OÜ Ratsionaal kaebus Transpordiameti 28. juuni 2023. a korralduse osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja OÜ Ratsionaal, esindaja vandeadvokaat Kalev Aavik Vastustaja Transpordiamet, esindaja Eveli Altunbas Kaasatud haldusorgan Kambja Vallavalitsus, esindajad Kaupo Piirsalu ja Annika Kiisk
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri 2024. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Ratsionaal apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Ratsionaal apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. oktoobri 2024. a otsus muutmata.
2.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 29. juunil 2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 212 lg 1). Teine menetlusosaline võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks esitada Riigikohtule taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama ka kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.OÜ-le Ratsionaal kuulub 1⁄2 mõttelist osa Tartu maakonnas Kambja vallas Lemmatsi külas asuvatest kinnistutest aadressidel Paju tn 1 (kt 94901:001:0339, sihtotstarve 70% tootmismaa ja 30% ärimaa, pindala 2,9 ha), Paju tn 2 (kt 94901:001:0337, sihtotstarve 100% ärimaa, pindala 10 178 m2), Paju tn 3 (kt 94901:001:0338, sihtotstarve 70% tootmismaa ja 30% ärimaa, pindala 15 245 m2), Paju tn 4 (kt 94901:001:0336, sihtotstarve 100% ärimaa, pindala 9968 m2), Paju tänav (kt 94901:001:0340, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 3160 m2). Loetletud katastriüksused moodustavad ühe kinnistu (registriosa number 11704; Paju kinnistu) OÜ-le Ratsionaal kuulub ka 1⁄2 mõttelist osa Tartu maakonnas Kambja vallas Lemmatsi külas asuvast Räni-Raudtee teest T1 (kt 94901:001:0341, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala 2431 m2).
2.Kõik eelmainitud kinnistud moodustati Kõrtsi kinnistust Ülenurme Vallavolikogu 23. augusti 2011. a otsusega nr 27 kehtestatud Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alusel (Kõrtsi DP).
3.Transpordiamet (TA) andis 28. juuni 2023. a korraldusega projekteerimistingimused (PT), et koostada ehitusprojekt riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4–152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamiseks. Korralduses esitati kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) PT on kooskõlas Tartumaa maakonnaplaneeringuga (MP), milles riigiteed on käsitletud kui oluliselt rekonstrueeritavat maanteelõiku, Kambja valla üldplaneeringuga (Kambja ÜP), milles riigitee on nähtud ette laiendada mitmerealiseks, ning Nõo valla üldplaneeringuga (Nõo ÜP), milles riigiteed on käsitletud kui maanteed, mis on nähtud ette kavandada 4 sõidurajaga I klassi maanteeks; 2) kuivõrd MP ja ÜP-d ei anna terviklikku lahendust selle kohta, millised kogujateed ja kuhu tuleb rajada, et oleks võimalik täita Tartumaa MP ja ÜP-dega seatud eesmärki (ehitada JõhviTartu-Valga maantee ümber nõuetekohaseks neljarealiseks maanteeks) ning tagada maanteega piirnevatele aladele juurdepääsud, kantakse PT alusel koostatava ehitusprojektiga kavandatav teedevõrk sisendina koostatavatesse Kambja ja Nõo ÜP-desse; 3) projekti eesmärgiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4–152,0 asuva TartuNõo lõigu kavandamine 2+2 ristlõikega maanteeks, mis aitab tõsta liiklusohutuse taset, teedevõrgu asukoha ja omandi täpsustamine, teemaa vajaduse määramine projekteeritaval lõigul; 4) PT õiguslikuks aluseks on ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 1 ja § 99 lg-d 1 ja 2, majandus- ja taristuministri 3. detsembri 2020. a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lg 3 p 1 ning majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a määruse nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded.“
4.OÜ Ratsionaal esitas TA-le vaide PT peale Räni alevikku läbiva teelõigu osas, eelkõige Räni ristmiku likvideerimise küsimuses. TA jättis 8. septembri 2023. a vaideotsusega vaide rahuldamata.
5.OÜ Ratsionaal esitas halduskohtule kaebuse TA 28. juuni 2023. a korralduse tühistamiseks Räni alevikku läbiva tee osas (täiendavad seisukohad 23.09.2024). Kaebaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Kõrtsi DP ala jäetakse ilma selle peamisest ja ainsast otstarbekast juurdepääsuteest. Selleta ei ole Kõrtsi DP realiseerimine majanduslikult otstarbekas ning kaebaja poolt Kõrtsi DP realiseerimiseks seni taristusse investeeritud ca 1 miljon eurot ja kinnistu soetamiseks tehtud investeering muutuksid väärtusetuks; 2(10)
3-23-2265 2) TA käitus sõnamurdlikult. 25. mai 2020. a lepinguga kohustus kaebaja omal kulul välja ehitama projektikohase ristmiku laienduse; 2) PT sekkuvad Kõrtsi DP reguleerimisesemesse, nähes planeeringuala juurdepääsutee osas ette lahenduse, mis on otseses vastuolus Kõrtsi DP-ga. PT andmise otsuse saaks teha üksnes Kambja vald; 3) TA ei saa PT-ga detailplaneeringut muuta; 4) vaidlusalune teelõik, sh Räni ristmik paikneb Räni alevikus. Seega on tegemist alevikku läbiva teega ehk tänavaga EhS § 92 lg 3 tähenduses ning tee projekteerimise normid ei võimalda tänava osas kohaldada maantee projekteerimisnorme. Ühtlasi pole ministri määruse alusel lubatud TA-le delegeerida otsustusõigust küsimuses, milliste teede projekteerimisele kohaldatakse asulaväliste teede (maanteede) projekteerimisnorme ja milliste teede projekteerimisele asulasiseste teede (tänavate) projekteerimisnorme; 5) PT on vastuolus Kambja ÜP ja MP-ga. Räni ristmik ja seda läbides Jõhvi-Tartu-Valga teega ristuv Räni-Raudtee tee kujutab endast sellist jaotusmagistraali, mille likvideerimisel muutub kogu ümbritseva piirkonna transpordivõrgustiku terviklahendus. Kambja ÜP näeb ette ristmiku olemasolu; 6) TA jättis olulised asjaolud arvestamata ja põhjendatud huvid kaalumata.
6.TA taotles vastuses kaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) riigitee on rajatis, mille suhtes on oluline avalik huvi ja PT annab TA; 2) TA ei pidanud hindama PT vastavust EhS § 27 sätetele. Enesekontrolli eesmärgil analüüsiti seda, et võimalikud õiguste riived oleksid minimaalsed. Riigiteel ohutu liiklemise tagamine on vastustaja põhimäärusest tulenev ülesanne. Teid planeerides arvestab vastustaja avaliku huviga kogu ühiskonna vaates, mitte üksnes KOV-i tasandil. Riigiteede planeerimine ei ole detailplaneeringu eesmärk; 3) projekti eesmärk on riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu kavandamine 2+2 ristlõikega maanteeks. Põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga on üleeuroopalisse transpordi-võrgustikku TEN-T kuuluv maantee, mis kulgeb läbi Eesti ja Läti. Tee ühendab Valgamaad ja Lõuna-Tartumaad Tartu linnaga ning Tartu lennujaamaga, mis asub Ülenurme-Külitse tee ääres. Lähim linn sellel suunal (6000 elanikuga Elva) asub u 25 km Tartust. Tegemist on maanteega, millel on kõrge liiklussagedus. Samuti ühendab projekteeritav lõik Valga- ja Tartumaad Põhja-Eestiga. Lõik asub Tartu linna lähialal, mis on kiirelt arenev piirkond. Maantee kulgeb paralleelselt Tartu-Valga suunalise raudteega. Maantee on 1+1 ristlõikega ning sellel on rohkelt ristmikke, millest osa on kanaliseeritud. Sellises kiiresti arenevas piirkonnas tagab liiklusohutuse 1+1 maantee ümberehitamine 2+2 ristlõikega maanteeks, mis ühtlasi tähendab, et liiklusohtlikud ristmikud tuleb sulgeda; 4) Lemmatsi liiklussõlm on ette nähtud nii alal kehtivas Kambja ÜP-s kui ka MP-s. Ka koostatavas uues Kambja ÜP-s on liiklussõlm ette nähtud. Riigitee on olulise liiklussagedusega tee, mille planeerimisel tuleb arvestada normidest tulenevate piirangutega. Kohalikele elanikele tagatakse juurdepääs avalikult kasutatavale teele kogujateede kaudu. Eelduslikult väljendab üldplaneeringus toodu riigi, KOV ja planeeringualal elavate isikute vahelist konsensust ruumilise planeerimise osas. PT ei muuda Kambja ÜP-ga seatud eesmärke. Äri- ja tootmismaadelt tulev raskeliiklus suunatakse kavandatava kogujatee kaudu Lemmatsi liiklussõlme, mis ei asu tiheasustusalal. Kambja valla ÜP-s on seal küll elamumaad, aga mitte tiheasustusala. Uues koostatavas ÜP-s on selles asukohas näidatud väärtuslik põllumaa. Ühtlasi näeb ÜP ette Lemmatsi liiklussõlme rajamise; 5) PT-ga ei muudeta Kõrtsi DP juurdepääsulahendust. Kõrtsi DP on kehtestatud enam kui 10 a tagasi. Kaebajal ei ole õigustatud ootust, et riigiteede võrk püsib muutumatuna; 6) PT ei ole antudvastuolus seadustega ega Räni alevikku läbivas osas kohalduvate projekteerimisnormidega. Teelõik asub alevikus, kuid linnatänavate standardi kasutamiseks puudub alus. Kohaliku omavalitsuse ja TA kokkuleppel võib linnatänavate standardit 3(10)
3-23-2265 rakendada linnades, alevites ja alevikes asuvatel riigiteedel. Standard ise soovitab sellises liikluskeskkonnas, nagu on käesoleva vaidlusaluse teelõigu keskkond, lähtuda EhS-i alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest. Seejuures toetab sellist käsitlust ka LS § 2 p 2. Räni aleviku piiril asuv Jõhvi-Tartu-Valga maanteelõik on asulaväline tee, sest see pole tähistatud asula liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega; 7) riigiteede võrgustik läbib nii linnu, aleveid kui ka alevikke. Linnatänavate standardit võib rakendada KOV-i ja vastustaja vahelisel kokkuleppel. Kambja valla ja vastustaja vahel selline kokkulepe puudub. Kuna käesoleval juhul on linnatänava standardi kasutamise üle otsustamine olnud vastustaja pädevuses, on oluline tee omaniku ettekujutus põhimaanteede võrgustikust. Tagada tuleb TEN-T teedevõrku kuuluvatel teedel võimalikult sujuv ja takistusteta liiklus ja vähendada aegruumi. Vaidlusalusel teelõigul, sh Räni ristmiku sulgemise küsimuses on õigesti lähtutud maantee projekteerimisnormidest, tagamaks ohutu ja sujuv liikus riigiteel; 8) vastustaja lähtus kaalutlusotsuse tegemisel mh TA 11. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 1.1-7/22/64 kinnitatud ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhendist, mis annab projekteerimisnormidega võrreldes paindlikumaid võimalusi ristmike kavandamiseks; 9) isegi kui PT tunnistada vaidlusaluses kohas kehtetuks ja vastustaja peaks antud olukorra uuesti üle vaatama ja hindama, ei muutuks lahendus; 10) kaebaja olukord ei halvene. Korraldus ei riku kaebaja omandiõigust. Räni ristmiku sulgemine ei sea takistusi DP elluviimisele. Samuti ei võeta ära juurdepääsu avalikult kasutatavale teele.
7.Kambja vald toetas vastuses kaebaja seisukohti.
8.Tallinna Halduskohus jättis 18. oktoobri 2024. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) PT anti u 13,6 km pikkuse lõigu ümberehitamiseks. Projekti eesmärgiks on riigitee 3 JõhviTartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu kavandamine 2+2 ristlõikega maanteeks. PT kohaselt ehitatakse ümber ka olemasolev Räni ristmik; 2) MP ja Kambja ÜP eesmärgiga on kooskõlas kõnealusel lõigul 2+2 ristlõikega maantee kavandamine. MP põhijoonisel on kõnealust riigitee osa käsitletud kui oluliselt rekonstrueeritavat maanteelõiku ning Kambja ÜP kohaselt on Jõhvi-Tartu-Valga maantee plaanis endise Ülenurme valla territooriumil laiendada mitmerealiseks. Nii on 2019. a kehtestatud MP seletuskirja lk-l 23 märgitud, et tarvilik on liiklusohutusest lähtuv teelõikude õgvendamine koos peale- ja mahasõitude rekonstrueerimisega ning põhimaanteede laiendamisel asendatakse vajadusel üksikmajapidamiste senised otsejuurdepääsud põhi- ja tugimaanteele kogujateedel põhineva süsteemiga. ÜP-des tuleb arvestada riigimaanteede võrgu hierarhiaga. Mida kõrgem maantee liik ja mida intensiivsem lõigu liiklussagedus, seda piiratum peab olema teele otsepääsu rajamise võimalus ning enim koormatud liiklussõlmede puhul tuleb arvestada nende tulevikus mitmetasandiliseks ümberehitusega, kus senised otsepääsud riigimaanteele tuleb asendada kogujateedega (MP seletuskiri, lk 24). Kambja ÜP seletuskirjast nähtub, et Jõhvi-Tartu-Valga maantee on plaanis endise Ülenurme valla territooriumil laiendada mitmerealiseks, millega kaovad kõik vasakpöörete võimalused (lk 47). Maanteeameti 2017. a kirjast ei nähtu, et Kambja ÜP näeks kõnealuse ristmiku olemasolu ette. Kirjas on märgitud, et selle lisasse on koondatud mitmed olulisemad teeprojektid ning ühtlasi on tähistatud 2+2 sõiduradadega maanteena ka see osa teest, mis asub Kõrtsi DP ala kõrval. Ainuüksi asjaolu, et kõnealust ristmikku ei tähistatud kirjas punase ristiga, ei kinnita, et ristmiku olemasolu on Kambja ÜP-s ette nähtud. Ristmiku olemasolu ei ole üldplaneeringus täpsemalt kirjeldatud. Kaasatud haldusorgan kinnitas kohtuistungil Räni ristmiku osas, et vastava mahasõidu puudumine Kambja ÜP-ga vastuolus ei ole; 4(10)
3-23-2265 3) Kambja ÜP seletuskirjas on ette nähtud Lemmatsi külas perspektiivne liiklussõlme asukoht viitega, et üldplaneeringuga planeeritud teede ja kahetasandiliste ristmike asukohad on orienteeruvad ning täpsustuvad detailplaneeringute ja projektide koostamise käigus (lk 47). Viidatud planeeringud näevad vaidlusalusesse asukohta ette liiklussõlme. Kuivõrd liiklussõlm asub kaebajale kuuluvate kinnistute lähedal, ei võimalda maantee projekteerimisnormid ohutuse kaalutustel Räni ristmikku avatuks jätta. Koostatava Kambja ÜP seletuskirjas on liiklussõlm ette nähtud ning Jõhvi-Tartu-Valga maantee kogu Kambja valla ulatuses on olulise liiklussagedusega tee, millisel ristumiskohtade arv on normidega piiratud ja millele juurdepääs tuleb üldjuhul lahendada kogujateedega (lk 80); 4) avalikult kasutatava tee rajamiseks on EhS lisa 1 kohaselt nõutav ehitusluba. EhS § 99 lg-st 1 tulenevalt on projekteerimistingimused nõutavad ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. EhS § 99 lg 2 teise lause kohaselt riigitee PT annab TA; 5) ÜP-d ja MP ei andnud tee laiendamise terviklikku lahendust. Juhinduda saab Tallinna Ringkonnakohtu 22. veebruari 2024. a otsuses nr 3-22-755 avaldatud seisukohast, mille järgi riigiteede planeerimine ei toimu detailplaneeringute alusel. Planeerimisseaduse (PlanS) § 56 lg 1 p-st 2 ja § 75 lg 1 p-st 1 tulenevalt on transpordivõrgustiku asukoha määramine esmajoones maakonna- ja üldplaneeringute ülesanne ning ka PlanS § 126 lg 1 ei näe ette, et riigi- või kohalike teede kavandamine oleks detailplaneeringu ülesandeks. Detailplaneeringuga tuleb seega lahendada üksnes planeeringuala n-ö teenindavate rajatistega (sh teedega) seonduv ja määrata avalikule teele juurdepääsuteede võimalik asukoht, et planeeringulahendus oleks põhimõtteliselt elluviidav (PlanS § 126 lg 1 p-d 4 ja 7; vt otsuse pd 13-14 ja samas viidatud Tartu Ringkonnakohtu 12.05.2022 otsus nr 3-21-665, p 26); 6) Kõrtsi DP ei välista EhS § 99 lg 1 kohaldamist. Kõrtsi DP seletuskirja p-s 3.7 (dtl 38) on märgitud, et planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud T3 Jõhvi-Tartu-Valga mnt põhimaantee Tartu-Elva lõigu eelprojektiga (Tinter Projekt töö nr 80.4102.01) ning vastav eelprojekti lahendus on kantud planeeringujoonisele. Sellisena on Tartu-Elva lõigu eelprojektile viidatud ka Kõrtsi DP põhijoonisel. Joonise kohaselt on vastavas osas tegu varem projekteeritud teega ning joonisele on mh kantud eelprojektijärgsed valgustite ja kergliiklustee asukohad, samas kui nt eraldi on märgistatud DP-ga planeeritud tee ja ristmik (pos 6 ja 7, dtl 55). Kõrtsi DP-s pole Jõhvi-Tartu-Valga maanteed ja sh Räni ristmikku puudutavas osas tee parameetrid olnud täpselt määratletud. Kaebaja esitatud liiklusskeem (dtl 57) andis selle selgituse kohaselt ajutise liikluse põhimõttelise lahenduse, täpne lahendus tuli koostada projektiga. Teed kajastati varasema eelprojekti alusel ning ennekõike lähtudes sellest, mida detailplaneeringu lahenduse koostamise ajal piirkonda kavandati. PT menetluses kaebaja seisukohtadele vastates on TA Kõrtsi DP ja projekteeritava tee seoste osas selgitanud, et 12 a tagasi kehtestatud Kõrtsi DP-s on näidatud Jõhvi-Tartu-Valga maantee ja RäniRaudtee tee ristmikul parempööretega ristmiku lahendus. Sellise lahenduse detailplaneeringusse kandmise nõudmisel lähtus vastustaja varasemast Tartu-Elva lõigu eelprojektist, mis oli sel hetkel parim teadmine kavandatavast lahendusest, kuid milles erinevalt praeguse PT eelnõuga kavandatavast lahendusest polnud Lemmatsi ristmiku piirkonda nähtud ette liiklussõlme rajamist. PT-ga ei ole muudetud kaebajale Kõrtsi DP-st tulenevate õiguste ulatust; 7) PT andmine ehitusprojekti koostamiseks EhS § 99 lg 1 kohaselt ei olnud nõutav. TA oli pädev ehitusõigust otsustama. PT väljastamine sel alusel ei saa iseenesest rikkuda kaebaja õigusi. Kohalikul omavalitsusel puudub pädevus riigiteede planeerimiseks. PT andmise korralduses ekslik viitamine EhS § 26 lg-le 1 ei too kaasa PT õigusvastasust. Samuti ei ole asjassepuutuvaks normiks EhS § 27 ja kuigi vastustaja on PT andmise korralduse lisas 2 ka sellele sättele vastavust hinnanud, ei too ka see asjaolu kaasa PT õigusvastasust; 8) vastustaja on PT menetluses kaebaja esitatud ettepanekuid ja huve kaalunud ning neid PT andmise korralduses põhjendanud. Korralduse lisas 2 on vastustaja vastuseks kaebaja 5(10)
3-23-2265 seisukohale esitanud põhjendused, miks on Räni ristmik otsustatud sulgeda. Vastustaja põhjendab ristmiku sulgemise vajadust suurenenud liiklussagedusega antud teelõigul ning riigiteel ohutu liiklemise tagamisega. Selgitatud on ka seda, miks kõnealusel lõigul ei kohaldatud linnatänavate standardit. Linnatänavate standardi kohaldamine ei olnud kohustuslik, vaid vastustajal on vastavas osas kaalutlusruum. Linnatänavate standardi järgimiseks puudus alus, kuivõrd ka standardis endas on viidatud, et seda ei rakendata riigiteedel, riigiteede planeerimisel ja linna äärealadel paiknevatel avalikult kasutatavatel teedel, kus asustus on hõre ja liikluskeskkond pigem sarnaneb maantee tingimustega, vaid selliste teede projekteerimisel on soovitav lähtuda EhS alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest. Vastustaja analüüsis, millise liikluskeskkonnaga on tegemist. Lähtutud on maantee projekteerimisnormidest, et tagada ohutu ja sujuv liiklemine riigiteel. PT-ga kavandatav Lemmatsi liiklussõlm asub Räni ristmikust ligikaudu 530 m kaugusel ja seega oleks Räni ristmiku säilitamine mistahes kujul vastuolus TA 11. märtsi 2022. a käskkirjaga nr 1.17/22/64 kinnitatud ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhendiga; 9) Räni ristmiku sulgemine ei riku kaebaja õigusi. Riigimaanteed ei tohi rajada viisil, mis muudaks kinnistuomanikul enda kinnistule pääsemise võimatuks. Kaebaja ei ole ära näidanud, et tal puuduks projekteeritud lahenduse realiseerimisel võimalus jätkata kinnistute kasutamist vastavalt senisele kasutusele ja kasutusotstarbele või et juurdepääs neile muutuks võimatuks. Kaebaja ei ole ka ära näidanud, miks Kõrtsi DP realiseerimine muutuks võimatuks või ebaotstarbekaks. Projekteeritava lahendusega ei võeta Kõrtsi DP alalt ära juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Puudub vaidlus, et praegune Tartu poolt tulles võimaldatud vasakpööre oli kavandatud ajutise lahendusena. Vastustaja on PT korralduse lisas 2 selgitanud, et Tartu-Nõo lõigu projekteerimistingimustega seatud eesmärkidest väljub TartuKülitse lõigu eskiisjoonisel (dtl 98) perspektiivsetena kujutatud teede rajamine. Küll aga kinnitas vastustaja kohtuistungil, et vaidlustatud korraldus vastavate teede kavandamist kuidagi ei takista. Vastava juurdepääsu kaotamine kaebaja õigusi rikkuda ei saa. Juurdepääs Kõrtsi DP alale tagatakse ka PT realiseerimise järgselt, kuid mitte kaebajale meelepärases asukohas. Valga poolt tulles on juurdepääs senise parempöörde asemel tagatud liiklussõlme kaudu riigiteega paralleelselt mööda kogujateed. Vastustaja sai PT väljastamisel lähtuda Tartumaa MP-s väljendatud põhimõttest, et põhimaanteede laiendamisel asendatakse vajadusel üksikmajapidamiste senised otsejuurdepääsud põhi- ja tugimaanteele kogujateedel põhineva süsteemiga. Vastustaja on selgitanud, et uue kogujatee (alates Räni-Raudtee teest kuni liiklussõlmeni) funktsioon ongi tagada tervele piirkonnale juurdepääs.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
9.OÜ Ratsionaal taotleb apellatsioonkaebuses halduskohtu otsuse tühistamist ja kaebuse rahuldamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) PT-ga Räni ristmiku likvideerimisel puudub õiguslik alus. EhS § 99 lg-test 1 ja 2 ei tulnud TA-le pädevust PT-ga Räni ristmiku likvideerimiseks ja seeläbi Kõrtsi DP juurdepääsuteede asukohtade oluliseks muutmiseks. Detailplaneeringuga ette nähtud juurdepääsutee võimalik asukoht on siduv nii KOV-ile kui ka teistele haldusorganitele. Kui riigiteega ristuva ja planeeringuala juurdepääsuteeks oleva kohaliku tee asukoht on EhS § 99 lg 1 tähenduses planeeringuga täpselt määratud, ei või TA PT-ga juurdepääsu sulgeda; 2) PT on vastuolus Kõrtsi DP-ga, kuna muudavad olemuslikult DP-s ette nähtud planeeringulahendust. Kõrtsi DP liikluslahendus on ajutine vaid osas, mis puudutab Räni ristmiku lahenduse detaile, seejuures ainus konkreetne vaid ajutisena lubatav lahendus on Jõhvi-Tartu-Valga teele kavandatud vasakpöörderada. Nii Räni ristmiku olemasolu ja säilimine kui selle kaudu Jõhvi-Tartu-Valga teelt vähemalt parempöörete võimaldamine on 6(10)
3-23-2265 selgelt ette nähtud nii Kõrtsi DP lahenduse aluseks olevas Tartu-Valga tee Tartu-Elva lõigu eelprojektis kui Kõrtsi DP seletuskirjas; 3) PT on vastuolus ÜP-ga. ÜP-s on Räni ristmik ette nähtud ning selle likvideerimise vajadust ei saa tuletada ühestki perspektiivsest liiklussõlmest. Terve piirkonna juurdepääsulahendusi oluliselt mõjutava, olemasoleva ning nii üldplaneeringus kui Kõrtsi DP-s ette nähtud Räni ristmiku likvideerimine ei ole küsimus, mida saaks otsustada PT-ga; 4) PT on vastuolus MP-ga (vt seletuskirja p-d 5.1, 5.1.10, 5.1.11, 5.2, 5.2.3 ja 8.2). MP kohaselt peaksid Räni aleviku kui Tartu linnapiirkonna osa tänavate liikluskorralduslikud lahendused soosima linnale omast, piiratud kiirusega ja sagedaste ristmikega liiklust. Sellega otseses vastuolus on PT, mis muudavad alevikus kulgeva ja seni ühtviisi nii kohalikke elanikke ja kohalikke ettevõtjaid kui ka läbisõitjaid teenindanud tiheasutusalale kohase sõidukiirusega (60 km/h) tee kiirteeks (100 km/h) ja sellega kaasnevast olulisest müra- ja reostustaseme tõusust tingituna peidavad kohalikud elanikud kõrge tara taha. Räni ristmiku sulgemise tulemusena kaob ära olemasolev lihtne ja loogiline juurdepääs nii Räni aleviku elupiirkonda kui ka teisel pool ristmikku asuvale Kõrtsi DP alale ja selle taga asuvasse perspektiivsesse tiheasustusega elurajooni. Tekiks mitme kilomeetri pikkuse lisateekonna vajadus; 5) PT andmisel rikuti kaalumisreegleid. Kaalumata jäeti asjakohaste projekteerimisnormide valik ning ei arvestatud linnatänavate standardi juhistega. MP-s märgitud põhimõtted ning transpordi ja liikuvuse arengukavas kajastatud juhised jäeti arvestamata. PT-s esitati eksitav ja asjakohatu teave. Arvesse ei võetud liikluskoormust ega kaebaja õigusi.
10.TA taotleb vastuses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) PT anti EhS § 99 lg-te 1 ja 2 alusel. Riigitee määratakse MP-ga (PlanS § 56 lg 1). KOV peab ÜP-s MP-s kajastatut arvestama (planeeringute hierarhia). Riigiteed ei planeerita DP-ga; 2) ÜP ja MP ei olnud piisavalt detailsed, et nende alusel riigitee ehitusõiguse küsimust lahendada; 3) PT pole vastuolus planeeringutega. MP-s kajastatud linnasiseste piiratud kiirusega ja sagedaste ristmikega lõikude all on peetud silmas nende linnade tänavalõike, mida maantee omavahel ühendab ja mis on toodud välja maantee nimetuses. Antud kontekstis Jõhvis, Tartus ja Valgas, mitte aga selle maantee trassile jäävates alevikes. Järgitud on MP põhimõtteid; 4) Lemmatsi liiklussõme kavandamiseks annab aluse alas kehtiv ÜP ja sellega on PT andmisel arvestatud; 5) PT ei muuda olemuslikult DP-s ette nähtud planeeringulahendust; 6) apellant pole välja toonud, kuidas PT kohane lahendus muudab võimatuks või raskendab oluliselt DP realiseerimist. Tugimaantee eemale viimine ei takista kinnistu kasutamist. Avalik huvi kaalub kaebaja huvi üles; 7) TA ei pidanud järgima linnatänavate standardit. Ristmik asub alevikus; 8) kaalumisvigu pole tehtud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega ja ei korda kõiki põhjendusi (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus alljärgnevat.
12.Kohtuasjas on vaidlus selle üle, kas vaidlusalune PT osas, mis näeb ette Räni ristmiku likvideerimise, on vastuolus kehtiva õigusega, sh planeeringutega.
7(10)
3-23-2265
13.PT-ga nähakse ette u 13,6 km pikkuse teelõigu ümberehitamine. Riigitee 3 (E264) JõhviTartu-Valga km-tel 138,4–152,0 asuv Tartu-Nõo lõik kavandatakse 2+2 ristlõikega maanteeks ja selle raames ehitatakse ümber olemasolev Räni ristmik ja see suletakse.
14.Kaebaja ei saa PT-d vaidlustades kaitsta objektiivse õiguse järgimist, vaid üksnes enda õigusi (HKMS § 44 lg 1 ja põhiseaduse § 15 lg 1).
15.Kaebaja toob välja, et kui Räni ristmik likvideeritakse, siis jääb Kõrtsi DP ala ilma peamisest ja ainsast otstarbekast juurdepääsuteest. Kaebaja väidab, et ilma selle juurdepääsuteeta pole DP realiseerimine majanduslikult otstarbekas, samuti on kaebaja senisesse taristusse investeerinud ca 1 miljon eurot ja kinnistu soetamiseks tehtud investeering muutuks väärtusetuks. Kaebaja toob välja, et selle ristmiku ehitas ta välja koostöös Maanteametiga ja kandis selle tõttu kulu.
16.Kaebaja väidab, et kogu müügitöö tuli peatada, sest kaebajal ei ole võimalik efektiivselt pakkuda äri- ja tootmispindu, millele puudub hea ligipääs avalikult kasutatavalt teelt (kaebuse p 7). Räni ristmiku likvideerimine ei too kaasa seda, et kaebajal puuduks edaspidi juurdepääs riigiteele. Riigiteele juurdepääs oleks edaspidi tagatud kogujatee kaudu (skeemi vt dtl 448). Kogujatee kulgeks paralleelselt riigiteega ja riigiteele juurdepääsemiseks tuleks olemasoleva ristmiku asemel edaspidi kasutada Valga suunas asuvat liiklussõlme. Valga poole suundudes teekond kas ei pikeneks või see oleks marginaalne. Kui kaebaja sooviks Tartu suunal liigelda, siis tema teekond pikeneks eeskätt kogujatee pikkuse (s.o ligikaudu 1 km) võrra. Kaebuses toodud väidete alusel ei selgu, kuidas üksnes see asjaolu piirab kaebajal ettevõtluse teel tulu saamist nt kauba tootmise, müümise, teenuse osutamise, vara realiseerimise jms teel. Ettevõtlusvabaduse kaitse üldjuhul ei ulatu selleni, et isikule oleks tagatud kõige lihtsam ja kiirem juurdepääs riigiteele või et ta peaks ilma kogujateed läbimata pääsema riigiteele. Kaebaja väidete alusel on tema ettevõtlusvabaduse riive liiga hüpoteetiline ega ole seetõttu võimalik jaatada tema ettevõtlusvabaduse riivet. Mitte igasugune ebamugavus ei liigitu õiguste riiveks.
17.Samas pole võimalik kaebaja omandiõiguse riivet täielikult välistada, sest ta on teinud koostöös endise Maanteeametiga investeeringu ja ehitanud juurdepääsutee (kaebaja väidete kohaselt oli maksumus ca 1 miljon eurot), kasutamaks Räni ristmikku. Küsimus on, kas see varaline huvi on õigusega (nt mõne planeeringuga) kaitstud. Kui jah, siis kas seda on ka rikutud.
18.EhS § 99 lg 1 näeb ette, et PT-d on nõutavad EhS-i lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku tee ehitusprojekti koostamiseks, kui planeeringuga ei ole tee asukoht täpselt määratud. TA annab riigitee projekteerimistingimused (EhS § 99 lg 2).
19.Kõrtsi DP kehtestati 23. augustil 2011 ehk rohkem kui 11 a enne PT andmist. Kõrtsi DP kehtestamise ajal kehtinud PlanS-i kohaselt polnud detailplaneeringu ülesandeks riigitee planeerimine (vt PlanS v.r § 9 lg 2 ja eeskätt lg 2 punkt 4). Maakonnaplaneeringu ülesandeks oli teede koridoride ning muude tehnorajatiste paigutuse määramine (PlanS v.r § 7 lg 3 p 10). Üldplaneeringu ülesandeks oli teede ja tänavate üldiste põhimõtete määramine (PlanS v.r § 8 lg 3 p 8). KOV-l ja erisikul puudub pädevus detailplaneeringuga asuda kujundama riigiteede võrku. Seega kontseptsioonina tuli riigiteed puudutavad küsimused lahendada kõrgema tasandi planeeringutega kui detailplaneering. Kuigi detailplaneeringuga oli võimalik riigiteele näha ette peale- ja mahasõit – koostöös Maanteametiga (täna Transpordiametiga) –, siis ei järeldu sellest, et see peale- ja mahasõit saab kujundada ümber kõrgema taseme planeeringutes kajastatud riigiteed, sh nendes ette nähtud liiklussõlmi. Kõrtsi DP-st ei saanud 8(10)
3-23-2265 seega kaebajale kasvada riigiteele peale- ja mahasõidu küsimuses välja sellist kaitstavat subjektiivset õigust, mida TA ei saaks hiljem projekteerimistingimustega muuta, kui projekteerimistingimuste lahendus on kooskõlas kõrgema taseme planeeringutega. Seega ei saanud Kõrtsi DP-ga riigiteele peale- ja mahasõit olla lõplikult määratud EhS § 99 lg 1 mõttes.
20.Kõrtsi DP seletuskirja sissejuhatuses märgitu kohaselt oli planeeringu ülesandeks maa-ala kruntideks jagamine äri- ja tootmisfunktsiooniga hoonete ehitamiseks, hoonestustingimuste ja krundi kasutuse määramine ja liiklusskeemi väljatöötamine. PT-ga pole Kõrtsi DP-ga ettenähtud planeeringulahendust olemuslikult muudetud. Räni ristmik ei ole Kõrtsi DP oluline lahendus (vt ka käesolev otsus, p 19). PT-ga ei võeta kaebajalt ära juurdepääsu avalikult kasutatavale teele, sh riigiteele (vt käesolev otsus, p 16). Kaebusest pole välja loetav, kuidas PT takistaks Kõrtsi DP peamise eesmärgi realiseerimist (s.o äri- ja tootmismaa funktsiooniga hoonete ehitamist), sh takistaks kaebaja omandi kasutamist, valdamist ja käsutamist. PT-ga kavandatuga pole asutud seega oluliselt mõjutama kaebaja kinnisasja kasutamistingimusi (vt ka RKHK 3-3-1-59-11, p 19). PT-ga pole kaebajalt võetud võimalust kasutada enda kinnistut soovitud viisil. TA on PT andmisel arvestanud kaebaja huvidega ja leidnud, et need ei kaalu üles ÜP-ga taotletavat liiklusohutust.
21.Halduskohus on õigesti järeldanud, et MP ja Kambja ÜP olid liiga suure üldistusastmega ning need ei näinud riigitee laiendamise terviklikku lahendusena ette seda, kuhu ja millised kogujateed tuleb rajada. Kuigi ette oli antud Lemmatsi liiklussõlme võimalik auskoht, tuli riigitee täpsemate ehitustingimuste andmine TA-l otsustada PT menetluses (EhS § 92 lg 6 ja § 99 lg 1).
22.MP seletuskirjas (lk 23) on märgitud järgnev: [P]õhi- ja tugimaanteed on kavandatud eelkõige linnadevaheliseks kiireks ja ohutuks sõiduks, samas nende tänavalõigud peavad võimaldama linnasisest piiratud kiirusega ja sagedaste ristmikega liiklust.“ Esmalt ei kasva seletuskirjas viidatud fraasist välja kaebaja õigusega kaitstud huvi olemasoleva Räni ristmiku säilimise vastu. Teiseks tuleb nõustuda vastustaja seisukohaga, et viidatud fraasis märgitu on mõeldud reguleerima neid olukordi, kus riigitee läbib linna ja ristub seal tänavaga. Selle fraasiga otsitakse kompromissi ühelt poolt selle vahel, et liikumine toimuks võimalikult kiiresti, ja teiselt poolt, et linnakeskkonnas oleks tagatud liiklusohutus. Tegemist on kollektiivse hüve, mitte aga kaebaja omandiõiguse ega ettevõtlusvabaduse kaitseks loodud eesmärgi sõnastusega. Kolmandaks on õige ka vastustaja seisukoht, et Räni ristmik ei asu linnas, vaid tegemist on alevikuga. Viimaks ei tulene sellest keeldu asuda olemasolevaid ristmikke väljaspool linnakeskkonda ümber kujundama liiklussõlmede ja kogujateedega lahenduseks.
23.Kaebaja õigusega kaitstud huvid ei ulatu selleni, et ta saaks nõuda, et PT-ga kavandatud lahendus vastaks MP-s määratud põhimõtetele. Isegi kui seda jaatada, siis toob vastustaja põhjendatult välja, et MP-s nimetatud põhjendustega vastuolu puudub. PT eesmärgiks on kaasajastada olemasolevad ristmikud ja rajada nende asemele ohutumad eritasandilised ristmikud (liiklussõlmed). PT-ga jagatakse ruum maanteeks ja tänavaks, millest Jõhvi-TartuValga tee täidab maantee funktsiooni ja tiheasutuste alale rajatakse tänavad. Riigitee kujundamisel on lähtutud sellest, et erinevaid asulaid oleks võimalik läbida võimalikult kiiresti ja ohutult. Mida rohkem on riigimaanteega ristuvaid ühetasandilisi teid, seda ohtlikumaks liiklemine muutub.
24.Võimalik pole järeldada, et ÜP kaitseks kaebaja huvi Räni ristmiku säilimise vastu. ÜP-s on määratud kavandatava liiklussõlme ligikaudne asukoht ja see asub kaebajale kuuluvate 9(10)
3-23-2265 kinnistute lähedal. Vastustaja toob põhjendatult esile, et sellises olukorras liiklussõlme lähedale pole võimalik ohutuse kaalutlusest tulenevalt lubada ka ühetasandilist ristmikku. Lisaks ei näe ÜP ette kohalikku teed nr 9490148 ja Räni ristmikku.
25.Kaebaja väited selle kohta, et vastustaja pidi lähtuma „Linnatänavate“ standardist EVS 843:2016 ei ole asjakohased, kuna seda ei kohaldata standardi 1. ptk kohaselt riigiteedele. Viidatud standardist mitte lähtumist on vastustaja põhjendanud vaidlustatud korralduse lisa 2 (vt põhjenduste p 25; dtl 163).
26.Vastustaja toob õigesti esile, et PT-ga määratud projektlahenduse vastamine „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhendile“ on ette nähtud vaidlustatud korralduse lisa 1 p-s 5.2.1.1 ja lisa 2 päises. Vastustaja on põhjendatult esile toonud, et vahekauguse nõudest kõrvalekaldumine pole ei alternatiivse ohutuma lahenduse, mõne ülekaaluka erahuvi ega ÜP ja MP tõttu põhjendatud. Lemmatsi liiklussõlm ja kogujatee on paika pandud ÜP-s ning kogujatee tagab Kõrtsi DP alale juurdepääsu.
27.Kaebaja õigused ei laiene selleni, et ta saaks nõuda, et PT vastaks liikuvuse arengukavale (nt jalakäijate, jalgratturite ja ühistranspordi kasutamise võimaluste parendamine).
28.Kaebaja õigusi ei riku ka see, kui PT-s võivad mõned eksitavad asukohaandmed perspektiivsete teede kohta esineda. Lisaks ei ulatu kaebaja õigused selleni, et ta saaks PT vaidlustamise raames nõudea, et piirkonnas ei tekiks ummikuid.
29.Asjaolu, et kaebaja on ostnud vaidlusaluse kinnistu riigitee äärde ja kandnud kulu seoses tee ehitamisega, ei ole selline, mis peaks üle kaaluma vastustaja PT-ga valitud liikluslahenduse.
30.Eeltoodust tulenevalt pole võimalik jaatada PT-ga kaebaja õiguste rikkumist. Seetõttu jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.
31.Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 6).
(allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.