6.Määrata usaldusisik F.X-i tasu suuruseks J.L kohustustest vabastamise menetluses 177,20 eurot, millele lisandub käibemaks 24%, so 42,53 eurot, kokku 219,73 eurot.
7.Usaldusisik F.X-i tasu 27 eurot, sh käibemaks 5,23 eurot, hüvitada võlgniku J.L
poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel ning maksta välja Regnum Consult OÜ (registrikood 12190052) arvelduskontole nr EE491010220201058223.
8.Anda J.L-ile hüvitamiskohustuseta menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest 192,73 eurot, sh käibemaks 37,30 eurot.
9.Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta usaldusisik F.X-i usaldusisiku tasu katteks riigi vahenditest 192,73 eurot, sh käibemaks 37,30 eurot, Regnum Consult OÜ (registrikood 12190052) arvelduskontole nr EE491010220201058223 (AS SEB Pank).
10.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata resolutsiooni punkt 9 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Avaldada teade füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 49 lg 14 alusel J.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldaja, võlgnik ja usaldusisik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus kuulutas 20.10.2022 määrusega välja J.L pankroti, algatas võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Tiia Kalause. Kohus lõpetas 26.04.2023 määrusega J.L pankrotimenetluse raugemise tõttu ning jätkas võlgniku suhtes 20.10.2022 määrusega algatatud kohustustest vabastamise menetlust. Uueks usaldusisikuks J.L kohustustest vabastamise menetluses määrati F.X. Kohus kohustas usaldusisikut esitama kohtule aruande igal aastal hiljemalt 20. oktoobril ning tegema väljamakseid võlausaldajatele iga aasta 15. oktoobril. Määruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused kokku 26 222,45 eurot (II järgu nõuded).
2.Usaldusisik esitas kohtule aruanded 16.10.2023, 28.10.2024 ja lõpparuande 24.10.2025. Esitatud aruannete kohaselt õppis võlgnik pankrotimenetluse lõpetamise ajal ja pärast seda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxž sisetööde elektrikuks ning ei töötanud. Alates 2024 sügisest töötab võlgnik xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx. Võlgnik on eraldanud võlausaldajate väljamakseteks menetluse jooksul kokku 330,17 eurot, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid 303,17 eurot, 27 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud puudega poja pension, sotsiaaltoetus, peretoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tulumaksutagastus. Võlgnikul on üks ülalpeetav, kes sai 2025 sügisel täisealiseks, kuid õpib.
3.Usaldusisik esitas 29.10.2025 tasu taotluse, mille kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 2 tundi järgnevalt: pangakonto kontroll jaan–okt 2025, ülekannete tegemine – 40 minutit; võlgnik edastab pangakontode väljavõtted, mida ei kasuta – 5 minutit; telefonikõne võlgnikuga andmete kontrolliks – 15 minutit; kohtule aruande koostamine ja esitamine – 40 minutit; tasu taotluse koostamine – 20 minutit. Usaldusisik palub FIMS § 54 lg 5 alusel usaldusisiku ülesannete täitmise eest 2 tunni ulatuses määrata tasuks 177,20 eurot (2 tundi × 88,60 eurot), millele lisandub käibemaks 24%, s.o 42,53 eurot, kokku 219,73 eurot. Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu võlgniku loovutuse arvel ja puudujäävas osas menetlusabi korras.
4.Kohus küsis 12.01.2026 kirjaga võlausaldajate seisukohti võlgniku kohustustest vabastamise osas.
4.1.B2 Impact OÜ esitas kohtule oma seisukoha 13.01.2026. Võlausaldaja rahuldamata jäänud nõue oli 2528,79 eurot, millest on tasutud 29,22 eurot. Nõude jääk on 2499,57 eurot. Võlausaldaja palub jätta võlgniku kohustustest vabastamata.
4.2.Kohtutäitur V.E teatas 14.01.2026 kohtule, et võlgnik on tasunud võlgnevuse katteks 0,20 eurot. Kohtutäitur palub kohtul otsustada võlgniku kohustustest vabastamine tuginedes olemasolevatele asjaoludele.
4.3.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas oma seisukoha 16.01.2026. Võlausaldaja tunnustatud nõude suurus oli 5096,47 eurot, millest on tasutud 58,94 eurot. Võlausaldaja leiab, et sellist väljamakse suurust ei saa lugeda arvestavaks ulatuseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik ei ole täitnud kohustust tulutoovama töö otsimiseks. Aruande kohaselt asus võlgnik tööle alles hiljaaegu ja eelnevad perioodid on õppinud koolis. Võlausaldaja leiab, et menetluse üks põhikohustustest on töötamine ja/või tulutoovama töö otsimine, mida võlgnik ei ole täitnud. Võlausaldaja leiab, et võlgniku õpingud ei saa ega ole alus, mis vabastaks võlgniku töötamise ja väljamaksete tegemise kohustustest. Võlausaldaja leiab, et õpingutele asumisega menetluse perioodil ja seeläbi oma aja kulutamine muule kui töötamisele on võlgnik kahjustanud teadlikult ja raske hooletuse läbi võlausaldajate huve. Võlgniku valimine töötamise asemele õpingutel osalemise on käsitletav tahtliku hooletuse tõttu võlausaldajate põhiõiguste rikkumisena, mis on takistanud võlgnikul tulu teenimast ja sellest väljamakseid tegemast. Kohus ei saa aktsepteerida olukorda, kus võlgnik, kes on rikkunud võlausaldajate põhiõigusi omandile (rahale), eirab kohustust tulu teenimiseks ja valib enda valikul lihtsalt endale vajaliku tegevuse õpingute näol. Pankroti ja selle jätkumenetluse eesmärk ei ole isiku areng, vaid isiku majandusliku seisukorra hindamine, stabiliseerimine ja töö otsingute näol makseraskuste ületamine ja võlanõuete maksimaalses ulatuses tasumine, mitte eneseareng või mõni muu isikust tulenev muu eesmärk. Võlausaldaja leiab, et kohtul on alus menetluse lõpetamiseks ja on täidetud keeldumise alus, milleks on võlgniku poolt teadlikult tulutoova tööga mittetegelemine. Võlausaldaja palub võlgniku kohustustest vabastamata jätta.
4.4.Aktiva Finance Group OÜ esitas 20.01.2026 seisukoha, milles leiab, et võlgnik on rikkunud oma pankrotiseaduse (PankrS) §-st 173 tulenevaid kohustusi, mistõttu tuleb võlgnik jätta kohustustest vabastamata. Võlausaldaja märgib, et võlgniku kohustuseks kohustustest vabastamise menetluse kestel, on tulutoova töökoha leidmine, mis tähendab, et võlgnik peaks kandideerima võimalikult paljudele ametikohtadele, et leida mingigi tasuvam töökoht oma majandusliku seisu parandamiseks. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku käitumine näitab, et tema huvid ei ole olnud seetõttu suunatud tulutoova tegevusega tegelemisele ning võlgnik ei ole teinud pingutusi selle nimel, et menetluse tulemusel saaks võlausaldajate nõudeid tegelikkuses rahuldada. Võlausaldaja nõude katteks on menetluse kestel laekunud 24,97 eurot. Kokkuvõttes on võlausaldaja hinnangul võlgnik süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus. Võlausaldaja taotleb menetluse lõpetamist, jättes võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
4.5.AS SEB Pank esitas oma seisukoha 22.01.2026. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgniku täitmata jäänud kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlausaldajal jäi pankrotimenetluses nõude eest saamata 7700 eurot. Menetluse ajal on võlgnik teinud väljamakseid summas 89 eurot. Esitatud aruannetest nähtuvalt on võlgnik töötanud menetluse ajal vaid viimasel aastal, s.o alates 2024 oktoobrist-novembrist. Eelnevate menetlusaastate jooksul ei ole võlgnik tööga hõivatud olnud ja sissetulekuks on olnud
erinevad toetused. Võlgnik on avaldanud, et menetluse esimesel kahel aastal õppis ta xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxž sisetööde elektriku erialal, mistõttu ta tööl ei käinud. Võlgnik on teadlikult valinud lühikese kohustustest vabastamise menetluse ajal töötamise asemel õpingud, mis ei ole võimaldanud tal sissetulekut saada, seega ka võlausaldajate nõudeid rahuldada. On mõistetav, et kvalifikatsiooni tõstmine annab võimaluse tulevikus paremate töötingimuste leidmiseks, kuid menetluse viimasel aastal on võlgnik asunud tööle hoopis plaatijana, mis ei vasta menetluse ajal, s.o võlausaldajate nõuete rahuldamise arvelt omandatud võlgniku kvalifikatsioonile. Võlausaldaja leiab, et võlgniku kohustuste täitmiseks ei piisa üksnes töötasu saamisest või töökoha pidamisest, vaid võlgnik peab tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega või tegema vähemalt kõik endast mõistlikult võimaliku, et leida mõistlikult tulutoov tegevus. Tõendamata on võlgniku igasugune tööotsing, et töö- ja palgatingimusi paremaks muuta. Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega või seda otsida. Võlgniku poolt menetluse ajal teenitud tulu peaks tagama, et võlausaldajate nõuded saavad menetluse jooksul mingis arvestatavas ulatuses rahuldatud. Võlgnik on rahuldanud võlausaldaja nõuet vaid 1% ulatuses, mida ei saa pidada piisavaks. Võlausaldaja leiab, et ei ole eluliselt usutav, et võlgnik elas koos alaealise lapsega menetluse esimestel aastatel vaid aruannetes märgitud suurusjärkudes saadavatest toetustest. Võlausaldaja leiab, et võlgnik on rikkunud ka FIMS § 47 lõigetest 2 ja 3 tulenevaid kohustusi ning võlgniku käitumine on olnud nii väikeses ulatuses võlausaldajate nõuete rahuldamisel ja tasuvama töö mitteotsimisel tahtlik ja raskelt hooletu. Võlausaldaja nõude rahuldamata jätmine on võlausaldaja huvide kahjustamine, mistõttu on täidetud eeldused võlgniku kohustustest vabastamata jätmiseks.
5.Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 13.04.2026. Kohus selgitas, et võlausaldajad on esitanud vastuväited võlgniku kohustustest vabastamisele ja palus võlgnikul endal hinnata oma kohustuste täitmist. Võlgnik selgitas, et pole saanud piisavalt panustada, kuna ei ole selliseid vahendeid olnud. Võlgnik lõpetas töösuhte, kuna tööandja ei täitnud enda poolseid kohustusi. Praegu on vaid juhutööd. Võlgnik selgitas, et tal on plaan alustada ettevõtlusega. Õpingud jäid tervislikel põhjustel pooleli. Kohus andis võlgnikule tähtaja oma seisukoha esitamiseks võlausaldajate vastuväidetele.
6.Võlgnik esitas 03.05.2026 kohtule seisukoha. Võlgnik selgitas, et on andnud endast parima, olnud tööga hõivatud ja püüdnud tasuda võlgnevusi. Võlgnik läks õppima, et ennast täiendada ja omandada eriala, mis tooks suurema sissetuleku, kuid kahjuks jäid õpingud pooleli, sest lapse ülalpidamine ja piisava sissetuleku mitteomamine ei võimaldanud õpinguid jätkata. Võlgnik selgitas, et on viimasel aastal olnud korduvalt haiguslehel ning tal puudus võimekus võlausaldajate nõudeid täita. Võlgnik märgib, et otsib aktiivselt tööd, kuid piirangud seab vanus, elukoht, kehv ühistranspordiühendus ja tervislik seisund. Võlgnik on seisukohal, et on andnud endast parima, et tegeleda võlgnevuste vähendamisega, kuid see ei ole talle jõukohane ning ta leiab, et tema võlgnevustest vabastamine annaks talle tagasi võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks, samuti tervise taastamiseks.
KOHTU SEISUKOHT
7.FIMS § 49 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.
Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest on möödunud kolm aastat, seega saab kohus otsustada võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
8.FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
9.FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.
10.Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud.
11.FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-des 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. J.L ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.
12.FIMS § 47 lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kolm aruannet. Esitatud aruannete kohaselt õppis võlgnik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxž sisetööde elektrikuks ning ei töötanud, kuid jättis õpingud pooleli. Alates 2024 sügisest töötab võlgnik xxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxx. Töösuhe on 2026 jaanuarist lõppenud. Võttes arvesse võlgniku ehitusalast haridust ja Statistikaameti palgaandmed on võlgniku töötasu olnud keskmisest oluliselt väiksem. Võlgniku netotöötasu on olnud 800 eurot, kuid Statistikaameti andmetel oli plaatijate keskmine töötasu 2025. aastal vahemikus 1260–1300 eurot. Võlgnik püüdis õpingutega oma sissetulekuid suurendada, kuid jättis õpingud pooleli. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik andnud endast parimat, et kohustustest vabastamise menetluses mõistlikult tulutoova tegevusega tegeleda, kuna asus tööle alles 2024 sügisel. Võlgniku väitel ei ole ta terviseprobleemide tõttu saanud rohkem tulu teenida ning on viibinud eelneval aastal korduvalt haiguslehel. Võlgnik on esitanud kohtule andmed üksnes ühe perearsti vastuvõtu kohta. Nendest tõenditest ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks järeldada, et võlgniku tervislik seisund takistab tal tegelikult tulu teenimisele suunatud tegevust. Samuti ei ole tuvastatud võlgnikul puuduvat ega osalist töövõimet, mis piiraks tema võimalusi töötada. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lõikes 1 sätestatud kohustust.
13.FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
Usaldusisik on esitanud kohtule kõik aruanded. Võlgnik on olnud usaldusisikule ja kohtule kättesaadav. Kohus leiab, et võlgnik on andnud oma majandusliku olukorra ja tegevuse kohta üksnes osalisi selgitusi. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et võlgniku igakuised kulutused olid 2024. aasta aruande kohaselt ligikaudu 400 eurot, kuid aasta hiljem juba 1230 eurot ehk enam kui kolm korda suuremad. Võlgnik ei ole selgitanud kulutuste sedavõrd märkimisväärse suurenemise põhjuseid ega seda, milliste vahendite arvel neid kulutusi kaetakse. Samuti ei ole võlgnik esitanud andmeid selle kohta, kas ta on kulude suurenemisega seoses otsinud suurema sissetulekuga töökohta või täiendavaid teenimisvõimalusi oma sissetulekute suurendamiseks. Samas on võlgnik 13.04.2026 ärakuulamisel märkinud, et lõpetas 2026. aasta jaanuaris töösuhte ning tegeleb praegu üksnes juhutöödega. Neil asjaoludel jääb kohtule arusaamatuks, milliste vahendite arvel katab võlgnik oma igakuiseid püsikulusid.
14.FIMS § 47 lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse. Võlgniku sissetulekuks menetluse kestel on olnud puudega poja pension, sotsiaaltoetus, peretoetus, töötasu, ajutise töövõimetuse hüvitis ja tulumaksutagastus. Võlgnikul on üks ülalpeetav. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel saanud valdavalt sissetulekut ulatuses, millele ei ole täitemenetluse seadustiku järgi saanud pöörata sissenõuet ega pankrotiseaduse järgi üle anda usaldusisikule väljamaksete tegemiseks võlausaldajatele. Võlgnik on eraldanud võlausaldajate väljamakseteks menetluse jooksul kokku 330,17 eurot, millest usaldusisik on teinud võlausaldajatele väljamakseid 303,17 eurot, 27 eurot on jäetud usaldusisiku tasu katteks. Kohus leiab, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõigetes 3–5 toodud loovutuskohustust.
15.Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohus on 17.04.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 p-s 11 selgitanud, et kohustustest vabastamise võimalus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, sealhulgas tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (FIMS § 47 lg 1). Seega on kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine kooskõlas füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise regulatsiooni eesmärgiga põhjendatud üksnes juhul, kui võlgnikul on reaalne võimalus menetluses osaleda ja teha kõik endast sõltuv võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus leiab, et võlgnik on olnud teadlik kohustustest, mis talle kohustustest vabastamise menetluses lasuvad, kuid ei ole neid nõuetekohaselt täitnud. Oma tegevusetusega on võlgnik kahjustanud võlausaldajate õigustatud huve, olles raskelt hooletu. Kuigi võlgnik on viidanud õpingutele, ei nähtu, et õpingud oleksid aidanud kaasa võlausaldajate nõuete paremale rahuldamisele või suurendanud võlgniku võimet täita oma kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Aruannetest nähtub, et võlgnik on elatunud peamiselt riiklikest toetustest ega ole usutavalt tõendanud, et oleks järjepidevalt ja sihipäraselt püüdnud suurendada oma sissetulekuid või rakendada oma töövõimet võlausaldajate huvides. Arvestades võlgniku senist käitumist puudub perspektiiv, et ta ka FIMS § 49 lg 9 alusel kohustustest vabastamise menetluse pikendamisel asuks oma kohustusi täitma.
16.FIMS § 49 lg 9 sätestab, et kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi.
Kohus ei pea põhjendatuks menetluse pikendamist. Menetluse pikendamine on põhjendatud sellisel juhul, kui eesseisva aasta jooksul on ette näha kohustuste täitmist arvestatavas ulatuses või vähemalt märgatavat muutust võrreldes senise olukorraga. Võlgnik on kohtule avaldanud, et tal puudub töökoht ning tal ei ole võimalik täita rahuldamata jäänud nõudeid. Arvestades võlgniku senist käitumist kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel, puudub kohtul alus eeldada, et võlgnik asuks talle pandud kohustusi täitma ka juhul, kui kohustustest vabastamise menetlust FIMS § 49 lg 9 alusel pikendada. Seetõttu ei näe kohus menetluse pikendamises perspektiivi ega pea seda menetluse eesmärki silmas pidades põhjendatuks.
17.Eelnevalt välja toodud rikkumistele tuginedes leiab kohus, et vastavalt FIMS § 49 lõikele 5 tuleb keelduda võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine
18.FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub J.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka J.L pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse.
19.Kuna kohus lõpetab J.L kohustustest vabastamise menetluse, tuleb F.X FIMS § 55 lg 1 p 1 alusel vabastada usaldusisiku kohustustest J.L kohustustest vabastamise menetluses. Usaldusisiku tasu määramine
20.FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (2025. aastal 88,60 eurot).
21.Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele kaks tundi tunnitasuga 88,60 eurot, kokku 177,20 eurot.
22.FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Seega lisandub usaldusisiku tasule 177,20 eurot käibemaks 24%, so 42,53 eurot, kokku 219,73 eurot.
23.Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku F.X-i tasuks viimasel aruandeperioodil määrata 177,20 eurot, millele lisandub käibemaks 42,53 eurot, kokku 219,73 eurot.
24.Usaldusisiku tasu 27 eurot, sh käibemaks 5,23 eurot, tuleb hüvitada võlgniku J.L poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel.
25.FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Kohus leiab, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks 192,73 eurot, tuleb J.L-ile anda hüvitamiskohustuseta riigi menetlusabi. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.