Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina Lõbus Puudutatud isik – X , riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 05.06.2026 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X-i määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X-i määruskaebuses ja selle täiendustes esitatud taotlused täiendavate tõendite kogumiseks ja asja materjalide juurde võtmiseks.
2.Jätta X-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.06.2026 määrus haldusasjas nr 3-26-1077 muutmata.
3.Vabastada X käesoleva määruse tõlkimise kulude kandmisest osaliselt. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused vene keelde.
Jõustunud määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg ning temaga seotud kriminaalasja number tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-26-1077
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) pidas väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 41 alusel 10.04.2026 kinni samal päeval Tallinna Vanglast vabanenud Venemaa Föderatsiooni kodaniku X-i (puudutatud isik; sünd XX.XX.XXXX), kellel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. X viibis vangistuses alates 12.04.2021. Viru Maakohus mõistis temale 05.11.2021 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX karistuseks 7 aastat vangistust ja lisakaristuseks Eestist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga 5 aastaks. Tartu Ringkonnakohus tühistas 30.05.2022 otsusega nr X-XX-XXXX maakohtu otsuse osaliselt ja mõistis karistuseks 5 aastat vangistust. Pärast seda, kui PPA oli väljasaatmise menetluses selgitatud isikule kohustust lahkuda Venemaale, esitas isik 10.04.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse.
2.Tallinna Halduskohus rahuldas 11.04.2026 määrusega PPA 10.04.2026 taotluse ning andis enne 12.06.2026 kehtinud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS v.r) § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel loa pidada puudutatud isik kinni kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 11.06.2026. Tallinna Ringkonnakohus jättis 27.05.2026 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 11.04.2026 määruse muutmata. Riigikohus jättis 18.06.2026 määrusega puudutatud isiku määruskaebuse menetlusse võtmata.
3.PPA esitas 01.06.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks VRKS v.r § 362 lg 5 ning § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel kuni neljaks kuuks. Isik on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. Esineb isiku põgenemise oht VSS § 6 8 p 4 alusel, kuna ta on toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus. Põgenemisoht esineb ka VSS § 6 8 p 6 alusel, kuna PPA järeldab isiku hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik teab juba alates 05.11.2021 kohtuotsuse tegemisest, et talle määrati lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos Eesti Vabariiki sissesõidukeeluga 5 aastaks. Pärast vanglast vabanemist esitas isik 10.04.2026 rahvusvahelise kaitse taotluse enda väljasaatmise takistamiseks. Ka 27.05.2026 rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel avaldas ta, et teda taheti Venemaale välja saata ning selle ohu pärast esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse. Põgenemisoht tuleneb ka VSS § 68 p-st 10. Pärast eelmise PPA taotluse esitamist on isikuga 13.04.2026 ja 15.04.2026 toimunud rahvusvahelise kaitse nõustamised, mille käigus selgitati talle rahvusvahelise kaitse menetluse protsessi. Isik avaldas, et on 2021. a-l esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Saksmaal ja soovib, et PPA teeks Saksamaale selle kohta päringu. Isik loodab, et ta saab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 604/2013 (Dublini määrus) kohaselt minna Saksamaale. Isik avaldas, et ei soovi lahkuda Venemaale, kuna tal ei ole seal kedagi. 21.04.2026 esitas puudutatud isik avalduse, milles palus PPA-d teha palve Saksamaa Liitvabariigile isiku vastuvõtmiseks vastavalt Dublini määrusele. PPA vastas isiku avaldusele 07.05.2026 ja jäi seiskohale, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavaks liikmesriigiks on Eesti. Puudutatud isik lahkus Saksamaalt 2020. a-l ning tema formaalne side Saksamaaga sellel hetkel ka lõppes. Vastavalt Dublini määruse art 12 p-le 4 vastutab liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest 2 aastat pärast elamisloa kehtivusaja lõppu. Seega on Saksamaa vastutus rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest lõppenud. 27.05.2026 viis PPA läbi rahvusvahelise kaitse taotleja vestluse. Puudutatud isik tõi ühe rahvusvahelise kaitse taotlemise põhjusena välja asjaolu, et teda tahetakse Venemaale saata, kus ei oleks tal toetust, sotsiaalset keskkonda ja võimalust normaalselt elada. Ta võidakse 2(7)
3-26-1077 võtta sõjaväkke. Lisaks on ta usult Jehoova tunnistaja ning isiku teada võidakse selle eest Venemaal vangi panna. Samuti tuleb arvestada perekondlikke asjaolusid. Puudutatud isiku kaks 2019. a-l sündinud last elavad Saksamaal. Puudutatud isik ei ole saanud nendega suhelda alates vanglakaristuse kandmise ajast. Lastega on võimalik suhelda ja hoida suhet ainult Saksamaal olles. Isikul on laps ka Eestis, kuid karistuse kandmise ajal tema vanemlikud õigused peatati. Puudutatud isiku jätkuv kinnipidamine on vajalik, sest esineb põgenemisoht ja oht avalikule korrale. On alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta enda väljasaatmise takistamiseks. Sellest tulenevalt järeldab PPA isiku hoiakust ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ka 27.05.2026 rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel kinnitas isik, et esitas taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Isik avaldas 27.05.2026 vestlusel soovi tema varjupaigataotluse üle andmiseks Saksamaale, kuna tal on seal kaks last. Isikul puudub Saksamaal elamisluba. See kinnitab veel kord, et ta ei soovi täita talle kohaldatud lahkumiskohustust ja vabaduses viibides võib lahkuda Saksmaale. Puudutatud isik on korduvalt toime pannud kuriteo lähi- või sõltuvussuhtes oleva isiku suhtes, põhjustades teisele inimesele kehalise väärkohtlemisega valu tekitaval moel tervisekahjustuse. Samuti on ta võtnud seadusliku aluseta teise inimese vabaduse. Ta on pannud toime sugulise iseloomuga kuriteo lapseealise (noorema kui neljateistaastase isiku) suhtes. Tegemist on tõsiste isikuvastaste kuritegudega, mis on otseselt ohustanud Eesti Vabariigi avalikku korda ja kahjustanud Eesti elanikkonna turvatunnet. Varem toime pandud süüteod ning käitumine kogumis näitavad, et edaspidi seaduste rikkumist ei saa tema puhul välistada. Isiku kuriteod näitavad selgelt tema meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda.
4.Puudutatud isik vaidles 05.06.2026 kohtuistungil taotlusele vastu. Viited põgenemisohule ja julgeolekuohule ei ole põhjendatud. Isikule tehtud kohtupsühhiaatriline ekspertiis ei kinnitanud tema ohtu ühiskonnale. Ta soovib elada kindlaks määratud elukohas, mis on tal olemas. Puudutatud isikule ei ole võimaldatud pikaajalist kokkusaamist Tallinna Vanglas viibiva abikaasaga. Kinnipidamiskeskuses on tema tervis halvenenud, talle ei ole võimaldatud uneapnoed leevendavat aparaati, mistõttu ei saa ta magada, mälu on halvenenud ja esineb insuldioht.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 05.06.2026 määrusega taotluse ning andis loa puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.10.2026 (k.a). Taotluses märgitud asjaolud ja isiku poolt eelnevas menetluses esitatud väited ja käitumine loovad piisava põhjendatud kahtluse, et jaatada põgenemisohtu ja ohtu avalikule korrale. Põgenemisohtu ja ohtu avalikule korrale on Tallinna Halduskohus hinnanud 11.04.2026 määruses ning Tallinna Ringkonnakohus 27.05.2026 määruses. Ei ole selgunud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele seisukohale. Pärast nimetatud kohtulahendeid läbi viidud vestluse käigus on puudutatud isik jätkuvalt kinnitanud, et ei soovi lahkuda Venemaale ja soovib hoopis liikuda Saksamaale ning leiab, et seal võiks toimuda tema rahvusvahelise kaitse menetlus. Muutunud ei ole varasemates kohtulahendistes kajastatud asjaolu, et tõenäoliselt esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks ning see, et tema varasem käitumine annab aluse arvata, et ta võib olla ohuks avalikule korrale. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole võimalik, sest järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 13).
3(7)
3-26-1077 Kinnipidamist ei saa praeguseks hetkeks pidada ebaproportsionaalseks meetmeks. Isik on viibinud hetkel kinnipidamiskeskuses ca 2 kuud, selle aja jooksul on PPA teinud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks mitmeid toiminguid, kuid mitmed asjaolud vajavad veel ka kontrollimist. Isiku kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud toitlustus ja võimalus liikuda värskes õhus. Samuti on tal võimalik kasutada arstiabi ja vajadusel esitada sellega seotud taotlusi või vastuväiteid. Isikul on võimalik kinnipidamiskeskuses saada vajadusel nõustamist, kasutada internetti ja ühendust võtta lähedastega. Pikaajaliseks kokkusaamiseks Tallinna Vanglas viibiva abikaasaga on isik esitanud kaebuse, mille menetlemine toimub haldusasja nr 3-26-1381 raames.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.Puudutatud isik palub 17.06.2026 määruskaebuses (hiljem täiendatud) tühistada Tallinna Halduskohtu 05.06.2026 määrus ja jätta PPA taotlus rahuldamata. Puudutatud isik viibis enne tema 10.04.2026 kinnipidamist Eestis seaduslikul alusel, milleks oli 05.11.2021 otsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Isiku kinnipidamine on toimunud tegelikke asjaolusid eirates ja tema kinnipidamine on algusest peale õigusvastane. Asjaolu, et isikul ei olnud vanglast lahkudes kehtivat isikut tõendavat dokumenti, ei olnud tema süü. Kuna see tuleks hankida kodakondsusriigist, on selle hankimine vangistuses probleemne. Ohtu avalikule korrale ei esine, sest varem on tuvastatud temast lähtuva üldise ohu puudumine Eesti julgeolekule ja avalikule korrale (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 05.11.2024 ekspertiisiakt kriminaalasjas nr X-XX-XXXX). Asjaolu, et 27.05.2026 vestlusel avaldas isik soovi, et tema varjupaigataotlus antaks üle Saksamaale, ei kinnita tema soovi vabaduses viibides lahkuda Saksamaale. Kohus on põhjendamatult takerdunud puudutatud isiku varasemasse käitumisse, mis ei olnud seotud rahvusvahelise kaitse menetlusega, vaid ajajärguga enne teda süüdimõistva kohtuotsuse tegemist, mille eest on karistus juba kantud. Puudutatud isiku terviseprobleem (keskmise raskusastmega uneapnoe) vajab tõhusat ravi. See teave peaks iseenesest olema VSS § 23 lg 3 kohaseks asjaoluks. Kinnipidamiskeskus CPAPaparaati ei võimalda. Puudutatud isik palub kohtul nõuda Tallinna Vangla meditsiiniosakonnast välja andmed kaebaja diagnoosi (uneapnoe) kohta ning dokumendid CPAP-aparaadi määramise ja väljastamise kohta. Puudutatud isikut ei teavitatud õigusest juriidilisele abile 27.05.2026 vestlusel. Vestluse lõpus ei esitatud isikule kirjalikku protokolli. Vestlusel andis isik PPA-le kirjaliku dokumendi oma terviseseisundi kohta, kuid see ei jõudnud käesoleva asja materjalide hulka. Puudutatud isik palub see välja nõuda ja asja juurde võtta. Puudutatud isik on valmis alluma kõigile järelevalvemeetmetele. Puudutatud isikule anti halduskohtu 05.06.2026 määrus kätte üksnes resolutiivosa tõlke teel vene keelde ning terviktekst esitati eesti keeles. Puudutatud isik tutvus selle sisuga masintõlke vahendusel, mis ei ole ametlik.
7.PPA palub 03.07.2026 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Tuvastatud asjaolud kogumis õigustavad puudutatud isiku kinnipidamist. Isikule oli tehtud 10.04.2026 Tallinna Vanglast vabastamise õiend nr 20. Puudutatud isikut ei peetud VSS § 15 lg 41 alusel kinni vangla, vaid kinnipidamiskeskuse territooriumil. Kuna isikule oli määratud lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmine koos sissesõidukeeluga 5 aastaks, oli PPA-l kohustus pärast isiku vanglast vabanemist viia läbi menetlustoimingud ja korraldada isiku väljasaatmine. Kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse, pidas PPA ta kinni VRKS v.r § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel. Kui isikul on CPAP-aparaat olemas või ta saab selle endale soetada, ei takista PPA selle toimetamist kinnipidamiskeskusesse ega selle kasutamist 4(7)
3-26-1077 kinnipidamise ajal. Asjaolu, et isikul aparaat puudub, ei sõltu PPA-st. Tervisekassa ei hüvita aparaadi soetamist automaatselt kõigile uneapnoe patsientidele, vaid üksnes juhul, kui täidetud on õigusaktides sätestatud hüvitamise tingimused. Hüvitamise eelduste täidetust hindab raviarst, kes vajaduse korral vormistab meditsiinilise kaardi. Kuna puudutatud isikule ei ole CPAP-aparaati Terivisekassa kulul võimaldatud, tuleb see soetada isikul endal. Seetõttu ei saa isiku terviseseisund olla kinnipidamise lõpetamise aluseks. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud arstiabi, isikul esineva haiguse saab diagnoosida ja vajaliku ravi määrata üksnes arst. Ravivajaduse üle ei saa otsustada puudutatud isik ise. Kinnipidamiskeskuses tagab tervishoiuteenuse osutamise Lääne-Tallinna Keskhaigla. Kui isik leiab, et talle ei ole kinnipidamiskeskuses vajalik ravi tagatud, on tal võimalik pöörduda pretensiooniga tervishoiuteenuse osutaja poole või esitada kaebus kohtule. Halduskohtu 05.06.2026 määruse sisu täpsustamiseks oli puudutatud isikul võimalus võtta ühendust oma riigi õigusabi korras määratud esindajaga. Isik tunnistab ka ise, et sai määruse tõlkimiseks kasutada masintõlget. Lisaks on kinnipidamiskeskuses nõustajad, kellelt võib abi paluda, kui midagi jäi arusaamatuks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Puudutatud isik on määruskaebuse menetluses palunud võtta haldusasja materjalide juurde järgmised tõendid: 1) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 21.05.2026 väljavõte haigusjuhtudest (dtl 539˗540), 2) SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 05.11.2024 ekspertiisiakt nr 7.1-3/638 (dtl 543˗546), 3) 03.06.2026 kaebus kinnipidamiskeskusele (dtl 610˗612), 4) puudutatud isiku poolt rahvusvahelise kaitse 27.05.2026 vestlusel üle antud dokument (dtl 613), 5) Lääne-Tallinna Keskhaigla 19.05.2026 vastus pöördumistele (dtl 558), 6) Õiguskantsleri Kantselei 26.05.2026 vastus (dtl 559˗560), 7) PPA 11.06.2026 vastus pöördumisele (dtl 561), 8) Päästearmee Eestis Lootuse Maja rehabilitatsioonikeskuse 26.03.2026 garantiikiri (dtl 562), 9) 19.05.2026 avaldus kinnipidamiskeskusele (dtl 566˗567), 10) PPA 20.05.2026 vastuskiri (dtl 570˗572), 11) 03.06.2026 avaldus Eesti Inimõiguste Keskusele (dtl 574˗576), 12) PPA 13.05.2026 teatis (dtl 580), 13) 12.12.2024 AS LääneTallinna Keskhaigla haigusjuhtumite väljavõte (dtl 627˗628), 14) 25.06.2026 AS LääneTallinna Keskhaigla haigusjuhtumite väljavõte (dtl 629), 15) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla 26.06.2026 vastus taotlusele (dtl 630) ja 16) AS Lääne-Tallinna Keskhaigla välja võte haigusjuhtumitest 06.07.2026 seisuga. Samuti on puudutatud isik palunud Tallinna Vangla meditsiiniosakonnast välja nõuda andmed tema uneapnoe diagnoosi kohta ning dokumendid CPAP-aparaadi määramise ja väljastamise kohta; PPA-lt ja Viru Vanglalt dokumendid PPA ametnike visiitide kohta puudutatud isiku juurde karistuse kandmise perioodil; PPA-lt 13.04.2026 ja 15.04.2026 kokkusaamiste heli- ja videosalvestised ning nende kirjalikud protokollid; ning materjalid isiku 2021. a-l Saksamaal kinnipidamise kohta. Ringkonnakohus jätab esitatud tõendid HKMS § 62 lg 2 alusel välja nõudmata ja asja materjalide juurde võtmata, sest nendest ei sõltu isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamise üle toimuva vaidluse lahendamine. Päästearmee Eestis Lootuse Maja rehabilitatsioonikeskuse 26.03.2026 garantiikiri on juba asja juurde võetud Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2026 määrusega. Kinnipidamiskeskuses tervishoiuteenuse osutamisega seonduvad tõendid on isikul õigus esitada halduskohtule koos vastava eraldi esitatava kaebusega. Isiku Saksamaal vahistamist puudutavad asjaolud on piisavalt tõendatud juba toimikus oleva Viru Maakohtu 05.11.2021 otsusega nr X-XX-XXXX (dtl 182˗239).
9.Kuigi 12.06.2026 jõustusid uus VRKS ja hulk muudatusi VSS-s, tuleb puudutatud isiku määruskaebust lahendades siiski kontrollida halduskohtu 05.06.2026 määruse õiguspärasust selle tegemise ajal kehtinud sätetest lähtudes (vt ka uue VRKS § 108). Seetõttu viidatakse siinses määruses VRKS-i ja VSS-i sätetele redaktsioonis, mis kehtisid kuni 11.06.2026. 5(7)
3-26-1077 Samas märgib ringkonnakohus, et kinnipidamine alates 12.06.2026 vastab ka kehtiva VRKS § 65 lg-le 1 ja lg 2 p-dele 2, 5 ja 6 ning lg 3 p-le 1, mille sisu ei ole varasemate asjaomaste sätetega võrreldes sisuliselt muutunud, arvestades praeguse juhtumi asjaolusid.
10.Halduskohus on puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamisel tuginenud VRKS v.r § 361 lg 2 p-dele 4, 5 ja 6 ning põgenemisohu osas VSS § 68 p-dele 4 ja 6. VRKS v.r § 361 lg 2 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada muu hulgas rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht (p 4), kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5) ning riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks (p 6). Välismaalase põgenemise ohule viitavad VSS § 6 8 kohaselt mh asjaolud, et välismaalane on korduvalt toime pannud tahtlikke kuritegusid või toime pannud kuriteo, mille eest on talle mõistetud vangistus (p 4), ning välismaalane on teada andnud või tema hoiakutest ja käitumisest järeldub, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita (p 6).
11.Ringkonnakohus nõustub järeldusega, et puututatud isiku kinnipidamine on põhjendatud VRKS v.r § 361 lg 2 p 4 alusel tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. VRKS v.r § 361 lg 2 p-s 4 on väljaselgitamist vajavate asjaolude all silmas peetud pagulase staatuse aluseks olevate väidete (nt tagakiusamise kartust põhistavad asjaolud, päritoluriigis ümberpaiknemise võimalikkusega seostuv jms) kontrollimist, mis eeldavad taotleja isiklikku osalust ja kättesaadavust. Puudutatud isiku 10.04.2026 esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse menetlus on pooleli. PPA on loataotluses selgitanud, et isiku rahvusvahelise kaitse vajadus vajab menetluse käigus väljaselgitamist. PPA-l tuleb koguda päritoluriigi teavet, uurida ja võrrelda isiku selgitusi ja väiteid päritolumaa teabega ning viia läbi korduv vestlus. Seega on ilmne, et PPA ei ole veel jõudnud teha kõiki vajalikke toiminguid. Ringkonnakohus on isiku põgenemisohu VSS § 6 8 p-de 4 ja 6 alusel tuvastanud praeguses asjas 27.05.2026 tehtud määruses ning jääb selles avaldatu juurde. Isiku varasemat käitumist ja hoiakuid ning tema üldist madalat usaldusväärsust arvestades on põhjendatud alus arvata, et kinnipidamiskeskusest vabastamise korral võib ta liikuda mõnda teise Schengeni konventsiooni liikmesriiki, nt Saksamaale, kus elavad tema kaks last ja kus isik on ka ise varem elanud (vt Viru Maakohtu 05.11.2021 otsus nr X-XXXXXX, p 2.81).
12.Kuna isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles tema väljasaatmise ettevalmistamise käigus (s.o 10.04.2026 küsitluse lõpus), on põhjendatud ka PPA järeldus, et rahvusvahelise kaitse taotlus on esitatud väljasaatmise takistamiseks (VRKS v.r § 361 lg 2 p 5; vrd Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 23; 12.04.2024 määrus nr 3-23-2204, p 22).
13.Ringkonnakohus jääb 27.05.2026 määruses toodud seisukoha juurde, et puudutatud isik kujutab endast tõelist, vahetut ja piisavalt tõsist ohtu avalikule korrale, mis õigustab tema kinnipidamist VRKS v.r § 361 lg 2 p 6 alusel. Puudutatud isiku viidatud kohtupsühhiaatriline ekspertiis kriminaalasjas nr X-XX-XXXX seda ei kummuta. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt viidi ekspertiis läbi seoses Harju Maakohtule esitatud vangla taotlusega puudutatud isiku tingimisi ennetähtaegselt vabastamiseks. Ekspertiisi eesmärk oli selgitada mh välja, kas puudutatud isik on toimepandud teo iseloomu ja psüühilist seisundit arvestades ohtlik endale ja ühiskonnale ning kas ta vajab seetõttu psühhiaatrilist sundravi. Ekspertiis tuvastas, et psühhiaatrilist sundravi ei ole vaja kohaldada. VRKS v.r § 36 1 lg 2 p 6 tähenduses ei ole vaidlust, et isikut on kahel korral karistatud reaalse vangistusega (vt karistusregistri väljavõte, dtl 109–112) ning tema toimepandud kuriteod on olnud rasked (sh röövimine, kehaline väärkohtlemine, vabaduse võtmine, sugulise iseloomuga teod noorema kui 14-aastase 6(7)
3-26-1077 isikuga). Puudutatud isik jäeti Harju Maakohtu 14.01.2025 määrusega nr X-XX-XXXX tingimisi enne tähtaega vangistuse kandmisest vabastamata mh põhjusel, et kohus ei olnud kindel isiku edasises õiguskuulekas käitumises ja tema suhtlusringi Eestis kuulusid kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Harju Maakohus märkis ka 10.03.2026 määruses nr X-XXXXXX, millega jäeti isiku suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata, sest see ei olnud seadusest tulenevalt võimalik, et X-i puhul esineb oht uute kuritegude toimepanemiseks (mh varalise kasu saamise eesmärgil).
14.Põgenemisohu tuvastamisel ei ole leebemad järelevalvemeetmed põgenemise ärahoidmiseks piisavalt tõhusad (vt Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 12). Puudutatud isiku osas tuvastatud asjaolud ei anna alust eeldada, et isik järgib PPA seatavaid reegleid. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa isiku võimalikku väljasaatmist pidada ilmselgelt perspektiivituks ning ei ole alust arvata, et rahvusvahelise kaitse menetlus võiks kesta ebamõistlikult kaua. Kui isikul on kaebusi seoses kinnipidamiskeskuse toimingute või kinnipidamistingimustega, on tal võimalik esitada eraldi kaebus kinnipidamiskeskuse tegevuse peale. Määruskaebuses viidatud keeldumise abikaasaga pikaajalise kokkusaamise võimaldamisest on puudutatud isik kohtute infosüsteemi kohaselt vaidlustanud haldusasjas nr 3-26-1381.
15.Määruskaebuses väidetud tervisemured ei anna alust tema kinnipidamiskeskusest vabastamiseks. VRKS v.r § 363 lg-st 1 ning VSS § 269 lg-test 1 ja 2 tulenevalt on PPA kohustatud tagama kinnipidamiskeskuses tervisekontrolli ja vajalike tervishoiuteenuste kättesaadavuse, kuid tervishoiuteenuste osutamist korraldab Tervisekassa ning tervishoiuteenuseid osutab perearsti kvalifikatsiooniga isik vastavalt haiglavälise eriarstiabi osutamiseks ettenähtud korrale (vt VSS § 269 lg-d 1 ja 3; tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lg 2 p 2 ja lg 3, § 21). PPA 02.07.2026 vastuse kohaselt ei hüvita Tervisekassa kaebajale CPAP-aparaadi soetamist. PPA tagamiskohustus ei ulatu osutatava tervishoiuteenuse vajalikkuse ega sisuni, mille üle saab otsustada ainult tervishoiutöötaja. Vaidlusi kinnipidamiskeskuses tervishoiuteenuse osutajatega ei ole võimalik lahendada kinnipidamiskeskusesse paigutamise menetluses, mis toimub PPA taotluse alusel ehk siinses asjas, vaid selleks tuleb puudutatud isikul esitada halduskohtule eraldi kaebus.
16.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.06.2026 määrus muutmata.
17.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg ning temaga seotud kriminaalasja number (XXX-XXXX) tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.