X.X. kaebus Sihtasutuse Ida-Viru keskhaiglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks (tagada psühhiaatri või õe vastuvõtt)
Menetlusosalised
Kaebaja: X.X. Vastustaja: Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla, esindaja: v. adv Raul Ainla
Resolutsioon
1.Jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta kaebuse ja esialgse õiguskaitse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 40 eurot Eesti Vabariigi kanda.
3.Asendada kaebaja nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus lõplik.
Edasikaebamise kord ja muud selgitused
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse laekus 25.06.2026 X.X. esialgse õiguskaitse taotlus Sihtasutuse (SA) Ida-Viru Keskhaigla ja Viru Vangla (ViV) kohustamiseks tagama psühhiaatriline abi ehk arsti vastuvõtt. Taotluse kohaselt taotleb X.X. esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajal. Taotlejal oli 27.05.2026 enesetapukatse, kuid tänaseni ei ole ta saanud vanglas psühhiaatrilist abi. Taotleja arvates on selline suhtumine tema inmväärikust ja tervist kahjustav.
2.Tartu Halduskohus jättis 25.06.2026 määrusega X.X. esialgse õiguskaitse taotluse käiguta. Kohus selgitas viidates Riigikohtu praktikale, et kuna vaidluse esemeks on tervishoiuteenuse osutamine vanglas, siis sellisel juhul ei ole ei kohustuslikku ega vavatahtlikku vaidemenetlust. Seega peab X.X. esitama kohtule kaebuse, et tema kohtule esitatud esialgse õiguskaitse taotlus oleks lubatav. Muu hulgas selgitas kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus ja kaebus peab olema põhistatud ja põhjendatud, aga samuti seda, et kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest makstakse riigilõiv või maksejõuetuse korral esitatakse menetlusabi taotlus.
3-26-1905
3.Kohtusse laekus 25.06.2026 X.X. (kaebaja) pöördumine, mis oli pealkirjastatud kui „kaebuse täiendus“ ja milles ta palus kohustada vastustajaid SA Ida-Viru Keskhaigla ja ViV tagama talle tervishoiuteenus ehk psühhiaatri ja vaimse tervise õe vastuvõtt. Kaebaja viitas jätkuvalt 27.05.2026 sooritatud enesetapukatsele ja väitis, et ta vajab psühhiaatri vastuvõttu, kuna tapmiskatse järel on ta abituse seisundis, depressioonis ning ängistuses. Kaebaja arvates ei tagata talle vanglas vajalikku tervishoiuteenust. Ühtlasi taotles kaebaja kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 12 alusel.
4.Kohus palus 25.06.2026 kohtunõudes SA-l Ida-Viru Keskhaigla ja ViV-l esitada seisukohad esialgse õiguskaitse taotluse osas.
5.Kaebaja esitas 26.06.2026 kohtule taotluse, milles palus nõuda Viru Vanglalt välja ettekanded 27.05.2026 ja 18.06.2026, mis viitavad kaebajal esinevale vaimse tervise rikkele.
6.Kaebaja palus 27.06.2026 kohtule esitatud taotluses arvestada sellega, et enne tapmiskatset on ta pöördunud mõlema vastustaja poole vaimse tervise probleemidega. Ühtlasi pöördus ta vanglakomisjonile. Kaebaja palus võtta arvesse õiguskantsleri seisukoht 25.06.2026 nr 77/252526/2605370.
7.Tartu Halduskohtusse laekus 29.06.2026 kaebaja menetlusabi taotlus kaebuse ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks seoses maksejõuetusega (allkirjastatud 25.06.2026).
8.ViV seisukoht esialgse õiguskaitse taotlusele laekus kohtusse 29.06.2026. Vangla rõhutas, et tema ei ole tervishoiuteenuse osutaja vanglas ja edastas kõik kaebaja temaatilised pöördumised SA-le Ida-Viru Keskhaigla lahendamiseks.
9.SA Ida-Viru Keskhaigla ei toetanud 29.06.2026 seisukohas esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendades seda sellega, et kaebajal puudub väljaspool ootejärjekorda psühhiaatri või vaimse tervise õe külastamise vajadus. Kaebaja on pandud ootejärjekorda.
10.Kabeaja esitas kohtule 30.06.2026 ja 1.7.2026 korduvalt oma seisukohti ja viited Euroopa Inimõiguse Kohtu praktikale. 11.Tartu Halduskohtu 1.7.2026 määrusega määrati:
1.Rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
3.Võtta kaebus menetlusse, tunnistada vastustajaks Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla ja kohustada vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest arvates.
4.Kohustada Viru Vanglat esitama kohtule viie päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest 27.05.2026 ja 18.06.2026 koostatud ettekanded, mis kajastavad kaebaja terviserikkeid või kaebuse esemega seonduvaid sündmusi. Määruse resolutsiooni p.2 jõustus 2.7.2026.
12.Viru Vangla ja Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla vastasid kaebusele 22.7.2026.
3-26-1905
Kohtu seisukoht
13.Kohus märgib, et alates 01.07.2024 ei osuta vangla tervishoiuteenust (VangS § 49 lg 3) ning vanglal ei ole mingit kontrolli selle üle, milline arst kaebajale tervishoiuteenust osutab. Kohtupraktikast on teada, et sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla osutab Viru Vanglas tervishoiuteenust ning seda käsitletakse olukorrana, kus eraõiguslik juriidiline isik täidab oma nimel avalikku ülesannet. 14.Vastustaja on leidnud 22.7.2026 vastuses kohtule, et HKMS § 151 lg 2 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud. Kuna vastustaja hinnangul esinevad HKM § 121 lõikes 2 p-des 2, 2 1 ja 22 toodud alused kaebuse tagastamiseks, siis vastustaja taotleb kaebuse tagastamist. Kaebuse rahuldamisega pole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna see on täidetud. Isegi kui esineks kaebaja õiguste riive, oleks see väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine eeltoodud põhjusel ebatõenäoline. Lisaks tuleb märkida, et kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on seejuures väheintensiivne, kuna kaebaja väited ei vasta tõele ja ta on nii enne kui ka pärast kaebuse esitamist meditsiiniteenust osutatud kvaliteetset ja piisvas mahus.
15.Haldusasja materjalide järgi on SA Ida-Viru Keskhaigla kahel korral keeldunud kaebajale erakorralise psühhiaatri või vaimse tervise õe vastuvõtu võimaldamisest (12.06.2026 vastuses nr 1.7-1/231-1 ja 19.06.2026 vastus nr 2.1/-31/1073-1). Seega on kaebaja terviseseisundit ja erakorralise arsti või õe vastuvõtu vajadust piisavalt hinnatud pädeva asutuse poolt. Pelgalt kaebaja soov sattuda kiirkorras psühhiaatri vastuvõttu ei ole kaalukas põhjendus tervishoiuasutuse kohustamaks vastustajat tagama väljaspool ooteaega tervishoiuteenuse osutamine ehk erakorraline psühhiaatri vastuvõtt.
16.Kaebaja väidab, et talle ei ole perioodil aprill 2026 kuni juuli 2026 võimaldatud psühhiaatrilist abi ning et pärast 27.05.2026 aset leidnud sündmust on psühhiaatrilise abi puudumise tõttu tekkinud tervisekahjustus.
17.Kaebajale toimus 21.04.2026 korduv psühhiaatri kaugvastuvõtt. Psühhiaater hindas patsiendi terviseseisundit põhjalikult ning korrigeeris raviskeemi, lisades rahutuse leevendamiseks olansapiini ning soovitades kaasata psühholoog emotsioonide äratundmise, aktsepteerimise ja talumise toetamiseks. Psühholoogilise teenuse ostuamise korraldab Viru Vangla. Kaebajal toimus vestlus psühholoogiga 14.05.2026, 10.06.2026 ning järgmine vestlus on planeeritud 10.12.2026. Psühhiaatri dokumentatsiooni kohaselt väljendas patsient tungivat soovi saada kõrge kuritarvitamispotentsiaaliga ravimeid ning tema käitumist kirjeldati manipuleeriva ja afektilabiilsena. Arvestades patsiendi sõltuvushäire anamneesi, ei pidanud psühhiaater meditsiiniliselt põhjendatuks patsiendi soovitud ravimite määramist. 03.06.2026 toimus neuroloogi vastuvõtt ravi korrigeerimise eesmärgil. Neuroloog hindas patsiendi kaebusi seoses üle 10 aasta kestnud rahutute jalgade sündroomi ning toksiliste ainete tarvitamisest tingitud polüneuropaatiaga ja korrigeeris ravi vastavalt neuroloogilisele diagnoosile. Vastuvõtu käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis oleksid viidanud erakorralise psühhiaatrilise abi vajadusele või tinginud patsiendi suunamise erakorralisele psühhiaatrilisele hindamisele. Psühhiaatriliste vastuvõttude vahelisel perioodil oli patsient vanglameditsiini
3-26-1905 teenistuse valveõdede ja pereõe regulaarse jälgimise all. Patsiendi terviseseisundit hinnati tema pöördumiste käigus korduvalt ning ei tuvastatud asjaolusid, mis oleksid viidanud erakorralise psühhiaatrilise abi või vältimatu psühhiaatrilise vastuvõtu vajadusele. Seetõttu puudus meditsiiniline näidustus patsiendi erakorraliseks suunamiseks psühhiaatri vastuvõtule. Patsiendile tagati psühhiaatri vastuvõtt esimesel objektiivselt võimalikul ajal.
18.14.07.2026 toimus psühhiaatri korduvvastuvõtt, mis kestis ligikaudu 1,5 tundi. Vastuvõtu käigus hinnati põhjalikult patsiendi vaimset seisundit, kaebusi ja ravivajadust, sealhulgas patsiendi kirjeldatud 27.05.2026 toimunud sündmuse võimalikku mõju tema tervisele. Psühhiaatri hinnangul keskendus patsient eelkõige talle meelepäraste, kõrge kuritarvitamispotentsiaaliga ravimite (sh alprasolaam, Concerta ja Elontril) saamisele. Vestluse jooksul suunas patsient korduvalt arutelu nimetatud ravimitele ega olnud avatud pakutud ravialternatiividele. Arvestades patsiendi sõltuvushäire anamneesi, ei olnud nende ravimite määramine meditsiiniliselt näidustatud. Patsiendile selgitati ravivalikute põhjuseid ning pakuti alternatiivseid ravivõimalusi. Vastuvõtu tulemusena korrigeeriti raviskeemi, lisades trasodoon 50 mg õhtuseks manustamiseks. Psühhiaatri dokumentatsiooni kohaselt oli patsient vastuvõtu ajal kontaktne, suutis ligikaudu 1,5 tunni jooksul vestlusele keskenduda ning tema käitumist hinnati manipulatiivseks. Psühhiaater ei tuvastanud patsiendil sellist psüühikaseisundit, mis oleks viidanud vältimatu psühhiaatrilise abi vajadusele või kinnitanud kaebuses väidetud raske tervisekahjustuse olemasolu (vastustaja on lisanud oma väidete tõendamiseks 21.04.26 ja 14.07.26 epikriisid psühhiaatri vastuvõttude kohta; 27.05.26 epikriisi tervisekahju fikseerimise kohta; 16.06.26 ja 30.06.26 epikriisid pereõe vastuvõttude kohta, Lisad 1-5).
19.Kuna kaebajal oli 14.07.26 psühhiaatri vastuvõtt, siis sõltumata sellest, kas kaebaja nõue kiirkorras arstile pääsemiseks oli põhjendatud või mitte, on kaebuse eesmärk täidetud ja kaebuse edasine menetlemine ilmselgelt tarbetu. Vastustajale teadaolevalt oli 27.05.26 kaebaja ja teise kinnipeetava vahel füüsiline konflikt (kaklus). Mingit infot kaebaja enesetapukatse kohta vastustajal pole. Kirjeldatu alusel ei ole kaebaja välja toonud ja tõendanud neid asjaolusid, mille alusel ta pidi saama psühhiaatri vastuvõtule erakorraliselt väljaspool ametlikku järjekorda. Kuna kaebaja on saanud piisavalt psühhiaatrilist abi enne ja ka pärast kaebuse esitamist (viimati 14.07.26), siis on kvaliteetne ja piisavas mahus arstiabi olnud talle pidevalt tagatud. Kuna kaebaja erakorralise psühhiaatrilise abi vajadus ei ole tõendatud, siis ei esine kaebuse rahuldamiseks alust. HKMS § 158 lg 2 sätestab, et kohus teeb asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et kui reeglina hinnatakse haldusakti või toimingu õiguspärasust selle andmise aja seisuga, siis kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad nõude eeldused olema täidetud ka kohtuotsuse tegemise ajal. Kui kohtuotsuse tegemise ajal esinevad faktilised asjaolud või õiguslik olukord ei võimalda vastustajal kaebaja taotletud haldusakti anda või toimingut teha, siis jäetakse kohustamisnõue rahuldamata (vt Riigikohtu lahendid 17.05.2021 asjas 3-18-1432 p 42, 01.03.2017 asjas 3-3-1-79-16 p 20).
20.HKMS § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg 2 p 2’ sätestatud asjaolud. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb eeltoodud alusel jätta läbi vaatamata. HKMS § 121 lg 2 p 2’ alusel võib kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebusel ei ole
3-26-1905 eduväljavaateid. Kohus jätab kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 2’ alusel läbi vaatamata.
21.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse.
22.Kaebuse läbi vaatamata jätmise tõttu puudub vajadus sisuliselt lahendada kaebaja muid menetlustaotlusi nagu kohustada vastustajat suunata kaebaja tervisliku kontrolli, kus teostatakse *ATH* testimine jne ( see taotlus pole seotud haldusasjaga 3-26-1905), seepärast jätab kohus need taotlused läbi vaatamata.
23.Kaebaja oli vabastatud riigilõivu tasumisest, mistõttu jääb kaebuse ja esialgse õiguskaitse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv summas 40 eurot HKMS § 108 lg 4 ja § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Kuna vastustajale ei ole väljamõistetavaid menetluskulusid tekkinud, puudub vajadus selles osas menetluskulude jaotuse üle otsustada.
24.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel omal algatusel määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga, kuna määruses käsitletakse kaebajale psühhiaatrilise abi andmist. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.