X. Xi kaebus Eesti Töötukassa 01.10.2025 otsuse nr TVH/25/032989, 02.10.2025 otsuse nr TVT/25/046003 ja 13.11.2025 vaideotsuse nr VO/25/2569 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja – X. X Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Kaire Liiv
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Tagastada X. Xi 10.06.2026 esitatud täiendavad tõendid (11.03.2026, 02.12.2025 ja 20.04.2026 epikriisid, dtl 710–742).
Jätta X. Xi kaebus rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Kohtuotsus avaldatakse jõustumisel tervikuna. Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 21.08.2026 (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, sh riigi õigusabi, tuleb tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.X. X (kaebaja) esitas 10.09.2025 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise ja puude raskusastme tuvastamise ning toetuste taotluse (dtl 77–90).
2.Vastustaja leidis 01.10.2025 otsuses nr TVH/25/032989 (dtl 481–482), et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud kõrvahaigusest, alumiste hingamisteede kroonilisest haigusest ning dorsopaatiast. Kaebajal esineb kerge tegutsemispiirang teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mis on põhjustatud kõrvahaigusest. Kaebajal esinevad kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades ja mõõdukas tegutsemispiirang muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mis on põhjustatud psüühika- ja käitumishäirest. Kaebaja kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole tervise infosüsteemi (TIS) andmetel töövõimet mõjutavad. Kaebaja kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muid piiranguid on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebaja kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete ja muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal on koormusel esineva hingeldamise ja õhupuuduse, pikema vahemaa läbimisel esineva alaselja väsimuse ja valulikkuse, väsimuse, kummardumisel esineva pearingluse ja selja lihaspingete, kuulmislanguse ning valude ja tasakaaluhäirete tõttu raskendatud pikkade vahemaade läbimine, ohutu ringiliikumine, treppidest üles ja alla liikumine ning kummardumine. Kuulmislanguse tõttu on raskendatud ka vestlemine ning sidevahendite ja -tehnikate kasutamine. Emotsionaalse labiilsuse, meeleolulanguse, unehäirete, peavalude, ärevuse, väsitatavuse, tähelepanu- ja keskendumisraskuste ning tahteaktiivsuse alanemise tõttu on raskendatud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine, stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek ning võõrastega kontakteerumine. Kuigi kaebajal esinevad piirangud eelnimetatud valdkondades ja tegevustes, ei mõjuta need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.
3.Vastustaja jättis 02.10.2025 otsusega nr TVT/25/046003 (dtl 483) kaebajale töövõimetoetuse määramata, sest kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
4.Kaebaja esitas 01.10.2025 ja 02.10.2025 otsuste peale 06.10.2025 vaide (dtl 484–487). Töövõime hindamisel ei ole arvestatud kõiki diagnoose ja haigusseisundeid ning nende koosmõju kaebaja tervisele. Ekspertarst hindas kaebaja terviseseisundist tulenevad vaevused oluliselt kergemaks, kui need tegelikult on. Kaebajal on diagnoositud krooniline depressioon, raske uneapnoe, bronhiaalastma ja KOK, arteriaalne hüpertensioon, tinnitus ja kuulmislangus, Gilberti sündroom, dorsalgia ja radikulopaatia. Liikumise valdkonnas ei ole arvestatud või on hinnatud oluliselt kergemaks kaebaja võimekus liikuda (dorsalgia) hingelduse, õhupuuduse (bronhiaalastma) ning pideva väsimuse (Gilberti sündroom) ja peavaludest tulenevate tasakaaluhäirete (hüpertooniatõbi) tõttu. Kaebaja liikumisvõime on olulisel määral vähenenud. Ta ei suuda kõndida üle 50 m ilma valu või õhupuuduseta. Treppidest liikumine on peaaegu võimatu (jõuetus, valu, õhupuudus). Ohutut ringiliikumist takistab valu, õhupuudus, väsimus, paanika ja tasakaaluhäired ning kuulmislangus. Käelise tegevuse valdkonnas ei ole arvestatud või on hinnatud oluliselt kergemaks kaebaja füüsiline võimekus käsi liigutada ja esemeid tõsta hingelduse, õhupuuduse, pideva väsimuse ja peavaludest tulenevate tasakaaluhäirete tõttu. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on kaebaja kuulmislangusest tulenevad tegutsemispiirangud hinnatud kergemaks kui need tegelikult on. Ei ole arvesse võetud depressioonist tulenevat tahtepuudust ja keskendumishäireid, mis takistavad igasugust suhtlemist ja kuulamisele keskendumist. Teadvusel püsimise valdkonnas ei ole arvestatud bronhiaalastmast, hüpertooniatõvest, depressioonist ja Gilberti sündroomist tulenevate tegutsemispiirangutega. 2(32)
3-25-4595
Hingamisraskuste, üldise jõuetuse ja hapnikupuuduse tõttu tekib nõrkusetunne ja teadvusehäire. Võimetus kontrollida astmahoogude või paanikahäirete ajal oma soolte tööd. Samuti ei ole arvestatud kaebaja abivajadusega. Kaebaja ei saa oma füüsiliste tegutsemispiirangute tõttu hakkama koduste igapäevatoimingutega. Samuti vajab ta väljas ringiliikumisel saatjat. Vaimse võimekuse valdkonnas on arvestatud kaebaja vaimsest seisundist tulenevad tegutsemispiirangud oluliselt kergemaks, kui need tegelikult on. Pideva väsimuse, valude ja emotsionaalse labiilsuse, ärevushäirete, meeleolu languse, unehäirete, peavalude, tähelepanuhäirete ja keskendumisraskuste ning tahteaktiivsuse alanemise tõttu on kaebajal raske midagi uut õppida, pikemalt millelegi keskenduda või mingit tegevust planeerida, väljas käia, ohtu tajuda ja muutustega toime tulla, puudub tahe igapäevaelus osaleda ja inimestega suhelda. Kaebaja töövõime on olnud piiratud juba üle 20 aasta. Kaebaja tervislik seisund ei ole regulaarsele ravile ja taastusravile paranenud, pigem on paljud vaevused süvenenud (vaimne tervis, liikumine, bronhiaalastma). Eksperthinnangus ei kajastata kaebaja igapäevase tegevuse reaalseid piiranguid – sagedased hingamisraskused ja õhupuudus siseruumides, vajadus puhata iga 10–15 minuti järel, treppidest liikumine ja väljas käimine on võimalik vaid saatjaga, pidev väsimus ja kognitiivne ülekoormus isegi lühiajalisel töötamisel, unehäired ja krooniline ärevus, mis halvendavad töövõimet igapäevaselt. Kaebaja ei ole võimeline aktiivselt osalema tööjõuturul ja töötama täiskoormusega.
5.Vastustaja jättis 13.11.2025 vaideotsusega nr VO/25/2569 (dtl 43–55) vaide rahuldamata. Põhjendused:
5.1.Vastustaja hindas kaebaja töövõime ulatust, võttes aluseks tema taotluses märgitud hinnanguid oma tervisest tulenevatele tegutsemispiirangutele ning TIS-i kantud terviseandmed. Vaidlustatud töövõime hindamise otsus tugineb eksperdiarvamusele, mille on koostanud tervishoiuteenuse osutaja (TTO) ekspertarst. TTO ekspertarst analüüsis vaidemenetluses kaebaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud asjaolusid ning jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst analüüsis samuti vaidemenetluses kaebaja töövõime hindamise taotlust, terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO ekspertarsti koostatud eksperdiarvamust ning leidis, et eksperdiarvamuse põhjendused ja hinnangud vastavad õigusaktidele, töövõime hindamise metoodikale ja faktilistele asjaoludele, eksperdiarvamus on kaalutlusvigadeta ja õige.
5.2.TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses kaebajal jätkuvalt kerge tegutsemispiirangu liikumise valdkonnas, mis on põhjustatud kõrvahaigusest, alumiste hingamisteede kroonilisest haigusest ning dorsopaatiast. Kaebajal on koormusel esineva hingeldamise ja õhupuuduse, pikema vahemaa läbimisel esineva alaselja väsimuse ja valulikkuse, väsimuse, kummardumisel esineva pearingluse ja selja lihaspingete, kuulmislanguse ning valude ja tasakaaluhäirete tõttu raskendatud pikkade vahemaade läbimine, ohutu ringiliikumine, treppidest üles ja alla liikumine ning kummardumine. Terviseandmetes kajastuva spirograafilise uuringu alusel on kaebajal mõõdukas obstruktsioon, mis on raviga kompenseeritav. Lülisamba piltuuringul on degeneratiivsete muutuste foonil L4/5 tasemel diski protrusioon, kuid närviavad ja spinaalkanal on olulise ahenemiseta. Taastusravis osaledes funktsionaalseid liikumishäireid ei täheldatud ning raviga vähenesid lihaspinged ja paranes üldine enesetunne. Füsioterapeudi kirjel ADL-iga saab iseseisvalt hakkama. Valuravi regulaarselt vajanud pole. Välja on 2025. a kirjutatud kuus retsepti, millest kaks on realiseerimata. Tervise andmetel vajadust saatja kaasamisele liikumisel ei ole. Pingutusel võib esineda hetkelisi pearinglusi, kuid tasakaaluhäireid kaebajal diagnoositud ei ole. Füsioterapeudi kirjel on tasakaalutest normis. Lülisamba degeneratiivsed muutused põhjustavad sundasendis püsimisel alaselja lihaspingeid. Kaebajalt ei eeldata püsivat (>60 minutit) seismist või istumist. Kehaasendeid võib muuta, istumise vahepeal seista ja püstumisel end kätega toestada. Järsul asendi muutmisel võib esineda pearinglust. 3(32)
3-25-4595
Taastusravis osaledes funktsionaalseid lülisamba liikumishäireid ei täheldatud ning raviga vähenesid lihaspinged ja paranes üldine enesetunne. Valuravi regulaarselt vajanud pole. Püsiva töövõime hindamisel ei käsitleta ägedaid haigestumisi, ravile alluvaid lühiajalisi tervisehäireid ja krooniliste haiguste ägenemisi (kroonilise riniidi ja tonsilliidi ägenemine, kroonilise koletsüstiidi ägenemine, kusejuhakivi, võõrkeha silmas, äge konjuktiviit, lipomatoosne healoomuline kasvaja, eesnäärme hüperplaasia, äge tsüstiit, viirusinfektsioon jne). Kaebaja on nelja aasta jooksul külastanud 23 erinevat arsti 11 erialal. Arvestatud on ekspertiisi koostamisel kõigi väljavõtetega, mis käsitlevad püsivat töövõimet põhjustavaid tervisehäireid. Seljahaiguse puhul on kaebajal tegemist lülisamba degeneratiivsete muutustega, kus tundlikkuse häired ja sensomotoorne defitsiit puuduvad. Lülisamba piltuuringul närviavade ja spinaalkanali ahenemist ei esine ja närvijuurtele surve puudub. Radikulaarset sündroomi ei ilmne. Füsioterapeudi hinnang toob esile lihaspinged trapetslihases ja tuharalihastes, mis tõenäoliselt on seotud halva kehahoiaku, pikaajalise istumise või suurenenud koormusega skeletilihassüsteemile pikaajalisest ülekaalust. Nimmelihaste testid on paremal normi väärtustes, kuid vasakul pool kergelt positiivsed, viidates koos vasakpoolse trapetsilihase pingega rühihäirele. MMT-testi alusel on aga lihasjõud üldiselt hea. Puusaliigeste adduktsioon ja abduktsioon kahepoolselt on normis ning puusa- ja põlveliigeste painutajad ja sirutajad on hea jõudlusega. Seega on lihasjõud säilinud, puusaliigese painutajatel / sirutajatel on vaid täheldatud kerget nõrkust. Spetsiifilised testid kinnitavad lihaste normaalset funktsiooni. Ka tasakaalu test on normis. Seega funktsionaalseid liikumishäireid kaebajal ei täheldatud ning taastusraviga vähenesid lihaspinged ja paranes üldine enesetunne. Füsioterapeudi hinnangu alusel on kaebajal vajalik keskenduda kaalujälgimisele, liigeste liikuvuse parandamisele ja lihaspingete vähendamisele, et vältida edasiste kahjustuste kujunemist ja parandada üldist funktsionaalset võimekust. Ei ole põhjust väita pideva ja tugeva seljavalu esinemist, kui toime tullakse käsimüügis olevate ravimitega ja saadakse edukalt hakkama tööülesannetega. Seljahaiguse tõttu on kaebaja kolme aasta jooksul olnud ajutiselt töövõimetu vaid 13 päeva.
5.3.Kaebajal on bronhiaalastma. Pulmonoloogi kirjel on hingeldus ja õhupuudus vaid koormusel. Spirograafilise uuringu alusel püsiobstruktsiooni ei esine ja koormusel tekkivad häired on raviga kontrollitud. Kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust (KOK) ei ole kaebajal diagnoositud.
5.4.Raske uneapnoe on kompenseeritud aPAP-aparaadiga, millega AHI paranes normi väärtusteni (AHI 55 –> 7).
5.5.Esineb piirang ohutul ringiliikumisel mõlema kõrva kuulmislanguse tõttu. Mõlema kõrva kuulmislanguse tõttu (paremal kerges (35 dB) ja vasakul mõõdukas astmes (45 dB)) kuuleb kaebaja valjemat kõnet parema kõrvaga selgesti, kuid raskused esinevad taustamüra foonil vasakult tuleva heli eristamisega. Kõne paremaks kuulmiseks keerab tõenäoliselt parema kõrva kaasvestleja poole. Tänavamüra tingimustes võib olla vasaku kõrvaga raskusi heli asukoha lokaliseerimisel, kui see asub vasakul pool. Piirang on kerge ja ei põhjusta töövõime langust.
5.6.Töövõime hindamine ei toimu ainuüksi isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi. Töövõimet takistavad piirangud, mis on püsivad (s.o kestavad üle kuue kuu) vaatamata adekvaatsele ravile. Ekspertarst lähtub terviseseisundi hindamisel töövõime hindamise metoodikast, mis sätestab, et tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus adekvaatse raviga. See tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ja ravimeetodeid (ravimid, protseduurid jms) rakendatakse vastavalt arsti ettekirjutusele. 4(32)
3-25-4595
5.7.Vererõhuhaigus on raviga kompensatsioonis. Kõrgenenud vererõhku ravi foonil ei kirjeldata. 23.07.2025 mõõdeti vererõhk 130/80.
5.8.Gilberti sündroom on healoomuline pärilik seisund, mis põhjustab veres bilirubiini taseme tõusu. Häire on geneetiline ja tingitud mutatsioonist UGT1A1 geenis ning avaldub kergete naha ja silmavalgete kollasuse episoodidena, mis tulevad ja lähevad. Enamasti saadakse oma seisundist teada juhuslike vereanalüüside käigus. Puuduvad teaduslikud uuringud, mis kinnitaksid üldiste kaebuste (väsimus, isutus, iiveldus jne) ja kõrgenenud bilirubiini taseme vahelisi seoseid. Seega sündroom ei mõjuta kaebaja töövõimet.
5.9.Kaebaja märgib, et tal esineb dorsalgia ja radikulopaatia. Tegemist on mittespetsiifiliste alaseljavaludega, kus radikulaarset kahjustust ei ole. Põhjuseks on ülekoormusest tingitud lihas-liigesvalud, mis vajavad eelkõige lihaslõõgasteid, vajaduspõhist valuravi, aktiivset võimlemist ja taastusravi. Kroonilised tervisehäired, mis kulgevad harvade ägenemistega või on kompenseeritavad raviga, ei põhjusta püsivalt töövõime vähenemist. Töövõime hinnang antakse tervisekahjustusest tulenevalt pikaajalisele ja püsivale seisundile ning hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid. Töövõimet ei hinnata diagnooside või taotleja arvamuste alusel. Taotleja seisukohta arvestatakse, kuid seda peavad kinnitama terviseandmetes arstide väljavõtted ja objektiivsed uuringud. Hindamisel vaadeldakse töövõimet koosmõjus raviarsti poolt määratud raviga tervisehäire kompenseerimiseks, mis rakendatakse vastavalt arsti ettekirjutusele. Kroonilised tervisehäired, mis kulgevad harvade ägenemistega või on kompenseeritavad raviga, ei põhjusta püsivalt töövõime vähenemist.
5.10.Kaebaja taotluses kirjeldatud piirangud käelise tegevuse valdkonnas ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Terviseandmetel puuduvad piirangud käelise tegevuse valdkonnas. Füsioterapeudi kirjel kaebajal õla-, küünar- ja randmeliigeste kahjustust ei ole ning liigesfunktsioon on normis. Neurograafilise uuringu alusel on kätel kerge sensoorne kahjustus, kuid motoorset häiret ei ole. Vähesel määral võib olla häiritud käelabade ja sõrmede tundlikkus, mis aga ei piira kätega asjade liigutamist ja tõstmist.
5.11.TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses kaebajal kerge tegutsemispiirangu teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas, mis on põhjustatud kõrvahaigusest. Kuulmislanguse tõttu on raskendatud vestlemine ning sidevahendite ja -tehnikate kasutamine. Kaebajal on tegevuspiirang kahepoolse kuulmiskahjustuse tõttu. Raskendatud on teabe vastuvõtmisel vasakult tulevate helide eristamine ja lokaliseerimine. Vaikses keskkonnas kuuleb valjemat kõnet parema kõrvaga selgesti, kuid raskused esinevad taustamüra foonil vasakult tuleva heli lokaliseerimisega. Kõne paremaks kuulmiseks keerab tõenäoliselt parema kõrva kaasvestleja poole. Raskusi võib esineda ka kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
5.12.Kaebaja taotluses kirjeldatud piirangud teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muid piiranguid (kehalise võimekuse probleemid igapäevatoimingute teostamisel) on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Terviseandmetel ei ole kaebajal kirjeldatud teadvuse hämardumist, minestamisi ega teadvuse kaotusi. Terviseandmed ei kinnita kaebajal probleeme enesehooldusel soole ja põie kontrollimisega.
5.13.TTO ekspertarst hindas vaidemenetluses kaebajal jätkuvalt kerged tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise ning suhtlemise valdkondades ja mõõduka tegutsemispiirangu muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas, mis on põhjustatud psüühika- ja käitumishäirest. Kaebajal on emotsionaalse labiilsuse, meeleolulanguse, unehäirete, peavalude, ärevuse, väsitatavuse, tähelepanu- ja keskendumisraskuste ning tahteaktiivsuse alanemise tõttu raskendatud igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine, stressi ja muu 5(32)
3-25-4595
vaimse koormusega toimetulek ning võõrastega kontakteerumine. Terviseandmed ei kinnita kaebajal raskuste esinemist tegevuste õppimisel. Psühhiaatri kirjel on kaebajal mõtlemine häireteta, kognitiivselt ja intellektuaalselt säilinud.
5.14.Tegevuste alustamisel ja lõpetamisel kaebajal motivatsiooni jätkub. Raskusi võib olla meeleolude kiire muutumise tõttu, mis ei vasta situatsioonile. Seda aga igapäevaselt ei esine ja on raviga kompenseeritav.
5.15.Kodust väljumine põhjustab ärevust ja pinge tõusu. Terviseandmetel ei ole kaebajal probleeme avalikus kohas viibimisega. Ei vaja kõrvalist abi. Terviseandmetel ei ole kaebajal probleeme riski või ohu tajumisel. Muutused põhjustavad hirmu, ebakindlust ja suurendavad ärevust. Ei suuda valida olukorrale sobivat käitumisviisi. Vajab oluliselt rohkem aega muutustega kohanemiseks. Võib vajada kõrvalist toetust muutustega kohanemiseks, kuid mitte alati ja igapäevaselt.
5.16.Meeleolu languse, ärevuse ja pinge tõttu on häiritud suhtlemisega toimetulek. Kaebajale on määratud depressiooni ravi, 15.08.2025 on psühhiaater ravi täiendanud. On kontakteeruv, kuid napisõnaline. Terviseandmed ei kirjelda teistele inimestele häirivat käitumist.
5.17.Kaebaja taotluses kirjeldatud piirangud ravimite kõrvaltoimete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Terviseandmed ei kinnita kaebajal ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid.
5.18.Kaebaja taotluses kirjeldatud piirangud muude tervisehäirete osas ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Kaebajal on diagnoositud uneapnoe, perearsti ja LOR-arsti andmetel kasutab pidevalt aPAP aparaati. Mälukaardi andmeil keskmine uneaeg ligi 6 tundi. Aparaadiga on uneindeks AHI 6, mis on normis. Piirang on kompenseeritud.
5.19.Eeltoodu põhjal ei esine TIS-is olemasolevatel andmetel kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt töövõimet. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole sellised, mille tõttu tema töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. TTO ekspertarsti hinnangul on kaebajale ebasobiv head kuulmisvõimet ja üldfüüsilist koormust eeldav töö. Kaebaja terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegevusi, kuid see ei too veel kaasa üldist töövõime vähenemist. Kuna terviseseisundi püsivat halvenemist kinnitavaid andmeid ei ole ka vaidemenetluses esitatud ega TIS-i lisandunud, siis ei ole alust juba tuvastatud töövõime ulatust muuta. Vaidlustatud otsuses on õigesti tuvastatud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kui kaebaja töövõime edaspidi muutub ning seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed (uuringud ja/või diagnoosid), on tal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.
5.20.Kuna kaebaja töövõime ei ole vähenenud, puudub alus töövõimetoetuse otsuse muutmiseks.
6.Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja 01.10.2025 otsuse, 02.10.2025 otsuse ja 13.11.2025 vaideotsuse tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja töövõime hindamise taotlus uuesti läbi. Kaebajal on terve elu püsinud krooniliste tervisehäirete kogum, mille tõttu tuvastati tal kuni 20. eluaastani puue ja osaline töövõime kaotus. Kaebaja tervis ei ole aastate jooksul paranenud. Mitmed kroonilised
6(32)
3-25-4595
seisundid on süvenenud ja püsinud muutumatult raskena. Vastustaja 2022. a, 2023. a ja 2024. a eksperdiarvamused kirjeldavad korduvalt kroonilist astmat ja mõõdukat obstruktsiooni, kroonilist hingamispuudulikkust, uneapnoed (AHI enne ravi 55), kahepoolset neurosensoorset kuulmislangust koos taustamüra talumise probleemidega, nimmevalu, radikulopaatiat ja lülisamba degeneratiivseid muutusi, kroonilist väsimust ja hingelduse episoode, depressiooni ja ärevushäiret. 2025. a leiti üllatuslikult, et kaebaja töövõime on säilinud, selgitamata, millest selline oluline paranemine võiks tulla. Kaebaja tervisedokumendid ei näita paranemist. Vastustaja ei ole varasemate eksperdiarvamustega arvestanud. Samuti ei ole arvestatud haiguste koosmõjuga, varasema osalise töövõime kaotusega ja puudega, eriarstide korduvate diagnooside ja ravisoovitustega. See kujutab endast kaalumisviga ja tõendite põhjendamatut eiramist. Kaebajal esinevad haigused mõjutavad üksteist, süvendades koormustaluvuse langust, hingamisprobleeme, liikumispiiranguid, väsimust ja unehäireid. Terve elu väldanud kroonilised seisundid ei kao iseenesest. Praegusel juhul puuduvad tõendid paranemise kohta. Vastustaja ei ole selgitanud, mil viisil peaks ravi kaebaja töövõimet piisavalt kompenseerima. Osad diagnoosid on põhjendamatult kompenseerituks loetud, kuigi uuringud seda ei kinnita. Kaebaja kehalised ja vaimse tervise probleemid on jätkuvalt ravi, abivahendite ja teenustega kompenseerimata või kompenseeritud üksnes osaliselt.
Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:
7.1.Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Olemasolevate andmete alusel ei esine kaebajal vähemalt hetkel sellist seisundit, mis põhjustaks mõõdukaid või raskeid tegutsemispiiranguid ja/või üldise töövõime osalise või täieliku puudumise. Objektiivselt ei esine kaebajal selliseid tegutsemispiiranguid, mille tõttu oleksid tema igapäevategevused täielikult või märkimisväärselt takistatud. Kaebajal on karjäärivalikutel küll vajalik silmas pidada tervislikust seisundist tulenevaid sobivaid töötingimusi, kuid tavapärane töötamine ei halvenda tema seisundit. Kaebaja on ebasobiv raske füüsiline töö. Kuulmishäire tõttu ei sobi ka suhtlemine mürarikkas keskkonnas. Muus osas piirangud töötamisele puuduvad.
7.2.Töövõime hindamisel lähtutakse hindamise hetkel isikul esinevatest haigustest põhjustatud reaalsetest tegutsemispiirangutest (funktsioonipiirangutest). Hindamisel võetakse arvesse isiku enda kirjeldatud enesehinnangulised tegutsemispiirangud, mida seostatakse hindamise hetkel olemasolevate objektiivsete terviseandmetega. Töövõime hindamise metoodika ja töövõime hindamise ekspertarvamuse andmise juhendi kohaselt hinnatakse isiku töövõime ulatust mitte otseselt meditsiinilise diagnoosi, vaid sellest põhjustatud ja hindamise ajal olemasolevate tegutsemispiirangute põhjal, st kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi. Otsus, et töövõime ei ole vähenenud, ei võrdsustu asjaoluga, et isikul ei esineks kroonilisi haigusi või puuduksid nendest tingitud piirangud täielikult.
7.3.Hindamisel on arvestatud kaebajal esinevate püsivaid tegutsemispiiranguid põhjustavate haigustega, milleks on kõrvahaigus ja kuulmislangus, allergiline kopsuastma, dorsopaatia ning psüühika- ja käitumishäire, mis aga ei ole väljendunud sellises ulatuses, et oleks põhjendatud hinnata osaline või puuduv töövõime.
7.4.Kaebajal tuvastati 2022. a ja 2023. a osaline töövõime kestusega üks aasta. See ei tähenda, et kaebajal tuleks ka praegusel juhul tuvastada osaline töövõime. Töövõimet hinnatakse vastavalt taotlusele ja hetkel olemasolevatele terviseandmetele ning hindamine ei
7(32)
3-25-4595
ole seotud varasema hinnatud töövõime ulatusega. Tegemist on erinevate töövõime hindamise taotlustega ja erinevate haldusmenetlustega. Isikul ei saa tekkida õiguspärast ootust, et varasemalt hinnatud töövõime ulatus on tagatud ka järgmise otsusega ja isikul esinevad tegutsemispiirangud on automaatselt hinnatavad samas ulatuses, mis varasemate taotluste alusel. Hindamisel ei saa olla ette kindlaks määratud tulemust, seisundit ja neist tingitud funktsioonipiirangud muutuvad ajas. Kaebaja on pärast 2023. a hinnatud kolmel korral töövõimeliseks – 28.08.2024 otsusega nr TVH/24/030786 (dtl 532–533), 11.10.2024 otsusega nr TVH/24/036020 (dtl 534–535) ja 30.01.2025 otsusega nr TVH/25/004448 (dtl 536–537).
7.5.Kaebaja töövõime hindamisel on arvestatud püsivaid piiranguid põhjustavate krooniliste haiguste koosmõjuga. Igas valdkonnas on välja toodud kokkuvõtlik tegutsemispiirang, võttes arvesse kõiki piiranguid põhjustavaid haigusi. Töövõime hinnang antakse tervisekahjustusest tulenevalt pikaajalisele ja püsivale seisundile ning hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid. Hindamisel vaadatakse üle viimase viie aasta terviseandmed ja võetakse arvesse kõik püsivaid piiranguid põhjustavad haigused. Terviseseisundit hinnatakse koosmõjus kõigi haigustega. Metoodika kohaselt ei käsitleda püsiva töövõime hindamisel ägedaid haigestumisi, ravile alluvaid lühiajalisi tervisehäireid ja krooniliste haiguste ägenemisi. Töövõimet ei hinnata üksnes diagnooside või kaebaja arvamuste alusel. Kaebaja seisukohta arvestatakse, kuid seda peavad kinnitama terviseandmetes arstide väljavõtted ja objektiivsed uuringud. Ainuüksi diagnooside arv ei ole aluseks raskemate piirangute ega osalise või puuduva töövõime hindamisel. Hindamisel vaadeldakse töövõimet koosmõjus raviarsti määratud raviga tervisehäire kompenseerimiseks, mis rakendatakse vastavalt arsti ettekirjutusele. Kroonilised tervisehäired, mis kulgevad harvade ägenemistega, on raviga kompenseeritud või on kompenseeritavad raviga, ei põhjusta püsivalt töövõime vähenemist. Vajadusel on võimalik ravi kompenseerida.
7.6.Töövõime hindamisel ei võeta aluseks varasemalt Sotsiaalkindlustusameti poolt määratud puude raskusastmeid ja töövõime kaotuse protsenti. Samuti ei ole töövõime hindamise aluseks lapseeast saati hinnatud puue.
7.7.Kaebaja enda põhjendused on üldsõnalised. Ta ei ole täpsustanud, kas ja millises osas on tema hinnangul tegutsemispiiranguid valesti hinnatud, millised konkreetsed andmed on ebaõigesti hinnatud või jäetud arvestamata, millised põhjendused on faktiliselt väärad. Kaebaja ei ole esitanud oma väiteid kinnitavaid tõendeid.
7.8.Kaebaja esitatud raviarstide epikriisid tuleb tagastada. Kohus saab arvesse võtta vaid need asjaolud, mis olid vastustajale teada vaidlusaluste otsuste tegemise ajal. Kaebaja esitatud epikriisid on koostatud pärast vaidlusaluste otsuste tegemist, seega ei olnud vastustajal võimalik nende vaidlusaluste otsuste tegemisel arvestada. Isegi kui nendega arvestada, ei anna need alust kaebaja töövõime hinnangu sisuliseks muutmiseks.
7.9.Ekslik on kaebaja seisukoht, et juhul, kui ekspertarstide töösoovitustes on märgitud, et ebasobiv on raske füüsiline töö ja töö mürarikkas keskkonnas, tuleks selle alusel hinnata raskemad piirangud ning osaline või puuduv töövõime. Ekspertarstid leidsid, et kaebaja tegutsemispiirangud ei esine sellises ulatuses, mis püsivalt takistaksid tema töötamist. Hindamisel võetakse arvesse kõiki võimalikke töötamise valdkondi ning seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik vältida. Asjaolu, et ekspertarstide poolt on antud hinnang, mille kohaselt ei ole soovitatav töötada mõnes valdkonnas, ei tähenda, et kaebaja üldine töövõime oleks sedavõrd piiratud, et oleks põhjendatud hinnata osaline või puuduv töövõime. Ei ole esitatud objektiviseeritavaid andmeid, et kaebaja ei oleks võimeline tööturul osalema. Kaebajal on karjäärivalikutel küll vajalik silmas pidada tervislikust seisundist
8(32)
3-25-4595
tulenevaid sobivaid töötingimusi, kuid tavapärane töötamine vastavalt võimetele ei halvenda tema seisundit.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kaebaja vaidlustab vastustaja otsust, milles leiti, et tema töövõime ei ole vähenenud, otsust, millega jäeti talle töövõimetoetus määramata, ning nende otsuste kohta tehtud vaideotsust.
9.HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga. Kaebaja esitas 10.06.2026 täiendavate tõenditena 11.03.2026, 02.12.2025 ja 20.04.2026 epikriisid (dtl 710–742). Kuna vaidluse all on 01.10.2025 ja 02.10.2025 otsuste ning 13.11.2025 vaideotsuse õiguspärasus, siis ilmselgelt ei saanud vastustaja nende epikriisidega vaidlusaluste otsuste tegemisel arvestada. Hiljem muutunud terviseandmed ei muuda varem tehtud töövõime hindamise otsuseid õigusvastaseks. Haldusakt peab olema õiguspärane selle tegemise aja seisuga (haldusmenetluse seaduse § 54). Seetõttu ei saa nende tõenditega asja lahendamisel arvestada ja need tuleb kaebajale tagastada. Kui kaebaja leiab, et need tõendid tõendavad tema muutunud tervislikku olukorda, siis saab ta esitada vastustajale uue töövõime hindamise taotluse.
10.Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena isikul töövõime ulatus järgmiselt: 1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes takistatud; 2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes osaliselt takistatud, või 3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse võttes töötama.
11.Eeltoodud sätetest tulenevalt peab töövõime hindamisel arvestama sellega, kas ja kuivõrd piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa töövõimetuse tuvastamiseks sellest, et isikul on mõni tervisehäda. Seejuures saab töövõime puudumist või piiratust tuvastada vaid juhul, kui tegemist on pikaajalise tervisekahjustusega. Lühiajaline töövõimetus annab õiguse ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks (ravikindlustuse seaduse (RaKS) § 50 jj). Kuna haigushüvitist makstakse kuni 182 järjestikuse kalendripäeva jooksul (RaKS § 57 lg 1), siis tähendab see, et kuni kuud kuud kestvat terviseprobleemi ei saa pikaajalise tervisekahjustusena arvesse võtta ega sellega töövõime hindamisel arvestada.
12.TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse töö-
9(32)
3-25-4595
võime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud isiku terviseandmetega, sh raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja töövõime hindamisel talle diagnoose panna. Seda peab tegema raviarst. Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, tal ei ole terviseprobleeme diagnoositud, talle ei ole ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks. Töövõime hindamisel ei ole oluline kaebaja terviseprobleemide rohkus, vaid see, mil määral need mõjutavad tema töövõimet.
13.Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab kaebaja olema kuue kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja töövõime hindamisel lähtuda viimase viie aasta kohta TIS-i kantud andmetest. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed terviseprobleemid, mida taotlejal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita. Kuid ka viimase viie aasta andmeid arvestades tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist.
14.Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on taotleja haridus, eriala, varasem töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas taotleja on võimeline töötama omandatud erialal või konkreetsel ametikohal, vaid kas ta on võimeline töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida. Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on taotleja tervislikule seisundile sobivad. Ka töökohal on reeglina võimalik töötingimusi kohandada terviseseisundile sobivamaks. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta.
15.Kohus selgitab, isegi kui vastustaja on varem kaebajal puuduva töövõime tuvastanud, ei tähenda see, et ka edaspidi tuleks kaebajal alati puuduv töövõime tuvastada. Töövõime hindamisel arvestatakse ka määratud ravi ja selle efektiivsusega, samuti isiku kohanemisega oma terviseprobleemidega või ravi järgimist. Seega tuleb vastustajal iga kord hinnata uuesti isiku töövõimet, tema konkreetset tervislikku olukorda, sellest tulenevaid piiranguid ja isiku terviseandmeid arvestades. Kaebajal ei saa tekkida õiguspärast ootust töövõime puudumise tuvastamise osas kauemaks kui otsuses märgitud tähtajani. Vastasel juhul puuduks vajadus töövõime olemasolu periooditi üle kontrollida.
10(32)
3-25-4595
16.Kohus märgib, et töövõime hindamine toimub TIS-i andmete alusel kirjalikus menetluses. Seda põhjusel, et töövõimet hindaval ekspertarstil ei ole pädevust kaebaja terviseprobleeme tuvastada, vaid ta peab lähtuma juba tuvastatud terviseprobleemidest. Seetõttu ei tule ekspertarstil taotlejaga isiklikult kohtuda. Üksnes juhul, kui ekspertarstile jäävad terviseandmetest mingid kahtlused, tuleb taotleja suunata tervishoiuteenuse osutaja vastuvõtule (TVTS § 7 lg 3).
17.Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes: 1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine, liikumisega seotud muud piirangud; 2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud muud piirangud; 3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine, teabevahetusega seotud muud piirangud; 4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud; 5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine, õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud; 6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud; 7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud piirangud. Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa): 1) 0 – piiranguid ei tuvastatud; 2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25% ajast; 3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25– 50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel; 4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav; 5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub. Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9 kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuleb iga taotleja kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid korrigeerida. Taotleja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandme11(32)
3-25-4595
tega. Seega on ekspertarstil taotleja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või taotleja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.
18.Vastustaja tugines töövõime hindamise otsuse tegemisel Meliva AS-i ekspertarst (TTO ekspertarst) dr M. M 30.09.2025 koostatud dokumendipõhisele töövõime hindamise eksperthinnangule (dtl 459–480). Sama ekspertarst on kaebaja vaide peale oma eksperthinnangu uuesti üle vaadanud ja koostanud 18.10.2025 eksperthinnangu (dtl 488–512). Lisaks on kohtumenetluses vastustaja ekspertarst dr Ita Kukk TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja terviseandmed uuesti üle vaadanud ning koostanud 16.01.2026 ekspertarvamuse (dtl 513–531), milles nõustus TTO ekspertarsti hinnanguga kaebaja töövõimele. Kohus kontrollib, kas eksperthinnangutes on arvestatud kõigi oluliste asjaoludega, kaebaja terviseandmetega TIS-is (dtl 91–458) ja tehtud põhjendatud järeldused.
19.Kaebaja ei ole väitnud, et tal esineks töötamist välistav seisund (määruse nr 39 § 4). Seda ei ole leidnud ka ekspertarstid.
20.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses (dtl 77–90) välja piirangud kõigis valdkondades. Lisaks tõi kaebaja välja, et tal on probleemid ravimite kõrvaltoimete osas ja muud tervisehäired. Liikumise valdkond
21.Kaebaja tõi liikumise valdkonnas välja piirangud kõigis võtmetegevustes.
21.1.Kaebajal on võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ täielik piirang (raskusaste 4). Kaebaja ei suuda raskusteta ringi liikuda ega trepist käia. Ta suudab ilma valuta, nõrkuseta, väsimuseta, peapöörituseta, õhupuuduseta või tasakaalukaotuseta läbida u 50 m. Kaebajal on raske liikuda, tekib õhupuudus, hingeldus ja pearinglus, kõrvus tinnitus. Peab iga natukese aja tagant puhkama, et jõudu koguda ja hingamise rütm taastada. Ilma kõrvalise abita väljas liikuda ei suuda. Tekib ärevus, paanika, kardab kokku kukkuda. Pikemal kõndimisel on tugevad valud seljas. Kasutab liikumisel abivahendina autot, isegi lühikeste vahemaade puhul, jalgsi kõndides väljas liikuda ei suuda. Suudab treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid) ületada suurte raskustega, peaaegu võimatu. Trepist liikumine on raskendatud, trepist üles on väga raske liikuda, saab minna ainult paar astet, siis peab puhkama ja ootama, et hingeldus ja õhupuudus mööduks. Väsib kiiresti, toetub seinale või siis teisele inimesele, et jõudu koguda.
21.2.Kaebajal on võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ raske piirang (raskusaste 3). Ei suuda ohutult siseruumides ega väljas ringi liikuda. Suudab suurte raskustega ohutult tänaval liikuda, sh kohtades, kus pole varem käinud. See on peaaegu võimatu. Suuremate pingutuste (pikema kõndimise) või siis õhupuuduse korral tekib tugev pearinglus, silme ees hakkab virvendama, tekib tunne, et kaotab tasakaalu ja kukub. Seetõttu ei julge tänaval üksi liikuda. Väldib jalgsi liikumist ja hädavajadusel liigub ainult koos saatjaga. Esineb kuulmislangus, seetõttu on väljas liikumine ohtlik, ei kuule kõiki lähenevaid ohte. Suudab mõõdukate raskustega liikuda ohutult siseruumides, sh ruumides, kus pole varem käinud. Ei ole vahet, kas liigub siseruumides või väljas, väsib kiiresti, õhupuuduse ja hingelduse tõttu ei suuda ka siseruumides palju liikuda, peab tihti puhkama ja otsima tuge kas teiselt isikult või toetuma mööblile või seinale.
21.3.Kaebajal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ raske piirang (raskusaste 3). Ei suuda raskusteta või valu tundmata kehaasendeid säilitada või vahetada. Suudab vähem kui ühe tunni ühel kohal olla seistes või istudes, tundmata valu või väsimust. Ei suuda
12(32)
3-25-4595
sundasendites olla, alaseljas on tugevad valud, mis kiirguvad jalgadesse, jalad muutuvad tuimaks, peab tihti asendeid vahetama ja ennast liigutama. Suudab suurte raskustega kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada. See on peaaegu võimatu. Asendite muutmisel tekib pearinglus, tugev valu nimmepiirkonnas, saab ainult väga ettevaatlikult püsti tõusta, peab toetuma lauale või seinale, et püsti tõusta või istuda. Kummardumine on seotud suurte raskustega, seljas tugevad valud, pearinglus, silme ees hakkab virvendama. Vajab abi kõigis tegevustes, mis on seotud ette poole kummardamisega, nt kingapaelte sidumine, sokkide jalgapanek.
21.4.Kaebaja piirangud võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Kaebajal esinevad lisaks ka tasakaaluhäired, mistõttu on ringiliikumine ja ohutu liikumine seotud suure riskiga. See omakorda mõjutab vaimset seisundit, tekib ärevus, paanika, kardab juba ette, mis võib juhtuda.
22.TTO ekspertarsti seisukoht.
22.1.Kaebajal on võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ kerge piirang (raskusaste 1), tulenevalt allergilise astma ja dorsalgia diagnoosidest. Koormusel tekib hingeldus ja õhupuudus, mis puhkepausiga möödub. Pikema vahemaa läbimisel süveneb alaselja väsimus ja nimmevalu. Spirograafilise uuringu alusel on mõõdukas obstruktsioon, mis on raviga kompenseeritav. Lülisamba piltuuringul on degeneratiivsete muutuste foonil L4/5 tasemel diski protrusioon, kuid närviavad ja spinaalkanal on olulise ahenemiseta. Taastusravis osaledes funktsionaalseid liikumishäireid ei täheldatud ning raviga vähenesid lihaspinged ja paranes üldine enesetunne. Füsioterapeudi kirjel ADL-iga saab iseseisvalt hakkama. Valuravi regulaarselt vajanud pole. 2025. a on välja kirjutatud kuus retsepti, millest kaks on realiseerimata. Terviseandmetel vajadust saatja kaasamisele liikumisel ei ole. Raske uneapnoe on kompenseeritud aPAP-aparaadiga (AHI 55 –> 7). Vaimse võimekuse piiranguid on käsitletud vastavas valdkonnas.
22.2.Kaebajal on võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ kerge piirang (raskusaste 1), tulenevalt kahepoolse neurosensoorse kuulmisnõrkuse diagnoosist. Pingutusel võib esineda hetkelisi pearinglusi, kuid tasakaaluhäireid kaebajal diagnoositud ei ole. Füsioterapeudi kirjel on tasakaalutest normis. Kaebajal on piirang ohutul ringiliikumisel mõlema kõrva kuulmislanguse tõttu: paremal kerges astmes kuulmislangus (35 dB) ja vasakul mõõdukas (45 dB). Linna tänavamüra tingimustes võib olla vasaku kõrvaga raskusi heli asukoha lokaliseerimisel, kui see asub vasakul pool.
22.3.Kaebajal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ kerge piirang (raskusaste 1), tulenevalt allergilise astma ja dorsalgia diagnoosidest. Lülisamba degeneratiivsed muutused põhjustavad sundasendis püsimisel alaselja lihaspingeid. Kaebajalt ei eeldata püsivat (üle 60 minuti) seismist või istumist. Kehaasendeid võib muuta, istumise vahepeal seista ja püsti tõusmisel end kätega toestada. Järsul asendi muutmisel võib esineda pearinglust. Taastusravis osaledes funktsionaalseid lülisamba liikumishäireid ei täheldatud ning raviga vähenesid lihaspinged ja paranes üldine enesetunne. Valuravi regulaarselt vajanud pole.
22.4.Kaebajal puuduvad piirangud võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ (raskusaste 0). Kaebaja toodud piiranguid on hinnatud vaimse võimekuse ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades.
13(32)
3-25-4595
22.5.Kokkuvõttes on kaebajal liikumise valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Koormusel esinev hingeldus ja õhupuudus häirivad kõndimist ning treppidel liikumist. Pikema vahemaa läbimisel süveneb alaselja väsimus ja valulikkus. Trepil astub vahelduva sammuga, kuid väsides ja hingeldusel vajab puhkepause seisatades. Tänavaliikluses müratingimustes võib vasakult tulevate helide eristamine ja heli asukoha määramine olla raskendatud kuulmislanguse tõttu. Püsiasendis üle tunni seista ja istuda ei suuda, kuid asendit muutes on vaevusi vähem. Kummardumine võib põhjustada pearinglust ja selja lihaspingeid. Tugevat valu ja tasakaaluhäireid terviseandmed ei kinnita. Regulaarset retseptipõhist valuravi pole vajanud (osaliselt retsepte ka välja ostmata). Saatja kaasamise vajadust liikumisel arstlikud väljavõtted ei kirjelda. Põhjuseks on hingamissüsteemi, kõrva, lülisamba ja liikumisega seotud struktuuride häired. Hinnangu andmisel on tuginetud 01.09.2025, 08.08.2025, 26.08.2025, 08.01.2025, 27.11.2024, 08.8.2024, 28.06.2024 ja 19.09.2022 epikriisidele. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on tõenäoliselt vähemuutuv. Kaebaja on osaliselt kohanenud.
22.6.TTO ekspertarst selgitas täiendavas eksperdiarvamuses, et püsiva töövõime hindamisel ei käsitleta ägedaid haigestumisi, ravile alluvaid lühiajalisi tervisehäireid ja krooniliste haiguste ägenemisi (kroonilise riniidi ja tonsilliidi ägenemine, kroonilise koletsüstiidi ägenemine, kusejuhakivi, võõrkeha silmas, äge konjuktiviit, lipomatoosne healoomuline kasvaja, eesnäärme hüperplaasia, äge tsüstiit, viirusinfektsioon jne). Kaebaja on nelja aasta jooksul külastanud 23 erinevat arsti 11 erialal. Arvestatud on ekspertiisi koostamisel kõigi väljavõtetega, mis käsitlevad püsivat töövõimet põhjustavaid tervisehäireid. Seljahaiguse puhul on tegemist lülisamba degeneratiivsete muutustega, kus tundlikkuse häired ja sensomotoorne defitsiit puuduvad. Lülisamba piltuuringul närviavade ja spinaalkanali ahenemist ei esine ning närvijuurtele surve puudub. Radikulaarset sündroomi ei ilmne. Füsioterapeudi hinnang toob esile lihaspinged trapetslihases ja tuharalihastes, mis tõenäoliselt on seotud halva kehahoiaku, pikaajalise istumise või suurenenud koormusega skeletilihassüsteemile pikaajalisest ülekaalust. Nimmelihaste testid on paremal normiväärtustes, kuid vasakul pool kergelt positiivsed, viidates koos vasakpoolse trapetsilihase pingega rühihäirele. MMT alusel on aga lihasjõud üldiselt hea. Puusaliigeste adduktsioon ja abduktsioon kahepoolselt on normis ning puusa- ja põlveliigeste painutajad ja sirutajad on hea jõudlusega. Seega on lihasjõud säilinud, puusaliigese painutajatel / sirutajatel on vaid täheldatud kerget nõrkust. Spetsiifilised testid kinnitavad lihaste normaalset funktsiooni. Ka tasakaalutest on normis. Seega funktsionaalseid liikumishäireid kaebajal ei täheldatud ning taastusraviga vähenesid lihaspinged ja paranes üldine enesetunne. Füsioterapeudi hinnangu alusel on vajalik kaebajal keskenduda kaalujälgimisele, liigeste liikuvuse parandamisele ja lihaspingete vähendamisele, et vältida edasiste kahjustuste kujunemist ja parandada üldist funktsionaalset võimekust. Ei ole põhjust väita pideva ja tugeva seljavalu esinemist, kui toime tullakse käsimüügis olevate ravimitega ning edukalt saadakse hakkama tööülesannetega. Retseptikeskuse andmetel on kaebajale aasta jooksul välja kirjutatud vaid kuus retseptipõhist valuravimit, millest kaks retsepti on välja ostmata. Seljahaiguse tõttu on kolme aasta jooksul olnud ajutiselt töövõimetu vaid 13 päeva. Kaebajal on bronhiaalastma ja uneapnoe. Pulmonoloogi kirjel on hingeldus ja õhupuudus vaid koormusel. Spirograafilise uuringu alusel püsiobstruktsiooni ei esine ja koormusel tekkivad häired on raviga kontrollitud. Kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust ei ole kaebajal diagnoositud. Raske uneapnoe on kompenseeritud aPAP-aparaadiga, millega AHI paranes normi väärtusteni (AHI 55 –> 7). Mõlema kõrva kuulmislanguse tõttu, paremal kerges (35 dB) ja vasakul mõõdukas astmes (45 dB), kuuleb valjemat kõnet parema kõrvaga selgesti, kuid raskused esinevad taustamüra foonil vasakult tuleva heli eristamisega. Kõne paremaks kuulmiseks keerab tõenäoliselt parema kõrva kaasvestleja poole. Piirang on kerge ja ei põhjusta töövõime langust. Vererõhuhaigus on raviga kompensatsioonis. Gilberti sündroom on healoomuline pärilik 14(32)
3-25-4595
seisund, mis põhjustab veres bilirubiini taseme tõusu. Häire on geneetiline ja tingitud mutatsioonist UGT1A1 geenis ning avaldub kergete naha ja silmavalgete kollasuse episoodidena, mis tulevad ja lähevad. Enamasti saadakse oma seisundist teada juhuslike vereanalüüside käigus. Puuduvad teaduslikud uuringud, mis kinnitaksid üldiste kaebuste (väsimus, isutus, iiveldus jne) ja kõrgenenud bilirubiini taseme vahelisi seoseid. Seega sündroom ei mõjuta kaebaja töövõimet. Kaebajal on mittespetsiifiline alaseljavalu, kus radikulaarset kahjustust ei ole. Põhjuseks on ülekoormusest tingitud lihas-liigesvalud, mis vajavad eelkõige lihaslõõgasteid, vajaduspõhist valuravi, aktiivset võimlemist ja taastusravi. Kroonilised tervisehäired, mis kulgevad harvade ägenemistega või on kompenseeritavad raviga, ei põhjusta püsivalt töövõime vähenemist. Töövõime hinnang antakse tervisekahjustusest tulenevalt pikaajalisele ja püsivale seisundile ning hindamisel võetakse arvesse isiku terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid. Töövõimet ei hinnata diagnooside või kaebaja arvamuste alusel. Kaebaja seisukohta arvestatakse, kuid seda peavad kinnitama terviseandmetes arstide väljavõtted ja objektiivsed uuringud. Hindamisel vaadeldakse töövõimet koosmõjus raviarsti poolt määratud raviga tervisehäire kompenseerimiseks, mis rakendatakse vastavalt arsti ettekirjutusele. Kroonilised tervisehäired, mis kulgevad harvade ägenemistega või on kompenseeritavad raviga, ei põhjusta püsivalt töövõime vähenemist. Kaebaja töövõime ei ole vähenenud.
23.Vastustaja ekspertarsti seisukoht.
23.1.Kaebajal on võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ kerge piirang (raskusaste 1). Ringiliikumise all mõistetakse tavatempos mingi vahemaa läbimist samal tasapinnal. Eri tasapindadel liikumisel mõistetakse ebatasasel pinnal käimist, takistuste ületamist ja treppidel liikumist. Liikumine on raskusteta, kui ei esine valu, nõrkust, väsimust, õhupuudust, tasakaalukaotust vms. TIS-i andmetel puuduvad objektiivsed põhjused hinnata kaebaja liikumispiirang täielikuks, kaebaja ei ole liikumisvõimetu voodihaige, ei vaja kõrvalabi ega abivahendeid (nt ratastooli). Puuduvad objektiivsed andmed, mille alusel ei oleks ta võimeline liikuma enam kui 50 m. TIS-i andmetel on kirjeldatud, et kaebajal on diagnoositud allergiline astma, kaebaja enda sõnul on esinenud hommikust lämbumishoogu (1–3) korda kuus, esineb allergia kodutolmule, õietolmule ja looma karvale. TIS-i andmetel ei ole dokumenteeritud erakorralise meditsiiniabi vajadust seoses astmaga. Kodus on kass, millest pulmonoloog soovitab loobuda. Pulmonoloog on teostanud kaebajale hingamisfunktsiooni uuringu viimati 28.06.2024, mille alusel koos ravimiga kopsudes obstruktsiooni ehk hingamisteede ahenemist ei ole. Hingamisfunktsioon paraneb 24,6% bronhilõõgasti inhaleerimisel. Pulmonoloog märgib, et püsiobstruktsiooni ei esine. Seega ei ole kopsudes välja kujunenud raskeid püsivaid muutusi. Kopsufunktsioon on bronhe lõõgastavate ja allergiat vähendavate ravimitega kompenseeritav. Vajalik on määratud ravimite tarbimine vastavalt raviskeemile. Hingamispuudulikkust võib esineda ravimi mitte manustamisel või intensiivsel koormusel, pikkadel treppidest või ülesmäge kõndimisel. Tavakoormusel ja rahuolekus hingeldust ravimi foonil ei esine, seega ei mõjuta kopsuhaigus töövõimet olulisel määral, mitte enam kui kerge piiranguna. Raske uneapnoe on kompenseeritud aPAP-aparaadiga. Neuroloogi 19.08.2025 epikriisi alusel esineb nimmevalude ägenemist 1–2 korda aastas. Kaebajal esinevad lülisama nimmeosas kõhreliste diskide degeneratiivsed kahjustused. Töötervishoiuarsti 25.11.2024 epikriisis on kirjeldatud, et kaebaja esitatud tervisekaebust, et tekib valu pikemal istumisel, ka kõndimisel, peab seisma ja puhkama, seetõttu on teostatud jalgade elektroneuromüograafia (ENMG) uuring 27.11.2024, kus on leitud vasakul radikulaarnärvi L4 mõõdukas krooniline neurogeenne kahjustus, mis sobib kroonilisele radikulopaatiale. Nimetatud kahjustus võib põhjustada naha pindmist valu ja tuimust, mis lokaliseerub nimme piirkonda, laskub reie esiküljele, põlve alt ka sääre siseküljele, kuid ei häiri liikumise 15(32)
3-25-4595
motoorikat, seega liikumise ega ka muud asendivahetuse häiret. Samuti ei ole kirjeldatud kaebaja liikumise või asendivahetuse piirangut. Sümptomite ägenemisel sobivad leevendamiseks valuvaigistid (Ibuprofen jms), mis on mõeldud valu ja põletiku leevendamiseks, eelkõige on vajalik füsioteraapia (liikumine) ja ergonoomika ehk õiged töövõtted. Tegemist ei ole radikulaarse sündroomiga, mis vajaks kirurgilist ravi või põhjustaks liikumise häiret. Epikriisis ei ole kirjeldatud kaebaja liikumise või asendivahetuse piirangut. Kokkuvõtteks on kirjutatud, et patsiendile ei sobi raske füüsiline töö. Füsioterapeudi 14.01.2025 epikriisi alusel kaebas kaebaja kroonilist alaseljavalu, mida süvendab pikaajaline istumine, kuna töötab taksojuhina. Samuti on kirjeldatud, et kodus kasutab ellipsitreenerit (ellipsi trenažöör) iga päev 15–20 minutit, lisaks õpetas füsioterapeut harjutusi kaela- ja nimmeosa liikuvuse parandamiseks. Enam keskenduti õlavöötme ja kaelalihaste lõdvestusharjutustele. Seljavalust tulenevaid piiranguid füsioterapeut ei kajastanud, kuid õpetas sooritama harjutusi. Perearsti 01.09.2025 epikriisis on kirjeldatud, et esineb perioodilist seljavalu. Retseptiga valuravi on vajanud valude ägenemisel. Püsivat valuravi ei vaja. Seega ei ole objektiivseid seisundeid, mis mõjutaksid liikumist eri tasapindadel enam kui kerge piiranguna, mis on põhjustatud perioodilisest seljavalu ägenemisest sundasendites viibimisel ja intensiivsemal liikumisel. Samuti hingelduse tekkest intensiivsel koormusel, mis on põhjustatud kopsuastmast. Kroonilist pöördumatud bronhide ahenemist ei esine. Ravimite foonil on kopsufunktsioon normis.
23.2.Kaebajal on võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ kerge piirang (raskusaste 1). Ohutu ringiliikumise all mõistetakse raskusteta ja turvaliselt (nt tasakaalukaotuseta, kukkumiseta, erinevatel pindadel) ning mõistliku ajaga soovitud kohta liikumist. Siin on mõeldud luu- ja lihaskonna haiguste ning nägemis- ja kuulmisraskuste poolest ohutut liikumist. Siin ei käsitleta hirmust või ärevusest põhjustatud raskusi. Puuduvad objektiivsed põhjused hinnata kaebaja liikumispiirang raskeks. Tasakaalu häireid kaebajal ei ole diagnoositud. Füsioterapeut on kirjeldanud 14.01.2025 epikriisis, et esineb kaebusena pearinglust, kuid tasakaaluhäiret ei ole kirjeldatud. Samuti ei ole tasakaaluhäiret kirjeldatud ega uuritud neuroloogi 19.08.2025 epikriisi alusel ega ka töötervishoiuarst 09.12.2024 epikriisis. Lühiajaline pearingluse tunne ei ole töövõimet mõjutav seisund. Viimases kõrvanina-kurguarsti 01.08.2025 epikriisis on kirjeldatud kaebusena kohinat kõrvas ja vastavalt audiomeetria uuringule esineb paremini kuulvas paremas kõrvas kuulmislangus kuulmisläves kuulmislangus kuni 35–40dB, mis vastab töövõime hindamise juhendi alusel kergele kuulmispiirangule. Võib esineda kergeid piiranguid mürarikkas keskkonnas heliallika lokaliseerimisel. Sisekõrva häirest tingitud pearinglust ei ole diagnoositud. Nägemisvõime langust, mida ei saa kompenseerida prillidega, kaebajal ei esine. Olulist väsimust tekitavat haigusseisundit ehk kurnatust või kurtumust ei ole diagnoositud, tegemist on subjektiivse kaebusega. Kaebaja seljavalude ägenemine ei mõjuta motoorikat, tal ei ole diagnoositud lihaste kõhetumist, lihasnõrkust ega liigeste liikuvuse häiret.
23.3.Kaebajal on võtmetegevuses „seismine ja istumine“ kerge piirang (raskusaste 1). Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse selle võtmetegevuse all ühel kohal püsimist, vajaduse korral abivahendit kasutades või millelegi toetudes (nt laud, tool). Istumise all mõistetakse käetugedeta toolil istuvas asendis püsimist. Istuvat ja seisvat asendit võib vahetada ehk seismise vahel võib istuda 2–3 minutit ja vastupidi. Istumise ja seismise asendeid võib mõne minuti järel vahetada. Asendivahetusega seotud probleeme, istumise või seismise häiret ei ole kaebajal objektiivselt kirjeldatud. Puuduvad objektiivsed põhjused hinnata kaebaja liikumispiirang raskeks. TIS-is on kirjeldatud episoodilist seljavalu ägenemist. Funktsionaalseid asendipiiranguid ei ole kirjeldatud. Seljavalu võib tekkida pikaajalisel sundasendis viibimisel. Võib esineda jala tuimust ning valu kiirgumist nimmest vasaku reie ja sääre siseküljele. Lülisamba liikuvuse häiret ei ole kirjeldatud. Kaebaja poolt
16(32)
3-25-4595
kirjeldatud piirangut sügaval kummardamist maani antud piirangu all ei hinnata. Kingapaelu saab siduda istudes. Samuti ei hinnata pikaajalist istumist. Pearingluse esinemist on hinnatud ja selgitatud võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“.
23.4.Kaebajal puuduvad piirangud võtmetegevuses „liikumisega seotud muud piirangud“ (raskusaste 0). Tasakaaluhäiret on hinnatud ja selgitatud võtmetegevuses „ohutu ringiliikumine“ ning vaimseid piiranguid on hinnatud vaimse võimekuse valdkonnas.
23.5.Kokkuvõttes on kaebajal põhjendatud hinnata liikumise valdkonnas kerge tegutsemispiirang (raskusaste 1), mis on põhjustatud kõrvahaigusest, allergilisest kopsuastmast ja dorsopaatiast. Koormusel esinev hingeldus ja õhupuudus häirivad intensiivset kõndimist ja treppidel liikumist. Pikema vahemaa läbimisel süveneb alaselja väsimus ja valulikkus. Trepil astub vahelduva sammuga, kuid väsides ja hingeldusel vajab puhkepause seisatades. Tänavaliikluses müratingimustes võib vasakult tulevate helide eristamine ja heli asukoha määramine olla raskendatud kuulmislanguse tõttu. Püsiasendis üle tunni seista ja istuda ei suuda, kuid asendit muutes on vaevusi vähem. Kummardumine võib põhjustada pearinglust ja selja lihaspingeid. Tugevat valu ja tasakaaluhäireid terviseandmed ei kinnita. Regulaarset retseptipõhist valuravi pole vajanud (osaliselt retsepte ka välja ostmata). Saatja kaasamise vajadust liikumisel arstlikud väljavõtted ei kirjelda.
24.Kohtu hinnangul on ekspertarstid liikumise valdkonna piiranguid põhjalikult hinnanud ja põhjendanud. Kohus ei leia, et piirangute tuvastamisel oleks tehtud ilmselgeid vigu või et TIS-is nähtuvaid andmeid ei oleks asjakohaselt arvestatud. Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebaja on selles valdkonnas välja toodud piiranguid selgelt üle hinnanud. Kaebaja ei ole voodihaige, ei kasuta liikumisel abivahendeid (ratastool, käimisraam või -kepp, teise inimese tugi), tema jalg või jalad ei ole halvatud ega amputeeritud. Kaebaja liigub iseseisvalt ja tal ei ole tuvastatud haigusi, mis liikumist oluliselt takistaks. 02.12.2024 epikriisis (TIS lk 31) on välja toodud, et kaebaja kõnnib 100 m. Kaebajal on tuvastatud ülekaal, kuid mitte määral, mis takistaks iseseisvalt ringi liikumist (TIS lk 16). Seega ei saa kaebajal kuidagi täielikku piirangut tuvastada. Töövõime ei eelda, et kaebaja peaks suutma pikka aega seista või istuda. Asendeid võib muuta ja vahepeal puhata. See, et kaebajale ei sobi sundasendis töö, ei tähenda, et ta ei oleks võimeline ka teistsugust tööd tegema. Samuti ei eelda töövõime pikka aega või kiiresti kõndimist või jooksmist, maani kummardamist ega raskuste tõstmist. Kaebaja küll kurdab arstidele selja- ja jalavalusid (TIS lk 11), kuid saab ilma valuvaigistiteta hakkama. Jalavaluhooge on 1–2 korda aastas (TIS lk 17), seega mitte pidevalt. Arsti hinnangul on kõnnak vaba. Raviks on määratud taastusravi, mitte operatsioone. Taastusravi on kaebajat aidanud (TIS lk 33). Ka seljavalu raviks ei ole operatsioone määratud, üksnes taastusravi ja valuravi (TIS lk 16, 28). Füsioteraapia on kaebajat ka aidanud (TIS lk 28). Kaebaja kurdab seljavalusid pikemal istumisel ja kõndimisel (TIS lk 12, 29). Seega ei sobi kaebajale töö, kus on vaja pikalt seista, kõndida või istuda ega saa vastavalt vajadusele asendeid vahetada ega puhata. Tasakaaluhäireid ega minestamisi ei ole kaebajal TIS-i andmetel tuvastatud. Vererõhk on ravimitega kontrolli all (TIS lk 14, 16). Liikumisega seotud väsimuse taga võib olla ülekaal. Üleliigse kehakaalu vähendamiseks soovitati dieeti (TIS lk 50). Suurem liikumine vastupidi soodustab kaalu vähendamist ja harjutab liigeste liikuvust. Uneapnoe raviks on määratud aPAP-ravi, mis tagab kaebajale keskmiselt 6-tunnise une (TIS lk 23). Unerohu kasutamist TIS-ist ei nähtu, seega ei saa kaebaja väidetud väsimuseprobleemid kuigi tõsised olla. Väited peavalude kohta on TIS-i andmetel vastuolulised. Kaebaja väidab mitmeid kordi peavalusid, kuid eitab pearinglust (TIS lk 11, 16, 21, 26, 33, 35, 37–40, 64, 70). 2025. a hakkas
17(32)
3-25-4595
kaebaja kurtma pearinglusi, mis olevat juba aastaid kestnud (TIS lk 28–29). Patoloogiat ei ole leitud (TIS lk 64). Soovitati valuravi ja taastusravi (TIS lk 16, 28). Astma ohjamiseks on määratud ravi (TIS lk 11, 16, 43), mida on peetud piisavaks ja raviskeemi ei ole peetud vajalikuks muuta (TIS lk 26). Astma ägeneb ja hingeldus tekib ainult koormusel (TIS lk 11, 35, 39, 41, 43). Hommikune lämbumishoog tekib 1–2 korda kuus (TIS lk 43, 62). Kopsu röntgen oli patoloogiata ja SPG-uuringul püsiobstruktsiooni ei tuvastatud (TIS lk 43, 62). Lisaks on kaebajal allergia mõningastele toiduainetele, kodutolmule, õietolmule ja loomakarvale (TIS lk 12, 43). Esineb nohu ja pisarate vool. Nägemine on kaebajal prillidega (TIS lk 41) kompenseeritud ega saa kaebajale piiranguid põhjustada. Kaebaja ei ole kurtnud, et ta ei näe ka prillidega piisavalt hästi. Kaebajal on tuvastatud kuulmislangus ja tinnitus (TIS lk 11, 20). Kaebaja ei ole vajanud kuulmisaparaati ega muid kuulmist parandavaid abivahendeid. Kuna ta töötas veel hiljuti (2025. a alguses) taksojuhina, sai ta järelikult vähenenud kõrvakuulmisega liikluses hakkama. Ilmselt toob kuulmise vähenemine mõningal määral piiranguid kaasa, kuid mitte raskemat kui kerge piirang. Kohus nõustub ekspertarstidega, et Gilberti sündroom kaebaja tervisele märkimisväärseid kahjulikke mõjusid ei avalda1. Vaimse tervise piiranguid on hinnatud vaimset tervist puudutavates valdkondades ja neid ei ole põhjust liikumise valdkonnas täiendavalt hinnata. Neid asjaolusid arvestades on ekspertarstid tuvastanud kohtu hinnangul põhjendatult kaebajal liikumise valdkonna võtmetegevustes ja valdkonnas tervikuna kerge piirangu. Raskema piirangu tuvastamiseks TIS-i andmed alust ei anna. Käelise tegevuse valdkond
25.Kaebaja tõi käelise tegevuse valdkonnas välja piirangud võtmetegevuses „asjade liigutamine“, leides, et tal on selles mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ta ei suuda kätega raskusteta asju liigutada. Suudab mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada üheliitrist vedelikuga täidetud anumat. Kätes puudub jõud, ei suuda tõsta raskemaid asju või pikemat aega väikseid asju ühest kohast teise liigutada, kätest kaob jõud, väsib kiiresti, tekib õhupuudus. Kaebaja suudab mõõdukate raskustega tõsta ja liigutada suurt ja kerget eset, nt patja või tühja pappkasti. Suurte esemete tõstmine on raskendatud, käed väsivad, kätes puudub jõud, tekib üldine väsimus, õhupuudus.
26.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puudub võtmetegevuses „asjade liigutamine“ ja käelise tegevuse valdkonnas tervikuna piirang (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad. Füsioterapeudi kirjel kaebajal õla-, küünar- ja randmeliigeste kahjustust ei ole ning liigesfunktsioon on normis. Neurograafilise uuringu alusel on kätel kerge sensoorne kahjustus, kuid motoorset häiret ei ole. Häiritud võib olla käelabade ja sõrmede tundlikkus, mis ei häiri kätega asjade liigutamist ja tõstmist.
27.Vastustaja ekspertarst nõustus, et kaebajal käelise tegevusega seotud piirangud ei ole TIS-i andmetel töövõimet mõjutavad (raskusaste 0). Siin hinnatakse suutlikkust ülemäärase pingutuseta oma igapäevategevustes käsi välja sirutada, suuri esemeid haarata ja liigutada ning sõrmedega täpseid liigutusi teha. Käeline tegevus on raskusteta, kui ei esine valu, käte nõrkust või värisemist, liikumispiiratust vms. Neuroloogi 19.06.2024 epikriisis on kirjeldatud kaebajal esinevat sõrmede tuimust öösiti. Objektiivselt on kirjas, et selget pareesi ei ole. 31.10.2024 teostati käte ENMG-uuring, mille alusel esineb kätes mediaannärvi häire tõttu
kerge tundlikkuse langus randmeliigeste tasemelt, mis ei põhjusta motoorika häiret. Muude närvide kahjutust kätes ei esinenud. Töötervishoiuarsti 09.12.2024 epikriisis on kirjeldatud kaebusena, et käed „surevad“. Plaanis minna füsioteraapiasse, kätes valu ei ole. Füsioterapeudi 14.01.2025 epikriisis on samuti kaebus käte tuimusele öösiti, vahel ka päeval. Epikriisis on kirjeldatud õlavöötme ja käteliigeste motoorset sooritust ning lihasjõudu, mille osas kahjustusi ei leitud. Tegemist on hea lihasjõudluse ja liigeste liikuvusega. Käeliste piirangute hindamiseks alust ei ole. Vähene sõrmede tuimus ja öine käte „suremine“ ei ole töövõimet mõjutav seisund.
28.Kohus märgib, et TIS-i andmetel on kaebaja kurtnud käte „suremist“, kuid mitte kätevalu (TIS lk 12). Tuimust esineb peamiselt öösiti, vahel ka päeval (TIS lk 29, 32, 34). Aeg-ajalt esineb tuimust alates küünarnukist (TIS lk 29, 32). Tuvastati kerges astmes kesknärvi kahjustus karpaalkanali nivoolt mõlemal käel (TIS lk 12), vähenenud randmeliigese liikuvus ja lihasnõrkus randmetes (TIS lk 30, 33). Käte värisemist ei ole tuvastatud (TIS lk 16, 21, 24). Õlaliigese liikuvuse piiranguid ei tuvastatud (TIS lk 30). Kaebajale määrati raviks massaaž ja füsioteraapia harjutused (TIS lk 30, 32–33). Esimesel korral on selle tulemusel käte tuimus öösiti vähenenud ja randme liikuvus paranenud. Ülemiste jäsemete jõudlus on jäänud samaks (TIS lk 33). Teisel korral füsioteraapia käte tuimust ja liigesliikuvust ei parandanud, küll aga tundis kaebaja kergendust õlavöötme piirkonnas (TIS lk 30). Füsioteraapiaharjutustega tuli kodus jätkata. Kohtu hinnangul ei ole ekspertarstid kaebajal esinevate piirangute tuvastamisel ilmselgelt eksinud. Kuna kaebajal esineb käte tuimust peamiselt öösiti, mitte päeval, siis ei saa see töövõimet eriti mõjutada. Samuti on liigese liikuvus vähenenud üksnes vähesel määral. Valu kätes ei ole kaebaja kurtnud. Kesknärvi kahjustus tuvastati kerges astmes. Isegi kui tuvastada randmeliigese liikuvuse piiratuse ja kesknärvi kerge kahjustuse tõttu kerge piirang, ei muudaks see kokkuvõttes kaebaja töövõimele antavat hinnangut, sest kerge piiranguga töövõime hindamisel ei arvestata (määruse nr 39 § 6 lg 6). Raskema piirangu kui kerge piirang tuvastamiseks ei anna terviseandmed alust. Kaebaja terviseandmed ei võimalda järeldada, et kaebaja ei suudaks kätega kergeid asju tõsta või neid liigutada. Töövõime ei eelda, et kaebaja peaks suutma tõsta või liigutada raskeid asju või tegema tööd, mis seab kätele suure koormuse. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond
29.Kaebaja tõi teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas välja piirangud kõigis võtmetegevustes.
29.1.Kaebajal on võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ta ei suuda teiste inimestega raskusteta kõneledes ja kirjalikult suhelda. Suudab teisele inimesele lihtsa teabe edasi anda mõõdukate raskustega. Kaebajal on kuulmislangus, kui ruumis või õues on rohkem müra, ei kuule kõrvalseisja juttu, osa läheb kaduma. Samuti ei kuule vaiksemat juttu, peab pidevalt üle küsima ja paluma kõvemini rääkida.
29.2.Kaebajal on võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ta ei suuda raskusteta öeldut kuulda ja kirjapandut lugeda. Ta kuuleb või saab teise inimese huultelt lugeda lihtsat teavet mõõdukate raskustega. Kaebajal on kuulmislangus, ei kuule vaiksemat häält, samuti on mürarohkes keskkonnas raske hääli eristada. Kasutab abivahendina prille lugemisel ja kirjutamisel. Näeb lugeda suures kirjas trükitud teadet mõõdukate raksustega. Kasutab prille.
29.3.Kaebaja piirangud võtmetegevuses „teabevahetusega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Üldise tervisliku seisundi tõttu puudub tahe teiste inimestega suhelda ja igapäevaelus aktiivselt osaleda. Ei suuda keskenduda, tekib ärevus, paanika. Väsib ka vaimselt kiiresti. 19(32)
3-25-4595
30.TTO ekspertarsti seisukoht.
30.1.Kaebaja puuduvad võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ piirangud (raskusaste 0). Kaebaja välja toodud piiranguid on hinnatud sama valdkonna teise võtmetegevuse juures.
30.2.Kaebajal on võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ kerge piirang (raskusaste 1), tulenevalt kahepoolse neurosensoorse kuulmisnõrkuse diagnoosist. Kaebajal on tegevuspiirang kahepoolse kuulmiskahjustuse tõttu: kuulmislangus paremal kõrvas kerges astmes (35 dB) ja vasakul mõõdukas (45 dB) astmes. Raskendatud on teabe vastuvõtmisel vasakult tulevate helide eristamine ja lokaliseerimine. Vaikses keskkonnas kuuleb valjemat kõnet parema kõrvaga selgesti, kuid raskused esinevad taustamüra foonil vasakult tuleva heli lokaliseerimisega. Kõne paremaks kuulmiseks keerab tõenäoliselt parema kõrva kaasvestleja poole. Raskusi võib esineda ka kommunikatsioonivahendite kasutamisel.
30.3.Kaebajal puuduvad piirangud võtmetegevuses „teabevahetusega seotud muud piirangud“ (raskusaste 0). Kaebaja välja toodud piiranguid on hinnatud suhtlemise valdkonnas.
30.4.Kokkuvõttes on kaebajal teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Hinnangu andmisel on tuginetud 01.08.2025, 11.07.2023 ja 18.08.2025 epikriisidele. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on tõenäoliselt vähemuutuv. Kaebaja on osaliselt kohanenud.
31.Vastustaja ekspertarsti seisukoht.
31.1.Kaebaja ei esine piirangut võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ (raskusaste 0). Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse selle võtmetegevuse all kõnelemise ja kirjutamise teel suhtlemist. Kirjutamise ja kõnelemise häiret ei ole kaebajal tuvastatud. Kuulmislangust on hinnatud võtmetegevuse „teabe vastuvõtmise“ all.
31.2.Kaebajal on võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ kerge piirang (raskusaste 1). Puuduvad objektiivsed põhjused hinnata kaebaja piirang mõõdukaks. Viimases kõrva-ninakurguarsti 01.08.2025 epikriisis on kirjeldatud kaebusena kohinat kõrvas ja vastavalt audiomeetria uuringule esineb paremini kuulvas paremas kõrvas kuulmislangus kuulmisläves kuni 35–40dB, mis vastab töövõime hindamise juhendi alusel kergele kuulmise piirangule. Võib esineda kergeid piiranguid mürarikkas keskkonnas heliallika lokaliseerimisel. Sisekõrva häirest tingitud pearinglust ei ole diagnoositud. Kuulmisaparaati ei ole määratud. Nägemisteravuse langust kompenseerivad prillid. Viimases oftalmoloogi 13.08.2024 epikriisis ei ole nägemise häiret, mida ei saa prillidega kompenseerida, kirjeldatud.
31.3.Kaebajal puuduvad piirangud võtmetegevuses „teabevahetusega seotud muud piirangud“ (raskusaste 0). Siin hinnatakse võimekust suhelda, arvestades oma nägemise, kuulmise ja kõnelemise ning informatsiooni edasiandmise ja vastuvõtmise võimekust. Vaimseid piiranguid hinnatakse vaimse võimekuse valdkonnas.
31.4.Kokkuvõttes esineb kaebaja teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1), mis on põhjustatud kõrvahaigusest ja kuulmislangusest. Kuulmisaparaati kaebaja ei ole vajanud.
32.Kohtu seisukoht.
20(32)
3-25-4595
32.1.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal puuduvad võtmetegevuses „teabe edasiandmine“ piirangud. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks raskusi kõnelemisega või kirjutamisega. Kaebaja kasutab prille (TIS lk 41, 78), mis kompenseerivad nägemispiirangut. Koos prillidega peab kaebaja nägemine olema piisavalt korrigeeritud, sest kaebaja töötas veel 2025. a alguses taksojuhina (TIS lk 28, 29), järelikult pidi tema nägemine olema auto juhtimiseks piisavalt hea. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja nägemine oleks prillidega ebapiisav. Samuti ei kinnita TIS-i andmed, et kaebaja kasutaks lugemisel prille või vajaks neid. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleks tuvastatud käeprobleeme, mis takistaks kirjutamist või trükkimist. Kaebaja ei ole seda ei arstidele ega töövõime hindamise taotluses väitnud. Seega ei näe kohus, et kaebajal esineks raskusi teabe edasiandmisel suuliselt või kirjalikult.
32.2.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal on võtmetegevuses „teabe vastuvõtmine“ kerge piirang. TIS-i andmed kinnitavad kaebajal kerget kuni mõõdukat kuulmislangust (TIS lk 20)2 ja tinnitust (TIS lk 11), kuid ei näita, et kaebaja kasutaks kuuldeaparaati või mõnda muud kuulmist parandavat abivahendit. Seega ei ole kuulmisprobleemid kaebaja igapäevaelu piisavalt segavad. Kuna kaebajal on paremast kõrvast kuulmine veidi parem kui vasakust, siis võib arvata, et kaebaja kompenseerib kuulmist parema kõrvaga. Samuti ei ole kuulmisraskused takistanud tal taksojuhina töötada. Nägemine on korrigeeritud prillidega. Lugemisprillide kasutamist TIS-i andmed ei näita. Seega puudub põhjus tuvastada kaebajal selles võtmetegevuses raskemat kui kerge piirang.
32.3.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei ole võtmetegevuses „teabevahetusega seotud muud piirangud“ piirangut. Kaebaja selgitatud suhtlemise probleeme tuleb hinnata suhtlemise valdkonnas. Need ei takista kaebajal teavet edasi anda ega vastu võtta. Tegemist on vaimse tervise probleemidega. Selles valdkonnas hinnatakse füüsilise tervise probleeme.
32.4.Kuna kaebajal on ühes võtmetegevuses kerge piirang ja teistes võtmetegevustes piirangud puuduvad, siis on valdkonna kokkuvõtlik piirang samuti kerge (määruse nr 39 § 6 lg 5). Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond
33.Kaebaja tõi teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „teadvusel püsimine“, „tualettruumi toimingud“ ja „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“.
33.1.Kaebajal on võtmetegevuses „teadvusel püsimine“ raske piirang (raskusaste 3). Kaebaja ei püsi raskusteta teadvusel. Igal kuul esineb teadvusehäireid. Kaebajal on raskused hingamisel (astma), tekib hapnikupuudus, vererõhk langeb ja kaebaja minestab. Seda juhtub mõned korrad kuus. See kõik toimub väga kiiresti, tekib üldine nõrkusetunne, kõik hakkab virvendama ja järgmisel hetkel leiab ta end põrandalt. Kukkumisjärgselt vererõhk madal, üldine nõrkus ja jõuetus.
33.2.Kaebajal on võtmetegevuses „tualettruumi toimingud“ raske piirang (raskusaste 3). Ta ei suuda raskusteta oma soolt ega põit kontrollida. Raskusi esineb iga kuu. Astma- ja paanikahoogude ajal on kaebajal võimatu kontrollida oma soole ja põie tegevust. Seda juhtub mitu korda kuus. Kasutab abivahendina vastavaid hügieenisidemeid.
33.3.Kaebaja piirangud võtmetegevuses „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja vajab igapäevaselt teise isiku abi nii kodustes majapidamistöödes (koristamine, toidu valmistamine), enesehooldusel (pesemine)
Kerge kuulmislangus – kuulmine on vahemikus 20 – 40dB, mõõdukas kuulmislangus – kuulmine on vahemikus 41 – 70dB. Vt https://audioloogia.ee/audioloogiaalane-info/.
21(32)
3-25-4595
kui ka suuremates majapidamistöödes (asjade tõstmine). Samuti vajab kõrvalise isiku abi kõigis väljaspool kodu olevates toimingutes, vajab teist inimest saatjana enda kõrvale, et tunneks end turvaliselt ja ei tekitaks ohtlikke olukordi endale ega teistele isikutele.
34.TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad kõigis võtmetegevustes ning teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas tervikuna piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Terviseandmetel ei ole kaebajal kirjeldatud teadvuse hämardumist, minestamisi ega teadvuse kaotusi. Samuti ei kinnita terviseandmed kaebajal probleeme soole ja põie kontrollimisega. Kaebaja kirjeldatud muid piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas.
35.Vastustaja ekspertarsti seisukoht.
35.1.Kaebajal puuduvad piirangud võtmetegevuses „teadvusel püsimine“ (raskusaste 0). Vastavalt töövõime hindamise metoodikale mõistetakse teadvusel püsimise all tavapärast virgeseisundit ja kontaktivõimet ärkvelolekus. Selle alla ei kuulu pearinglus või jõuetus. Muid teadvuskaotuse hooge (teadvuse hämardumist, minestamisi) ei ole kaebajal kirjeldatud.
35.2.Kaebajal puuduvad piirangud võtmetegevuses „tualettruumi toimingud“ (raskusaste 0). Tualettruumi toimingute all mõeldakse põie ja soole kontrollimise võimet, sh abivahenditega seonduvaid probleeme, nagu sagedasem riiete määrdumine ja vahetamise vajadus. TIS-i andmetel ei ole kaebajal kirjeldatud selliseid häireid, mis võiks antud võtmetegevuse juures piiranguid põhjustada. Puuduvad diagnoosid või seisundid, mis põhjustaksid probleeme enesehooldusega. Hügieenisidemete vajadus ei ole töövõime piirang, kuna tegutsemisvõimet hinnatakse koos abivahendite kasutamisega. Soole ja põietegevuse kontrollihäire osas puuduvad uuringud, ravi ja diagnoosid.
35.3.Kaebajal puuduvad piirangud võtmetegevuses „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ (raskusaste 0). Siin hinnatavaid muid enesehoolduspiiranguid, mis on tingitud muudest liikumise ja käeliste piirangutega seotud piirangutest, on hinnatud vastavates valdkondades. Enesehooldusega seotud piiranguid ei ole TIS-i andmetel kirjeldatud. Abivajadust ei ole objektiivselt kirjeldatud. Vaimset seisundit on hinnatud vastavates võtmetegevustes.
35.4.Kokkuvõttes ei ole kaebajal teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas piiranguid (raskusaste 0).
36.Kohtu seisukoht.
36.1.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei ole võtmetegevuses „teadvusel püsimine“ piiranguid. TIS-i andmed ei kajasta, et kaebajal oleks esinenud teadvusel püsimise häireid või minestamisi. Samuti ei ole tal diagnoositud haigusi, mis teadvusekaotusi põhjustaks (nt epilepsia).
36.2.TIS-i andmetel on kaebaja kurtnud arstile, et astma ägenemisel tekib kohe roojamine ja urineerimine, emotsionaalsel pingutusel tekib urineerimise ja roojamise pidurdamatus ning paanikahoogude foonil on soolestik väga tundlik, tekib spontaanne roojamine ja urineerimine (TIS lk 11, 35, 39). Kaebaja on need probleemid välja toonud alles 2024. a. Ta suunati 2025. a uroloogi konsultatsioonile ja ravi taktika täpsustamiseks (TIS lk 16). TIS-i andmetest ei ole näha, et seda terviseprobleemi oleks edasi uuritud või püütud ravida. Seega puudub arsti hinnang. Kaebaja selgitustest nähtub, et seda probleemi juhtub mitu korda kuus, seega mitte pidevalt. Samuti kinnitab kaebaja, et kasutab hügieenisidemeid. Abivahend võimaldab terviseprobleemiga hakkama saada. Kaebajal on diagnoositud ka prostatahüperplaasia (TIS lk 46–48, 54, 65–67, 71, 79). Kaebajale määrati ravi ja ravi foonil seisund paranes (TIS lk 65– 22(32)
3-25-4595
67). Kaebaja seisund on tunnistatud rahuldavaks ja kaebajal ei ole selles osas enam aktiivseid kaebusi olnud (TIS lk 46–48). Eeltoodut arvestades ei ole ekspertarstid kohtu hinnangul piirangute tuvastamisel ilmselgelt eksinud. Tuvastatud haiguse raviks on määratud ravi, mis on kaebajat aidanud. Teiste väidetud probleemidega ei ole kaebaja spetsialisti poole pöördunud, seega ei saa seda lugeda kaebaja igapäevaelu häirivaks.
36.3.TIS-i andmetel on kaebaja kirjeldanud teise inimesi abivajadust toidu valmistamisel ja pesemisel 2023. a (TIS lk 58), kuid neist andmetest ei nähtu, miks kaebaja teise inimese abi vajab. Ei ole kirjeldatud piiranguid, mis takistaks kaebajal ise nende tegevustega hakkama saada. Väljas liikumisega seotud piiranguid on hinnatud liikumise valdkonnas ja nendega ei saa siin võtmetegevuses arvestada. Seetõttu jätsid ekspertarstid põhjendatult võtmetegevuses „teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud“ piirangu tuvastamata.
36.4.Kokkuvõttes leiab kohus, et selles valdkonnas ei ole tehtud vigu, mis võinuks töövõime hindamisel mõju avaldada. Õppimise ja tegevuste sooritamise valdkond
37.Kaebaja tõi õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas välja piirangud kõigis võtmetegevustes.
37.1.Kaebajal on võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ raske piirang (raskusaste 3). Ta ei suuda raskusteta selgeks õppida ega teha lihtsamaid ja keerulisemaid igapäevategevusi. Suudab suurte raskustega õppida selgeks lihtsaid või keerulisi tegevusi. See on peaaegu võimatu. Tal on raske keskenduda, pidevate peavalude, halva enesetunde ja üldise väsimuse tõttu ei suuda keskenduda, tähelepanu hajub, unustab kiiresti, mida õppis. Keeruliste asjade õppimise puhul tekib lisaks veel paanika, ärevus.
37.2.Kaebajal on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ raske piirang (raskusaste 3). Ei suuda raskusteta igapäevategevustega hakkama saada. Suudab suurte raskustega ise märgata igapäevategevuste vajadust ja neid kavandada, alustada või lõpetada. See on peaaegu võimatu. Kaebajal on raske päeva alustada ja tegevusi planeerida, pole tahet midagi teha, nagunii ei jõua alustatud tegevust lõpuni viia, väsib kiiresti, ei ole jõudu. Kaebajal on unehäired, seetõttu ärkab hommikul kurnatuna, jõuetuna.
37.3.Kaebaja piirangud võtmetegevuses „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Kaebajal on pidev unetus, mistõttu on ta kurnatud, väsinud, pole tahet midagi teha ega kellegagi suhelda.
38.TTO ekspertarsti seisukoht.
38.1.Kaebajal puudub võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ piirang (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Terviseandmed ei kinnita raskuste esinemist tegevuste õppimisel. Psühhiaatri kirjel on kaebajal mõtlemine häireteta, kognitiivselt ja intellektuaalselt säilinud.
38.2.Kaebajal on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ kerge piirang (raskusaste 1), tuginedes orgaanilise depressiooni diagnoosile. Kognitiivsed funktsioonid on psühhiaatri kirjel häireteta. Tegevuste alustamisel ja lõpetamisel kaebajal motivatsiooni jätkub. Raskusi võib olla meeleolude kiire muutumise tõttu, mis ei vasta situatsioonile. Seda aga igapäevaselt ei esine ja on raviga kompenseeritav.
38.3.Kaebajal puuduvad piirangud võtmetegevuses „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid on hinnatud valdkonna
23(32)
3-25-4595
teistes võtmetegevustes. TTO ekspertarst täpsustas täiendavas eksperdiarvamuses, et kaebaja kirjeldatud piiranguid on hinnatud suhtlemise valdkonnas.
38.4.Kokkuvõttes on kaebajal õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Emotsionaalse labiilsuse, meeleolu languse, unehäirete, peavalude, ärevuse, väsitatavuse, tähelepanu vigiilsuse ja keskendumisraskuste ning tahteaktiivsuse alanemise tõttu on häiritud igapäevatoimingute tegemine. Hinnangu andmisel on tuginetud 15.08.2025 ja 17.01.2025 epikriisidele. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on ebastabiilne. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Tegutsemispiirangute põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.
39.Vastustaja ekspertarsti hinnang.
39.1.Kaebajal puudub piirang võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ (raskusaste 0). Antud võtmetegevuse all hinnatakse lihtsate ja keeruliste tegevuste õppimist. Töövõime hindamise metoodika alusel loetakse lihtsaks tegevuseks ühest–kahest osast koosnev tegevus (nt telekanalite vahetamine puldi abil, põranda pühkimine, toidunõude lauale asetamine) ning keeruliseks tegevuseks mitmest järjestikusest osast koosnev tegevus (nt poest toidu ostmine ja toidu valmistamine, pesuvahendite ostmine ja pesumasina kasutamine, pangaautomaadi ja mobiiltelefoni kasutamine). Psühhiaater on 15.08.2025 epikriisis kirjeldanud, et kaebaja on selge teadvusega ja õigesti orienteeritud, mõtlemine on häireteta. Seega kaebajal ei esine lihtsate ja ka järjestikku teostavate lihtsate asjade tegevuste sooritamisel probleeme. Kognitiivse võimekuse langust ei ole diagnoositud. Kaebaja ei vaja kõrvalabi lihtsate asjade õppimisel ja tegemisel.
39.2.Kaebajal on võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ kerge piirang (raskusaste 1). Antud võtmetegevuse all mõistetakse võimet planeerida ja teha igapäevaseid tegevusi. Võtmetegevuse all hinnatakse raskusi mälu ja keskendumisvõimega ning tahet, energiat ja motivatsiooni. Tegevuste sooritamist segavaid mälu- või intellektihäireid ei ole kaebajal diagnoositud. Tegevuste sooritamist võib kaebajal häirida ärevuse ja paanika teke, mida isik ise kirjeldab. Objektiivsetes raviandmetes ei ole selliste paanikahoogude teket objektiivselt kirjeldatud. Kirjeldatud on, et kaebaja töötab taksojuhina, mis eeldab otsuste vastuvõtmist ja linnaliikluses osalemist. Psühhiaater on määranud ravimikuuri antidepressantidega. Tegemist on ravi foonil kompenseeritava seisundiga. Piirang on ravi foonil kerge. Kohtumenetluse ajaks on retseptuuri alusel ravi antidepressantidega lõppenud. Viis retsepti, mis on välja kirjutatud 15.08.2025 sertaliinil ja agomelatiini on jäänud välja ostmata.
39.3.Kaebajal puuduvad piirangud võtmetegevuses „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ (raskusaste 0). Kaebaja on taotluses selle võtmetegevuse all märkinud, et tal on unetus. Esmaselt on unehäiret kajastatud otorinolarüngoloogi 12.08.2022 epikriisis, kus on välja toodud: „uneapnoe haige on aPAP-ravi kasutaja alates 2017. a; testib uut raviaparaati, ravisobivus hea; raviaparaat vormistatud; kontrollile 1× aastas“. Lisaks on unehäirete osas üldõde 07.07.2025 epikriisis kirjeldanud, et kasutab alates 2017. a aPAP ravi. Viimati oli 2022. a raviaparaadi vahetus. „017 diagnoositi raske uneapnoe (AHI/h 55), käesolevalt on AHI/h 3, keskmine kasutusaeg kasutatud öödel 6:07 tundi“. Seega on aPAP aparaadiga kvaliteetne uneaeg tagatud, uneapnoe näitaja AHI/h3 on täiesti normis. Muid unehäireid ei ole diagnoositud. Unerohtu ei ole välja kirjutatud. Suhtlemist on hinnatud vastavas võtmetegevuses.
39.4.Kokkuvõttes on kaebajal õppimise ja tegevuste sooritamise valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1), mis on põhjustatud psüühika- ja käitumishäirest.
40.Kohtu seisukoht. 24(32)
3-25-4595
40.1.Kohus ei nõustu kaebajaga, et tal on võtmetegevuses „tegevuste õppimine“ raske piirang. TIS-i andmetel on psühhiaater hinnanud, et kaebaja teadvus on selge, ta on õigesti orienteeritud, kontakteerub, mõtlemine on häireteta, kognitiivselt ja intellektuaalselt säilinud (TIS lk 19). Samad andmed nähtuvad ka eelmistest aastatest (TIS lk 29, 44, 53, 60). Seega ei ole kaebajal TIS-i andmetel intellektiprobleeme, mis õppimisvõimet takistaks. Samuti ei kinnita TIS-i andmed kaebajal mäluprobleemide olemasolu. Kaebaja ei ole arstidele mäluprobleeme kurtnud ja sellekohaseid teste ei ole tehtud. Kaebaja on TIS-i andmetel korduvalt väitnud arstidele paanikat ja ärevust, kuid psühhiaater ei ole kaebajal paanikahäiret ega muid ärevushäireid diagnoosinud, üksnes orgaanilise depressiooni. Seega ei saa arvestada kaebaja väidetud paanika- ega ärevushäiretega. Depressioon võib keskendumis- ja õppimisvõimele mõju avaldada. Ka psühhiaater on leidnud, et kaebaja kontsentratsioonivõime on alanenud (TIS lk 19). Samas tuleb arvestada, et TIS-i andmetel on psühhiaater määranud kaebajale ravi ja kaebaja on ise arstidele tunnistanud, et enesetunne on ravi foonil hea (TIS lk 11). Kaebaja ei ole kurtnud psühhiaatrile, et ravi ei toimiks, ja psühhiaater ei ole raviskeemi muutnud. Seega saab kaebajal diagnoositud depressiooni pidada piisavalt kompenseerituks. Keskendumisvõime alanemine ei näita veel õppimisvõime puudumist. See võib küll vähendada võimet keerulisi ja suurt süvenemist eeldavaid tegevusi õppida, kuid mitte kõik tööd ei eelda suurt süvenemist ja keskendumisvõimet. Isegi kui tuvastada kaebajal depressiooni tõttu kerge piirang, ei muuda see lõppastmes töövõimele antavat hinnangut, sest kerge piiranguga töövõime hindamisel ei arvestata (määruse nr 39 § 6 lg 6). Raskema piirangu kui kerge piirang tuvastamiseks puudub TIS-i andmetel põhjus, arvestades kaebajale määratud järjepidevat ravi ja selle muutmata jätmist. TIS-i andmetel on kaebajal diagnoositud raskekujuline uneapnoe (TIS lk 45) ja talle on määratud alates 2017. a aPAP-ravi (TIS lk 23). Kaebaja kasutab juba pikaajaliselt CPAP aparaati, mis parandab öist magamist (TIS lk 11). Aparaadi kontrolli andmed näitavad, et kaebaja uneaeg on olnud juba aastaid keskmiselt 6 tundi (TIS lk 23, 45, 60, 63, 69, 76). Seda ei saa pidada ilmselgelt ebapiisavaks. Täiskasvanute unesoovitus on 6,5–11 tundi ööpäevas3. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja kasutaks käsimüügis olevaid unerohtusid või et talle oleks välja kirjutatud retseptiga uneravimeid. Seega järeldab kohus, et aparaadi kasutamine kompenseerib kaebajal esinenud uneprobleeme või ei ole aparaadi kasutamisele vaatamata jätkuvad uneprobleemid kaebaja igapäevaelu sedavõrd häirivad, et vajaksid täiendavat meditsiinilist sekkumist. Järelikult ei saa asuda seisukohale, et kaebaja väidetud uneprobleemid tema töövõimet oluliselt mõjutaks. Isegi kui tuvastada selles võtmetegevuses unehäirete tõttu kerge piirang, ei mõjuta see lõpptulemusena töövõimele antavat hinnangut. Raskema piirangu kui kerge piirang tuvastamiseks puudub põhjus, arvestades kaebajale määratud ravi ja täiendavate ravivõimaluste kasutamata jätmist. Kaebaja on korduvalt kurtnud arstidele väsimust (TIS lk 14, 16, 19, 21, 29, 58). Ka psühhiaater on korduvalt leidnud, et kaebaja väsib kergesti (TIS lk 19, 29, 44, 53, 60). Ilmselt võib väsimust seostada depressiooni ja unehäirega. Samas on mõlemad piisavalt kompenseeritud – psüühikahäire ravimitega ja unehäire abivahendiga. Gilberti sündroomi ja väsimuse vaheline seos ei ole kindel. TIS-i andmetel on kaebaja kurtnud arstidele järjepidevalt peavalusid. Kui 2022. a olid kaebajal väidetavalt pingepeavalud 1–2 korda kuus (TIS lk 70), siis 2024. a on kaebaja väitnud peavalusid olevat 1–2 korda nädalas kõrge vererõhu foonil (TIS lk 33). Neuroloog uuris kaebajat 2022. a, kuid patoloogiaid ei leidnud (TIS lk 64). Kaebajal on määratud valuravi ja taastusravi (TIS lk 16). Samuti on kaebaja vererõhk ravimitega kontrolli all (TIS lk 14, 16, 28). Seega ei saa vererõhk kaebajal kuigi palju peavalusid põhjustada.
Vt https://www.tai.ee/et/valjaanded/45-uni.
25(32)
3-25-4595
Eeltoodut arvestades saaks ehk tuvastada selles võtmetegevuses kerge piirangu, kuid see ei mõjuta lõppkokkuvõttes töövõimele antavat hinnangut.
40.2.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei ole põhjust võtmetegevuses „tegevuste alustamine ja lõpetamine“ raskemat piirangut kui kerge piirang tuvastada. Kaebajal on küll diagnoositud orgaaniline depressioon, kuid kaebajale on määratud ravi ja ta on ise kinnitanud, et raviga on enesetunne parem (TIS lk 35). Kaebaja ei ole kurtnud ravi ebapiisavust ja ka psühhiaater ei ole pidanud vajalikuks raviskeemi muuta. Ärevushäiret ega paanikat ei ole kaebajal diagnoositud, seega ei saa nendega töövõime hindamisel arvestada. Kaebaja unehäired on kompenseeritud CPAP aparaadi kasutamisega. Keskmine uneaeg on 6 tunni ümber. Unerohtu ei ole kaebajale välja kirjutatud ja TIS-i andmed ei kinnita, et kaebaja kasutaks käsimüügil olevaid unerohtusid. Seega ei saa ka kaebaja väited pideva väsimuse kohta olla igapäevaelu ja töövõimet oluliselt segavad. Intellektihäireid kaebajal ei ole, samuti ei ole tuvastatud mäluprobleeme.
40.3.Kohus nõustub TTO ekspertarstiga, et kaebaja kirjeldatud piiranguid võtmetegevuses „õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud“ on hinnatud sama valdkonna teistes võtmetegevustes ja suhtlemise valdkonnas. Seetõttu puudub põhjus neid piiranguid selles võtmetegevuses hinnata.
40.4.Kokkuvõttes nõustub kohus ekspertarstide poolt valdkonnas tuvastatud kerge piiranguga. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkond
41.Kaebaja tõi muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „väljaskäimine“, „riski või ohu tajumine“ ja „toimetulek muutustega“.
41.1.Kaebajal on võtmetegevuses „väljaskäimine“ raske piirang (raskusaste 3). Ta ei suuda väljas käia emotsionaalse või vaimse pingeta. Ta saab suurte raskustega minna ilma emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata talle tuttavatesse kohtadesse. See on peaaegu võimatu. Kaebajal tekib tihti ärevustunne, paanika isegi tuttavatesse kohtadesse minekul, kardab, et tekib õhupuudus ja minestab. Turvalisemalt tunneb end siis, kui saab minna koos endale tuttava inimesega. Kaebaja suudab suurte raskustega ilma emotsionaalse või vaimse pingeta ja ärevust tundmata minna talle tundmatutesse kohtadesse. See on peaaegu võimatu. Kaebaja väldib võõrastesse kohtadesse minekut, läheb ainult hädavajadusel ja siis koos saatjaga. Juba eelmisel õhtul tekib ärevus, hirmutunne, vajab teist isikut enda kõrvale, et tunneks end turvalisemalt.
41.2.Kaebajal on võtmetegevuses „riski või ohu tajumine“ raske piirang (raskusaste 3). Ta ei suuda ohutult sooritada igapäevategevusi ja aru saada liiklusest tingitud ohtudest. Vajab päevasel ajal alati ohu vältimiseks enda kõrvale kedagi. Vajab väljas kõndimisel saatjat, üksi minnes tekib ärevus, paanikahoog, võib kokku kukkuda.
41.3.Kaebajal on võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ta ei saa raskusteta hakkama saada muutustega igapäevaelus. Ei tule muutustega oma igapäevaelus toime, kui muutus on ootamatu. Kaebajale ei sobi ootamatud muutused, tekitavad ärevust, paanikat. Ta ei suuda ennast koguda ja ette valmistada, peab saama pikemalt ette teada, kui on näiteks vajadus välja minna, siis saab ennast ette valmistada ja selle mõttega harjutada.
42.TTO ekspertarsti seisukoht.
26(32)
3-25-4595
42.1.Kaebajal on võtmetegevuses „väljaskäimine“ kerge piirang (raskusaste 1), tulenevalt orgaanilise depressiooni diagnoosist. Kodust väljumine põhjustab ärevust ja pinge tõusu. Terviseandmetel ei ole kaebajal probleeme avalikus kohas viibimisega. Ei vaja kõrvalist abi.
42.2.Kaebajal puuduvad võtmetegevuses „riski või ohu tajumine“ piirangud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piirangud ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Terviseandmetel ei ole kaebajal probleeme riski või ohu tajumisel.
42.3.Kaebajal on võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ mõõdukas piirang (raskusaste 2), tulenevalt orgaanilise depressiooni diagnoosist. TTO ekspertarst täpsustas täiendavas eksperdiarvamuses, et muutused põhjustavad hirmu, ebakindlust ja suurendavad ärevust. Ei suuda valida olukorrale sobivat käitumisviisi. Vajab oluliselt rohkem aega muutustega kohanemiseks. Võib vajada kõrvalist toetust muutustega kohanemiseks, kuid mitte alati ja igapäevaselt.
42.4.Kokkuvõttes on kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2). Emotsionaalse labiilsuse, meeleolu languse, unehäirete, peavalude, ärevuse, väsitatavuse, tähelepanu vigiilsuse ja keskendumisraskuste ning tahteaktiivsuse alanemise tõttu on häiritud igapäevatoimingute tegemine ja stressiga toimetulek. Hinnangu andmisel tugineti 15.08.2025 ja 17.01.2025 epikriisidele. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on ebastabiilne. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Tegutsemispiirangute põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.
43.Vastustaja ekspertarsti hinnang.
43.1.Kaebajal on võtmetegevuses „väljaskäimine“ kerge piirang (raskusaste 1). Antud võtmetegevuse all hinnatakse töövõime hindamise metoodika alusel väljaskäimisega seonduvat emotsionaalset ja vaimset pinget. Väljaskäimisega seonduva emotsionaalse ja vaimse pinge all mõistetakse seejuures ärevuse, ebamugavuse või hirmu tundmist väljaspool kodu liikumisel. Raskused võivad olla seotud ka ajast ja kohast arusaamisega, mäluga või meelepetetega. Kaebajal ei esine meelepetteid ega ka mäluhäireid. Psühhiaater on 15.08.2025 epikriisis kirjeldatud, et kaebaja on selge teadvusega ja õigesti orienteeritud, mõtlemine on häireteta. Esineb meeleolu ja kontsentratsioonivõime langust ja ärevust, mis võib mõningal määral olla takistuseks väljaskäimisel. Piirangut kinnitab ka töötervishoiuarsti 09.12.2024 epikriis, kus on kirjeldatud, et töötab taksojuhina, töö meeldib.
43.2.Kaebajal puuduvad piirangud võtmetegevuses „riski või ohu tajumine“ (raskusaste 0). Antud võtmetegevuse all hinnatakse töövõime hindamise metoodika alusel arusaamist sellest, millised igapäevategevused võivad isiku enda või teiste tervisele ohtlikud olla, ja käitumist selliselt, et ohtlikke olukordi ei tekiks. Kaebajal ei ole diagnoositud psühhootilisi häireid, meelepetteid, mäluhäireid või muud kognitsiooni häiret ega ole kirjeldatud raskeid paanikahooge.
43.3.Kaebajal on võtmetegevuses „toimetulek muutustega“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Antud võtmetegevuse all hinnatakse kohanemist igapäevaharjumusi segavate, ootamatute olukordadega (nt söögiaja ette- või tahapoole nihkumine, rongi saabumine oodatust varem, sõbra saabumine plaanitust varem või hiljem). Muudatused võivad tekitada ärevust ja ebakindlust. Psühhiaater on 15.08.2025 epikriisis kirjeldatud, et psühhiaatri vastuvõtul käib kaebaja regulaarselt, tuleb abikaasaga. On selge teadvusega ja õigesti orienteeritud, mõtlemine on häireteta. Esineb meeleolu ja kontsentratsioonivõime langust ja ärevust, mis 27(32)
3-25-4595
võib mõningal määral olla takistuseks keerulisemate muutuste korral. Keerulistes olukordades võib vajada toetust.
43.4.Kokkuvõttes on kaebajal muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas mõõdukas piirang (raskusaste 2), mis on põhjustatud psüühika- ja käitumishäirest.
44.Kohtu hinnang.
44.1.Kohtu hinnangul ei ole põhjust võtmetegevuses „väljaskäimine“ raskemat piirangut kui kerge piirang tuvastada. Kaebajal on diagnoositud orgaaniline depressioon (TIS lk 19), mis võib väljaskäimist mõningal määral mõjutada. Kuigi kaebaja on kurtnud psühhiaatrile ka ärevustunnet, paanikatunnet, hirmutunnet ja närvilisust, ei ole talle teisi psühhiaatrilisi diagnoose pandud. Kaebajal ei ole diagnoositud paanika- ega ärevushäiret ega hirmu väljaskäimise, avalike kohtade ega võõraste inimestega kohtumise ees. Psühhiaatri hinnangul on kaebaja selge teadvusega, orienteerub õigesti, mõtlemine on häireteta ning kognitiivseid ega intellektuaalseid häireid ei ole tuvastatud (TIS lk 19). Seega ei kinnita TIS-i andmed, et kaebajal oleks väljaskäimisega olulisi raskusi, mis tema töövõimet mõjutaks. Seda ei võimalda järeldada ka asjaolu, et kaebaja töötas aastaid taksojuhina (TIS lk 28, 29). Selline töö eeldas väljas olemist ja võõrastesse kohtadesse sõitmist. TIS-i andmed ei kinnita ka seda, et kaebaja psüühiline seisund oleks pärast taksojuhina töötamise lõpetamist oluliselt halvenenud.
44.2.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei ole võtmetegevuses „riski või ohu tajumine“ piiranguid. TIS-i andmetel ei ole kaebajal diagnoositud muid psühhiaatrilisi haigusi peale orgaanilise depressiooni (TIS lk 19). Kuigi kaebaja on kurtnud psühhiaatrile ka ärevustunnet, paanikatunnet, hirmutunnet ja närvilisust, ei ole talle teisi psühhiaatrilisi diagnoose pandud. Psühhiaatri hinnangul on kaebaja selge teadvusega, orienteerub õigesti, mõtlemine on häireteta ning kognitiivseid ega intellektuaalseid häireid ei ole tuvastatud (TIS lk 19). Seega ei kinnita TIS-i andmed, et kaebaja ei suudaks riske või ohte tajuda ega neist aru saada. Seda ei võimalda järeldada ka asjaolu, et kaebaja töötas aastaid taksojuhina (TIS lk 28, 29). Riske või ohte tajumata või neid ebaõigesti hinnates ei oleks pidev liikluses osalemine olnud võimalik.
44.3.Ekspertarstid nõustusid kaebaja hinnanguga võtmetegevuses „toimetulek muutustega“, seega selles osas menetlusosaliste vahel vaidlus puudub.
44.4.Kuna kaebajal on ühes võtmetegevuses kerge piirang ja teises mõõdukas piirang, siis on muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonna kokkuvõtlik piirang mõõdukas (määruse nr 39 § 6 lg 5). Suhtlemise valdkond
45.Kaebaja tõi suhtlemise valdkonnas välja piirangud võtmetegevustes „suhtlemisega hakkamasaamine“ ja „suhtlemisega seotud muud piirangud“.
45.1.Kaebajal on võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ta ei saa suhtlemisega hakkama, tundmata liigset ärevust või hirmu. Ta saab mõõdukate raskustega kohtuda tuttavate inimestega, tundmata liigset ärevust või hirmu. Ta saab suurte raskustega kohtuda võõraste inimestega, tundmata liigset ärevust või hirmu. See on peaaegu võimatu. Võõraste inimestega suhtlemist väldib täielikult. Tuttavate inimestega on suhtlemine veidi lihtsam, kuid siiski parema meelega ei suhtleks. Ei suuda keskenduda, väsib kiiresti, ei suuda jälgida, millest jutt käib. Puudub huvi ja tahe igapäevaelus osaleda.
28(32)
3-25-4595
45.2.Kaebaja piirangud võtmetegevuses „suhtlemisega seotud muud piirangud“ on muutlikud (raskusaste 9). Tal pole tahet ega jõudu teistega suhelda, isegi tavaline igapäevane suhtlus väsitab. Tunneb end pidevalt kurnatuna.
46.TTO ekspertarsti seisukoht.
46.1.Kaebajal on võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ kerge piirang (raskusaste 1), tulenevalt orgaanilise depressiooni diagnoosist. Meeleolu languse, ärevuse ja pinge tõttu on häiritud suhtlemisega toimetulek. Samas on ta kontakteeruv, kuigi napisõnaline.
46.2.Kaebajal puuduvad piirangud võtmetegevuses „suhtlemisega seotud muud piirangud“ (raskusaste 0). Kaebaja toodud piiranguid on hinnatud valdkonna teistes võtmetegevustes.
46.3.Kokkuvõttes on kaebajal suhtlemise valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1). Emotsionaalse labiilsuse, meeleolu languse, unehäirete, peavalude, ärevuse, väsitatavuse, tähelepanu vigiilsuse ja keskendumisraskuste ning tahteaktiivsuse alanemise tõttu on häiritud inimestega suhtlemine. Hinnangu andmisel on tuginetud 15.08.2025 ja 17.01.2025 epikriisidele. Piirangu põhjustanud haiguse kulg on ebastabiilne. Kaebaja on osaliselt kohanenud. Tegutsemispiirangute põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired.
47.Vastustaja ekspertarsti hinnang.
47.1.Kaebajal on võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ kerge piirang (raskusaste 1). Hinnangu aluseks on psühhiaatri 15.08.2025 epikriisis kirjeldatu, et on selge teadvusega ja õigesti orienteeritud, mõtlemine on häireteta. Kontakteerub napisõnaliselt.
47.2.Kaebajal puuduvad piirangud võtmetegevuses „suhtlemisega seotud muud piirangud“ (raskusaste 0). TIS-is ei ole kirjeldatud jõuetust põhjustavat seisundit ega võimetust suhelda.
47.3.Kokkuvõttes on kaebajal suhtlemise valdkonnas kerge piirang (raskusaste 1), mis on põhjustatud psüühika- ja käitumishäirest ning sellega kaasnevast ärevusest ning depressioonist. Piirangud on raviga kompenseeritavad.
48.Kohtu seisukoht.
48.1.Kohus nõustub ekspertarstidega, et kaebajal ei saa võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ raskemat piirangut kui kerge piirang tuvastada. TIS-i andmetel on kaebajal diagnoositud orgaaniline depressioon (TIS lk 19). Kuigi kaebaja on kurtnud psühhiaatrile ka ärevustunnet, paanikatunnet, hirmutunnet ja närvilisust, ei ole talle teisi psühhiaatrilisi diagnoose pandud. Kaebaja on psühhiaatrilisel ravil alates 2015. a (TIS lk 19). Ta käib regulaarselt psühhiaatri vastuvõtul (TIS lk 19, 29, 44–45, 53, 60) ja võtab ravimeid (TIS lk 16, 21, 23–24). Ta on kinnitanud arstidele, et ravimite foonil on enesetunne parem (TIS lk 11, 35, 39, 41, 50). TIS-ist ei nähtu, et kaebaja oleks kurtnud ravi ebapiisavust või et tema raviskeemi oleks muudetud. Seega võib määratud ravi pidada asjakohaseks ja kaebajal esinevat piirangut kompenseerivaks. Kohus peab usutavaks, et orgaaniline depressioon, samuti kaebajal esinevad peavalud ja väsimus (TIS lk 16, 19) võivad muuta suhtlemisega hakkamasaamise ebamugavamaks, sest vähendavad huvi ja motivatsiooni, kuid ei ole usutav, et tegemist oleks mõõduka piiranguga, nagu kaebaja väidab. Kaebaja töötas aastaid taksojuhina, viimati 2025. a alguses (TIS lk 28, 29). Kui kaebajal esinev piirang oleks mõõdukas, ei oleks ta suutnud seda tööd sedavõrd kaua teha, sest taksojuhtimine ja klientide teenindamine eeldab klientidega suhtlemist. Ka TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal esineks suhtlemisel, sh arstidega suhtlemisel, raskusi. Kaebaja on selge teadvusega, orienteerub õigesti, kontakteerub ja tema mõtlemine on häireteta. Kognitiivseid ja intellektuaalseid häired ei esine (TIS lk 19). 29(32)
3-25-4595
48.2.Kohus nõustub TTO ekspertarstiga, et kaebaja kirjeldatud piiranguid on juba hinnatud võtmetegevuses „suhtlemisega hakkamasaamine“ ja samade piirangute uuesti hindamine võtmetegevuses „suhtlemisega seotud muud piirangud“ ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole välja toonud täiendavaid piiranguid, mida ei oleks saanud eelmises võtmetegevuses hinnata. Seetõttu puudub alus selles võtmetegevuses piirangut tuvastada.
48.3.Kokkuvõttes leiab kohus, et selles valdkonnas ei ole tehtud vigu, mis võinuks töövõime hindamisel mõju avaldada. Muud piirangud
49.Kaebaja leidis, et tal on ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimed. Ventolin põhjustab südamekloppimist, antidepressantide tõttu on kõhukinnisus, valuvaigistid tekitavad pearinglust ja tasakaalukaotust. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad siinkohal piirangud. Tervisandmed ei kinnita ravimite tarvitamisest tingitud kõrvaltoimeid. Vastustaja ekspertarst nõustus, et ravimite kõrvaltoimeid ei ole kirjeldatud. Kui neid esineb, siis tuleb selles osas raviarstiga nõu pidada. Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmed ei kinnita kaebaja väidetud probleeme. Vajadusel on võimalik ravimeid vahetada.
50.Kaebaja tõi muude tervisehädade juures välja, et tal on unehäired. Siiani ei ole leitud ravimit, mille abil saaks ennast välja puhata. Saab kaks tundi unerohu abil magada, siis ärkab ja rohkem magada ei saa. Lõuna paiku mõnikord saab pool tundi tukkuda. Pideva magamatuse tõttu tunneb end kurnatuna, ei suuda keskenduda, on pidevalt väsinud. TTO ekspertarst leidis, et kaebajal puuduvad siinkohal piirangud. Kaebajal on diagnoositud uneapnoe ja perearsti ning LOR-arsti andmetel kasutab pidevalt aPAP aparaati. Mälukaardi andmeil on keskmine uneaeg ligi 6 tundi. Vastustaja ekspertarst nõustus, et kaebaja väited ei leidnud TIS-i andmetel kinnitust. Unehäirete osas on antud hinnang eespool. Kohus nõustub ekspertarstidega, et TIS-i andmetel kasutab kaebaja aPAP ravi, mille mälukaartide järgi on kaebaja uneaeg keskmisel 6 tundi. TIS-i andmed ei kinnita unerohu kasutamist. Seetõttu ei saa siinkohal täiendavaid piiranguid tuvastada.
51.Kaebaja tõi töövõime hindamise taotluses täiendavalt välja, et ta ei saanud terviseseisundi tõttu füüsilisest isikust ettevõtjana edasi töötada. Kaebaja kasutab igapäevategevustes teise inimese abi. Tal ei ole tahet igapäevaelus osaleda. Tal on tugevad valud peas ja seljas, lisaks veel vaimse tervise häired, ei suuda kodust väljuda, tekivad paanikahood. Seetõttu ei suuda leida jõudu, et igapäevaeluga toime tulla, väsib kiiresti. Kohus märgib, et kirjeldatud probleeme on eespool juba käsitletud.
52.TTO ekspertarst leidis kokkuvõttes, et peamine piiranguid põhjustav diagnoos on orgaaniline depressioon. Välistatud / takistatud / piiratud on igapäevaste rutiinsete tegevuste sooritamine, stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek, vestlemine, sidevahendite ja tehnikate kasutamine, kummardumine, pikkade vahemaade kõndimine, treppidest üles ja alla liikumine, võõrastega kontakteerumine. Töövõime ei ole vähenenud. Ebasobivad on pingetaluvust nõudvad töötingimused. Ei sobi head kuulmisvõimet ja üldfüüsilist koormust eeldav töö. Töövõimet toetavad taastusravi ja regulaarne psühhoteraapia. 30(32)
3-25-4595
53.Vastustaja ekspertarst lisas järgmised täiendavad põhjendused.
53.1.Vastustaja ei hinda diagnooside või tervisehäirete kogumit, vaid hindab töövõimet töövõime hindamise metoodika alusel vastavalt isikutel esinevatele töövõime piirangutele. Antud juhul puudub vastustajal teave lapse- ja noorukiea puude põhjuse kohta ning seda ka ei hinnata. Võimalik, et puue oli diagnoosipõhine allergilise astma põdemise tõttu. Tänapäevane astma ravi on efektiivne ja kui ei ole tekkinud ravile allumatut hingamispuudulikkust, siis seda ei loeta töövõime piiranguks. Raske astma puhul saab rakendada veelgi efektiivsemat bioloogilist ravi, kuid seda ei ole kaebaja vajanud.
53.2.Ekspertarst lähtub kaebaja terviseseisundi hindamisel töövõime hindamise metoodikast, mis sätestab, et tegutsemisvõimet hinnatakse koosmõjus adekvaatse raviga. See tähendab, et isiku tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ja ravimeetodeid (ravimid, protseduurid jms) rakendatakse vastavalt arsti ettekirjutusele. Töövõime hindamine ei toimu ainuüksi isikul diagnoositud haiguste põhjal, vaid selle põhjal, kuidas isikul diagnoositud haigused tema tegutsemisvõimet tegelikkuses mõjutavad, arvestades, et ta kasutab ettenähtud abivahendeid ja järgib määratud vajaduspõhist ravi. Vaidlusaluse töövõime hindamise hetkel on objektiivsete terviseandmete alusel põhjendatud hinnata püsivaid piiranguid põhjustavate haigustena kõrvahaigust ja kuulmislangust, allergilist kopsuastmat, dorsopaatiat ning psüühika- ja käitumishäiret, mis aga ei ole väljendunud sellises ulatuses, et oleks põhjendatud hinnata osaline või puuduv töövõime.
53.3.Vastustaja ei analüüsi paranemist, ei hinnata igat funktsionaalset testi aja võrdluses. Testide normid muutuvad ka vanusega. See on raviarstide pärusmaa. Hinnatakse töövõime piiranguid töövõime hindamise metoodika alusel.
53.4.Vastustaja hindas vastavalt töövõime hindamise metoodikale seisundeid, mis piiranguid mõjutavad. Raviga kompenseeritud seisund ei ole töövõime piirang. Vastavalt töövõime hindamise metoodikale hinnatakse tegutsemisvõimet alati koosmõjus stabiilse ja adekvaatse raviga, mis tähendab, et taotleja tervisehäire kompenseerimiseks on ravi (kui see on võimalik) määratud ning ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) on rakendatud. Hinnatakse ka piirangute põhjuste, avaldumise ja raskusastmete koosmõju isiku töövõimele. Haigus loetakse raviga kompenseerituks, kui ravimiga koos piirangud kaovad. Näiteks vähendavad valuvaigistid ja igapäevane võimlemine ning liikumine närviärritusest ja lihaspingest põhjustatud seljavalu. Astma ravimid lõõgastavad bronhe ja elimineerivad allergilise reaktsiooni, seega ravi foonil hingamine paraneb ja hingamispuudulikkust ei esine. Antidepressandid vähendavad depressiooninähe ja paanikahäireid, APAP ehk ülerõhumask tagab hea ja püsiva une ilma norskamise ning hingamispeetuseta.
53.5.Põhjendatud on hinnang, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Otsus töövõimeline ei tähenda haiguste või diagnooside puudumist. Töövõime hindamisel arvestatakse, et sobivaid töötingimusi saab valida, ei hinnata sobivust mingiks kindlaks tööks. Kokkuvõtteks on kirjutatud, et kaebajale ei sobi raske füüsiline töö. Kuulmishäire tõttu ei sobi ka suhtlemine mürarikkas keskkonnas.
54.Kohtu hinnangul on ekspertarstid kaebaja töövõimet põhjalikult hinnanud, kõiki kaebaja terviseprobleeme käsitlenud ja kaebaja terviseandmeid kontrollinud. Kohtu arvates ei ole ekspertarstid teinud hindamisel vigu, mis võinuks töövõime hindamist mõjutada. Kuna määruse nr 39 § 6 lg 6 järgi kujuneb võtmetegevuste raskusastmete summaks 2, siis hinnati kaebaja määruse nr 39 § 8 lg 1 järgi õiguspäraselt töövõimeliseks. Töövõimeliseks hindamine ei tähenda, et kaebaja oleks tervenenud ja tal enam terviseprobleeme ei oleks, vaid seda, et need ei sega kaebajal sobival tööl töötamast.
31(32)
3-25-4595
Otsus ja menetluskulude jaotus
55.Vastustaja otsus, milles leiti, et kaebaja on töövõimeline, on kohtu hinnangul õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna kaebaja töövõime ei ole piiratud, puudus tal õigus töövõimetoetusele (TVTS § 11) ja ka vastustaja otsus kaebajale töövõimetoetuse määramata jätmise kohta on seetõttu õiguspärane. Samadel põhjendustel on õiguspärane ka nende otsuste kohta tehtud vaideotsus. Kaebus tuleb tühistamisnõudes jätta rahuldamata. Kuna kohus ei tuvastanud kaebaja töövõime hindamisel tehtud vigu, puudub alus kohustada vastustajat kaebaja töövõimet uuesti hindama. Kaebus tuleb kohustamisnõudes jätta rahuldamata. Kaebus jääb eeltoodud põhjendustel terves ulatuses rahuldamata.
56.Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seetõttu jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud tähtaegselt tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad tema võimalikud menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/
32(32)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.