Määruse tegemise aeg ja koht 05.06.2026, Tallinn Haldusasja number
3-23-2306
Haldusasi
Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks
Menetlusosalised
Taotluse esitaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Kristiina Lõbus Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – X, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Anu Toomemägi-Kivistik
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses, 05.06.2026 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda Politsei- ja Piirvalveametile luba X-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks (kuni 05.10.2026 k.a).
3.Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määruse resolutsioon ja edasikaebamise kord isikule viivitamatult suuliselt tõlkida vene keelde ning võimaldada isiku taotlusel kasutada tõlkeprogrammi määruse tõlkimiseks vene keelde.
4.Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus jõustub selle kättetoimetamisel PPA-le (HKMS § 265 lg 3). Politsei- ja Piirivalveametil tuleb määrus puudutatud isikule kätte toimetada.
ASJAOLUD
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 01.06.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse Vene Föderatsiooni kodaniku X-i (sündinud yy.yy.yyyy puudutatud isik) kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 362 lg 5 alusel kuni neljaks kuuks VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p-de 5 ja 6 sätestatud asjaoludel.
3-26-1077
2.Taotlusest ja asja materjalidest nähtub järgnev:
2.1.Viru Maakohus mõistis 05.11.2021 kohtuotsusega kriminaalasjas nr c-cc-cccc X-i süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2 ja 3, KarS § 136 lg 1, KarS § 145 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning mõistis talle KarS § 64 lg 1 järgi liitkaristuseks 7 aastat vangistust. Kohus kohaldas eelnimetatud kuritegude eest lisakaristusena KarS § 54 lg 1 kohaselt Eesti Vabariigist (Eesti) väljasaatmist koos sissesõidukeeluga 5 aastaks alates tema väljasaatmisest. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.05.2022 kohtuotsusega kriminaalasjas nr c-cc-cccc Viru Maakohtu 05.11.2021 otsuse muus osas muutmata, kuid muutis osaliselt X-ile mõistetud karistust, määrates X-ile KarS § 145 lg 2 alusel karistuseks 3 aastat vangistust ning KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumis liitkaristuseks 5 aastat vangistust.
2.2.X vabanes vanglast 10.04.2026 ning PPA pidas ta samal päeval kinni väljasaatmistoimingute tegemiseks. Kinnipidamise järgselt toimunud vestluse käigus esitas X rahvusvahelise kaitse taotluse (dtl 13-15).
2.3.PPA esitas Tallinna Halduskohtule 10.04.2026 taotluse (dtl 113-117) anda välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p-de 4, 5 ja 6 alusel luba X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamiseks kuni kaheks kuuks.
2.4.Tallinna Halduskohus rahuldas PPA taotluse 11.04.2026 määrusega (dtl 245-250) haldusasjas nr 3-26-1077 ja andis loa X-i kinnipidamiseks kuni 11.06.2026. Määrusele esitatud määruskaebuse jättis Tallinna Ringkonnakohus 27.05.2026 määrusega (dtl 327-333) rahuldamata. PPA tugineb käesolevas taotluses neis määrustes kirjeldatud asjaoludele.
2.5.Seejärel on PPA viinud läbi järgnevad menetlustoimingud:
1.1.1.PPA viis 13.04.2026 ja 15.04.2026 läbi rahvusvahelise kaitse nõustamised (dtl 360), mille käigus selgitati X-ile rahvusvahelise kaitse menetluse protsessi. Isik avaldas, et on 2021 esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse Saksmaal ja soovib, et PPA teeks Saksamaale päringu selle osas ja isik loodab, et ta saab nn Dublini määruse kohaselt Saksamaale minna. Isik avaldas, et ei soovi lahkuda Venemaale, kuna tal ei ole seal kedagi.
1.1.2.21.04.2026 esitas X PPA ́le avalduse milles palus PPA-d teha palve Saksamaa Liitvabariigile isiku vastuvõtmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) 604/2013 (Dublini määrus). PPA vastas isiku avaldusele 07.05.2026 (dtl 358-359) ja jäi seiskohale, et rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutavaks liikmesriigiks on Eesti. X lahkus Saksamaalt 2020. aastal ning tema formaalne side Saksamaaga sellel hetkel ka lõppes. Vastavalt määruse (EL) 204/2013 artikkel 12 p-le 4 vastutab liikmesriik rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest 2 aastat pärast elamisloa kehtivusaja lõppu. Seega on Saksamaa vastutus rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest igal juhul lõppenud.
1.1.3.15.05.2026 esitas X vaide Põhja prefektuuri piirivalvebüroo kinnipidamiskeskuse ametnike tegevusele, milles palub talle väljastada kõik isiklikud asjad eelkõige sinine läbipaistev dokumendimapp ja burgundiapunane dokumendimapp.
1.1.4.PPA jättis 21.05.2026 vaideotsusega (dtl356-357) X-i vaide rahuldamata.
1.1.5.27.05.2026 viis PPA läbi rahvusvahelise kaitse taotleja vestlus (dtl 349-355). Vestlusel isik põhjendas miks taotleb rahvusvahelist kaitset. Üheks põhjuseks tõi ta välja, et ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse kuna teda taheti Venemaale saata. Kui ta Venemaale välja saadetakse, siis teda ähvardavad seal mitmed ohud – tal ei oleks seal toetust, sotsiaalset keskkonda ja võimalust normaalselt elada. Ta võidakse võtta sõjaväkke. Üks põhjustest on ka
2(5)
3-26-1077 see, et isik on usult Jehoova tunnistaja. Ja nii palju kui ta teab, et seal võidakse selle eest vangi panna.
1.1.6.Lisaks soovis ta, et arvestataks tema perekondlikke asjaolusid. Saksamaal elab tal kaks last. Nad sündisid 2019. aastal. Alates sellest ajast, kui nad olid poolteist aastat vanad, on isik kandnud vanglakaristust ning ei ole saanud nendega suhelda. Nendega on võimalik suhelda ja hoida suhet ainult Saksamaal olles. Veel lisas ta, et tal on laps Eestis, kuid karistuse kandmise ajal tema vanemlikud õigused peatati.
1.1.7.PPA on seisukohal, et X-i jätkuv kinnipidamine kuni tema rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses kohtusse esitatud kaebuse läbi vaatamise lõpuni on vajalik, sest esineb põgenemisoht ja oht avalikule korrale.
2.6.PPA viitab, et ehkki Eestis lahkumise kohustus pidi X-ile olema teada juba Viru Maakohtu 05.11.2021 otsuse järgselt, esitas ta alles peale vanglast vabanemist ja seejärel tema kinnipidamist rahvusvahelise kaitse taotluse. On alust arvata, et rahvusvahelise kaitse taotluse esitas ta selleks, et enda väljasaatmist takistada ja sellest tulenevalt järeldab PPA tema hoiakust ja käitumises, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Ka 27.05.2026 rahvusvahelise kaitse taotleja vestlusel kinnitas isik, et esitas taotluse enda väljasaatmise vältimiseks. Isik on 27.05.2026 vestlusel avaldanud soovi, et tema soovib, et tema varjupaiga taotlus antakse üle Saksamaale, kuna tal on seal kaks last. Isikul puudub Saksamaal elamisluba. See kinnita veel kord, et ta ei soovi täita talle kohaldatud lahkumiskohustust ja vabaduses viibides võib lahkuda Saksmaale.
2.7.X on varasemalt süüdi mõistetud KarS § 121 lg 2 punktide 2 ja 3, § 136 lg 1 ja § 145 lg 2 süütegude eest. On tuvastatud, et ta on korduvalt toime pannud kuriteo lähi- või sõltuvussuhtes oleva isiku suhtes, põhjustades teisele inimesele kehalise väärkohtlemisega valu tekitaval moel tervisekahjustuse. Samuti on ta võtnud seadusliku aluseta teise inimese vabaduse. Ta on pannud toime sugulise iseloomuga kuriteo lapseealisega (noorema kui neljateistaastase isiku suhtes).Tegemist on tõsiste isikuvastaste kuritegudega, mis on otseselt ohustanud Eesti Vabariigi avalikku korda ja kahjustanud Eesti elanikkonna turvatunnet. PPA on seisukohal, et varasemalt toimepandud süüteod ning käitumine kogumis näitavad, et edaspidi seaduste rikkumist ei saa tema varasema käitumise puhul välistada. Tema kuriteod näitavad selgelt isiku meelestatust ning ükskõikset suhtumist Eesti Vabariigi õiguskorda. Seetõttu leiab PPA, et isiku puhul on tegemist ebausaldusväärse välismaalasega.
3.X vaidles kohtuistungil taotlusele vastu. PPA ei ole tal võimaldanud taotlusega tutvuda. PPA viited põgenemisohule ja julgeolekuohule ei ole põhjendatud. Talle on tehtud kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mis ei kinnitanud ohtu ühiskonnale. Ta soovib asuda elama kindlaksmääratud elukohas. Samuti soovib ta minna pikaajalisele kohtumisele Tallinna Vanglas viibiva abikaasaga, seda ei ole talle võimaldatud. Kinnipidamiskeskuses viibides on ta tervis halvenenud, talle ei ole võimaldatud uneapnoed leevendavat aparaati, sellest tulenevalt ei saa ta magada, tema mälu on halvenenud ja esineb insuldioht. Tal on Eestis poeg, kellele soovib maksta elatist, kuid kinnipidamiskeskuses viibides ei saa ta töötada ja seega ka elatist maksta.
4.X-i esindaja leidis, et PPA poolt viidatud põgenemisoht on hüpoteetiline ja tegelikkuses põgenemisohtu ei ole. Samuti ei kinnita psühhiaatriline ekspertiis ohtu avalikule korrale. Isikul on olemas elukoht, kuhu minna ning seda aktsepteeris kohus ka tema ennetähtaegsel vabastamisel vanglast.
5.PPA jäi 09.05.2024 kohtuistungil taotluse juurde ja selgitas, et on taotluse tõlke isikule esitanud juba 02.06.2026. Isik on kinnipidamiskeskuses saanud arstiabi ning seda, kas talle on vajalik uneapnoed leevendava aparaadi väljastamine, otsustab arst, PPA ei saa seda iseseisvalt otsustada. 3(5)
3-26-1077
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Seaduses sätestatud juhul annab kohus haldustoimingu tegemiseks loa
(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 264 lg 1). VRKS) § 36 lg 1 ja lg 2 p 4 koosmõjus võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada, rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht.
7.Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. PPA tugineb taotluses VRKS § 361 lg 2 p-dele 5 ja 6. VRKS § 36 2 lg 5 kohaselt pikendab halduskohus kinnipidamise tähtaega kuni nelja kuu kaupa juhul, kui esinevad VRKS § 361 lõikes 2 sätestatud alus ja lõikes 1 nimetatud põhimõtted.
8.VRKS § 361 lg 2 p-d 5 ja lubavad rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada põgenemisohu korral ning avaliku korra ja julgeoleku kaitseks
9.Taotluses märgitud asjaolud ja isiku poolt eelnevas menetluses esitatud väited ja käitumine loovad piisava põhjendatud kahtluse, et jaatada põgenemisohtu ja ohtu avalikule korrale. Põgenemisohtu ja ohtu avalikule korrale on Tallinna Halduskohus hinnanud 11.04.2026 määruses ning Tallinna Ringkonnakohus 27.05.2026. Ei ole selgunud asjaolusid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele seisukohale. Peale nimetatud kohtulahendeid läbi viidud vestluse käigus on X jätkuvalt kinnitanud, et ei soovi lahkuda Venemaale ja soovib hoopis liikuda Saksamaale ning leiab, et seal võik toimuda tema rahvusvahelise kaitse menetlus. Muutunud ei ole varasemates kohtulahendistes kajastatud asjaolu, et tõenäoliselt esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse väljasaatmise vältimiseks ning see, et tema varasem käitumine annab aluse arvata, et ta võib olla ohuks avalikule korrale.
10.Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole siinsel juhul võimalik, sest järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-124-17, p 13).
11.Kinnipidamist ei saa praeguseks hetkeks pidada ebaproportsionaalseks meetmeks. Ta on viibinud hetkel kinnipidamiskeskuses ca 2 kuud, selle aja jooksul on PPA viinud läbi rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks järgmised toimingud, kuid mitmed asjaolud vajavad veel kontrollimist.
12.X kinnipidamine kinnipidamiskeskuses ei ole vastuolus tema turvalisuse kaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on talle tagatud toitlustus ja võimalus liikuda värskes õhus. Samuti on tal võimalik kasutada arstiabi. Meditsiiniteenuse osutamisega seonduvalt on tal võimalik esitada eraldiseisvalt taotlusi ja vastuväiteid. Isikul on võimalik kinnipidamiskeskuses saada vajadusel nõustamist, kasutada internetti ja ühendust võtta lähedastega. Mis puudutab tema väited selles osas, et tal ei ole olnud võimalik minna pikaajalisele kokkusaamisele Tallinna Vanglas viibiva abikaasaga, märgin, et selles osas on isik esitanud eraldiseisva kaebuse, mille menetlemine toimub haldusasja nr 3-26-1381 raames, mille raames hindab kohus seda, kas õigusaktid võimaldavad isikul kinnipidamiskeskuses viibides edukalt taotleda pikaajalist kokkusaamist vanglas viibiva abikaasaga.
13.Rahuldan seega PPA taotluse ja annan loa X-i kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 alusel kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui neljaks kuuks.
14.Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alused langevad ära (VRKS § 364 lg 1). 4(5)
3-26-1077
15.X on pikka aega elanud Eestis ja menetlusdokumentidest nähtuvalt valdab vähesel määral ka eesti keelt. Siiski tuleb PPA-l tuleb määruse reolutsioon ja edasikaebamise kord viivitamatult suuliselt tõlkida vene keelde ning võimaldada isiku taotlusel kasutada tõlkeprogrammi määruse tõlkimiseks vene keelde. (allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.