Elva Vallavalitsuse hagi K.Y vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
899,03 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Elva Vallavalitsus (registrikood 77000170), lepinguline esindaja Aire Põder Kostja K.Y (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Elva Vallavalitsuse (registrikood 77000170) hagiavaldus K.Y (isikukood XXX) vastu tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista K.Y-lt Elva Vallavalitsuse kasuks 817,82 eurot, sealhulgas põhinõue 700,70 eurot, viivis 87,12 eurot ja sissenõudmiskulud 30 eurot.
3.Välja mõista K.Y-lt Elva Vallavalitsuse kasuks viivis põhinõude (700,70 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates
15.maist 2026 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte rohkem kui põhinõude summa (s.o 700,70 eurot).
Jätta rahuldamata Elva Vallavalitsuse hagi K.Y vastu 10,09 euro väljamõistmiseks, sealhulgas viivisenõue 0,09 eurot ja sissenõudmiskulude nõue 10 eurot.
5.Jätta menetlusosaliste menetluskulud K.Y kanda.
6.Rahuldada Elva Vallavalitsuse menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.
7.Välja mõista K.Y-lt Elva Vallavalitsuse kasuks menetluskulud 605 eurot.
1 (7)
8.Välja mõista K.Y-lt Elva Vallavalitsuse kasuks viivis menetluskulude 605 eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
9.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu, 51010; elektronposti aadress; e-toimik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Kalevi 1, Tartu, 51010, Tartu; elektronposti aadress; e-toimik. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
2 (7)
1.Elva Vallavalitsus (hageja) esitas 14.05.2026 Tartu Maakohtule hagiavalduse K.Y (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 700,70 eurot, viivise 87,21 eurot seisuga 14.05.2026 ja sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (700,70 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.05.2026 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja allasutus Rõngu Lasteaed Pihlakobar ja kostja 22.09.2022 lasteaiakoha kasutamise lepingu, mille alusel kohustus hageja võtma kostja lapse lasteaeda alates 01.09.2022 ning kostja kohustus tasuma õigeaegselt lapse osalustasu ja toidukulu. Leping lõppes 30.05.2025. Hageja on kostjale kokkulepitud teenust osutanud. Perioodil 30.10.2024–30.05.2025 on kostjale esitatud lasteaia kohatasu ja toitlustusteenuse arved, millest on jäänud tasumata kokku 700,70 eurot. Kostjal on osaliselt hagejale tasumata arve nr 13596, mis oli summas 100 eurot, tasumise tähtajaga 19.11.2024; arvest on tasumata 20,70 eurot (osaline laekumine 09.04.2025 summas 79,30 eurot). Kostjal on täies ulatuses hagejale tasumata järgmised arved: - arve nr 15257 summas 87,50 eurot, tasumise tähtajaga 20.12.2024; - arve nr 16951 summas 82,50 eurot, tasumise tähtajaga 19.01.2025; - arve nr 975 summas 103 eurot, tasumise tähtajaga 19.02.2025; - arve nr 2599 summas 100,50 eurot, tasumise tähtajaga 20.03.2025; - arve nr 4266 summas 103 eurot, tasumise tähtajaga 19.04.2025; - arve nr 6039 summas 93 eurot, tasumise tähtajaga 20.05.2025; - arve nr 7662 summas 110,50 eurot, tasumise tähtajaga 19.06.2025. Kõik arved on muutunud sissenõutavaks. Hageja arvestab VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel viivist tasumata summadelt alates iga arve maksetähtpäevale järgnevast päevast. Viivisenõue seisuga 14.05.2026 on kokku 87,21 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulud 40 eurot, kuna kostja ei tasunud võlga vaatamata korduvatele meeldetuletustele ja nõudekirjadele. Hageja pöördus 19.01.2026 Debitum Collectio OÜ poole, kes saatis kostjale korduvalt nõudekirju – 19.01., 26.01., 03.02., 10.02., 02.03. ja 26.03.2026.
3.Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus isiklikult allkirja vastu kätte 16.06.2026. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 16.07.2026. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu tuleb lugeda hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
3 (7)
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Hageja ja kostja vahel sõlmitud leping vastab VÕS § 619 mõttes käsunduslepingu tunnustele (vt ka RKTKo 05.04.2017, p 13). VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja põhjendab nõuet kostja vastu sellega, et 22.09.2022 sõlmiti lasteaiakoha kasutamise leping, mille alusel hageja võttis kostja lapse Rõngu Lasteaeda Pihlakobar ning kostja kohustus tasuma õigeaegselt toidu- ja kohatasu. Hageja on teenust osutanud ning perioodil 30.10.2024–30.05.2025 esitas kostjale arved nr 13596, 15257, 16951, 975, 2599, 4266, 6039 ja 7662, millest on jäänud tasumata 700,70 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 700,70 eurot. Kostja ei ole hagile vastanud ega haginõude osas vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et hagi on põhivõla osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 700,70 eurot.
4 (7)
6.Kohus leiab, et hageja viivisenõue on õiguslikult põhjendatud osaliselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagejal on eksimused viivisearvutustes ja hageja ei ole arvestanud TsÜS § 136 lg-s 8 sätestatut. Arvete nr 16951 ja nr 4266 tasumise tähtpäev sattus puhkepäevale. TsÜS § 136 lg 8 kohaselt loetakse sellisel juhul tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Seetõttu loeti arve nr 16951 tasumise tähtpäevaks 20.01.2025 ja arve nr 4266 tasumise tähtpäevaks 21.04.2025. Kuna viivist saab nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, muutusid nimetatud arved sissenõutavaks vastavalt 21.01.2025 ja 22.04.2025. Arve nr 13596 muutus sissenõutavaks 20.11.2024. Arve algne summa oli 100 eurot, millest 09.04.2025 laekus osaliselt 79,30 eurot ning tasumata jäi 20,70 eurot. Seetõttu tuleb viivist arvestada ajavahemikul 20.11.2024–09.04.2025 summalt 100 eurot ning alates 10.04.2025 kuni 14.05.2026 tasumata jäänud summalt 20,70 eurot. Nimetatud perioodide eest kujuneb viivise kogusummaks 6,78 eurot. Arve nr 15257 muutus sissenõutavaks 21.12.2024 ja viivis perioodi eest 21.12.2024–14.05.2026 on 12,90 eurot. Arve nr 16951 tasumise tähtpäev oli 19.01.2025 (pühapäev), mistõttu loeti kohustuse täitmise tähtpäev saabunuks 20.01.2025 (esmaspäeval) ning arve muutus sissenõutavaks 21.01.2025. Viivis perioodi eest 21.01.2025– 14.05.2026 on 11,35 eurot. Arve nr 975 muutus sissenõutavaks 20.02.2025 ja viivis perioodi eest 20.02.2025–14.05.2026 on 13,23 eurot. Arve nr 2599 muutus sissenõutavaks 21.03.2025 ja viivis perioodi eest 21.03.2025–14.05.2026 on 12,02 eurot. Arve nr 4266 tasumise tähtpäev oli 19.04.2025 (laupäev), mistõttu loeti kohustuse täitmise tähtpäev saabunuks 21.04.2025 (esmaspäeval) ning arve muutus sissenõutavaks 22.04.2025. Viivis perioodi eest 22.04.2025– 14.05.2026 on 11,31 eurot. Arve nr 6039 muutus sissenõutavaks 21.05.2025 ja viivis perioodi eest 21.05.2025–14.05.2026 on 9,39 eurot. Arve nr 7662 muutus sissenõutavaks 20.06.2025 ja viivis perioodi eest 20.06.2025–14.05.2026 on 10,14 eurot. Eeltoodust tulenevalt on seadusjärgse viivise suurus seisuga 14.05.2026 kokku 87,12 eurot, mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja.
7.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudekulud 40 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 p 2 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kostjale on meeldetuletusi ja nõudekirju saadetud järgmistel kuupäevadel: 19.01.2026 (nõudekiri); 26.01.2026 (nõudekiri); 03.02.2026 (nõudekiri); 10.02.2026 (nõudekiri); 02.03.2026 (nõudekiri); 26.03.2026 (nõudekiri).
5 (7)
Kohus leiab, et 26.01.2026 saadetud meeldetuletuskiri ei vasta VÕS § 1132 lg-s 3 sätestatud vähemalt seitsmepäevase intervalli nõudele. Seetõttu ei saa selle kirja saatmisega seotud kulusid kostjalt nõuda. Kuna 03.02.2026 saadetud kiri edastati rohkem kui seitsme päeva möödumisel 19.01.2026 saadetud nõuetele vastavast meeldetuletuskirjast, vastab see seaduses sätestatud tingimustele. Seevastu 10.02.2026 saadetud kiri ei vasta vähemalt seitsmepäevase intervalli nõudele, kuna pärast 03.02.2026 saadetud kirja algas tähtaja kulgemine 04.02.2026 ning seitsmepäevane tähtaeg lõppes 10.02.2026. Järelikult võinuks järgmise tasulise meeldetuletuskirja saata kõige varem 11.02.2026. Kuna 02.03.2026 saadetud kiri edastati rohkem kui seitsme päeva möödumisel 03.02.2026 saadetud nõuetele vastavast meeldetuletuskirjast, vastab ka see kiri seaduses sätestatud tingimustele. Seega on hüvitatavad üksnes 19.01.2026, 03.02.2026 ja 02.03.2026 saadetud meeldetuletuskirjade kulud kokku 30 euro ulatuses. Kohus leiab, et hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue on õiguslikult põhjendatud 30 euro ulatuses, s.o kolme nõuetele vastava meeldetuletuskirja eest. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt võib võlausaldaja nõuda tarbijalt esimese tasulise meeldetuletuskirja eest kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe tasulise meeldetuletuskirja eest kuni 5 eurot. Sama sätte alusel on sissenõudmiskulude hüvitise nõudmine piiratud kuni kolme tasulise meeldetuletuskirjaga. VÕS § 1132 lg 6 kohaselt on nimetatud regulatsioon imperatiivne ning sellest tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Kuna käesoleval juhul on hüvitatavad üksnes 19.01.2026, 03.02.2026 ja 02.03.2026 saadetud meeldetuletuskirjad, on hagejal õigus nõuda nende eest kokku 30 euro suurust sissenõudmiskulude hüvitist. Ülejäänud 10 euro ulatuses tuleb nõue jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse olulises ulatuses ning jättis rahuldamata viivise ja sissenõudmiskulude nõuded marginaalses osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda.
8.1.Hagilt hinnaga 899,03 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 245 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 245 eurot.
8.2.Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 360 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 11.02.2015, , p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, p 9). Hageja lepingulisel esindajal kulus dokumentidega tutvumisele ja kliendiga konsultatsioonile 1 tund ja hagiavalduse koostamisele 2 tundi. Kohtu hinnangul on nimetatud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui hilisematele
6 (7)
menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.
8.3.Hageja esindaja tunnitasu suurus on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, p 18; RKTKm 11.02.2015, p 14). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Samuti arvestab kohus seda, et tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toimingud olid põhjendatud 3 tunni ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 360 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 360 eurot.
9.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.
10.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.