Pankrotiõigus

Jaotis (%) 2,3622 0,2334 24,7881 49,0595 12,2442 0,0931 11,2194

Nõuete puhul ei ole tegemist solidaarkohustustega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tulenevate nõuetega. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid.

käibemaks), M V`i pankrotivara arvelt. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o OÜ Autente Menetlusteenused, arvelduskonto EE612200221059684023.

töötas võlgnik Xxxx OÜ-s, kuid lahkus sealt seoses tervise halvenemisega. 2023 aasta aprill kuni juuli oli võlgniku põhiliseks sissetulekuks töövõimetushüvitis. 2023 aasta august kuni november sissetulek puudus ning alates 2023 detsembrist kuni 2024 maini oli sissetulekuks Töötukassast saadavad hüvitised. Võlgnik asus uuesti tööle 2024 septembris, töökohaks esialgu xxxx OÜ ja edaspidi kuni tänaseni xxxx AS. Tööleasumisest võlgnik pankrotihaldurit koheselt ei teavitanud ning lasi enda sissetuleku kanda mujale. Kontrolli käigus selgus 2025 aasta kevadel, et võlgnik on tööle asunud ning alates sellest ajast on võlgniku sissetulek jälle laekunud pankrotihalduri kontrolli all olevale kontole. Kuna võlgnikul oli üks ülalpeetav (õppiv laps) ja seega mittearestitav sissetulek ülalpeetavale arvestatava miinimumi võrra kõrgem, siis sel perioodil kui võlgniku tasu laekus mujale, on pankrotivarasse laekumata jäänud summad kokku umbes 250 eurot. Tänaseks on võlgniku sissetulekust pankrotivarasse laekunud 1294,16 eurot. Pankrotivara jääk AS Swedbank arvelduskontol seisuga 09.05.2026 on 765,16 eurot. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad, väljamakseid nende katteks ei ole tehtud. Võlgnikule või tema ülalpeetavatele ei ole pankrotivarast elatist makstud. Usaldusisiku tasu on määratud 1 254 eurot. Sellest on riigi vahenditest välja makstud 725 eurot ja pankrotivarast 529 eurot. Mingeid muid massikohustusi ja menetluskulusid välja ei ole makstud. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Võlausaldajatele väljamakseid ei ole tehtud. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Käesolevas pankrotimenetluses pandiese puudus. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara puudub. Pankrotihaldurile ei ole teada, et võlgnikul oleks teistelt isikutelt saadaolevat vara. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pangakontode valitsemine seisnes kontode käsutusõiguste ümbervormistamises, laekumiste jälgimises ning kontole laekuva võlgniku sissetuleku arvutamises võlgniku käsutusse minevaks varaks ning vastavate korduvate teatiste esitamises võlgnikule ja pangale. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Jrk

Võlausaldaja nimi ja isiku- või registrikood

XxxxOÜ (end. Xxxx OÜ) (RK xxxx) XxxxOÜ (end. Xxxx OÜ) (RK xxxx) Xxxx AS (RK xxxx) Xxxx (RK XXXX) AS Xxxx(RK xxxx) Xxxx (RK xxxx) Xxxx OÜ (RK xxxx)

Tunnustatud ja Rahulda saamata nõue misjärk

(EUR)

507,34 II 50,13 II 5323,79 II 10 536,62 II 2629,72 II 20,00 II 2409,61 II

Jaotis (%) 2,3622 0,2334 24,7881 49,0595 12,2442 0,0931 11,2194

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada: Pankrotimenetluses ei ole hagisid esitatud ning haldur ei kavatse hagisid esitada. Pankrotihaldur ei ole esitanud kuriteo teateid ega plaani neid esitada. Menetluskulud ning halduri tehtud vajalikud kulutused: Kohtukulud puuduvad.

Muud asjaolud: Rahaliste vahendite jääk võlgniku pankrotivara hulgas seisuga 09.05.2026 on 765,16 eurot. Prognoosi kohaselt kulub raha pankrotihalduri tasu tasumiseks. Kohus on pankrotimäärusega algatanud ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Selle nominaalne aeg on 3 aastat ja möödus seega 20.04.2026. Võlgnik on pankrotimenetluse ajal olnud pikalt haige, siis töötu. Pärast seda töötanud, kuid osaliselt suunanud töötasu laekumise mujale. Võlgnik on pankrotimenetluse ajal töötades teeninud sarnast sissetulekut sellega, mis tal oli võlausaldajatelt kohustuste võtmise ajal (võlgniku krediidivõimelisuse hindamise ajal), sellest hoolimata ei ole õnnestunud võlausaldajate ees kohustusi vähendada. Pankrotiperioodil tehti võlgniku suhtes otsus (02.10.2023, KarS § 201 lg 1) kriminaalasjas 1-23-5769, millega võlgnikule mõisteti tingimisi vabadusekaotus 10 kuud. Lisaks mõisteti võlgnikult välja menetluskulud ning rahuldati tsiviilhagi KÜ xxxx kasuks summas 5 980,20 eurot. Tegemist on küll pankrotivõlausaldaja nõudega (kahju tekitatud enne pankroti väljakuulutamist 2021-2022), kuid see kohustus ei ole pankrotimenetluses nõudena esitatud. See sai haldurile teatavaks pärast võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamist. Kuriteoga tekitatud kahjunõudest ei saa kohustustest vabastamise menetluse käigus vabaneda. Maksejõuetuse põhjused: PankrS § 162 lg 3 järgi peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks laenude võtmine, mitte arvestades oma sissetulekut ja tagasimaksmise võimalust. Arvatavasti ka ebapiisav eelarve planeerimise oskus. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuks muutus võlgnik aastatel 2020-2023. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. PankrS § 158 lg 5 järgi kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemise tõttu enne käesoleva seaduse § 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Võlgnik andis vande 10.05.2023. PankrS § 158 lg 6 kohaselt kohus ei lõpeta menetlust, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Käesolevaks hetkeks ei ole võlausaldajad avaldanud kohtule valmisolekut tasuda pankrotimenetluse kulusid. Eeltoodu alusel kuulub pankrotihalduri taotlus rahuldamisele ja pankrotimenetlus lõpetamisele seoses raugemisega. PankrS § 168 kohaselt, ulatuses milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus võlgniku pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. Halduri tasu PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Haldur taotleb tasu määramist toimingutasuna (PankrS § 65 lg 11(3)) seaduses viidatud vähendatud ulatuses, summas 1 650,00 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata see väljamaksmisele osaliselt pankrotivara arvelt, osaliselt menetlusabi arvelt ja osaliselt välja mõista võlgnikult. Võlgnik ja võlausaldajad halduri tasule vastuväiteid ei esitanud. Kuigi haldur ei ole seaduses sätestatud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kohtule esitanud (haldur esitas vaid võlausaldajate esimesel üldkoosolekul taotluse, milles taotles tasu määramist toimingutasuna) ning pankrotivarasse on laekunud raha vaid võlgniku sissetulekust (mistõttu oleks põhjendatud halduri tasu määramisel lähtuda PankrS § 65 lg 12), leiab kohus, et antud juhul halduri

tasu taotletud summas kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, see on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahu ja halduri kutseoskustega ning vastab sisuliselt 15 tunnile tööd (arvestusega usaldusisiku aruandes märgitud tunnihinnast 110.00 eurot). Kohus kinnitab seega halduri tasu summas 1 650,00 eurot, millele lisandub käibemaks 396.00 eurot, s.o kokku 2 046.00 eurot. Kuivõrd haldur on kohtule teatanud, et pankrotivaras on rahalisi vahendeid summas 765,16 eurot, tuleb halduri tasu osaliselt, s.o summas 765,16 eurot (sh käibemaks), mõista välja pankrotivarast, OÜ Autente Menetlusteenused arvelduskontole. Ülejäänud halduri tasu osas palub haldur anda võlgnikule menetlusabi ning osaliselt välja mõista võlgnikult. TsMS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlgnikul puuduvad piisavad vahendid menetluskulude kandmiseks. Kohus avaldas 11.05.2026 üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Seega tuleb võlgnikule anda menetlusabi summas 946,00 eurot, millele lisandub käibemaks 227,04 eurot, kokku 1 173,04 eurot, kohustuseta hüvitada kulud riigituludesse. Nimetatud summa ulatuses tuleb võlgnik vabastada pankrotihalduri tasu ja kulude kandmisest ning hüvitada see haldurile riigi arvelt. Ülejäänud osas halduri tasu, s.o summas 107,80 eurot, tuleb välja mõista võlgnikult. Võlgniku kohustustest vabastamise menetlus FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus algatas 20.04.2023 pankrotimäärusega ühtlasi ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus selgitab, et pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Käesolevaks ajaks on menetluse algatamisest möödunud rohkem kui kolm aastat. Kohus küsis võlausaldajate seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta. Võlausaldajad XxxxOÜ, Xxxx OÜ ja AS Xxxxon kohtule teatanud, et võlgnik ei ole nõuete katteks ühtegi väljamakset teinud, mistõttu tuleb lõpetada kohustustest vabastamise menetlus ja jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata. Võlausaldaja Xxxx teatas, et kuigi võlgnik ei teinud ühtegi

väljamakset, loobub ta nõudest võlgniku vastu ning tal ei ole vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamisele. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma käesoleva seaduse §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FIMS § 47 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohus kontrollib, kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47 kohustusi ning kas ei esine kohustustest vabastamise absoluutseid keeldumise aluseid (FIMS § 49 lg 5). FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdimõistmise pankrotivõi täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnikku ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. Järgmisena kontrollib kohus teist keeldumise alust ehk kas võlgnik on täitnud FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi või neid rikkunud. Viimase puhul tuleb ka tuvastada, kas võlgnik on rikkunud oma kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS § 49 lg 7 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik andis vande all teavet 09.06.2026. FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. FIMS § 47 lg 2 sätestab, et võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. FIMS § 47 lõigetes 3–5 on sätestatud võlausaldajatele raha eraldamise kohustus. Toimiku materjalidest ning 09.06.2026 ärakuulamisel antud võlgniku selgitustest nähtub, et võlgnik on suure osa menetlusajast olnud kas haige või töötu (aruande kohaselt on tema sissetulekuks olnud pika aja jooksul töövõimetushüvitis, seejärel töötutoetus, mistõttu ei ole ka võlausaldajatele väljamakseid teinud). Võlgnik on ka tööga hõivatud olnud. Samas on võlgnik töötades, s.o alates septembrist 2024 kuni 2025 kevadeni, varjanud oma sissetulekuid, kandes need mujale ning pankrotivarasse jäi halduri teatel laekumata ca 250 eurot. Võlgnik on kohtule teatanud, et viimased 2 aastat töötab autojuhina, tema töötasu on keskmiselt 800 eurot kuus. Võlgniku sõnul oli see kõige tasuvam töö, mille ta Töötukassa vahendusel leidis. Võlgnik töötab täiskohaga. Kohus tuvastas aga Statistikaameti palgarakenduse (kättesaadav veebilehel https://palgad.stat.ee/) andmete põhjal, et xxxx maakonnas ületab autojuhi ametikoha keskmine töötasu oluliselt võlgniku poolt saadavat palka. Autojuhi keskmine töötasu oli 2024. aastal 1 464.00 eurot, 2025. aastal 1 546.00 eurot ning 2026. aastal 1 638.00 eurot. Arvestades seega Statistikaameti andmeid, mille kohaselt on autojuhtide keskmine töötasu xxxx maakonnas märgatavalt kõrgem kui võlgniku poolt saadud töötasu, leiab kohus, et võlgnik oleks olnud võimeline teenima oluliselt suuremat sissetulekut.

Võlgnik ei ole aga kohtu hinnangul esitanud ühtegi usaldusväärset põhjendust ega tõendit selle kohta, milliseid samme on ta astunud lisatöö või suurema sissetulekuga töökoha leidmiseks. Kohtu hinnangul, arvestades kolme aasta pikkust ajavahemikku ning võlgniku kohustust tasuda võlausaldajate nõudeid ning lisaks tagada enda toimetulek, oleks ta pidanud võtma tarvitusele märksa ulatuslikumaid abinõusid tulutoovama tegevuse leidmiseks. Kohtu hinnangul ei saa pidada mõistlikuks, et võlgnik ei pinguta piisavalt saavutamaks suuremat sissetulekut. Üksnes töökoha olemasolu, sellel makstavat töötasu suurust arvestamata, ei saa käsitleda mõistliku tulutoova tegevusena. PankrS § 173 mõtte kohaselt peab võlgnik ise olema aktiivne ning otsima tööd, mille eest saadav sissetulek võimaldaks lisaks enda igapäevavajaduste katmise tasuda ka võlausaldajate nõudeid. Sellega, et võlgnik ei ole aktiivselt otsinud lisatööd või kõrgema töötasuga tööd, on võlgnik kohtu hinnangul kahjustanud võlausaldaja huve ja takistanud nende nõuete kasvõi mingis ulatuses rahuldamist. Antud juhul asub seega kohus võlgniku esitatu ja kohtu väljaselgitatu põhjal kokkuvõtvalt seisukohale, et võlgnik ei ole kohustustest vabastamise menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või sellist tegevust aktiivselt otsida. Esitatud asjaolud ei näita, et võlgnik oleks võtnud tarvitusele kõik mõistlikud abinõud sissetuleku suurendamiseks, sealhulgas oma kvalifikatsiooni täiendamiseks või tööalaste võimaluste laiendamiseks. Võlgnik on ka oma sissetulekuid varjanud. Haldur teatas, et tööleasumisest võlgnik teda koheselt ei teavitanud ning lasi enda sissetuleku kanda mujale. Kuna võlgnikul oli üks ülalpeetav (õppiv laps) ja seega mittearestitav sissetulek ülalpeetavale arvestatava miinimumi võrra kõrgem, siis sel perioodil kui võlgniku tasu laekus mujale, on pankrotivarasse laekumata jäänud ca 250.00 eurot. Toimiku materjalidest ja Kohtute Infosüsteemist nähtub ka, et võlgniku suhtes on käesoleva menetluse ajal tehtud kaks kriminaalmenetluse otsust, millega on temalt mh välja mõistetud suurtes summades rahalised karistused, kahjuhüvitis ja menetluskulud (kokku 9 394.40 eurot). Võlgnik teatas 09.06.2026 ärakuulamisel, et nimetatud summad on tal peaaegu kõik tasutud. Käesolevas menetluses pankrotimenetluses tunnustatud nõuete katteks ei ole aga võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset tehtud. Sellega, et võlgnik ei ole oma kohustusi käesolevas menetluses vähendanud, vaid oma kohustusi hoopis suurendanud iseenda õigusrikkumiste tagajärjel, on ta kohtu hinnangul kahjustanud käesoleva menetluse võlausaldajate huve ning takistanud nende nõuete rahuldamist. Kohtu hinnangul on võlgnik seega oma FIMS § 47 sätestatud kohustusi rikkunud. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohtu hinnangul on võlgnik oma eelpool viidatud kohustuste rikkumisel käitunud süüliselt. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt. Asjaoludest nähtuvalt on aga võlgnik oma füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest tulenevate kohustuste täitmisel tegutsenud vähemalt raske hooletusega ja kahjustanud sellega käesoleva menetluse võlausaldajate huve. FIMS § 49 lg 9 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud kohustuste täitmisel ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest. Arvestades võlgniku käitumist käesolevas menetluses ning võlgniku enda 09.06.2026 ärakuulamisel avaldatut, s.o et tal ei ole võimalik tulutoovamat tööd leida, ei pea kohus menetluse pikendamist põhjendatuks.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud FIMS § 49 lg 5 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, võlgnik on rikkunud tahtlikult oma FIMS § 47 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus on otsustanud keelduda võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. FIMS § 55 lg 1 p 2 kohaselt vabastab kohus kohustustest vabastamise menetluse lõppemisel usaldusisiku. Tulenevalt FIMS § 49 lg 14 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise või kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.