lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-25-2056/84

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-25-2056/84
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
18.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
7121
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Otsuse teinud kohus

Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

Otsuse tegemise aeg ja 18. mai 2026. a, Tallinn koht Kriminaalasja number

1-25-2056

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Sten Lind ja Andres Parmas

Kohtuistungi sekretär

Kea Lemming

Kriminaalasi

Kalmer Keskküla süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13. jaanuari 2026. a otsus Apellandid

süüdistatava kaitsjad Risto Käbi ja Steven-Hristo Evestus

Teised apellatsioonimenetluse pooled

süüdistatav Kalmer Keskküla (isikukood 50006170220, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses, kd II tlk 216) prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Eve Soostar kannatanu X kannatanu lepinguline esindaja Madis Piirla

Kohtuistungi toimumise 28. aprill 2026. a. Tallinnas aeg ja koht

RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB:

1.Jätta Harju Maakohtu 13. jaanuari 2026. a otsus muutmata.
2.Jätta Kalmer Keskküla kaitsjate apellatsioon rahuldamata.
3.Mõista Kalmer Keskkülalt X kasuks välja menetluskulu, kannatanu valitud esindajale makstud õigusabikulu 832 eurot. Jätta Kalmer Keskküla menetluskulu, valitud kaitsjatele makstud õigusabikulu, tema enda kanda. Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.08.20261-26-5865/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5751/8Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 12.08.20261-26-4690/13Viru Maakohus Narva kohtumaja

Esitatud süüdistus

1.Varem vägivallakuritegude eest karistatud Kalmer Keskküla lõi 13.07.2024 kella 02.0003.00 vahel XXX Tallinnas asuvas korteris X-i peaga vastu kannatanu nägu ja nina piirkonda ning mõlema käe rusikatega korduvalt lõua- ja suupiirkonda. Kannatanu tundis löökide tõttu valu ja tal tuvastati alalõualuu murd, mis paranemine võtab aega rohkem kui 4 nädalat. Maakohtu otsus vaidlustatud osas
2.Harju Maakohtu 13.01.2026 otsusega tunnistati Kalmer Keskküla KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi ja teda karistati vangistusega 2 aastat 6 kuud. Seda karistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 11 kuu 13 päeva vangistuse – võrra. Kalmer Keskkülale mõisteti liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud 13 päeva vangistust, mille kandmist hakatakse arvestama siis, kui süüdimõistetu ilmub või toimetatakse karistust kandma. Otsusega määras kohus kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja nende tasumise korra. Maakohtu põhistused olid kokkuvõtlikult järgmised.
3.Süüdistuses on teo toimepanemise aeg vale, kuid see viga ei too endaga automaatselt kaasa Kalmer Keskküla õigeks mõistmist. 3.1 Uuritud tõendikogum kinnitab seda, et Kalmer Keskküla pani süüdistuses kirjeldatud teo toime 14.07.2024 kella 00.00-02.00 vahel, mitte 13.07.2024 varahommikul. 3.2 KrMS § 268 lg 5 keelab kohtul isikut süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Ka ei või kohus otsuse tegemisel tugineda faktilistele asjaoludele, mida pole menetluses arutatud. Käsiloleval juhul kajastab süüdistus Kalmer Keskkülale etteheidetava teo asjaolusid. Teo toimepanemise aeg on faktiline asjaolu, mis ei ole vastutuse eelduseks. Kuriteosündmuse tuvastamiseks ei ole tingimata tarvilik tuvastada teo toimepanemise aega kellaajaliselt. Kaitseõiguse tagamiseks tuleb määratleda teo toimepanemise asjaolud sellise täpsusastmega, et süüdistatav mõistaks, mida talle ette heidetakse ja suudaks ennast etteheidete vastu kaitsta. Need tingimused on täidetud. Kuupäeva küsimuses sai kaitsja oma arvamust avaldada ning kohtumenetlus tervikuna kinnitab seda, et nii süüdistatav kui ka tema kaitsja said aru, millise teo toime panemist ja millal Kalmer Keskkülale süüks arvatakse.
4.Isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusest. 4.1 Kohtus ristküsitleti kannatanut, süüdistatavat ja tunnistajaid KI, RK, KE, MH ja RA. Kuivõrd 13.07.2024 õhtul tarvitasid kõik peale RA alkoholi ja osad neist – kannatanu, RK, KO ja KI – ka amfetamiini, tuleb ütluste usaldusväärsuse hindamisel sellega arvestada. Veel tuleb arvesse võtta sündmusest möödunud aega ja seda, mida räägib teaduskirjandus minevikusündmuste meenutamise kohta.

4.2 Tunnistajatele võis anda enne kohtuistungit kohtueelses menetluses antud ütluste protokolli koopia. KrMS § 2763 sätestab otsesõnu võimaluse valmistada tunnistaja ristküsitluseks ette ning kohtupraktika on olnud sätte rakendamist soosiv. 4.3 Kannatanu X ütlused on usaldusväärsed. Need on järjepidevad, vastuoludeta ja haakuvad ülejäänud tõendikogumiga. Lisaks vastas kannatanu ausalt ka tema jaoks ebamugavatele küsimustele, öeldes näiteks seda, et ta tarvitas õhtul amfetamiini. Kannatanul ei ole mittemingisugust huvi või motiivi anda süüdistatavat süüstavaid ütlusi. 4.4 Tunnistaja KI ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja andis järjepidevaid ütlusi, mis olid valdavalt vastuoludeta. Teatavad ebakõlad olid, kuid need on loogiliselt selgitatavad. Ristküsitluse käik ei olnud selline, mis võimaldaks väita, et KI oli vastused n-ö pähe õppinud. 4.5 Tunnistaja RK ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed. Tunnistaja käitus kaitsja ja prokuröri küsimustele vastates erinevalt – prokuröri küsimustele vastates hakkas RK nihelema ja ennast kratsima. Tunnistaja vastas kõikidele kaitsja küsimustele, kuid prokuröri küsimused jäid mittemäletamise tõttu osalt vastuseta. Sealjuures kumas vastustest läbi soov anda süüdistatava jaoks soodsaid vastuseid. Kohati olid küsimustele antud vastused valikulised ja ka vastuolus usaldusväärseks tunnistatud tõendiallikate ütlustega, loogika ning elulise usutavusega. Lisaks andis RK kohtumenetluse poolte ja kohtu samasisulistele küsimustele erinevaid vastuseid. 4.6 Tunnistaja MH ütlused on osaliselt usaldusväärsed. Tunnistaja ütlustes ilmnes üks oluline vastuolu, mida ta adekvaatselt selgitada ei suutnud. 4.7 Tunnistaja KE ütlused on ebausaldusväärsed osas, mis lähevad vastuollu loogika ja elulise usutavusega. 4.8 Tunnistaja RA ütlused on usaldusväärsed. 4.9 Süüdistatava Kalmer Keskküla ütlused on osaliselt usaldusväärsed. Ebausaldusväärsed on need osas, mis ei haaku teiste tõenditega. Eeskätt ei kinnita süüdistatava versiooni kuriteosündmusest mitte ükski tõend. Osalt on Kalmer Keskküla ütlused vastuolus ka loogika ja elulise usutavusega.

5.Usaldusväärseks tunnistatud tõendite põhjal tuvastatud faktid. 5.1 13.07.2024 õhtul tarvitasid KI, RK, KO ja X Mustamäel Kaja metsas alkoholi ja amfetamiini. Kella 20.00 või 22.00 paiku liiguti koos RK XXX Tallinnas asuvasse korterisse. Südaöö paiku saabusid sinna Kalmer Keskküla, MH ja KE. 5.2 14.07.2024 kella 00.00-01.00 vahel toimus korteri magamistoas X ja Kalmer Keskküla vahel konflikt, mille käigus lõi süüdistatav kannatanut peaga vastu tolle nägu ja seejärel korduvalt rusikatega lõua- ja suupiirkonda. 5.3 X pöördus 14.07.2024 hommikul Erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati alalõualuu murd. 5.4 Alalõualuu murd ei ole eluohtlik tervisekahjustus, kuid selle paranemise kestus ületab 4 nädalat.
6.Õiguslik hinnang.

6.1 Kuna Kalmer Keskküla lõi X-i ja tekitas talle füüsilist valu ja rohkem kui 4 nädalat paraneva tervisekahjustuse, siis vastab tema tegevus KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 objektiivsele koosseisule. Subjektiivsest küljest pani Kalmer Keskküla teo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, sest süüdistatav teadis, et ta tekitab kannatanule oma tegevusega vähemalt valu, ja ka tahtis seda. 6.2 Kannatanust lähtuva ründe või provokatsiooni puudumise tõttu ei tekkinud süüdistataval hädakaitseseisundit KarS § 28 lg 1 mõttes. 6.3 Järelikult tuleb Kalmer Keskküla KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi tunnistada.

7.Karistus. 7.1 Kuigi KarS § 121 lg 2 sanktsioon näeb ette ka rahalise karistuse, pole kergemaliigiline karistus põhjendatud ega täidaks oma eesmärke, kuna Kalmer Keskkülat on varemgi samaliigilise süüteo eest karistatud ning tol korral oli karistuseks vangistus. Rahalise karistuse välistab ka oma teoga kvalifitseeritud põhikoosseisu kaks alternatiivi täitnud süüdistatava süü suurus. 7.2 Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtekohaks sanktsiooni keskmine määr, mis on 2 aastat 6 kuud vangistust. 7.3 Kalmer Keskküla süü on keskmine. Tegu oli ühe episoodiga ja lühiajalise löömisega. Samas olid löögid tuvastatud vigastuste põhjal intensiivsed. Arvestada tuleb sedagi, et tegu oli tahtlik. Karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ei ole. Kuigi süüdistatav avaldas oma viimases sõnas kahetsust, ei olnud see siiras, vaid kantud soovist, et talle mõistetaks leebem karistus. Seda, et Kalmer Keskküla oma tegu ei kahetse, näitab tegelikult menetlus tervikuna ja ka süüdistatava teojärgne käitumine, kui ta otsustas kannatanu suhtes esitada väidetava väljapressimise tõttu kuriteoavalduse. 7.4 Eripreventiivsest aspektist tuleb arvestada seda, et Kalmer Keskkülat on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja seda just vägivallakuritegude eest. See viitab asjaolule, et süüdistatav on impulsiivne ega oskagi konflikte muul moel kui vägivallaga lahendada. Varasemad karistused soovitud mõju avaldanud pole. Välja tuleb tuua seegi, et katseajal olnud Kalmer Keskküla tarvitas vaatamata keelule alkoholi. Paraku on ka süüdistatava varasemad kuriteod olnud seotud alkoholi kuritarvitamisega. Positiivsed asjaolud (s.o abikaasa ja töökoha olemasolu) uut kuritegu ära ei hoidnud. 7.5 Üldpreventiivsest aspektist tuleb anda ühiskonnale selge signaal, et igasuguse intensiivsusega vägivalla kasutamine omavaheliste arusaamatuste klaarimiseks on lubamatu. 7.6 Kokkuvõtlikult tuleb Kalmer Keskküla KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistada vangistusega 2 aastat 6 kuud. Süüdistatav pani teo toime katseajal ning seega tuleb talle KarS § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, mis on 4 aastat 5 kuud 13 päeva vangistust. Kalmer Keskküla kaitsjate apellatsioon
8.Kaitsjad taotlevad ringkonnakohtult: 

Harju Maakohtu 13.01.2026 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista Kalmer Keskküla talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks;

 

alternatiivselt Kalmer Keskkülale mõistetud karistuse leevendamist; maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude riigi kanda jätmist.

Oma taotlusi põhistavad apellandid kokkuvõtlikult nii.

9.Maakohus tunnistas Kalmer Keskküla süüdi kuriteos, mida ta ei pannud toime süüdistuses näidatud ajal. 9.1 Käsiloleval juhul oli prokuratuuri otsustus määratleda teo toimepanemise aeg kuupäeva ja kellaaja täpsusega. Kohtulikul uurimisel selgus, et prokuratuur eksis – väidetav kuriteosündmus leidis aset teisel kuupäeval ja kellaajal. KrMS § 268 kohaselt on süüdistuse muutmine või täiendamine prokuratuuri, mitte kohtu pädevuses. Kuna maakohus tuvastas, et süüdistatav ei pannud süüdistuses näidatud ajal kuritegu toime, oleks ta pidanud Kalmer Keskküla õigeks mõistma.
10.Maakohus tegi isikuliste tõendiallikate usaldusväärsust hinnates põhimõttelisi vigu. 10.1 Esiteks võib maakohtu analüüsi põhjal järeldada, et kohus kasutas isikute puhul erinevaid standardeid ning seeläbi loeti usaldusväärseks süüdistust ning ebausaldusväärseks kaitseversiooni toetavad ütlused. 10.2 Teiseks pani prokuratuur kohtus oma tunnistajad taasesitama politseis antud ütlusi ning andis neile kaasa ka ülekuulamisprotokolli koopia. Sel põhjusel ei tõusetunud prokuröri tunnistajate puhul kordagi küsimust võimalikust vastuolust varem antud ütlustega ning seeläbi jäeti maakohtule mulje, et tunnistajate ütlused vastasid varem räägitule. Kirjeldatud olukorras ei ole vähimatki põhjust vabandada ütlustes sisalduvaid vastuolusid ajafaktorist tingitud mittemäletamisega. Probleem ei peitu tunnistajate mälus, vaid nende ütlustes endis. 10.3 Kannatanu X ütlused ei ole usaldusväärsed. Maakohtu tõdemus, et kannatanu ütlused olid loogilised ja eluliselt usutavad pole õige ning vale on järeldus, mille kohaselt haakuvad X ütlused tõendikogumiga (s.o isikuliste tõendiallikate ütlustega, kirjalike tõenditega, sh sõnumivahetusega jpm). Kannatanu ütluste hindamisel väitis maakohus ekslikult, et alkohol ja amfetamiin ütluste usaldusväärsust ei mõjuta, sest mõnuained mõjutavad nii taju kui ka mälu. X väide, et ta oli adekvaatne, ei ole tõsiseltvõetav - narko- ja alkojoobes inimene ei ole võimeline oma seisundit objektiivselt hindama. See, et kannatanu nägi ennast märksa kainemana, nähtub ka temaga samas korteris viibinud tunnistajate ütlustest. RA ütlused siin ei loe, sest tema tuli hiljem. 10.4 KI ei ole usaldusväärne tunnistaja ja ta valetas eesmärgiga kannatanut toetada. Kui vaadata KE ja korteri omaniku RK ütlusi ning korterist tehtud fotosid, siis KI kannatanu ja süüdistatava vahelist konflikti näha ei saanudki. Maakohtu tõdemus, et kannatanu ja KI ütlused langevad konflikti puudutavas osas kokku, ei ole õige, sest nad kirjeldavad sündmust erinevalt. Sealjuures räägib KI osalt sootuks midagi muud kui kannatanu ja süüdistatav. Maakohtu tõdemus, et KI eksimus aja määratlemisel suurendab tunnistaja usaldusväärsust, on vea raskusastme tõttu vale. 10.5 RK on usaldusväärne tunnistaja. Maakohus märkis, et RK kratsis ja niheles prokuröri küsimustele vastates, kuid seda asjaolu pole kajastatud kohtuistungi protokollis. Kaitsja mitte midagi sellist ei täheldanud ning seega

pole kohtu väited, mis puudutavad tunnistaja kehakeelt, kontrollitavad. Seisukoht, et RK ütlused viitasid soovile süüdistatava versiooni toetada, on kontrollimatu ja seega subjektiivne. Asjaolusid, mille tõttu maakohus luges tunnistaja ütlused loogika ja elulise usutavusega vastuolus olevaks, ei ole kas tuvastatud või võeti aluseks ebausaldusväärsete isikute (nt KI) ütlused. See, kui inimene ei mäleta mingisuguseid kõrvalisi ja ebaolulisi detaile, ei ole märk valetamisest. RK vastuseid, mis puudutavad tema korterit ja seal paiknevaid esemeid, on maakohus hinnanud põhjendamatult rangelt ja norivalt. 10.6 KE on usaldusväärne tunnistaja. Tunnistaja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine üksnes sel põhjusel, et maakohtu hinnangul oleks ta ise samas situatsioonis teisiti käitunud, pole lubatav. 10.7 Süüdistatava Kalmer Keskküla ütlused on usaldusväärsed. Maakohus pidas oma otsustust sisuliselt selgitamata loogiliseks kannatanu, mitte süüdistatava versiooni, jättes tähelepanuta, et tegelikult selgitas Kalmer Keskküla sündmusi ja konflikti eskaleerumist märksa arusaadavamalt. Kui vaadata süüdistatava ütlusi, siis tuleb tõdeda, et maakohus on vähemalt osaliselt süüdistatava väiteid moonutanud.

11.Maakohtu tuvastatud faktid on valed. 11.1 Tõendite usaldusväärsuse ja tõendikogumi hindamisel tehtud vead viisid valede faktide tuvastamiseni; ka pidanuks maakohus sedavõrd ulatuslike vastuolude ja küsitavuste tõttu kaaluma KrMS § 7 lg 3 kohaldamist. 11.2 Tegelikult saab tõendite põhjal järeldada seda, et süüdistatav ei rünnanud kannatanut esimesena ega löönud teda peaga ja rusikatega korduvalt näkku. Süüdistuses kirjeldatud sündmus toimus hoopis nii: X tõukas süüdistatavat ning Kalmer Keskküla vastureaktsioon piirdus ühe tõukega vastu kannatanu pead. 11.3 Lisaks tunnistajate ütlustele ning süüdistatava ja kannatanu joobeseisundile tuleb konflikti tuvastamisel kõrvutada X-il tuvastatud vigastusi nende vigastustega, mille tekitamise eest on Kalmer Keskküla varem süüdi tunnistatud. Asjaolu, et X vigastused olid väiksemad, toetab süüdistatava versiooni selles, et ta ei soovinud ega otsinud kannatanuga füüsilist kontakti. 11.4 Vigastustesse puutuvalt tuleb tähelepanu pöörata sellele, et nii tõendid kui ka X sündmusejärgne käitumine räägib sellest, et tema vigastused ei olnud ulatuslikud ja seega iseloomulikud peksmisele, mida kannatanu kirjeldab. Kuigi X võis saada erinevaid vigastusi, võisid need tekkida samaaegselt. Maakohus on otsuses sihilikult mööda vaadanud sellest, et tugeva kehaehitusega süüdistatava tõuge võib olla tugev. Seda, et see oli tugev, kinnitab fakt, et X kukkus. 11.5 Faktilisi asjaolusid tuvastades ei lahendanud maakohus küsimust, miks on kannatanu versioon, milles ta kirjeldab vägivallani viinud sündmusi, arusaamatu, seosetu ja vastuoluline.
12.Maakohus eksis õiguse kohaldamisel. 12.1 Faktilisi asjaolusid nõuetekohaselt tuvastades on ilmne, et Kalmer Keskküla oli KarS § 28 lg 1 tähenduses hädakaitses, sest ta tõrjus kannatanu rünnet. Süüdistataval oli õigus X-i

tõugata ning kuna füüsiline kontakt oli ühekordne ja võrreldav kannatanu ründega (tõukamine), ei ületanud Kalmer Keskküla ka hädakaitse piire. 12.2 Tõendeid vaadates ei saa KrMS § 7 lg 3 valguses välistada ka seda, et süüdistatava tegevuse õigusvastasuse välistab kannatanu nõusolek konflikti füüsiliseks lahendamiseks. Maakohus ei arvestanud konfliktile eelnenut ehk joobes kannatanu ebaadekvaatset ja provokatiivset käitumist. Pärast seda, kui Kalmer Keskküla tegi X-ile ettepaneku rääkida asjad omavahel selgeks ja mõlemad ülejäänud seltskonnast teise tuppa eraldusid, andis kannatanu – süüdistatava tausta teades – sellega nõusoleku edasisele, s.o Kalmer Keskkülaga asetleidva füüsilise kontakti võimalikkusele. Seda, et nn seadusüleseks õigustavaks asjaoluks võib olla ka kannatanu nõusolek, on kohtupraktika kinnitanud. Seega võib kehaline väärkohtlemine kaklusena aset leida ka poolte vastastikusel kokkuleppel ja nõusolekul. Kaklus on isiku teadlik eneseohustamine, kakluses osalejad arvestavad ründaja ja kaitsja pideva vahetumisega ning enda tervise kahjustamise võimalusega.

13.Maakohus mõistis süüdistatavale liiga range karistuse. Väide, et Kalmer Keskküla karistust kergendavaid asjaolusid pole, ei vasta tõele. 13.1 Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks on KarS § 57 lg 1 p-s 3 sätestatud kahetsus. Kalmer Keskküla ei soovinud X tervist kahjustada. Võimalust, et ta põhjustas kannatanule lõualuumurru, süüdistatav menetluses eitanud pole. Ka kohtueelne leppimisprotsess lähtus eeldusest, et kannatanu tervis sai kahjustada süüdistatava tõttu. Vaatamata sellele, et Kalmer Keskküla esitas 16.07.2024 X kohta süüteoteate, muutis ta oma meelt, kui nägi kannatanu vigastust. Seda, et süüdistatav pole tunnistanud, mida väidab süüdistus, kahetsuse puudumisena käsitada ei saa. 13.2 Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks on kooskõlas KarS § 57 lg 1 p 2 kahju vabatahtlik hüvitamine. Maakohus tuvastas, et Kalmer Keskküla tasus X-ile viimase nõutud hüvitise 2000 eurot. 13.3 Süüdistatava karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 9 järgi on leppimine kannatanuga. X tegi 23.01.2025 prokuratuurile avalduse, milles taotles kriminaalasja lahendamist vahendusmenetluses, sest on Kalmer Keskkülaga konflikti kohtuväliselt lahendanud. 13.4 KarS § 57 lg 2 järgi võidakse karistuse kohaldamisel arvestada ka muid, lg-s 1 loetlemata, kuid karistust kergendavaid asjaolusid. Nendeks on fakt, et X pole kunagi soovinud Kalmer Keskküla karistamist range karistusega. Tuvastatud asjaolud viitavad mõlemapoolsele möödarääkimisele. Kergendava asjaoluna tuleb arvestada ka seda, et algselt pidi asi lahendatama vahendusmenetluses ja süüdistatav tegutses selle nimel (astudes koos kannatanuga samme, saavutamaks kokkulepe kahju hüvitamise osas), kuid prokuratuur muutis oma meelt. Riik ei oleks tohtinud luua Kalmer Keskkülale muljet, et vahendusmenetlust viiakse läbi ning süüdistatav peab omalt poolt selleks looma vajalikud eeldused. Süüdistatava õigusi rikuti, kuid rikkumist pole heastatud. Eeltoodu arvestamine kergendava asjaoluna oleks rikkumist kompenseerivaks meetmeks. 13.5 Süüdistatava isikuga seotud asjaolusid kindlaks tehes võttis maakohus aluseks kõik Kalmer Keskküla suhtes tehtud lahendid alates ajast, mil süüdistatav oli 12-aastane. Seda, mida rääkis kohtus süüdistatava isa ehk milline oli Kalmer Keskküla elukeskkond lapsena, maakohus aga ei arvestanud.

13.6 Kergendava asjaoluna tuleks arvestada sedagi, et praeguse juhtumi asjaolud erinevad varasematest, kus kannatanutel tuvastati arvukad, nähtavad vigastused.

14.Lisaks tuleks karistust vähendada järgmiste asjaolude tõttu. 14.1 Maakohus eiras süüdistatava abikaasa ja isa ning tunnistajate MH ja KE ütlusi selle kohta, et Kalmer Keskküla käitumises on toimunud positiivsed muutused. Hästi räägivad süüdistatavast ka tema endine tööandja ja kriminaalhooldaja oma kirjalikes iseloomustustes. See, kui positiivsed aspektid ei hoidnud kuritegu ära, ei tähenda, et neid ei võiks arvestada karistuse mõistmisel. 14.2 Asjaolu, et isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid, ei saa olla aluseks talle raskema karistuse mõistmisel. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Apellatsiooni lahendamist ei mõjuta fakt, et maakohtu poolt isikuliste tõendiallikate ütlustele antud hinnangu ümberhindamist taotlevad kaitsjad ei avaldanud soovi kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate vahetuks küsitlemiseks ringkonnakohtus. Kehtiva kohtupraktika valguses ei peeta seda tingimata tarvilikuks juhul, kui apellatsioonimenetluses on kõne all süüdimõistva kohtuotsuse asendamine õigeksmõistvaga (RKKKo 1-23-5754 p 22).
16.Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata, sest kaitsjate apellatsioonide rahuldamiseks alust pole.
17.Kalmer Keskkülale esitatud süüdistuse järgi pani ta talle etteheidetava kuriteo toime 13.07.2024 ajavahemikul kella 02.00-03.00. Tõendeid hinnanud maakohus asus seisukohale, et süüdistuses on kuriteo toimepanemise aeg vale, sest kannatanu liikus süüdistatava korterisse 13.07.2024 kella 00.00-01.00 paiku ning seega sai Kalmer Keskküla kuriteo toime panna 14.07.2024 ajavahemikul 00.00-02.001. Maakohtu järeldust prokuratuur ei vaidlustanud, vastupidi – prokurör kinnitas ringkonnakohtu istungil, et ta tõepoolest eksis. Erinevalt apellantidest jagab ringkonnakohus2 maakohtu seisukohta, et prokuröri pealiskaudsus selles küsimuses nii süüdistuse koostamisel kui ka kohtuvaidlustes 3 ei too endaga kaasa Kalmer Keskküla õigeks mõistmist, sest kriminaalmenetluse käiku vaadates pole tegu olulise rikkumisega. 17.1 Kooskõlas KrMS § 154 lg 2 p 1 ja lg 3 p 2 tuleb süüdistusaktis kajastada teokirjeldus viisil, mis tagab süüdistatava õiguse olla tema vastu suunatud etteheidetest igakülgselt informeeritud selleks, et ennast tõhusalt kaitsta. Tõendamiseseme asjaolude hulka kuuluv kuriteo toimepanemise aeg (KarS § 10 ja KrMS § 62 p 2) ehk millal süüdistatav talle etteheidetava teo toime pani, on kaitseõiguse tagamise seisukohalt oluline fakt – eeskätt muudab kuriteo toimepanemise aja ebamäärane määratlemine keeruliseks või suisa võimatuks süüdistatava võimaluse end alibiga kaitsta. 17.2 Käsiloleval juhul on menetluse kestel läbivalt vaieldud üksnes süüdistatava ja kannatanu füüsilise kokkupuute intensiivsuse ning selle üle, kas Kalmer Keskkülal oli õigus jõudu kasutada. Süüdistatav ega kaitsja pole kordagi4 vaidlustanud süüdistuse väidet, mille kohaselt

Maakohtu otsuse p-d 3-6. Ringkonnakohtu otsusele on lisatud ühe kohtukoosseisu liikme eriarvamus.

Kd II tlk 188.

Vt kaitseakt kd II tk 6-8, kaitsja avakõne kd II tlk 42 ning kaitsja kohtukõne kd II tlk 191-196.

viibis Kalmer Keskküla juulis 2024 öisel ajal RK korteris, kus tal tekkis X-iga konflikt, mis muutus ühel hetkel füüsiliseks. Seda ei tehtud ka siis, kui süüdistatava kaitsja avastas, et prokuratuur on teo toimepanemise ajas eksinud, kohtuvaidlustes piirdus kaitsja prokuröri veale viitamisega. Kaitsja ei taotlenud kohtuliku uurimise uuendamist KrMS §-de 302 ja 307 alusel põhjendusega, et prokuratuuri eksimuse tõttu on menetluses tekkinud uus olukord klient ei saanud objektiivsete asjaolude tõttu talle etteheidetavat kuritegu 14.07.2024 toime panna.5 Seega ei ole põhjust öelda, et vea mõju süüdistatava õigustele oli oluline ja ulatuslik. 17.3 Edasi on maakohus õigustatult märkinud, et kuriteo toimepanemise aeg võib lisaks süüdistatava õigustele mõjutada ka talle etteheidetava teo aegumist (KarS § 81) 6. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuriteo toimepanemise aeg mõjutab peale süüdistatava õiguste või aegumise teatud juhtudel ka teo kvalifitseerimist (nt KarS § 141 lg 2 p 1) või karistuse mõistmist (nt KarS § 5). Eelpoolloetletud küsimuste lahendamist prokuratuuri eksimus vähimalgi määral ei mõjuta. 17.4 KrMS § 268 lg 5 järgi ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest ning mida pole menetluses arutatud. Kui alustada viimasest, siis võimalust, et süüdistuses võib olla aeg valesti määratletud, möönsid kohtuvaidlustes nii prokurör kui ka kaitsja. Kuivõrd kohtuvaidlustest võttis osa ka kannatanu lepinguline esindaja7, siis ei saanud maakohtu seisukoht olla kohtumenetluse pooltele üllatuslik. Sellega, et maakohus ei tuginenud pärast prokuratuuri vea tuvastamist ja korrigeerimist Kalmer Keskkülat süüdi tunnistades asjaolule, mis oluliselt erineks süüdistuses märgitust, on põhjust nõustuda. Prokuratuuri eksimus jääb 24-tunnise ajaakna sisse, eksimusel ei olnud tuntavat mõju süüdistatava õigustele ning lisaks pole sellel kaalu aegumist, kvalifikatsiooni või karistuse mõistmist puudutavate küsimuste lahendamisel.

18.Apellantide väited, et maakohus tegi isikuliste tõendiallikate usaldusväärsust hinnates ulatuslikke vigu, jäävad tagajärjetuks. Sissejuhatavalt on ringkonnakohtul mõned üldised tähelepanekud. 18.1 Apellatsiooni kogumahust on väga suur osa pühendatud kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütluste süvaanalüüsile. Põhjaliku töö tulemusel on vajalikud vastuolud kaitseversioonile vastanduvate isikute ütlustes ka leitud ning väidetud, et Kalmer Keskküla süü pole tõendatud. Kolleegium ei pea lisaks sellele, et apellandid eiravad seda, mida räägib inimese mälust viimase aja kohtupraktika (RKKKo 1-23-1538), korrektseks lähenemist, kus fookusesse seatakse tõenditest kooruva tervikpildi asemel üksikud detailid ja ignoreeritakse ühe väga olulise tõendiallika – süüdistatava – versiooni vastandumist ülejäänud tõendikogumile. 18.2 Arvestades, et korterisse jõudnud inimesed (v.a RA) olid kõik vähemal või rohkemal määral tarvitanud kas alkoholi või narkootikume või mõlemat, on iseäranis aktuaalne maakohu tähelepanek8, et inimese ütluste kvaliteeti võivad mõjutada erinevad tajumuutvad ained. Eeltoodut silmas pidades esitavad apellandid joobes inimeste – eeskätt KI suutlikkusele ümbritsevat haarata, fikseerida ja mäletada nõudmisi, mis on põhjendamatult

Kd II tlk 192pö. Maakohtu otsuse p 9.

Kd II tlk 180 (03.11.2025 kohtuistungi protokoll lk 1).

Maakohtu otsuse p 11.

kõrged. Pealegi on inimeste võime ümbritsevat märgata, seda meelde jätta ning hiljem ka taasesitada mõnuainetetagi individuaalne, mitte universaalne omadus. 18.3 Tõendamaks seda, et amfetamiin võis mõjutada seda, kuidas vaidlusalust sündmust tajus ja mäletas kannatanu X, proovisid apellandid tõendina esitada väljavõtet veebilehelt www.narko.ee. Peale selle, et tegu on avalikust allikast hõlpsasti kättesaadava teabega ja narkootikumide võimalikust toimest inimorganismis räägivad paljud teisedki veebis olevad allikad, on kolleegium seisukohal, et info mingisuguse narkootikumi, ravimi vms võimaliku mõju kohta võib anda üksnes üldistatud teavet selle kohta, kuidas aine võiks inimese organismis toimida. Seda, kas ja mil moel võisid tarvitatud mõnuained 9 inimese ütlusi mõjutada, tuleb siiski hinnata personaalselt, tema ütluste- ja kaasusepõhiselt, sh tarvitatud aine kogust arvesse võttes. Järelikult saab informatsioon, millele kaitsjad tugineda soovivad, olla üksnes abivahendiks kannatanu ütluste hindamisel.

19.Kõike eeltoodut silmas pidades vastab ringkonnakohus peamistele apellatsiooniväidetele nii. 19.1 Üldjoontes räägivad RK korteris viibinud inimesed üht. Seal toimus spontaanne oleng, kuhu jõudis kaks erinevat seltskonda: üks, kuhu kuulus kannatanu, ning teine, mis koosnes süüdistatavast ja tema sõpradest. Ühel hetkel kostus karjumist, seejärel selgus, et kannatanu X ja süüdistatava Kristjan Keskküla vahel on toimunud füüsiline konflikt. Seejärel jäi vigastatud X korterisse ja Kristjan Keskküla lahkus koos MH ning KEga. 19.2 Kohtus ristküsitletud inimeste ütluste põhjal on põhjust nõustuda apellantidega, et sellest, mis toimus kannatanu ja süüdistatava vahel, peavad teadma nemad kahekesi ning võivad midagi teada KI ja KE. Tunnistajad MH ja RK jõudsid toa uksele siis, kui füüsiline kontakt oli lõppenud. Asjaolu, kas nemad rääkisid tõtt väites, et nad toas toimunust mitte midagi ei tea ning konfliktijärgseltki midagi omavahel ei arutanud, omab tähendust üksnes nende endi ja tegelikult ka süüdistatava ütluste usaldusväärsuse hindamisel. 19.3 Apellatsioonis tuuakse küll välja erinevaid vastuolusid ja ebakõlasid kaitseversiooni õõnestavate tõendite juures, kuid eiratakse olulisemat – seda, mida rääkis kohtus Kalmer Keskküla. Maakohtul on õigus, et süüdistatava versiooni tõendid ei toeta. 19.4 Kalmer Keskküla kirjeldas vaidlusalust sündmust nii. Ta sisenes RK korterisse ja märkas suhteliselt kohe, et X on ebaadekvaatne. Erinevalt kannatanust tema suhelda ei soovinud. X muutus tüütuks ja ta pakkus kannatanule välja, et kui mingisugused teemad on tolle jaoks häirivad, siis nad võivad kusagil omavahel rahulikult rääkida. Nad eraldusid magamistuppa, kus ta ütles kannatanule, et ei soovi suhelda, pööras selja ning hakkas minema. Selle peale X tõukas teda ning ta tõukas kannatanut n-ö tagantkätt, mille peale kannatanu komistas ja kukkus. X hakkas karjuma ning siis tulid teised – KE ja KI. Ta lahkus ja enne minekut kannatanul väliseid vigastusi ei märganud.10 19.5 Apellandid ei vaidlusta seda, et X-il tuvastati 14.07.2025 alalõualuumurd. Sealjuures on kannatanu kukkumine või süüdistatava kirjeldatud madala intensiivsusega vägivald vigastuse võimaliku tekkepõhjusena lõualuu tugevuse tõttu käsilolevas kriminaalasjas ühemõtteliselt

...aga ka muud tegurid - inimese vanus, tõekspidamised, vaimsed ja füüsilised eripärad või situatsioon ise või selle tajumist häirivad või segavad faktorid jpm

Süüdistatava ütlused kd II tlk 93-109pö.

välistatud11. Pealegi tõukamine süüdistatava kirjeldatud viisil – kannatanu paiknes tema selja taga ja ta reageeris n-ö tagantkätt tõukega – eelduslikult vähendab, mitte ei suurenda tõukaja asendi tõttu rakendatud jõudu. Tuvastatud vigastusega riimuvad aga kannatanu ütlused – Kalmer Keskküla lõi teda kõigepealt peaga ning seejärel ka rusikatega. Eeltoodu tõttu ei saa kuidagi nõustuda kaitsjatega, et süüdistatav on usaldusväärne tõendiallikas. 19.6 Kaitsjate väitel ei esitanud kannatanu loogilist seletust selle kohta, miks kaks lapsepõlvesõpra jõudsid ühise sõbra kodus füüsilise kontaktini. Tegelikult on põhjus lihtne. Kannatanu, keda süüdistatav ei olnud väga pikalt näinud, võttis jutuks Kalmer Keskküla mitte just kõige korrektsema mineviku.12 Apellandid on läbivalt rõhutanud, et Kalmer Keskküla soovib muutuda ja on muutunud. Sellises olukorras võis kannatanu viide, et ta ei arva süüdistatavast tolle tegude tõttu halvasti, mõjuda üleolevalt, kuid muutuda soovivale inimesele ka nii, et teda defineeritakse jätkuvalt mineviku kaudu. Vastupidiselt apellantidele tuleb eeltoodu valguses ebaloogiliseks ja -usutavaks pidada Kalmer Keskküla ütlusi selle kohta, et kannatanu keskendus mingisugustele nooruspõlve konkureerivatele kampadele ja seal valitsenud jõuvahekordadele.13 Seda enam, et Kalmer Keskküla kirjeldusi selle kohta, kuidas kannatanu tal kannul käis, tüütas ja sekkus tema vestlustesse teiste isikutega, ükski kohalviibinu (sh MH14) ei kinnita. Küsimusele miks pidi Kalmer Keskküla X käest amfetamiini küsima, on paralleelselt mh kannatanu välistele narkojoobe tunnustele (higi, energilisus jms) rõhuvad apellandid tegelikult ise juba vastanud. Seda, et süüdistatav narkootikumidest hoiduks, tema enda ütlused15 ei toeta. Kannatanu kirjeldus korteriperemehe otsimisest 2-toalises korteris küsimusi ei tekita, kuna sealviibijate sõnul inimesi jagus ja RK sõnul liikuski ta pidevalt erinevates ruumides (sh rõdul) ringi.16 19.7 Õige pole apellantide väide, et maakohus ei arvestanud X ütluste usaldusväärsuse hindamisel tema taju ja mälu muutnud mõnuainetega. Ringkonnakohus mõistab maakohtu otsuse p-s 11 väljendatut nii, et alkohol ja amfetamiin mõjutas tõenäoliselt kõikide aineid tarvitanud inimeste, kelle hulka kuulus ka kannatanu, ütluste kvaliteeti. Teisalt pole X seisund sellisena, nagu seda kirjeldavad süüdistatava ütlustele tuginevad apellandid, ka tõendatud. Kannatanu ütlusi vaadates tuleb täheldada, et mälulünki tal ei esinenud ja ta mäletab tolle õhtu sündmusi katkematult. Kaitsjate märkus, et X seisundi hindamisel tuleks kõrvale jätta tunnistaja RA ütlused, kuna ta jõudis korterisse hiljem ning seega oli kannatanu juba kainenenud, ei põhine tõenditel. Kannatanu ja tunnistajad KI, MH ja Kalmer Keskküla ise väitsid, et süüdistatav ilmus RK korterisse südaöö paiku või peale seda, tunnistaja RA sõnul jõudis tema 00.00-01.00 paiku ning siis istus kannatanu, kelle seisundit ta hindas adekvaatseks, verise suuga köögis17. Viimati osutatu näitab sedagi, et järelikult võis RA korterisse jõuda vahetult pärast kannatanu ja süüdistatava vahelist konflikti. Seda, et kohe pärast intsidenti suhtles kannatanu purjus inimese kohta normaalselt, tõdes ka korteriperemees RK18, kes on apellantide jaoks usaldusväärne tunnistaja.

Tunnistaja AS ütlused kd II tlk 114. Kd II tlk 58pö.

Kd II tlk 95pö.

Tema kohta vt ka edaspidi.

Kd II tlk 106.

Kd II tlk 78pö.

KI ütlused kd II tlk 44, MH ütlused kd II tlk 50, ST ütlused kd II tlk 54, KK ütlused kd II tlk 93pö ja RA ütlused kd II tlk

Kd II tlk 76pö.

19.8 Apellantide hinnangul tegi maakohus vea, kui tunnistas kannatanu ütlusi toetava KI ütlused usaldusväärseks ning süüdistatava versiooni kinnitava KE ütlused ebausaldusväärseks. Lisaks sellele, et kaitsjad eiravad maakohtu ebakõlasid ja loogikavigu puudutavaid tähelepanekuid, ei arvesta apellandid, et isikuliste tõendiallikate puhul on lubatud arvestada ka inimese võimalikke motiive ütluste andmisel (RKKKo 1-20-1301 p 10). Motiivi sisustamine mingisuguste kriteeriumitega piiratud pole. Järelikult võib ja tegelikult tulebki teatud juhtudel arvestada ka isikulise tõendiallika suhteid süüdistatava ja kannatanuga. Sel põhjusel on tunnistajate puhul võimatu mööda vaadata nende suhetest X ja Kalmer Keskkülaga. Lisaks tuleb arvestada seda, mis on süüdistatava jaoks käsilolevas menetluses kaalul ning sedagi, mida rääkis KI ja kuidas on sündmuste järgselt käitunud Kalmer Keskküla ja MH. 19.9 Tunnistajad määratlesid oma suhted süüdistatava ja kannatanuga nii. KI selgitas, et ta tutvus X-iga siis, kui ta oli 16-17 aastane, nad olid ühe suve jooksul isegi sõbrad, kuid siis jäi suhtlus soiku ning katkes sootuks. Kalmer Keskküla on koolivend, kellega ta viimastel aastatel suhtleb vähem, kuid neil on ühine tutvusringkond.19 KE ütles, et ta suhtles X-iga siis, kui nad olid 10 aastased, kuid nn punt läks laiali ja rohkem nad suhelnud pole. Süüdistatav on lapsepõlvesõber, kellega ta suhtleb igapäevaselt. Siinkohal tuleb lisada, et KE ja Kalmer Keskkülat ühendab paraku tõsiasi, et nad on nooruses koos sattunud õiguskaitseorganite huviorbiiti.20 MH sõnul on X endine sõber, kellega suhtlus soikus ja ta ei ole mitu aastat kokku puutunud. Kalmer Keskküla on sõber, kellega ta suhtleb ca kord nädalas.21 RK märkis, et X on tuttav, keda ta tunneb ühiste sõprade kaudu. Kalmer Keskküla on pigem sõber, kellega ta suhtleb nädalas korra või paar.22 19.10 Eeltoodust võib järeldada, et kannatanu oli kõikide tunnistajate jaoks teretuttav. Süüdistatav oli KI tuttav ning RK, KE ja MH sõber. Kannatanu ja KI omavahelisi suhteid silmas pidades on keeruline nõustuda apellantide väitega, mille kohaselt ei näinud KI pealt sündmusi, mida ta kirjeldas, vaid andis valeütlusi, mis olid kantud soovist kannatanut toetada. See soov aktualiseerub hoopis RK, KE ja MH puhul, sest nende sõbra jaoks on käsilolevas menetluses väga palju kaalul. Pole saladus, et Kalmer Keskkülale heidetakse ette katseajal toime pandud kuritegu, milles süüdimõistmise korral ootab teda reaalne vangistus. Osutatu kinnitab paraku ka seda, et Kalmer Keskkülal on väga kaalukas motiiv valetada. 19.11 Tõenäosust, et süüdistatav, tunnistajad RK, KE ja MH on andnud süüdistatavat säästvaid ütlusi, suurendavad järgmised asjaolud. Esiteks tuvastati MH ristküsitlusel, et ta taganes oma varasematest ütlustest, mis ei haakunud Kalmer Keskküla versiooniga. 23 Asjaolu, et Kalmer Keskküla proovis mõjutada tunnistaja KI, on kahetsusväärselt samuti tõendatud. Tunnistaja selgitas kohtus, et ta räägib juhtunust nii nagu see oli, vaatamata süüdistatava poolsele indikatsioonile, et talle see, mida tunnistaja räägib, hästi ei sobi. 24 Kuigi süüdistatav vestlust veidi teisiti mäletas ja nägi KI ütluste taga kadedust 25, ei ole Kalmer Keskküla huvi ja

Kd II tlk 43-43pö. Kd II tlk 83-83pö, kd I tlk 17-18.

Kd II tlk 49pö.

Kd II tlk 74.

Kd II tlk 51,

Kd II tlk 45pö ja 48.

Kd II tlk 99, 103.

MH käitumist silmas pidades alust arvata, et KI valetas. RK puhul on apellantidel iseenesest õigus, et tuginemine isiku kehakeelele ehk see, kuidas inimene käitus maakohtus ütlusi andes, pole üldjuhul apellatsioonikohtus enam kontrollitav ega korratav. Kehakeel ei ole kandev argument, millele tuginevalt võiks teha põhjapanevaid järeldusi isikulise tõendiallika usaldusväärsuse või ebausaldusväärsuse kohta (TlnRngKo 1-25-950 p-d 15-15.9). Samas on maakohus RK kehakeelest enam analüüsinud seda, mida tunnistaja rääkis. Sellise tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ongi põhjust kahelda, kes väidab, et teda ei kõneta midagi, mis kõikide eelduste kohaselt siiski võiks huvi pakkuda (nt tema korteris tema sõbra osavõtul toimunud konflikti põhjus ja tagajärjed), annab ristküsitluses samadele küsimustele erinevaid vastuseid või eelistab vastuseid anda ja mäletada asjaolusid, mis on vajalikud tema sõbra positsiooni jagavale menetlusosalisele. 19.12 Kokkuvõtlikult ei ole maakohus isikulisi tõendiallikaid hinnanud valikuliselt ja erinevaid standardeid rakendades, vaid süüdistatava sõbrad andsidki Kalmer Keskküla toetamiseks ebausaldusväärseid ütlusi või vaikisid mingid asjaolud maha (nt RK selle, kas ta märkas kannatanul vigastusi või see, mida süüdistatav korterist lahkudes MHle ja KEle ning tegelikult hiljem ka RKle rääkis26). Sarnaselt maakohtuga ei ole põhjust arvata, et süüdistuse esemeks olev sündmus sõpruskonnas ja korteris viibinute jaoks kõneainet ei pakkunud.27 19.13 Edasi ei ole KI tegelikult ainuke, kes räägib sellest, et Kalmer Keskküla lõi X-i. Esiteks kinnitab seda mõistagi kannatanu, kelle sõnul nägi ta ukselävel K nägu siis, kui süüdistatav teda ründas28. Teiseks on seda öelnud RA, kes saabus korterisse vahetult pärast juhtunut ning päris oma sõnul juhtunu kohta aru nii kannatanult kui ka sealviibinud isikutelt. 29 Kolmandaks ütles kannatanuga kohe pärast intsidenti rääkinud RK, et X sõnul tuli Kalmer talle lambist kallale ja hakkas peksma30. Kõik osutatud ütlused toetavad kannatanu ja KI ütluste usaldusväärsust, mitte süüdistatava versiooni. Siinkohal väärib uuesti esile tõstmist ka fakt, et tunnistaja MH ütluste osaliselt ebausaldusväärseks tunnistamine maakohtu poolt oli tingitud asjaolust, et ta rääkis kohtueelses menetluses mõnevõrra teisiti seda, mida talle vahetult pärast intsidenti rääkis süüdistatav.31 19.14 Apellandid rõhutavad, et kannatanu ja KI ütlused on vastuolus selles, kus konflikt toimus ja kas süüdistatav jätkas pärast tunnistaja (ja KE) ukselävele ilmumist kannatanu ründamist või mitte. Need argumendid maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid ei muuda. 19.15 Sellest, et KI võis olla teistest kas veidi enam mõnuaineid tarvitanud või väiksema kandevõimega räägib tema ebamäärane ajataju32. Siinkohal tuleb silmas pidada seda, et kolleegiumi hinnangul on väheusutav, et samas seltskonnas inimesed manustavad mõnuaineid võrdselt, apteekri täpsusega ning isegi kui nad seda mingil põhjusel teevad, pole väga tõenäoline, et aine toime erinevate inimeste organismis on identne. Lisaks viitavad apellandid, et tunnistaja tutvus enne ristküsitlust oma kohtueelses menetluses antud ütlustega ning seega ei olnud ebakõlad ja küsitavused tingitud sellest, et sündmusest oli möödunud teatav aeg, vaid tunnistaja ütlused on olnud algusest peale kaheldava kvaliteediga. Paraku räägib fakt, et

Vt siinkohal ka kd I tlk 51 RK vestlus süüdistatavaga. Vt siinkohal ka RA ütlused kd II tlk 152 selle kohta, et kui ta korterisse jõudis, arutasid kõik seda, miks Kalmer Xle kallale läks.

Kd I tlk 55pö.

Kd II tlk 152.

Kd II tlk 80.

Kd II tlk 51.

Kd II tlk 43pö, vt see, mida KI ütleb RK korterisse jõudmise aja kohta.

kohtueelsel menetlusel mõnevõrra ebaselgeid ütlusi andnud tunnistaja ei soovinud ega proovinud oma ütlusi kohtus selgemaks ja loogilisemaks kohandada, selle kasuks, et tema taju oli sündmuse toimumise ajal tarvitatud ainete tõttu mõnevõrra häiritud ning ta rääkis kohtus toimunu kohta tõtt. Sealjuures on ringkonnakohus erinevalt apellantidest seda meelt, et inimese ütlustes ilmnenud ebakõlasid võib ajafaktoriga jätkuvalt põhjendada isegi siis, kui talle tehti enne ristküsitlust kättesaadavaks kohtueelses menetluses antud ütlused. Menetluse eri etappidel esitatud küsimuste ring võib, aga ei pruugi kattuda. Peaks inimesele kohtus esitatama küsimus, mida tema käest pole varem küsitud, võibki sündmusest möödunud aeg mõjutada paratamatult vastuse kvaliteeti. Kokkuvõtlikult tuleb tõdeda, et üksikutest vastuoludest on märksa olulisem küsimus, kas ütluste kvaliteet võimaldab tõendamiseseme asjaolude rekonstrueerimist, ja tulemi haakumine teiste tõenditega. KI ütluste puhul on need eeldused täidetud. 19.16 Maakohtu seisukoht33, et KIle võis jääda ekslikult mulje, et konflikt toimus magamistoast väljas, on nõustumisväärne. Väidet, et KI ei saanud konflikti jälgida sealt, kus ta oma (ja tegelikult ka kannatanu) sõnul seda jälgis34, oma sõnu valinud RK ütlused35 ning muudetud sündmuskoht36, tõsikindlalt ei kinnita. KI ja KE ütluste puhul väärib märkimist, et igal juhul on mõlemad andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et kannatanu ei olnud püstises asendis siis, kui nad sündmust jälgima hakkasid37. Sealjuures möönis X-i , et ta hakkas ühel hetkel tasakaalu kaotama38. Kannatanu ja KI ütlustes sisalduvatele vastuoludele (s.o X ei saanud olla pikali) keskenduvad apellandid jätavad aga tähelepanuta, et süüdistatava ütlused ei riimu ka KE ütlustega. Kristjan Keskküla versiooni kohaselt tõukas ta X-i, too läks tahapoole, komistas ja tõusis uuesti püsti, sest ta otseselt nagu ei kukkunud. Seejärel hakkas kannatanu karjuma ning siis tulid juba teised39. Meenutada tasub sedagi, et uks oli süüdistatava sõnul kinni. Järelikult ei saanud KE süüdistatava sõnade järgi näha ka seda, et kannatanu ei olnud püsti. Meenutada tasub sedagi, et süüdistatava ja tema versiooni toetama asunud KE ütlustele räägib selgelt vastu kannatanul tuvastatud vigastuse raskusaste. 19.17 Vastuolud süüdistatava ja KE ning kannatanu ja KI ütluste vahel on ka selles, kas uks oli lahti või kinni. Siinkohal tuleb taas tõdeda, et erinevalt KEst ja süüdistatavast KI puhul käegakatsutavat motiivi kannatanu n-ö toetamiseks ei ole. Pigem võiks ta seda kaaluda süüdistatava puhul, kellega teda erinevalt kannatanust sidus ühine tutvusringkond. Apellantide tähelepanek, et KI usaldusväärsust kahandab tugevalt fakt, et tema hinnangul kulus Kalmer Keskküla saabumisest konfliktini sekundeid, ei ole õige. Siin on tegelikult eksinud ka maakohus, sest kui vaadata tunnistaja ütlusi, ei ole tunnistaja väitnud, et konflikt algas kohe pärast süüdistatava tulekut. Ristküsitluse käiku vaadates mõistis KI küsimust - mis ajahetkel see (s.o kaklus) toimus – ilmselgelt nõnda, et tema käest taheti teada kui kiiresti see, mida ta toimus, nägu. Seda saab väita põhjusel, et küsija (prokurör) kohe järgnevalt täpsustab, et ma mõtlen, et kas sul selleks ajaks oli juba öö. Järelikult tajus küsija sel hetkel, et küsitletav sai tema küsimusest valesti aru ning vastas selle asemel, et öelda millal konflikt toimus, seda kui kaua see toimus. Kaitsjate väidetud vastuolu seega ei esinegi.

Maakohtu otsuse p 29. Kd II tlk 68,

Käsiloleva kohtuotsuse p-d 19.8-19.8.2.

Kd I tlk 35-37 ka RK ütlused kd II tlk 74.

KE ütlused kd II tlk 86, KI ütlused kd II tlk 44pö.

Kd II tlk 55pö.

Kd II tlk 96.

19.18 Apellatsioonis on vaidlustatud süüdistuse väidet ja maakohtu järeldust, mille kohaselt oli lööke rohkem kui üks. Asjaolu, et süüdistatava versioon ühest tõukest tõele ei vasta, on eelnevalt juba käsitatud. Arutelu selle ümber, et lööke ei saanud olla rohkem kui üks, on ainetu järgmistel põhjustel. Kui kõrvutada kannatanu ja KI ütlusi 40, võib järeldada, et füüsiline rünne süüdistatava vastu oli alanud juba enne seda, kui tunnistaja toimuvale tähelepanu pööras. Apellantide väide, et kannatanul pidanuks tekkima märksa enam kehavigastusi, on oletuslik. Esiteks ei saa siin mööda vaadata X ütlustest selle kohta, et ta üritas süüdistatava lööke tõrjuda41. Teiseks märkis kannatanu, et tal oli lisaks alalõualuumurrule turses näo vasak pool ja huuled hambajälgi täis42. Kolmandaks pole õige väide, et maakohtu menetluses ei kontrollitud X ütlusi selle kohta, et tal ei teki kergelt sinikaid. Seda, et osade inimeste organismil selline eripära on, kinnitas ka AS43. Veel rõhuvad apellandid tunnistaja RA ütlustele, kelle sõnul rääkis X talle ühest löögist. Siinkohal väärib märkimist, et tunnistaja sõnul sai ta kannatanust nii aru, et toda löödi ühe korra. 44 Erinevalt kaitsjatest pole põhjust välistada võimalust, et üks inimene tõlgendab teise öeldut omatahtsi; inimene väljendabki ennest mitmeti mõistetavalt (nt tal on lõug valus, sest keegi lõi teda) või üksteisest möödarääkimist. 19.19 Apellandid rõhutavad, et konfliktijärgselt ei kirjelda keegi peale kannatanu (sh isegi KI) ei kirjelda, kuidas Kalmer Keskküla talle tahtis kööki järgneda, kuid teda takistati. See asjaolu süüdistatava versiooni sündmustest kuidagi ei toeta. Lisaks jääb vastuseta miks lahkus korterist ja pealegi olukorras, kus midagi erilist ei toimunudki, Kalmer Keskküla, mitte kannatanu. Erinevalt RK korterisse liikunud seltskonda juhuslikult sattunud X-ist 45 oli süüdistatav korteriomaniku sõber ning korteris aega veetnud seltskonnas domineerisid inimesed, kes said paremini läbi temaga. 19.20 Kokkuvõtlikult on põhjust öelda, et maakohus ei teinud tõendite hindamisel ja sellest tulenevalt ka faktide tuvastamisel olulisi vigu.

20.Maakohtu lõppjäreldust, et Kristjan Keskküla tuleb KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi tunnistada, ei ole apellatsioonis esitatud argumentide põhjal võimalik muuta. 20.1 KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 objektiivset teokoosseisu täidetust pole apellandid vaidlustanud. Süüdistatava versioon toimunust ei ole usaldusväärne ning X ütlustega on tõendatud, et süüdistatav järgnes talle sihilikult magamistuppa, kus teisi ei olnud ning ründas teda praktiliselt kohe, kui nad olid tuppa jõudnud. Kuigi maakohus on rääkinud vähemalt otsesest tahtlusest, on ilmne, et kannatanu vastane rünne oli kavatsetud. Kasutatud jõu intensiivsus välistab igasugused diskussioonid selle üle, millest süüdistatav aru sai või pidi aru saama. 20.2 Fakt, et Kalmer Keskküla tegi süüteoteate, ei pruugi rääkida sellest, et süüdistatav ei saanud aru, mida ta tegi. Süüteoteate esimesel võimalusel esitamine võib kõneleda ka katseajal viibinud Kalmer Keskküla soovist, et vahejuhtumi ilmsiks tuleku korral nähtaks kannatanuna teda, mitte X-i.46

Kd II tlk 44pö. Kd II tlk 56

Kd II tlk 56pö.

Kd II tlk 114pö.

Kd II tlk 152.

Kd II tlk 74pö.

Vt siinkohal ka süüdistatava ütlused kd II tlk 97pö.

20.3 Fakt, et kannatanu pöördus arsti vastuvõtule alles järgmisel päeval, tähendabki, et X ei adunud kohe vigastuste raskusastet. Täpselt nii kannatanu tegelikult ütleski.47 Kriminaalmenetlusliku kogemuse põhjal võib üldistavalt öelda, et raviasutusse mõnevõrra hilisem pöördumine pole tavatu. Küll aga on sellest meelevaldne järeldada, et süüdistatav ei saanud või ei pidanudki aru saama sellest, et kui inimene saab viga ja võib väga raskelt viga saada siis, kui teda kõvasti pea ja rusikatega peapiirkonda lüüa. 20.4 Apellatsioonis sisalduvad arutluskäigud, mis puudutavad süüdistatava teadmatust kannatanule tekitatud vigastustest kahju hüvitamist puudutavatel läbirääkimistel, nullib Kalmer Keskküla ja RK omavaheline sõnumivahetus. Süüdistatav üritas küll anda sellele teistsuguse tähenduse48, kuid tegelikult peegeldub selles kasutatud näoilmeid kajastavaid märke arvesse võttes ilmselge kergendus, et pärast raha maksmist on asi klaar.49 20.5 Apellantide seisukohad, mis puudutavad hädakaitse esinemist, on ainetud. Maakohus on jälgitavalt põhistanud, et tõendite järgi ei ole selle eeldused täidetud, kuna mittemingisugust kannatanupoolset rünnet, mis vajanuks tõrjumist, ei olnud. Sõnalise provokatsiooni, mida kaitsjad rõhutavad, on nende klient paraku ise selgesõnaliselt välistanud.50 20.6 Osapoolte eelneval vaikival nõusolekul toimunud vastastikuse kakluse võimalust pole põhjust kaaluda olukorras, kus süüdistatava kirjeldus sündmuste kohta õige pole. Kannatanu ütlustes ei ole mitte midagi sellist, mille valguses apellantide teooria tõsiseltvõetav oleks.

21.Maakohtu mõistetud karistuse muutmiseks alust ei ole. Kehtiva kohtupraktika järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse sekkuda üksnes erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine (nt RKKKo 1-17-1629). Selliseid vigu ringkonnakohus ei näe ja seda järgmistel põhjustel. 21.1 Lähtumine sanktsiooni keskmisest määrast on Kalmer Keskküla süü suurust silmas pidades põhjendatud. 21.2 Maakohus ei arvestanud põhjendatult karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 alusel kahetsust, kuna seda, et Kalmer Keskküla oma tegu mingilgi moel kahetseks, ei täheldanud ka süüdistatavaga istungil vahetult kokku puutunud kohtukoosseis. 21.3 Kahju vabatahtlikust hüvitamisest KarS § 57 lg 1 p 2 järgi juttu olla ei saa olukorras, kus süüdistatav nägi kannatanule raha maksmist üksnes vältimatu eeldusena selleks, et kriminaalasi kohtuväliselt laheneks.51 21.4 Leppimist kannatanuga, mis oleks karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 1 p 9 järgi, ei eksisteeri. Kannatanu esindaja ütles ringkonnakohtus, et kannatanu näitas vahendusmenetlusega nõustudes üles head tahet. Paraku kliendi seisukoht muutus pärast seda, kui kriminaalasi läks kohtusse ja ta kuulis seal süüdistatava kaitseversiooni. Kannatanu esindaja väidetes pole alust kahelda, sest kohtuvaidluses märkis X, et on maakohtu otsusega päri. Kannatanu avalduse tõttu ei ole põhjust nõustuda apellantidega, et süüdistatav ja kannatanu on leppinud ning X Kalmer Keskküla karistamist ei soovi.

Kd II tlk 56pö. Kd II tlk 100pö-101.

Kd I tlk 51.

Kd II tlk 102.

Kd II tlk 105-105pö.

21.5 Võimalike lahendusalternatiivide kaalumine ja nende osas läbi rääkimine ei tähenda, et riik jagas süüdistatavale mingisuguseid siduvaid ja kaalukaid lubadusi, millest taganemine peaks kompensatsioonimehhanismina kaasa tooma karistuse kergendamise. 21.6 See, et praeguse juhtumi asjaolud erinevad kuidagi süüdistatava varasematest kuritegudest, ei ole karistust kergendav asjaolu. Selle asjaolu kergendavana arvestamine on eriti põhjendamatu olukorras, kus kannatanule tekitati üpris raske, mõnevõrra pikema paranemisajaga ja kahtlemata -pelgalt söömisfunktsiooni silmas pidades- igapäevast elukvaliteeti mõjutav tervisekahjustus. 21.7 Apellantide väidet, et süüdistatava käitumises on toimunud positiivne muutus, fakt, et katseajal on toime pandud samaliigiline kuritegu, paraku ei kinnita. 21.8 Väidet, et maakohus mõistis Kalmer Keskkülale rangema karistuse kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu, ei kinnita maakohtu otsuses sisalduv argumentatsioon.

22.Kõike eeltoodut silmas pidades jätab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 1 alusel Kalmer Keskküla kaitsjate apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata.
23.Taotluse apellatsioonimenetluse kulude kindlaksmääramiseks ja hüvitamiseks esitasid Kalmer Keskküla kaitsjad ja kannatanu lepinguline esindaja. 23.1 Kannatanu lepinguline esindaja osutas taotluse kohaselt X-ile õigusabiteenust tunnihinnaga 180 eurot, mida kolleegium peab mõistlikuks. Taotluse kohaselt kulutas kannatanu esindaja 2 tundi kaitsjate apellatsiooniga tutvumisele ja sellele vastuse koostamisele ning esindas klienti 2 tundi kestnud ringkonnakohtu istungil. Istungi ajakulu tuleb mõnevõrra korrigeerida, kuna apellatsioonimenetluse 10.00 ja lõppes 12.37, s.o 45 minutit. 23.2 Apellatsioonimenetlust toimetati Kalmer Keskküla kaitsjate apellatsiooni alusel, mis jäi rahuldamata. KrMS § 185 lg 2 alusel kannab apellatsioonimenetluse kulud seega süüdistatav. Eeltoodu alusel tuleb Kalmer Keskkülalt X kasuks välja mõista kannatanu õigusabikulu koos käibemaksuga, mis on 837 eurot. Süüdistatava valitud kaitsjate õigusabikulu jääb Kalmer Keskküla enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 12.08.20261-26-4598/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 12.08.20261-26-5660/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja