ta küll muusika mängima, kuid vaikselt, olles veendunud, et see ei kostu naabriteni. Piisanuks sellest, kui naaber oleks andnud P.Gle otse teada, et muusika teda segab. P.G oleks siis muusika kohe kinni pannud. Politsei saabumise ajaks oli muusika välja lülitatud. Vaatamata sellele tungis politsei ust maha murdes korterisse.
5.PPA esitas kohtuasja toimikusse vormikaamera salvestise toimunu kohta (dtl 29). Kohus selgitas 1. augusti 2025. a kohtunõudes, et kohtu esialgse hinnangu järgi lükkab salvestis ümber P.G väite, et muusika oli välja lülitatud ja naabreid ei häirinud. Salvestiselt on näha, et muusika küll ei mänginud, kui politsei teist korda kohale jõudis, kuid kui hr G arvas, et politsei on jälle lahkunud, pani ta muusika jälle mängima. Politsei püüdis pikalt veenda hr Gt ust avama ja hoiatas teda ukse lahtimurdmise eest. Politsei ei otsustanud ukse jõuga lahtimurdmise kasuks kergekäeliselt. Hr Gl oli piisavalt aega ja võimalusi uks politseile ise avada. Salvestis lükkab ümber ka kaebaja väite, et naaber oleks ise saanud hr G poole pöörduda ja paluda tal muusika kinni panna. Kui hr G poole tunni valju koputamise ja hõikamise peale politseile ust ei avanud, pole põhjust arvata, et ta oleks seda teinud naabri koputamise peale. Õigusliku aluse selles olukorras uks lahti murda annavad KorS §-d 50, 76 ja 78. Politsei võib siseneda vahetut sundi kasutades eluruumi, kui sellest levivad teisi isikuid oluliselt häirivad mõjutused (praegusel juhul muusika). Öisel ajal leviv muusika häirib oluliselt naabrite ööund ja kodurahu.
6.Kaebaja esitas 1. ja 18. augustil 2025 avaldused, milles tõdes, et tal ei olnud kaebust kirjutades olukorrast täielikku ülevaadet. Siiski on salvestiselt näha, et politsei leidis võimaluse korteris elektri välja lülitada, et muusika enam ei mängiks. Selleks ei olnud vaja korteri ust lahti murda. Kui P.G oleks soovinud muusika uuesti käima panna, oleks ta pidanud korterist väljuma. Politsei oleks saanud ta kinni pidada ilma ust lõhkumata. Seetõttu leiab kaebaja endiselt, et naabrite öörahu taastamine oli võimalik ka ilma ust lahti murdmata ning ukse lõhkumine oli põhjendamatu. Politsei kutsuti kohale eesmärgiga taastada majaelanike öörahu, mitte hr G vahistamiseks. Seetõttu ei olnud vaja oodata, kuni mees korterist välja tuleb. Elektri väljalülitamine oleks võtnud vaid minuti ning eesmärk oleks olnud saavutatud. Kui politseil oli aega oodata, kuni muusika uuesti mängima hakkab, lõhkuda uks ja kaasata päästekomando ressursse, olnuks sama või isegi lühema ajaga võimalik probleem lahendada elektri väljalülitamisega. Politsei tegevus ukse lõhkumisel läks seega vastuollu KorS § 50 lgga 2 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg-ga 2. Politsei sisenes korterisse ajal, mil muusika ei mänginud ning P.G magas oma voodis.
2(4)
3-25-2503
7.PPA esitas vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata. PPA märkis, et jääb 3. juuli 2025. a otsuses esitatud põhjenduste juurde.
7.1.Politsei ei otsustanud ukse jõuga lahtimurdmise kasuks kergekäeliselt. Korteri valdajal oli piisavalt aega (40 minutit) ja võimalusi uks ise avada ning kahju tekkimist vältida.
7.2.Politsei tegi korduvalt jõupingutusi selleks, et kahju tekkimist vältida. Esimese väljakutse ajal, mis toimus kella kolme paiku, lülitas P.G muusika välja niipea, kui politsei saabus. Kui patrull kell 3.20 uuesti kohale jõudis, pani mees uuesti muusika kinni, kuid niipea, kui politseinikud lahkumist imiteerisid, pani selle uuesti valjult mängima. Seega püüdis mees korduvalt politseiametnikke üle kavaldada, kuid ei kavatsenudki korrarikkumist lõpetada. Kui politseinikud korterisse sisenesid, teeskles ta magamist ja väitis, et ei kuulnud politsei korraldusi uks avada. Hr Gt hoiatati korduvalt. Ta oli teadlik sellest, et tema valdusesse usaldatud korter saab tema käitumise tagajärjel kahjustada.
7.3.Hiljem väärtoemenetluse käigus tunnistas hr G ise rahu häirimist ja kahetses oma tegu. Talle määrati karistus süüteo toimepanemise eest, s.o avaliku korra rikkumise eest. Otsus on jõustunud. Voolu väljalülitamine poleks taganud korrarikkumise lõpetamist. Vormikaamera salvestised tõendavad, et politseil ei olnud võimalik kahju tekitamist vältida. Ajal, kui politsei kulutab ressurssi korrarikkumise lahendamisele, peavad teised abivajajad politseinikke ootama.
7.4.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 järgi saab kahju hüvitamist nõuda isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud. Politsei tegutses kooskõlas seadusega. Rakendatud meetmed olid mõõdukad, vajalikud ja proportsionaalsed. Kaebajal ja kolmandal isikul on õigus nõuda kahju hüvitamist hr G võlaõigusseaduses sätestatud alusel ja korras.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kohus võtab asja toimikusse kinnistusraamatu väljavõtte XXX korteri omanike kohta. Selle järgi kanti korteri varasema omaniku pärijad Z.R ja F.K korteri ühisomanikena kinnistusraamatusse 15. augustil 2025.
9.Kohus jääb 1. augusti 2025. a kohtunõudes (dtl 33) väljendatud seisukohtade ja selles PPA esitatud salvestiste põhjal tuvastatud asjaolude juurde. KorS § 50 lg 1 p 3 järgi võib politsei siseneda valdaja nõusolekuta eluruumi, sh avada uksi, kui see on vajalik korrarikkumise kõrvaldamiseks. Selliseks korrarikkumiseks oli praegusel juhul naabrite öörahu häirimine (KorS § 56 lg 2). Öörahu häirimine kortermajas valju muusika mängimisega kahjustab oluliselt naabrite eraelu puutumatust, ka võib see kahjustada nende tervist. Tegu on kaalukate õigushüvedega.
10.Valju tugeva bassirütmiga muusika mängimist kinnitab nii salvestis kui ka kohal olnud politseiametniku ütlused, mille ta andis tunnistajana väärteomenetluses (dtl 55).
10.1.Esimest väljakutset (kell 3.03) kirjeldas politseiametnik nii: „Läksime püstakust sisse ning kuulsime tugevat bassi heli, liikusime trepikojas üles hääle suunas ning korter 6 ukse taga kuulsime veel tugevamat muusikat. Koputasime korduvalt tugevalt uksele, keegi ei reageerinud, seejärel koputasime veelgi tugevamalt uksele ning muusika pandi kinni. [---] Läksime samuti välja, kortermaja ette, ning nägime, kuidas mingisugune meesterahvas on korter 6-s köögis ja vaatab läbi kardinate meid. Otsustasime, et kuna korrarikkumine oli selleks ajaks läbi, siis lahkume sündmuskohalt.“
3(4)
3-25-2503
10.2.Teist väljakutset (kell 3.17) kirjeldas politseiametnik nii: „Naasime sündmuskohale, kuid muusikat me mängimas ei kuulnud. Otsustasime, et ukse taha jäävad seisma patrullpolitseinik [---] koos abipolitseinik [---] ning kuulavad, kas isik lülitab muusika sisse, kui ta näeb, et me sõidame minema. Sõitsin autoga maja eest ära ja jõudsin keerata [---], kui patrullpolitseinik [---] ütles mulle läbi raadiojaama, et muusika läks korter 6-s uuesti käima. Läksin tagasi sündmuskohale ning hakkasime uuesti uksele koputama, karjusime isikule ukse tagant mitmeid kordi, et tehke uks lahti ja räägime. Mitte keegi ei ilmunud uksele, koputasime veelgi ning karjusime isikule, et kui ta ust ei ava kutsume pääste, kes võtavad ukse maha. Mitte keegi ei reageerinud. Kutsusime kohale pääste. Hetkel mil pääste jõudis maja ette koputasime uuesti ning karjusime isikule, et: ,,See on teie viimane võimalus, tehke uks lahti ja vestleme inimlikult või pääste võtab teie ukse maha.“ Keegi ei reageerinud ning pääste võttis ukse maha.“
11.Olukord tuli lahendada kiireloomuliselt, et naabrite öörahu taastada. Seega oli PPA-l õigus kasutada ukse lõhkumiseks vahetut sundi (KorS § 74 lg 1; § 76 lg-d 1 ja 2). Politsei hoiatas P.Gt ukse lõhkumise eest korduvalt (KorS § 78 lg 1; viidatud politseiametniku ütlused; valdusesse sisenemise protokoll dtl 61; salvestis nt kell 03.42).
12.Kaebaja väidab, et ukse lõhkumine oli ülemäärane, kuna olukorra oleks saanud lahendada korteris elektri väljalülitamise abil. Politseil on korra taastamiseks meetmete valikul otsustusruum. Kohus saab kontrollida, kas valitud meede oli proportsionaalne. Salvestiselt nähtub, et ka Päästeameti saabumisel kaalusid koha peal olnud ametnikud veel elektri väljalülitamist (kell 03.44), kuid kuna P.G oli juba korduvalt muusika uuesti käima pannud pärast politsei lahkumist, st käitunud ilmselgelt pahatahtlikult, otsustati intensiivsema sekkumise – ukse mahalõhkumise – kasuks.
13.Kaebaja pakutud lahenduse kasutamiseks oleks politseinikud pidanud jääma pärast elektri väljalülitamist koha peale ootama, kas ja millal korrarikkuja korterist välja tuleb. Arvestada tuleb sellega, et politsei oli sündmuskohal juba teist korda. Politsei aja- ja inimressurss on piiratud. Valida tuleb meede, mille abil saab korrarikkumise kõrvaldada ühelt poolt vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele, kuid teisalt ka eesmärgipäraselt ja efektiivselt, võimalikult lihtsalt ja kiirelt (haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2).
14.P.Gl oli võimalik kahju tekkimist vältida, kui ta oleks politsei korduvate korralduste ja ukse mahalõhkumise eel korduvalt antud hoiatuste peale ukse avanud. P.G ilmselgelt ei maganud, kuna ta reageeris politseipatrulli lahkumisele ja hilisemale lahkumise imiteerimisele muusika uuesti valjult mängima panemisega.
15.Seega tegutses politsei õiguspäraselt. Kahju hüvitamiseks pole RVastS § 7 lg 1 järgi alust. Kaebus jääb rahuldamata.
16.HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. PPA pole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt. Poolte võimalikud kulud jäävad seega nende endi kanda.
17.Asjaosaliste eraelu kaitseks tuleb kaebaja, kolmanda isiku ja P.G nimed asendada tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta aadress XXX (HKMS § 175 lg 3). Pihel Sarv /allkirjastatud digitaalselt/ 4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.