Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

KOHTU SELGITUSED

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid järgmist. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel: 1) 28.03.2025 sõlmitud parkimisleping (sõiduki registreerimisnumbriga XXX parkimiseks Randvere tee 9b, parklas), mille tingimusi kostja rikkus (eiras parkimiskorralduse nõudeid – ei paigaldanud sõidukis nähtavale kohale parkimisluba). Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 55 eurot (leppetrahv nr 0263017412, tasumise tähtaeg 04.04.2025). 2) 29.08.2025 sõlmitud parkimisleping (sõiduki registreerimisnumbriga XXX parkimiseks Viru väljak 4/6, parklas), mille tingimusi kostja rikkus (eiras parkimiskorralduse nõudeid – ei paigaldanud sõidukis nähtavale kohale parkimisluba). Hageja esitas kostjale leppetrahvi nõude summas 25 eurot (leppetrahv nr 1068001645, tasumise tähtaeg 05.09.2025). Kostja seaduslik esindaja on 17.06.2026 kirjalikult kinnitanud, et sõiduki tegelik kasutaja oli kostja. Kostja ei ole leppetrahve tasunud. Hageja nõuab lisaks leppetrahvidele ka viivise summas 8,68 euro ja sissenõudmiskulu summas 80 euro hüvitamist. Kohus võttis hagi menetlusse 20.06.2026 määrusega ning tegi kostjale seaduslikule esindajale menetlusse võtmise määruse ja hagi kätte toimetatavaks alates 20.06.2026 avaliku e-toimiku kaudu. Menetlusdokumendid on kostja seaduslikule esindaja kätte toimetatud kättetoimetamisportaali vahendusel 06.07.2026. Kostja kohustus kohtule vastama hiljemalt 20.07.2026. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et kirjaliku vastuse tähtajaks

andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (20.07.2026) vastanud. TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldab eelnevast tulenevalt hagi tagaseljaotsusega. TsMS § 162 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt arvatakse asja edasisel lahendamisel hagimenetluses maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ja õigusabikulu 338 eurot (käibemaksuta) ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohus märgib, et kooskõlas TsMS § 144 p-ga 7 on kohtuvälised kulud maksekäsu kiirmenetluse kulud. Maksekäsu kiirmenetluses on hüvitatavate menetluskulude ulatus piiratud §-ga 4842 ehk 20 euroga. TsMS § 4842 teise lause kohaselt muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. TsMS § 172 lg 9 kolmanda lause kohaselt asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kuivõrd käesolevas asjas läks maksekäsu kiirmenetlus üle hagimenetluseks, siis juhindudes TsMS § 172 lg-st 9 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiiremenetluse kulud 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Oma sisult on tegemist nn tüüphagiga. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele, sh dokumentide komplekteerimisele lugeda ühte (1) tundi. Hageja on märkinud tunnitasuks 169 eurot (käibemaksuta), mis on kohtu hinnangul ebamõistlikult suur, kuna hageja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 19.12.2024 lahendis tsiviilasjas nr 2-23-7969 (p 10) märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu määr 140 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ning vastab juristi tavapärasele tasumäärale. Seega peab kohus põhjendatud tunnitasuks 140 eurot (käibemaksuta). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 260 eurot (100+20+140). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 260 eurot ning

menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Vaker kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.