Pärimisõigus › Testamendijärgne pärimine

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

MAAKOHTU LAHEND

Sundosa saamise otsustamisel tuleb hageja abivajadust hinnata eelkõige 2022. a-l, mil pärandaja suri. Sel aastal on hageja saanud töövõimetuspensioni 267,35‒288,55 eurot kuus, on olnud laekumisi eraisikutelt, sh luku ja uksepolsterdamise eest (01.02.2022, 09.07.2022), on tehtud mõned sularaha sissemaksed. Hageja teisel kontol on ainult ülekanded hageja enda kontode vahel. Küll aga viitab esimene kontoväljavõte sellele, et pension ei olnud hageja ainus sissetulek. Ka Maksu- ja Tolliameti vastus menetlusabi andmise otsustamiseks tehtud päringule viitab, et hageja aeg-ajalt töötab, 2023. a-l on tema eest tööjõumakse tasunud XXXXX OÜ. Hageja ei ole oma tegeliku sissetuleku kohta pärandi avanemise ajal kohtule andmeid esitanud. Vajalikud kulutused on hageja esitanud paljasõnaliselt. Toidukuluks on märgitud üle kahe korra suurem summa kui minimaalne toidukorv 2022. a-l, Statistikaameti andmetel (127,99 eurot). Arusaamatu kululiik on taskuraha. Statistikaameti andmetel oli 2022. a-l elatusmiinimum 303,38 eurot. Hageja pension jäi sellele küll mõnevõrra alla, kuid ta oli töövõimetu vaid osaliselt. Pension ei olnudki mõeldud katma kõiki kulutusi. Hageja oli eelduslikult võimeline teenima täiendavat sissetulekut ja võimalik, et ta seda ka tegi. Eelduslikult ei olnud hageja abivajav. Isegi kui jaatada hageja abivajadust, tuleb hinnata ka pärandaja võimekust abi anda. Kuna hageja oli täisealine, siis saanuks pärandajal olla ülalpidamiskohustus üksnes ulatuses, milles tema varaline seisund võimaldas hagejat toetada. Pärandaja oli pensioniealine. Hageja ei ole vaielnud vastu kostja väitele, et pärandaja pension oli 538,30 eurot kuus. Ei ole usutav, et pärandaja kulutas 260 eurot ehk peaaegu poole sellest hagejale. Ülalpidamiskohustust ei tekita see, kui ema toetas poega vastavalt võimalustele aeg-ajalt vabatahtlikult. Hagejat abistasid rahaliselt tuttavad, mis võis muu hulgas olla tingitud pärandaja suutmatusest hagejale abi anda. Täisealise lapse ülalpidamise kohustusest võib vanem vabaneda nii osaliselt kui ka täielikult. Arvestades, et hageja ei olnud täielikult töövõimetu, tal oli vähemalt elatusmiinimumile lähedane sissetulek ning pärandaja sissetulek ei olnud suur ja ta vajas haiglaravi, ei ole tõenäoline, et pärandajalt oleks hageja kasuks elatis välja mõistetud, kui hageja oleks sellise hagi esitanud. Sundosa ei ole meede testamendi vaidlustamiseks. Sundosa on testeerimisvabaduse piirang, mida seadusandja on näinud ette piiratud juhtudel. Tartu Ringkonnakohus ei ole pidanud testeerimisvabaduse põhimõttega kooskõlas olevaks käsitlust, mille kohaselt tuleks mõista sundosa hageja kasuks välja vaatamata sellele, et potentsiaalselt ülalpidamist andma kohustatud sugulane ei ole saanud esitada vastuväiteid, mille alusel ta võinuks ülalpidamiskohustusest osaliselt või täielikult vabaneda (otsus tsiviilasjas nr 2-15-15946). Kuna kohus ei pidanud hagejat PärS § 104 lg 1 ja perekonnaseaduse ülalpidamiskohustuse sätete alusel sundosa saama õigustatud isikuks, ei ole vaja analüüsida pärandvara väärtuse kohta esitatud väiteid, kuid kohus nõustus, et müügikuulutus näitab hinnasoovi, mitte tegelikku hinda. Hageja väited ei arvesta ka asjaolu, et korteriomandil oli müümise hetkel hüpoteek.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

igakuiseid vältimatuid kulusid ei ole võimalik katta tema sissetuleku arvelt. Hageja sisstulek oli oluliselt väiksem kui elatusmiinimum. Isegi kui sissetulek olnuks võrdne elatusmiinimumiga, on ebamõistlik, et hageja saanuks 2022. a-l elada 303 euro arvelt (ainuüksi kommunaalkulud moodustasid 1⁄2 elatusmiinimumist). Seega on hageja PKS § 97 mõttes ülalpidamist saama õigustatud isik. Vahet ei ole, mis suuruses mõistnuks kohus 2022. a-l pärandajalt hageja kasuks elatise välja. Pärandajal oli seadusest tulenevalt ülalpidamiskohustus oma alaneja abivajava sugulase ees isegi siis, kui ülalpidamiseks oleks välja mõistetud 10 eurot. Pärandaja andis hagejale ülalpidamist vabatahtlikult, toetades teda regulaarselt rahaliselt.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Maakohus on õigesti leidnud, et sundosa saamise õiguse üle otsustamisel tuleb hageja (kes on pärandaja täisealine laps) abivajadust hinnata eelkõige 2022. a seisuga, mil pärandaja suri. Asja materjalidest nähtub, et hagejal on tuvastatud Eesti Töötukassa 28.10.2021 otsusega osaline töövõime ühe aasta vältel, s.o 20.11.2021 kuni 19.11.2022, ja 24.11.2022 otsusega osaline töövõime kahe aasta vältel, s.o 22.11.2022 kuni 19.11.2024. Varasemalt on talle olnud määratud töövõimetuspension, esitatud pensionitunnistuse kohaselt seoses 60% töövõimetusega alates 01.05.2010 kuni 30.04.2015 ja 08.06.2015 kuni 30.06.2020. Hageja väitel oli tema sissetulek 2022. a-l kokku umbes 600 eurot kuus, sh pension 241,47-288,55 eurot, ema (pärandaja) materiaalne abi 80 eurot sularahas ja toitlustamine umbes 180 euro ulatuses, materiaalne abi tuttavatelt, s.o B.B. 50 eurot sularahas ja C.C., kes kandis hageja kontole igakuiselt väikeseid summasid. Sama suured olid hageja väitel ka tema väljaminekud, kuigi tegelikud vajadused olid hageja arvates suuremad, moodustades 629 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et eelduslikult oli hageja võimeline teenima lisaks töövõimetoetusele täiendavat sissetulekut ja ilmselt ta seda vähemalt mingil määral ka tegi ning hageja ei ole oma sissetulekute kohta pärandi avanemise ajal esitanud kohtule täielikult tõeseid andmeid. Hageja ei ole kunagi olnud täielikult töövõimetu, vaid ainult osaliselt. Osalise töövõime puhul on isiku töötamine tema terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud (töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 3 p 2). Hinnates hageja pangakontole toimunud laekumisi on maakohus põhjendatult järeldanud, et eraisikute tehtud ülekanded viitavad sissetuleku saamisele teenuste osutamisest (laekumised selgitustega „lukk ja uksepolsterdamine“ 01.02.2022, „polsterdus“ 09.07.2022, samuti 2021. a laekumised selgitustega „uks rakveres, osaline“, „uks rakveres, lõplik“, lisasissetulekutele viitavad ka hageja kontole tehtud sularaha sissemaksed). Pärandaja surmale vahetult järgnenud aastal on hageja töötanud, kuna 2023. a märtsis, juunis, juulis ja augustis on XXXXX OÜ tasunud tema eest tööjõumakse. Hageja töötab ka 2024. a-l, XXXXX OÜ-s, konto väljavõttelt nähtuvalt netotöötasuga 395 eurot kuus. Eeltoodu kinnitab samuti, et vaatamata osalisele töövõimele hageja on ja ilmselt oli ka 2022. a-l võimeline tööd tegema ja sissetulekut teenima ulatuses, mis koos töövõimetoetusega katab tema põhivajadused. Eeltoodu põhjal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et vaatamata osalisele töövõimele ei olnud hageja ema surma ajal PKS § 97 p 3 tähenduses abivajav täisealine laps, kes ei olnud võimeline ennast ise ülal pidama.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et esitatud asjaolusid arvestades ei ole alust eeldada, et pärandajal oleks võinud tekkida hageja suhtes ülalpidamiskohustus. Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd sundosa näol on tegemist testeerimisvabaduse piiranguga, mis on ette nähtud piiratud juhtudel, saab ülalpidamiskohustuse tagantjärele kindlakstegemine olukorras, kus pärandaja eluajal ülalpidamiskohustuse kohta dokumentaalne alus (nt kohtulahend) puudus, kõne alla tulla pigem erandlikel asjaoludel ning igal juhul tuleb arvesse võtta väidetavalt kohustatud isiku tegelikku varalist seisundit ja tema võimalikke vastuväiteid ülalpidamisnõudele. Hageja teistsugune seisukoht, st et hageja on PKS § 97 mõttes ülalpidamist saama õigustatud isik ja vahet pole, mis suuruses oleks kohus mõistnud 2022. a-l pärandajalt hageja kasuks elatise välja, ei vasta seadusele. Kõike eeltoodut arvestades on maakohtu järeldus, et hagi rahuldamiseks puudub alus, seaduslik ja põhjendatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.