lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-291/11

Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 14.04.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-291/11
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Planeerimine ja ehitus › Muu planeerimine ja ehitus
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
14.04.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
922
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-291/2Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja04.02.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene 14. aprill 2026, Tartu 3-26-291 X.X.-i kaebus avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2026. a määrus X.X.-i määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja / kaebaja – X.X.

RESOLUTSIOON

Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2026. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X.X. esitas 2. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus teha kindlaks avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omav asjaolu. Kaebaja palus tuvastada, et 28. septembril 1979. aastal võeti Põlva Rajooni TSN Täitevkomitee korraldusega kinnitatud riikliku vastuvõtukomisjoni poolt ekspluatatsiooni Põlva XXX 30-korteriga elamu nr 4 koos välisvõrkudega, ning see oli ehitatud vastavalt projekteerimisasutuse Kommunaalprojekti poolt koostatud ja Põlva Rajooni RSN TK esimehe poolt kinnitatud tüüpprojektile C-II-1-4. Kaebaja selgitas, et faktilise asjaolu kindlakstegemine on kaebaja õiguste kaitseks vajalik, sest alates 2005. aasta juulikuust kuni tänase päevani on riigiametnikud väitnud, et Xxx korterelamu ehitamisel on jäetud üks juurdepääs (maja põhjapoolsest otsast) majale tegemata. See seisukoht ei ole tänase päevani muutunud ja sellise olukorra tekitamises süüdistatakse ehitajaid ning konkreetselt Põlva Mehhaniseeritud Ehituskolonni. Seega süüdistatakse ka kaebajat, sest ta oli aastaid Põlva Mehhaniseeritud Ehituskolonni tootmisosakonna juhataja.
2.Tartu Haldususkohus tagastas 4. veebruari 2026. a määrusega kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 121 lg 2 p 1) ja jättis menetluskulud (20 eurot) kaebaja enda kanda. Halduskohtu põhjendused olid järgmised.

Sarnased lahendid

Planeerimine ja ehitus
  • 24.07.20263-25-1619/75Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-26-1845/24Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 23.07.20263-24-3365/33Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 21.07.20263-26-1911/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.07.20263-26-1780/24Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-25-4092/20
2.1.Kaebaja esitas halduskohtule tuvastamiskaebuse avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks (HKMS § 37 lg 2 p 6). Kaebusest nähtuvalt on see kaebajale vajalik rehabiliteerival eesmärgil, et tema au ja väärikus saaks taastatud. Halduskohus mõistis, et kaebaja soovib kummutada hilisemaid väiteid (vastuses teabenõudele, meedias ilmunud kirjas ning mujal), et üks juurdepääsuteedest jäi XXX 4 korterelamu ehitamisel rajamata. Kaebaja viitab erinevatele meediakajastustele ja korteriühistu koosolekul väljendatud teabele, milles väidetakse, et ehitajad ei ole elamut ehitanud ja ekspluatatsiooni andnud vastavalt kinnitatud projektdokumentatsioonile. Kaebaja tõi välja enda seose kõnealuse ehitisega ja rolli ehitusettevõttes ning leidis, et taoliste väljaütlemistega teda süüdistades on pikka aega ja intensiivselt tema õigusi riivatud.
2.2.Halduskohus selgitas, et tuvastamisnõue rehabiliteerival eesmärgil oleks lubatav, kui sellega soovitakse kaitsta oma õigusi avaliku võimu tegevuse vastu. Halduskohtule ei nähtunud, milline on see avalik-õiguslik suhe, mille jaoks on vaja tuvastada kaebaja viidatud faktilist asjaolu. Halduskohtule esitatud kaebusest ja selle lisadest ei ilmne avaliku võimu tegevusest tingitud pikaajalisi ega intensiivselt riivavaid süüdistusi kaebaja kui ehitaja või ehitusettevõttes juhtivat ametit pidanud isiku suhtes. Kui kaebaja mainet on rikkunud muud isikud (ajakirjandus, korteriühistu liikmed jne), siis on tegemist eraõigusliku suhtega, millest tulenevaid vaidlusi ei ole pädev lahendama halduskohus.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3.X.X. esitas halduskohtu 4. veebruari 2026. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määrus tühistada ja saata kaebus tagasi halduskohtule menetluse võtmise otsustamiseks. Kaebaja leiab, et kohus tõlgendas vääralt kaebaja rehabiliteerivat huvi. Ajalehe Koit väljavõttes esitas süüdistuse Põlva Linnavalitsuse ametnik, et ehitaja jättis omal ajal riigi rahadega väljapääsu ehitamata. Kaebaja oli riigi ehitusorganisatsiooni, Põlva Mehhaniseeritud Ehituskolonni tootmisosakonna juhataja. Kaebaja leiab, et ehitaja süüdistamisega süüdistatakse ka kaebajat. Halduskohtu määrus on põhistamata ja on arusaamatu, millistele allikatele on halduskohus tuginenud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
5.Kaebaja esitas halduskohtule tuvastamiskaebuse avalik-õiguslikus suhtes tähtsust omava faktilise asjaolu kindlakstegemiseks ja kaebuse põhjendustest nähtuvalt oli see kaebajale vajalik rehabiliteerival eesmärgil, et kaebaja au ja väärikus saaks taastatud. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub õigus nõuda rehabiliteerival eesmärgil faktilise asjaolu (korterelamu vastavus projektile) kindlakstegemist. Halduskohus tagastas kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1). Kaebaja ei nõustu kaebuse tagastamisega.
6.Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebuse tagastamisel piisava põhjalikkusega uurinud ja hinnanud kohtuasjas esitatud materjale ja viidanud asjakohastele õigusnormidele ja kohtupraktikale. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul vaid juhul, kui kaebuse esitamine on vajalik tema õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1 ja § 38 lg 4) ning kaebeõigus ei ole muude normidega täiendavalt piiratud. HKMS § 38 lg-st 4 ja § 44 lg-st 1 tulenevalt eeldab tuvastamiskaebuse esitamine põhjendatud huvi, mis Riigikohtu praktika kohaselt võib seisneda ennekõike preventiivses või rehabiliteerivas huvis (RKHKo nr 3-21-1366/45, p 15). Kaebuse põhjendustest nähtuvalt oli tuvastamiskaebuse esitamise aluseks rehabiliteeriv huvi. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et avaliku võimu poolt oleks väidetava juurdepääsu rajamata jätmises süüdistatud konkreetselt

kaebajat. See, et linnavalitsuse poolt kaebajale saadetud kirjas ja hiljem ka ajaleheartiklis on abstraktselt väidetud, et: „omal ajal jäeti projektis ettenähtud juurdepääs riigi rahadega ehitamata“ (dtl 6 ja 7), ei tähenda, et selles on süüdistatud konkreetselt kaebajat. Ei kirjast ega artiklist ei nähtu konkreetselt kaebaja süüdistamist. Kaebaja arutlus, mille järgi selliste seisukohtadega süüdistatakse teda kui Põlva Mehhaniseeritud Ehituskolonni tootmisosakonna juhatajat, on kaebaja enda arusaam. Ringkonnakohus kordab, et kuskilt ei nähtu, et avalikkust oleks kallutatud kaebaja suhtes nii mõtlema. Pole alust ka eeldada, et maja ehitamine Põlva Mehhaniseeritud Ehituskolonni poolt ning kaebaja kunagine staatus selle tootmisosakonna juhatajana on tänapäeval kõigi isikute jaoks niivõrd üldteadaolevad faktid, et juba ainuüksi abstraktne väide, et selle maja ehitamisel on tehtud viga, suunab kõik isikud mõtlema selliselt, et vea tegemises on süüdi kaebaja. Kuna asja materjalidest ei nähtu ei nähtu kaebaja süüdistamist ega häbimärgistamist, siis nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebajal puudub rehabiliteeriv huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohus selgitab ka, et halduskohtumenetlus on kulukas ressurss, mis on vajalik eeskätt isikute õiguste reaalseks kaitsmiseks. Ainuüksi isiku soov kohtu abil oma seisukohta tõestada ei ole kohtumenetluse läbiviimiseks piisav ajend, kui tema õigusi tegelikult rikutud ei ole.

7.Eelnevat arvestades jääb määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 4. veebruari 2026. a määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 10.07.20263-26-1864/9Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 06.07.20263-25-712/19Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja