Otsuse teinud kohus
Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium
Otsuse tegemise aeg ja 18. mai 2026. a, Tallinn koht Kriminaalasja number
1-25-2056
Kohtukoosseis
Janika Kallin, Sten Lind ja Andres Parmas
Kohtuistungi sekretär
Kea Lemming
Kriminaalasi
Kalmer Keskküla süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi üldmenetluses
Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 13. jaanuari 2026. a otsus Apellandid
süüdistatava kaitsjad Risto Käbi ja Steven-Hristo Evestus
Teised apellatsioonimenetluse pooled
süüdistatav Kalmer Keskküla (isikukood 50006170220, ülejäänud isikuandmed maakohtu otsuses, kd II tlk 216) prokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Eve Soostar kannatanu X kannatanu lepinguline esindaja Madis Piirla
Kohtuistungi toimumise 28. aprill 2026. a. Tallinnas aeg ja koht
Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
Esitatud süüdistus
4.2 Tunnistajatele võis anda enne kohtuistungit kohtueelses menetluses antud ütluste protokolli koopia. KrMS § 2763 sätestab otsesõnu võimaluse valmistada tunnistaja ristküsitluseks ette ning kohtupraktika on olnud sätte rakendamist soosiv. 4.3 Kannatanu X ütlused on usaldusväärsed. Need on järjepidevad, vastuoludeta ja haakuvad ülejäänud tõendikogumiga. Lisaks vastas kannatanu ausalt ka tema jaoks ebamugavatele küsimustele, öeldes näiteks seda, et ta tarvitas õhtul amfetamiini. Kannatanul ei ole mittemingisugust huvi või motiivi anda süüdistatavat süüstavaid ütlusi. 4.4 Tunnistaja KI ütlused on usaldusväärsed. Tunnistaja andis järjepidevaid ütlusi, mis olid valdavalt vastuoludeta. Teatavad ebakõlad olid, kuid need on loogiliselt selgitatavad. Ristküsitluse käik ei olnud selline, mis võimaldaks väita, et KI oli vastused n-ö pähe õppinud. 4.5 Tunnistaja RK ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed. Tunnistaja käitus kaitsja ja prokuröri küsimustele vastates erinevalt – prokuröri küsimustele vastates hakkas RK nihelema ja ennast kratsima. Tunnistaja vastas kõikidele kaitsja küsimustele, kuid prokuröri küsimused jäid mittemäletamise tõttu osalt vastuseta. Sealjuures kumas vastustest läbi soov anda süüdistatava jaoks soodsaid vastuseid. Kohati olid küsimustele antud vastused valikulised ja ka vastuolus usaldusväärseks tunnistatud tõendiallikate ütlustega, loogika ning elulise usutavusega. Lisaks andis RK kohtumenetluse poolte ja kohtu samasisulistele küsimustele erinevaid vastuseid. 4.6 Tunnistaja MH ütlused on osaliselt usaldusväärsed. Tunnistaja ütlustes ilmnes üks oluline vastuolu, mida ta adekvaatselt selgitada ei suutnud. 4.7 Tunnistaja KE ütlused on ebausaldusväärsed osas, mis lähevad vastuollu loogika ja elulise usutavusega. 4.8 Tunnistaja RA ütlused on usaldusväärsed. 4.9 Süüdistatava Kalmer Keskküla ütlused on osaliselt usaldusväärsed. Ebausaldusväärsed on need osas, mis ei haaku teiste tõenditega. Eeskätt ei kinnita süüdistatava versiooni kuriteosündmusest mitte ükski tõend. Osalt on Kalmer Keskküla ütlused vastuolus ka loogika ja elulise usutavusega.
6.1 Kuna Kalmer Keskküla lõi X-i ja tekitas talle füüsilist valu ja rohkem kui 4 nädalat paraneva tervisekahjustuse, siis vastab tema tegevus KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 objektiivsele koosseisule. Subjektiivsest küljest pani Kalmer Keskküla teo toime vähemalt otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes, sest süüdistatav teadis, et ta tekitab kannatanule oma tegevusega vähemalt valu, ja ka tahtis seda. 6.2 Kannatanust lähtuva ründe või provokatsiooni puudumise tõttu ei tekkinud süüdistataval hädakaitseseisundit KarS § 28 lg 1 mõttes. 6.3 Järelikult tuleb Kalmer Keskküla KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi süüdi tunnistada.
Harju Maakohtu 13.01.2026 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega mõista Kalmer Keskküla talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi õigeks;
alternatiivselt Kalmer Keskkülale mõistetud karistuse leevendamist; maa- ja ringkonnakohtu menetluskulude riigi kanda jätmist.
Oma taotlusi põhistavad apellandid kokkuvõtlikult nii.
pole kohtu väited, mis puudutavad tunnistaja kehakeelt, kontrollitavad. Seisukoht, et RK ütlused viitasid soovile süüdistatava versiooni toetada, on kontrollimatu ja seega subjektiivne. Asjaolusid, mille tõttu maakohus luges tunnistaja ütlused loogika ja elulise usutavusega vastuolus olevaks, ei ole kas tuvastatud või võeti aluseks ebausaldusväärsete isikute (nt KI) ütlused. See, kui inimene ei mäleta mingisuguseid kõrvalisi ja ebaolulisi detaile, ei ole märk valetamisest. RK vastuseid, mis puudutavad tema korterit ja seal paiknevaid esemeid, on maakohus hinnanud põhjendamatult rangelt ja norivalt. 10.6 KE on usaldusväärne tunnistaja. Tunnistaja usaldusväärsuse kahtluse alla seadmine üksnes sel põhjusel, et maakohtu hinnangul oleks ta ise samas situatsioonis teisiti käitunud, pole lubatav. 10.7 Süüdistatava Kalmer Keskküla ütlused on usaldusväärsed. Maakohus pidas oma otsustust sisuliselt selgitamata loogiliseks kannatanu, mitte süüdistatava versiooni, jättes tähelepanuta, et tegelikult selgitas Kalmer Keskküla sündmusi ja konflikti eskaleerumist märksa arusaadavamalt. Kui vaadata süüdistatava ütlusi, siis tuleb tõdeda, et maakohus on vähemalt osaliselt süüdistatava väiteid moonutanud.
tõugata ning kuna füüsiline kontakt oli ühekordne ja võrreldav kannatanu ründega (tõukamine), ei ületanud Kalmer Keskküla ka hädakaitse piire. 12.2 Tõendeid vaadates ei saa KrMS § 7 lg 3 valguses välistada ka seda, et süüdistatava tegevuse õigusvastasuse välistab kannatanu nõusolek konflikti füüsiliseks lahendamiseks. Maakohus ei arvestanud konfliktile eelnenut ehk joobes kannatanu ebaadekvaatset ja provokatiivset käitumist. Pärast seda, kui Kalmer Keskküla tegi X-ile ettepaneku rääkida asjad omavahel selgeks ja mõlemad ülejäänud seltskonnast teise tuppa eraldusid, andis kannatanu – süüdistatava tausta teades – sellega nõusoleku edasisele, s.o Kalmer Keskkülaga asetleidva füüsilise kontakti võimalikkusele. Seda, et nn seadusüleseks õigustavaks asjaoluks võib olla ka kannatanu nõusolek, on kohtupraktika kinnitanud. Seega võib kehaline väärkohtlemine kaklusena aset leida ka poolte vastastikusel kokkuleppel ja nõusolekul. Kaklus on isiku teadlik eneseohustamine, kakluses osalejad arvestavad ründaja ja kaitsja pideva vahetumisega ning enda tervise kahjustamise võimalusega.
13.6 Kergendava asjaoluna tuleks arvestada sedagi, et praeguse juhtumi asjaolud erinevad varasematest, kus kannatanutel tuvastati arvukad, nähtavad vigastused.
Maakohtu otsuse p-d 3-6. Ringkonnakohtu otsusele on lisatud ühe kohtukoosseisu liikme eriarvamus.
Kd II tlk 188.
Vt kaitseakt kd II tk 6-8, kaitsja avakõne kd II tlk 42 ning kaitsja kohtukõne kd II tlk 191-196.
viibis Kalmer Keskküla juulis 2024 öisel ajal RK korteris, kus tal tekkis X-iga konflikt, mis muutus ühel hetkel füüsiliseks. Seda ei tehtud ka siis, kui süüdistatava kaitsja avastas, et prokuratuur on teo toimepanemise ajas eksinud, kohtuvaidlustes piirdus kaitsja prokuröri veale viitamisega. Kaitsja ei taotlenud kohtuliku uurimise uuendamist KrMS §-de 302 ja 307 alusel põhjendusega, et prokuratuuri eksimuse tõttu on menetluses tekkinud uus olukord klient ei saanud objektiivsete asjaolude tõttu talle etteheidetavat kuritegu 14.07.2024 toime panna.5 Seega ei ole põhjust öelda, et vea mõju süüdistatava õigustele oli oluline ja ulatuslik. 17.3 Edasi on maakohus õigustatult märkinud, et kuriteo toimepanemise aeg võib lisaks süüdistatava õigustele mõjutada ka talle etteheidetava teo aegumist (KarS § 81) 6. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuriteo toimepanemise aeg mõjutab peale süüdistatava õiguste või aegumise teatud juhtudel ka teo kvalifitseerimist (nt KarS § 141 lg 2 p 1) või karistuse mõistmist (nt KarS § 5). Eelpoolloetletud küsimuste lahendamist prokuratuuri eksimus vähimalgi määral ei mõjuta. 17.4 KrMS § 268 lg 5 järgi ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest ning mida pole menetluses arutatud. Kui alustada viimasest, siis võimalust, et süüdistuses võib olla aeg valesti määratletud, möönsid kohtuvaidlustes nii prokurör kui ka kaitsja. Kuivõrd kohtuvaidlustest võttis osa ka kannatanu lepinguline esindaja7, siis ei saanud maakohtu seisukoht olla kohtumenetluse pooltele üllatuslik. Sellega, et maakohus ei tuginenud pärast prokuratuuri vea tuvastamist ja korrigeerimist Kalmer Keskkülat süüdi tunnistades asjaolule, mis oluliselt erineks süüdistuses märgitust, on põhjust nõustuda. Prokuratuuri eksimus jääb 24-tunnise ajaakna sisse, eksimusel ei olnud tuntavat mõju süüdistatava õigustele ning lisaks pole sellel kaalu aegumist, kvalifikatsiooni või karistuse mõistmist puudutavate küsimuste lahendamisel.
Kd II tlk 192pö. Maakohtu otsuse p 9.
Kd II tlk 180 (03.11.2025 kohtuistungi protokoll lk 1).
Maakohtu otsuse p 11.
kõrged. Pealegi on inimeste võime ümbritsevat märgata, seda meelde jätta ning hiljem ka taasesitada mõnuainetetagi individuaalne, mitte universaalne omadus. 18.3 Tõendamaks seda, et amfetamiin võis mõjutada seda, kuidas vaidlusalust sündmust tajus ja mäletas kannatanu X, proovisid apellandid tõendina esitada väljavõtet veebilehelt www.narko.ee. Peale selle, et tegu on avalikust allikast hõlpsasti kättesaadava teabega ja narkootikumide võimalikust toimest inimorganismis räägivad paljud teisedki veebis olevad allikad, on kolleegium seisukohal, et info mingisuguse narkootikumi, ravimi vms võimaliku mõju kohta võib anda üksnes üldistatud teavet selle kohta, kuidas aine võiks inimese organismis toimida. Seda, kas ja mil moel võisid tarvitatud mõnuained 9 inimese ütlusi mõjutada, tuleb siiski hinnata personaalselt, tema ütluste- ja kaasusepõhiselt, sh tarvitatud aine kogust arvesse võttes. Järelikult saab informatsioon, millele kaitsjad tugineda soovivad, olla üksnes abivahendiks kannatanu ütluste hindamisel.
...aga ka muud tegurid - inimese vanus, tõekspidamised, vaimsed ja füüsilised eripärad või situatsioon ise või selle tajumist häirivad või segavad faktorid jpm
Süüdistatava ütlused kd II tlk 93-109pö.
välistatud11. Pealegi tõukamine süüdistatava kirjeldatud viisil – kannatanu paiknes tema selja taga ja ta reageeris n-ö tagantkätt tõukega – eelduslikult vähendab, mitte ei suurenda tõukaja asendi tõttu rakendatud jõudu. Tuvastatud vigastusega riimuvad aga kannatanu ütlused – Kalmer Keskküla lõi teda kõigepealt peaga ning seejärel ka rusikatega. Eeltoodu tõttu ei saa kuidagi nõustuda kaitsjatega, et süüdistatav on usaldusväärne tõendiallikas. 19.6 Kaitsjate väitel ei esitanud kannatanu loogilist seletust selle kohta, miks kaks lapsepõlvesõpra jõudsid ühise sõbra kodus füüsilise kontaktini. Tegelikult on põhjus lihtne. Kannatanu, keda süüdistatav ei olnud väga pikalt näinud, võttis jutuks Kalmer Keskküla mitte just kõige korrektsema mineviku.12 Apellandid on läbivalt rõhutanud, et Kalmer Keskküla soovib muutuda ja on muutunud. Sellises olukorras võis kannatanu viide, et ta ei arva süüdistatavast tolle tegude tõttu halvasti, mõjuda üleolevalt, kuid muutuda soovivale inimesele ka nii, et teda defineeritakse jätkuvalt mineviku kaudu. Vastupidiselt apellantidele tuleb eeltoodu valguses ebaloogiliseks ja -usutavaks pidada Kalmer Keskküla ütlusi selle kohta, et kannatanu keskendus mingisugustele nooruspõlve konkureerivatele kampadele ja seal valitsenud jõuvahekordadele.13 Seda enam, et Kalmer Keskküla kirjeldusi selle kohta, kuidas kannatanu tal kannul käis, tüütas ja sekkus tema vestlustesse teiste isikutega, ükski kohalviibinu (sh MH14) ei kinnita. Küsimusele miks pidi Kalmer Keskküla X käest amfetamiini küsima, on paralleelselt mh kannatanu välistele narkojoobe tunnustele (higi, energilisus jms) rõhuvad apellandid tegelikult ise juba vastanud. Seda, et süüdistatav narkootikumidest hoiduks, tema enda ütlused15 ei toeta. Kannatanu kirjeldus korteriperemehe otsimisest 2-toalises korteris küsimusi ei tekita, kuna sealviibijate sõnul inimesi jagus ja RK sõnul liikuski ta pidevalt erinevates ruumides (sh rõdul) ringi.16 19.7 Õige pole apellantide väide, et maakohus ei arvestanud X ütluste usaldusväärsuse hindamisel tema taju ja mälu muutnud mõnuainetega. Ringkonnakohus mõistab maakohtu otsuse p-s 11 väljendatut nii, et alkohol ja amfetamiin mõjutas tõenäoliselt kõikide aineid tarvitanud inimeste, kelle hulka kuulus ka kannatanu, ütluste kvaliteeti. Teisalt pole X seisund sellisena, nagu seda kirjeldavad süüdistatava ütlustele tuginevad apellandid, ka tõendatud. Kannatanu ütlusi vaadates tuleb täheldada, et mälulünki tal ei esinenud ja ta mäletab tolle õhtu sündmusi katkematult. Kaitsjate märkus, et X seisundi hindamisel tuleks kõrvale jätta tunnistaja RA ütlused, kuna ta jõudis korterisse hiljem ning seega oli kannatanu juba kainenenud, ei põhine tõenditel. Kannatanu ja tunnistajad KI, MH ja Kalmer Keskküla ise väitsid, et süüdistatav ilmus RK korterisse südaöö paiku või peale seda, tunnistaja RA sõnul jõudis tema 00.00-01.00 paiku ning siis istus kannatanu, kelle seisundit ta hindas adekvaatseks, verise suuga köögis17. Viimati osutatu näitab sedagi, et järelikult võis RA korterisse jõuda vahetult pärast kannatanu ja süüdistatava vahelist konflikti. Seda, et kohe pärast intsidenti suhtles kannatanu purjus inimese kohta normaalselt, tõdes ka korteriperemees RK18, kes on apellantide jaoks usaldusväärne tunnistaja.
Tunnistaja AS ütlused kd II tlk 114. Kd II tlk 58pö.
Kd II tlk 95pö.
Tema kohta vt ka edaspidi.
Kd II tlk 106.
Kd II tlk 78pö.
KI ütlused kd II tlk 44, MH ütlused kd II tlk 50, ST ütlused kd II tlk 54, KK ütlused kd II tlk 93pö ja RA ütlused kd II tlk
Kd II tlk 76pö.
19.8 Apellantide hinnangul tegi maakohus vea, kui tunnistas kannatanu ütlusi toetava KI ütlused usaldusväärseks ning süüdistatava versiooni kinnitava KE ütlused ebausaldusväärseks. Lisaks sellele, et kaitsjad eiravad maakohtu ebakõlasid ja loogikavigu puudutavaid tähelepanekuid, ei arvesta apellandid, et isikuliste tõendiallikate puhul on lubatud arvestada ka inimese võimalikke motiive ütluste andmisel (RKKKo 1-20-1301 p 10). Motiivi sisustamine mingisuguste kriteeriumitega piiratud pole. Järelikult võib ja tegelikult tulebki teatud juhtudel arvestada ka isikulise tõendiallika suhteid süüdistatava ja kannatanuga. Sel põhjusel on tunnistajate puhul võimatu mööda vaadata nende suhetest X ja Kalmer Keskkülaga. Lisaks tuleb arvestada seda, mis on süüdistatava jaoks käsilolevas menetluses kaalul ning sedagi, mida rääkis KI ja kuidas on sündmuste järgselt käitunud Kalmer Keskküla ja MH. 19.9 Tunnistajad määratlesid oma suhted süüdistatava ja kannatanuga nii. KI selgitas, et ta tutvus X-iga siis, kui ta oli 16-17 aastane, nad olid ühe suve jooksul isegi sõbrad, kuid siis jäi suhtlus soiku ning katkes sootuks. Kalmer Keskküla on koolivend, kellega ta viimastel aastatel suhtleb vähem, kuid neil on ühine tutvusringkond.19 KE ütles, et ta suhtles X-iga siis, kui nad olid 10 aastased, kuid nn punt läks laiali ja rohkem nad suhelnud pole. Süüdistatav on lapsepõlvesõber, kellega ta suhtleb igapäevaselt. Siinkohal tuleb lisada, et KE ja Kalmer Keskkülat ühendab paraku tõsiasi, et nad on nooruses koos sattunud õiguskaitseorganite huviorbiiti.20 MH sõnul on X endine sõber, kellega suhtlus soikus ja ta ei ole mitu aastat kokku puutunud. Kalmer Keskküla on sõber, kellega ta suhtleb ca kord nädalas.21 RK märkis, et X on tuttav, keda ta tunneb ühiste sõprade kaudu. Kalmer Keskküla on pigem sõber, kellega ta suhtleb nädalas korra või paar.22 19.10 Eeltoodust võib järeldada, et kannatanu oli kõikide tunnistajate jaoks teretuttav. Süüdistatav oli KI tuttav ning RK, KE ja MH sõber. Kannatanu ja KI omavahelisi suhteid silmas pidades on keeruline nõustuda apellantide väitega, mille kohaselt ei näinud KI pealt sündmusi, mida ta kirjeldas, vaid andis valeütlusi, mis olid kantud soovist kannatanut toetada. See soov aktualiseerub hoopis RK, KE ja MH puhul, sest nende sõbra jaoks on käsilolevas menetluses väga palju kaalul. Pole saladus, et Kalmer Keskkülale heidetakse ette katseajal toime pandud kuritegu, milles süüdimõistmise korral ootab teda reaalne vangistus. Osutatu kinnitab paraku ka seda, et Kalmer Keskkülal on väga kaalukas motiiv valetada. 19.11 Tõenäosust, et süüdistatav, tunnistajad RK, KE ja MH on andnud süüdistatavat säästvaid ütlusi, suurendavad järgmised asjaolud. Esiteks tuvastati MH ristküsitlusel, et ta taganes oma varasematest ütlustest, mis ei haakunud Kalmer Keskküla versiooniga. 23 Asjaolu, et Kalmer Keskküla proovis mõjutada tunnistaja KI, on kahetsusväärselt samuti tõendatud. Tunnistaja selgitas kohtus, et ta räägib juhtunust nii nagu see oli, vaatamata süüdistatava poolsele indikatsioonile, et talle see, mida tunnistaja räägib, hästi ei sobi. 24 Kuigi süüdistatav vestlust veidi teisiti mäletas ja nägi KI ütluste taga kadedust 25, ei ole Kalmer Keskküla huvi ja
Kd II tlk 43-43pö. Kd II tlk 83-83pö, kd I tlk 17-18.
Kd II tlk 49pö.
Kd II tlk 74.
Kd II tlk 51,
Kd II tlk 45pö ja 48.
Kd II tlk 99, 103.
MH käitumist silmas pidades alust arvata, et KI valetas. RK puhul on apellantidel iseenesest õigus, et tuginemine isiku kehakeelele ehk see, kuidas inimene käitus maakohtus ütlusi andes, pole üldjuhul apellatsioonikohtus enam kontrollitav ega korratav. Kehakeel ei ole kandev argument, millele tuginevalt võiks teha põhjapanevaid järeldusi isikulise tõendiallika usaldusväärsuse või ebausaldusväärsuse kohta (TlnRngKo 1-25-950 p-d 15-15.9). Samas on maakohus RK kehakeelest enam analüüsinud seda, mida tunnistaja rääkis. Sellise tunnistaja ütluste usaldusväärsuses ongi põhjust kahelda, kes väidab, et teda ei kõneta midagi, mis kõikide eelduste kohaselt siiski võiks huvi pakkuda (nt tema korteris tema sõbra osavõtul toimunud konflikti põhjus ja tagajärjed), annab ristküsitluses samadele küsimustele erinevaid vastuseid või eelistab vastuseid anda ja mäletada asjaolusid, mis on vajalikud tema sõbra positsiooni jagavale menetlusosalisele. 19.12 Kokkuvõtlikult ei ole maakohus isikulisi tõendiallikaid hinnanud valikuliselt ja erinevaid standardeid rakendades, vaid süüdistatava sõbrad andsidki Kalmer Keskküla toetamiseks ebausaldusväärseid ütlusi või vaikisid mingid asjaolud maha (nt RK selle, kas ta märkas kannatanul vigastusi või see, mida süüdistatav korterist lahkudes MHle ja KEle ning tegelikult hiljem ka RKle rääkis26). Sarnaselt maakohtuga ei ole põhjust arvata, et süüdistuse esemeks olev sündmus sõpruskonnas ja korteris viibinute jaoks kõneainet ei pakkunud.27 19.13 Edasi ei ole KI tegelikult ainuke, kes räägib sellest, et Kalmer Keskküla lõi X-i. Esiteks kinnitab seda mõistagi kannatanu, kelle sõnul nägi ta ukselävel K nägu siis, kui süüdistatav teda ründas28. Teiseks on seda öelnud RA, kes saabus korterisse vahetult pärast juhtunut ning päris oma sõnul juhtunu kohta aru nii kannatanult kui ka sealviibinud isikutelt. 29 Kolmandaks ütles kannatanuga kohe pärast intsidenti rääkinud RK, et X sõnul tuli Kalmer talle lambist kallale ja hakkas peksma30. Kõik osutatud ütlused toetavad kannatanu ja KI ütluste usaldusväärsust, mitte süüdistatava versiooni. Siinkohal väärib uuesti esile tõstmist ka fakt, et tunnistaja MH ütluste osaliselt ebausaldusväärseks tunnistamine maakohtu poolt oli tingitud asjaolust, et ta rääkis kohtueelses menetluses mõnevõrra teisiti seda, mida talle vahetult pärast intsidenti rääkis süüdistatav.31 19.14 Apellandid rõhutavad, et kannatanu ja KI ütlused on vastuolus selles, kus konflikt toimus ja kas süüdistatav jätkas pärast tunnistaja (ja KE) ukselävele ilmumist kannatanu ründamist või mitte. Need argumendid maakohtu tuvastatud faktilisi asjaolusid ei muuda. 19.15 Sellest, et KI võis olla teistest kas veidi enam mõnuaineid tarvitanud või väiksema kandevõimega räägib tema ebamäärane ajataju32. Siinkohal tuleb silmas pidada seda, et kolleegiumi hinnangul on väheusutav, et samas seltskonnas inimesed manustavad mõnuaineid võrdselt, apteekri täpsusega ning isegi kui nad seda mingil põhjusel teevad, pole väga tõenäoline, et aine toime erinevate inimeste organismis on identne. Lisaks viitavad apellandid, et tunnistaja tutvus enne ristküsitlust oma kohtueelses menetluses antud ütlustega ning seega ei olnud ebakõlad ja küsitavused tingitud sellest, et sündmusest oli möödunud teatav aeg, vaid tunnistaja ütlused on olnud algusest peale kaheldava kvaliteediga. Paraku räägib fakt, et
Vt siinkohal ka kd I tlk 51 RK vestlus süüdistatavaga. Vt siinkohal ka RA ütlused kd II tlk 152 selle kohta, et kui ta korterisse jõudis, arutasid kõik seda, miks Kalmer Xle kallale läks.
Kd I tlk 55pö.
Kd II tlk 152.
Kd II tlk 80.
Kd II tlk 51.
Kd II tlk 43pö, vt see, mida KI ütleb RK korterisse jõudmise aja kohta.
kohtueelsel menetlusel mõnevõrra ebaselgeid ütlusi andnud tunnistaja ei soovinud ega proovinud oma ütlusi kohtus selgemaks ja loogilisemaks kohandada, selle kasuks, et tema taju oli sündmuse toimumise ajal tarvitatud ainete tõttu mõnevõrra häiritud ning ta rääkis kohtus toimunu kohta tõtt. Sealjuures on ringkonnakohus erinevalt apellantidest seda meelt, et inimese ütlustes ilmnenud ebakõlasid võib ajafaktoriga jätkuvalt põhjendada isegi siis, kui talle tehti enne ristküsitlust kättesaadavaks kohtueelses menetluses antud ütlused. Menetluse eri etappidel esitatud küsimuste ring võib, aga ei pruugi kattuda. Peaks inimesele kohtus esitatama küsimus, mida tema käest pole varem küsitud, võibki sündmusest möödunud aeg mõjutada paratamatult vastuse kvaliteeti. Kokkuvõtlikult tuleb tõdeda, et üksikutest vastuoludest on märksa olulisem küsimus, kas ütluste kvaliteet võimaldab tõendamiseseme asjaolude rekonstrueerimist, ja tulemi haakumine teiste tõenditega. KI ütluste puhul on need eeldused täidetud. 19.16 Maakohtu seisukoht33, et KIle võis jääda ekslikult mulje, et konflikt toimus magamistoast väljas, on nõustumisväärne. Väidet, et KI ei saanud konflikti jälgida sealt, kus ta oma (ja tegelikult ka kannatanu) sõnul seda jälgis34, oma sõnu valinud RK ütlused35 ning muudetud sündmuskoht36, tõsikindlalt ei kinnita. KI ja KE ütluste puhul väärib märkimist, et igal juhul on mõlemad andnud riimuvaid ütlusi selle kohta, et kannatanu ei olnud püstises asendis siis, kui nad sündmust jälgima hakkasid37. Sealjuures möönis X-i , et ta hakkas ühel hetkel tasakaalu kaotama38. Kannatanu ja KI ütlustes sisalduvatele vastuoludele (s.o X ei saanud olla pikali) keskenduvad apellandid jätavad aga tähelepanuta, et süüdistatava ütlused ei riimu ka KE ütlustega. Kristjan Keskküla versiooni kohaselt tõukas ta X-i, too läks tahapoole, komistas ja tõusis uuesti püsti, sest ta otseselt nagu ei kukkunud. Seejärel hakkas kannatanu karjuma ning siis tulid juba teised39. Meenutada tasub sedagi, et uks oli süüdistatava sõnul kinni. Järelikult ei saanud KE süüdistatava sõnade järgi näha ka seda, et kannatanu ei olnud püsti. Meenutada tasub sedagi, et süüdistatava ja tema versiooni toetama asunud KE ütlustele räägib selgelt vastu kannatanul tuvastatud vigastuse raskusaste. 19.17 Vastuolud süüdistatava ja KE ning kannatanu ja KI ütluste vahel on ka selles, kas uks oli lahti või kinni. Siinkohal tuleb taas tõdeda, et erinevalt KEst ja süüdistatavast KI puhul käegakatsutavat motiivi kannatanu n-ö toetamiseks ei ole. Pigem võiks ta seda kaaluda süüdistatava puhul, kellega teda erinevalt kannatanust sidus ühine tutvusringkond. Apellantide tähelepanek, et KI usaldusväärsust kahandab tugevalt fakt, et tema hinnangul kulus Kalmer Keskküla saabumisest konfliktini sekundeid, ei ole õige. Siin on tegelikult eksinud ka maakohus, sest kui vaadata tunnistaja ütlusi, ei ole tunnistaja väitnud, et konflikt algas kohe pärast süüdistatava tulekut. Ristküsitluse käiku vaadates mõistis KI küsimust - mis ajahetkel see (s.o kaklus) toimus – ilmselgelt nõnda, et tema käest taheti teada kui kiiresti see, mida ta toimus, nägu. Seda saab väita põhjusel, et küsija (prokurör) kohe järgnevalt täpsustab, et ma mõtlen, et kas sul selleks ajaks oli juba öö. Järelikult tajus küsija sel hetkel, et küsitletav sai tema küsimusest valesti aru ning vastas selle asemel, et öelda millal konflikt toimus, seda kui kaua see toimus. Kaitsjate väidetud vastuolu seega ei esinegi.
Maakohtu otsuse p 29. Kd II tlk 68,
Käsiloleva kohtuotsuse p-d 19.8-19.8.2.
Kd I tlk 35-37 ka RK ütlused kd II tlk 74.
KE ütlused kd II tlk 86, KI ütlused kd II tlk 44pö.
Kd II tlk 55pö.
Kd II tlk 96.
19.18 Apellatsioonis on vaidlustatud süüdistuse väidet ja maakohtu järeldust, mille kohaselt oli lööke rohkem kui üks. Asjaolu, et süüdistatava versioon ühest tõukest tõele ei vasta, on eelnevalt juba käsitatud. Arutelu selle ümber, et lööke ei saanud olla rohkem kui üks, on ainetu järgmistel põhjustel. Kui kõrvutada kannatanu ja KI ütlusi 40, võib järeldada, et füüsiline rünne süüdistatava vastu oli alanud juba enne seda, kui tunnistaja toimuvale tähelepanu pööras. Apellantide väide, et kannatanul pidanuks tekkima märksa enam kehavigastusi, on oletuslik. Esiteks ei saa siin mööda vaadata X ütlustest selle kohta, et ta üritas süüdistatava lööke tõrjuda41. Teiseks märkis kannatanu, et tal oli lisaks alalõualuumurrule turses näo vasak pool ja huuled hambajälgi täis42. Kolmandaks pole õige väide, et maakohtu menetluses ei kontrollitud X ütlusi selle kohta, et tal ei teki kergelt sinikaid. Seda, et osade inimeste organismil selline eripära on, kinnitas ka AS43. Veel rõhuvad apellandid tunnistaja RA ütlustele, kelle sõnul rääkis X talle ühest löögist. Siinkohal väärib märkimist, et tunnistaja sõnul sai ta kannatanust nii aru, et toda löödi ühe korra. 44 Erinevalt kaitsjatest pole põhjust välistada võimalust, et üks inimene tõlgendab teise öeldut omatahtsi; inimene väljendabki ennest mitmeti mõistetavalt (nt tal on lõug valus, sest keegi lõi teda) või üksteisest möödarääkimist. 19.19 Apellandid rõhutavad, et konfliktijärgselt ei kirjelda keegi peale kannatanu (sh isegi KI) ei kirjelda, kuidas Kalmer Keskküla talle tahtis kööki järgneda, kuid teda takistati. See asjaolu süüdistatava versiooni sündmustest kuidagi ei toeta. Lisaks jääb vastuseta miks lahkus korterist ja pealegi olukorras, kus midagi erilist ei toimunudki, Kalmer Keskküla, mitte kannatanu. Erinevalt RK korterisse liikunud seltskonda juhuslikult sattunud X-ist 45 oli süüdistatav korteriomaniku sõber ning korteris aega veetnud seltskonnas domineerisid inimesed, kes said paremini läbi temaga. 19.20 Kokkuvõtlikult on põhjust öelda, et maakohus ei teinud tõendite hindamisel ja sellest tulenevalt ka faktide tuvastamisel olulisi vigu.
Kd II tlk 44pö. Kd II tlk 56
Kd II tlk 56pö.
Kd II tlk 114pö.
Kd II tlk 152.
Kd II tlk 74pö.
Vt siinkohal ka süüdistatava ütlused kd II tlk 97pö.
20.3 Fakt, et kannatanu pöördus arsti vastuvõtule alles järgmisel päeval, tähendabki, et X ei adunud kohe vigastuste raskusastet. Täpselt nii kannatanu tegelikult ütleski.47 Kriminaalmenetlusliku kogemuse põhjal võib üldistavalt öelda, et raviasutusse mõnevõrra hilisem pöördumine pole tavatu. Küll aga on sellest meelevaldne järeldada, et süüdistatav ei saanud või ei pidanudki aru saama sellest, et kui inimene saab viga ja võib väga raskelt viga saada siis, kui teda kõvasti pea ja rusikatega peapiirkonda lüüa. 20.4 Apellatsioonis sisalduvad arutluskäigud, mis puudutavad süüdistatava teadmatust kannatanule tekitatud vigastustest kahju hüvitamist puudutavatel läbirääkimistel, nullib Kalmer Keskküla ja RK omavaheline sõnumivahetus. Süüdistatav üritas küll anda sellele teistsuguse tähenduse48, kuid tegelikult peegeldub selles kasutatud näoilmeid kajastavaid märke arvesse võttes ilmselge kergendus, et pärast raha maksmist on asi klaar.49 20.5 Apellantide seisukohad, mis puudutavad hädakaitse esinemist, on ainetud. Maakohus on jälgitavalt põhistanud, et tõendite järgi ei ole selle eeldused täidetud, kuna mittemingisugust kannatanupoolset rünnet, mis vajanuks tõrjumist, ei olnud. Sõnalise provokatsiooni, mida kaitsjad rõhutavad, on nende klient paraku ise selgesõnaliselt välistanud.50 20.6 Osapoolte eelneval vaikival nõusolekul toimunud vastastikuse kakluse võimalust pole põhjust kaaluda olukorras, kus süüdistatava kirjeldus sündmuste kohta õige pole. Kannatanu ütlustes ei ole mitte midagi sellist, mille valguses apellantide teooria tõsiseltvõetav oleks.
Kd II tlk 56pö. Kd II tlk 100pö-101.
Kd I tlk 51.
Kd II tlk 102.
Kd II tlk 105-105pö.
21.5 Võimalike lahendusalternatiivide kaalumine ja nende osas läbi rääkimine ei tähenda, et riik jagas süüdistatavale mingisuguseid siduvaid ja kaalukaid lubadusi, millest taganemine peaks kompensatsioonimehhanismina kaasa tooma karistuse kergendamise. 21.6 See, et praeguse juhtumi asjaolud erinevad kuidagi süüdistatava varasematest kuritegudest, ei ole karistust kergendav asjaolu. Selle asjaolu kergendavana arvestamine on eriti põhjendamatu olukorras, kus kannatanule tekitati üpris raske, mõnevõrra pikema paranemisajaga ja kahtlemata -pelgalt söömisfunktsiooni silmas pidades- igapäevast elukvaliteeti mõjutav tervisekahjustus. 21.7 Apellantide väidet, et süüdistatava käitumises on toimunud positiivne muutus, fakt, et katseajal on toime pandud samaliigiline kuritegu, paraku ei kinnita. 21.8 Väidet, et maakohus mõistis Kalmer Keskkülale rangema karistuse kriminaalhoolduse nõuete rikkumise tõttu, ei kinnita maakohtu otsuses sisalduv argumentatsioon.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.