Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Janek Saaronit süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on varasemalt Soome Põhja- Karjala piirkonnakohtu 24.05.2022 otsusega nr R 20/1575 süüdi tunnistatud sõiduki juhtimises raskes joobes ja milline karistus on kehtiv, 29.03.2025 kella 14.23 ajal Valga maakonnas Valga linnas Karja tn 16 juures juhtis tahtlikult, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mootorsõidukit Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,37 mg/l. (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,51 mg/l kohta, laiendmääramatusega 0,14 mg/l kohta). Eeltoodud teoga rikkus Janek Saaron Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks rikkus Janek Saaron liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust Sellega pani Janek Saaron toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. Samuti süüdistatakse Janek Saaroni selles, et tema 31.01.2026 kella 12.20 paiku XXX kortermaja juures asuval parkimisplatsil ähvardas T.H-l ja Z.V-l põlved sisse peksta ning T.H-le kuuluva mootorsõiduki Audi A6 registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 2500 eurot ning Z.V-le kuuluva mootorsõiduki Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX XXX väärtusega 2200 eurot põlema panna. Seejärel võttis Janek Saaron kampsuni taskust välja Makarov PM49 tüüpi 4.5mm kaliibriga õhkrelv-püstoli, hoidis seda enda puusakõrgusel ning suunas relvaraua T.H ja Z.V jalgade suunas, seistes relva suunamise hetkel kannatanutest ligikaudu ühe meetri kaugusel. Janek Saaroni tegevuse tõttu tundis Z.V ohtu oma elule, tervisele ning varale ja T.H ohtu oma elule. Z.V-l ja T.H-l oli alust karta ähvarduste täideviimist, sest Janek Saaron oli ärritunud, ettearvamatu ning võttis taskust välja Makarov tüüpi õhkrelva, mille ta suunas Z.V ja T.H suunas. Sellega pani Janek Saaron toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmise, tervise kahjustuse tekitamise ja vara olulises ulatuses hävitamisega ähvardamise. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdi tunnistamiseks KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust ja KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, suurendades mõistetud üksikkaristustest raskeimat, mõista Janek Saaronile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Janek Saaroni kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.03.2025 – 30.03.2025 s.o 2 (kaks) päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata osaliselt täitmisele, s.t mõistetud vangistusest tuleb Janek Saaronil kohe ära kanda karistus 1 (üks) kuu vangistust ning 1 (ühe) aasta ja 2 (kahe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva vangistuse osas ei pöörata karistust täitmisele, kui Janek Saaron 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 ettenähtud kontrollnõudeid: 1. elab kohtu määratud alalises elukohas; 2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada Janek Saaronit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2026 määrusest nr 36 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 946 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1419 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Janek Saaroni kaitsja esinemise

eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 282,72 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit on põhjendatud määrata menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. Arvestades süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid ja varalist seisundit, on KrMS § 180 lg 3 alusel põhjendatud jätta sundrahast 600 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale Janek Saaronile arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1101,72 eurot, s.h sundraha 819 eurot ja riigi õigusabi tasu 282,72 eurot. Menetluskulude tasumine määrata 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Janek Saaron on kahtlustatavana kinni peetud 29.03.2025-30.03.2025, seega on Janek Saaron viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.