K. L. avalduse menetlusse võtmise eelselt isiklikult ära kuulatud 12. novembril 2024 Pärnu Rüütli tn kohtumajas
RESOLUTSIOON
1.Võtta K. L. maksejõuetusavaldus menetlusse ja rahuldada ilma eelnevalt usaldusisikut nimetamata (FiMS § 15 lg 9).
2.Kuulutada välja K. L. (K. L., isikukood XXX) pankrot 20. novembril 2024 kell 09.00.
3.Nimetada K. L. pankrotihalduriks Ly Müürsoo (pankrotihalduri tunnistus nr 80, OÜ Sentire M.K., Väike-Ameerika 8 – 203, Tallinn 10129, e-post: XXX, tel 6481156; mobiiltelefon 50 97 383).
K. L. (K. L.) võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 20. detsembril 2024 algusega kell 15.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3).
5.K. L. on kohustatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule vandega kinnitama vara ja kohustuste kohta esitatud andmete õigsust. Vande andmiseks peab K. L. ilmuma kohtusse 20. detsembril 2024 kell 14.55.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus, pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Tsiviilasi nr 2-24-16703
7.Algatada K. L. (K. L., isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
8.Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Ly Müürsoo usaldusisiku kohustusi, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
9.Kohus annab pankrotihaldur Ly Müürsoole õiguse esitada Maksu- ja Tolliametile K. L. tuludeklaratsioonid.
10.K. L. usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldur peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 20. novembriks, esimene aruanne esitada 20. novembriks 2025.
11.K. L. peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.
12.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
13.Lõpetada K. L. suhtes toimuvad sundtäitmised.
14.Menetluskulud jäävad K. L. kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
15.Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.
16.Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
17.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD JA VÕLGNIKU TAOTLUS
1.K. L. esitas 13. märtsil 2024 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt tekkisid võlgnikul makseraskused u 2022.aastal, mil ei suutnud oma kohustusi enam tasuda, olemasolevast sissetulekust selleks ei jätkunud. Võlgnik oli sõltuvuse küüsis, sealt tekkisid võlgnevused. Ühel hetkel sattus elama Pärnu kodutute varjupaika, kuna ei olnud enam kohta, kus elada. Võlgnik on Töötukassas töötuna arvel, terviseprobleemide tõttu on määratud osaline töövõime. Kohustused ületavad sissetulekuid, see takistab igapäevaeluga toimetulekut. 2024.a sügise pöördus võlgnik võlanõustaja vastuvõtule, kes kaardistas võlasituatsiooni ning selgus, et võlgnik oma kohustuste tasumisega majanduslikult toime ei tule. Maksejõuetusavalduses esitatud andmete kohaselt võlgnikul mingit vara ei ole, tema sissetulekuks on osalise töövõime toetu 351 eurot kuus. Väljaminekud 340 eurot kuus. Võlgniku täitmata kohustuste summa on 1657,08 eurot. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik soovib usaldusisikuks J. M.’d.
ÄRAKUULAMINE
2.Pärnu Maakohus 12. novembril 2024 kuulas võlgniku avalduse menetlusse võtmiseks isiklikult ära. Võlgnik selgitas, et kohtutäituri juures täitmisel on kriminaalasjast tulenevad menetluskulud – võlgnik juhtis sõidukit joobes. Teised nõuded on telefonimüügi teel tehtud ostude (vitamiinid, tervisetestid) eest. Kohus selgitas võlgnikule nõuete aegumist, nõuetele vastuväidete esitamist, menetluse tulemusel kohustustest vabanemise eeldusi ning võlgniku kohustusi kohustustest vabastamise menetluse ajal. Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, selgitas, et on oma eluga sellises seisus, et ei ole suuteline ka 1600 eurot tasuma. Vara puudub, liiklusregistrisse kantud sõiduk on ammu müüdud, võlgnik ei teadnud, et see on registris veel tema nimel ning ei tea, kuidas seda registrist maha saada. Kinnisvara ei 2(5)
Tsiviilasi nr 2-24-16703 ole võlgnik kunagi omanud. Töö juures 2021.aastal juhtunud õnnetuse tagajärjel on tervis halvenenud, kõiki töid ei saa enam teha. Võlgnik jäi maksejõuetusavalduse juurde, palus pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik kinnitas, et takistusi kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmine
3.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
4.FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. Kohus, tutvunud maksejõuetusavaldusega, leiab, et see vastab FIMS § 11 nõuetele ja FIMS § 14 lg-s 1 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ei esine. Kohus võtab avalduse menetlusse. Pankrotimäärus ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
5.FiMS § 15 lg-s 9 sätestatakse, et kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik ja ta on taotlenud pankroti väljakuulutamist või pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võib kohus võlgniku varalist olukorda arvestades jätta usaldusisiku nimetamata ja kümne päeva jooksul maksejõuetusavalduse saamisest arvates pankroti välja kuulutada vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule või pankroti välja kuulutada ja algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
6.Kohus loeb K. L. maksejõuetusavalduse ja ärakuulamisel temalt saadud selgituste põhjal tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetusavalduse kohaselt on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku üle 1600 euro, võlgniku kinnitusel on nõuded muutunud sissenõutavaks. Võlgnik on töötu, kodutu ning osalise töövõimega, tema sissetulekuks on sotsiaaltoetused (töövõimetoetus). Võlgnikul ei ole mingit sissetulekut ega vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada ja maksejõuetusmenetluse kulusid katta. Seetõttu ei ole võimalik makseraskusi ületada näiteks võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
7.Vararegistrite andmetel kuulub võlgnikule üksnes 1987.a registreeritud sõiduk (maastikusuutlik sõiduauto) Isuzu Trooper, reg märgiga 44EV. Sõidukil on käsutamise keelumärge (27. oktoobrist 2005 kohtutäitur Rannar Liitmaa ja 27. märtsis 2024 kohtutäitur Õnne Pajuri keelumärked), sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus ja liikluskindlustus, sõiduki registrikanne on peatatud. Võlgniku kinnitusel müüs ta sõiduki aastaid tagasi, selle asukoht on talle teadmata. Kohus ei loe sõidukit varaks, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid täita või katta menetluse kulusid.
8.Kohtule esitatud asjaoludest järelduvalt on maksejõuetuse põhjustanud võlgniku eluviisid, tervise halvenemine ning mõtlematud kulutused (nõustumine sidevahendi teel tehtud pakkumistega) ehk muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.
9.Arvestades võlgniku kohustuste suhteliselt väikest summat ning võlgniku varalise olukorra kohta esitatud ja kohtu kogutud andmeid, ei ole usaldusisiku nimetamine sisuliselt vajalik (FIMS § 15 lg 9), kohus kuulutab pankroti välja usaldusisikut määramata.
10.PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise 3(5)
Tsiviilasi nr 2-24-16703 vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 51 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Samuti PankrS § 31 lg 6 alusel määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja ja koha.
11.K. L. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
12.Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab K. L. pankroti välja ja vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule algatab tema kohustustest vabastamise menetluse.
13.Kohus nimetab võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes on andnud selleks nõusoleku. Ly Müürsoo vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on kohtu jaoks usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Võlgnik taotles määrata usaldusisikuks J. M.. J. M.-il pankrotihalduri pädevust ei ole. FiMS § 46 lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus kaalub võlgniku taotletud J. M. usaldusisikuks määramist pankrotimenetluse lõpetamisel.
14.Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja. Kohus võtab võlgnikult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vande ja selleks kohustab võlgnikku isiklikult üldkoosolekust osa võtma. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2). Pankrotihaldur peab tagama pankrotivara nimekirja olemasolu võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks.
15.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).
täitmist
võib
pärast
pankroti
Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
16.Kohus annab usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldurile loa vajadusel esitada võlgniku nimel Maksu- ja Tolliametile võlgniku tuludeklaratsioonid, eesmärgiga tagada võimaliku tulumaksutagastuse laekumine pankrotivara hulka. See on kooskõlas pankrotihalduri poolt võlgniku vara valitsemise põhimõtetega. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg 3 järgi on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest. TuMS § 36 lg-st 6 tulenevalt on selle deklaratsiooni eesmärk eelkõige maksustatava tulu arvestamise perioodide eristamine: viidatud normis sätestatakse, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta. TuMS § 44 lg 6 kohaselt ei pea võlgnik iga-aastast tuludeklaratsiooni esitama, kui tema tulu ei ületa maksuvaba tulu määra või kui tema maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda. Seega on võimalik olukord, kus võlgnik pankrotimenetluse/kohustustest vabastamise menetluse ajal tuludeklaratsiooni ei esita, kuigi tal on õigus tasutud tulumaksust osa tagasi saada. Samuti ei ole välistatud, et võlgnik küll esitab deklaratsiooni, kuid suunab tagastatava tulumaksu TuMS § 46 lg 6 alusel kolmanda isiku pangakontole, millele pankrotihalduril juurdepääsu ei ole. 4(5)
Tsiviilasi nr 2-24-16703
17.Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse jätkamiseks. Seega võlgniku vara suhtes algatatud täitemenetlused täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 kohaselt lõpevad pankroti väljakuulutamisega.
18.FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Kohus määrab aruande esitamise kuupäeva.
19.Kohus selgitab võlgnikule järgmist. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
20.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
21.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.