Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 kohaselt võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik ning tasuda seadusega määratud riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või arvelduskontole nr EE567700771003819792 AS-is LHV Pank. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotleja menetlusabi taotlemise korral seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg-st 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 järgi võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kohus kirjeldava ja põhjendava osata.

SME Capital 3, UAB esitas 06.04.2026 hagiavalduse Motoprofet osaühingu ja K T vastu võla nõudes. Hageja palub kohtul kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 24 201.25 eurot, intress 1094.84 eurot, viivis 8868.74 eurot, sissenõudmiskulu 200 eurot, kostjalt I viivis 0,25% päevas põhinõudelt 24 201.25 eurolt alates 07.04.2026 kuni põhivõla kohase tasumiseni, kostjalt II viivis 0,25% päevas põhinõudelt 24 201.25 eurolt alates 07.04.2026 kuni kostja II rahalise piirvastutuse summa täitumiseni s.t. mitte rohkem kui 635.17 eurot, riigilõiv 1540 eurot, õigusabikulud 1170 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja I Motoprofet OÜ vahel 17.02.2023 sõlmitud tähtajaline laenuleping nr xxx-23-0103 summale 10 000 eurot, mis koosnes laenulepingu eritingimustest, kokkulepitud maksegraafikust 10 000 eurot tagastamiseks, laenusumma 10 000 eurot väljamaksetaotlusest ja käenduslepingust. 17.02.2023 sõlmisid hageja ja K T (isikukood xxx), kes oli laenulepingu sõlmimise hetkel ja on ka praegu kostja I juhatuse liige, käenduslepingu xxx-23-0103/L1. Käendaja vastutuse maksimumsumma käenduslepingu p 1.1. kohaselt on 13 000 eurot. 19.03.2024 sõlmisid hageja ja kostja I laenulepingu lisa 2, mis koosnes täiendava laenu summas 16 000 eurot laenamises kostjale I ja uuest maksegraafiku kokkuleppest, laenusumma väljamakse taotlusest ja täiendavast käendusest. 19.03.2024 sõlmisid hageja ja kostja II, kes oli jätkuvalt kostja I juhatuse liige, käenduslepingu XXX-23-0103/L1 Lisa 1. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele tõsteti käendaja (kostja II) piirvastutuse summat kuni 29 900 eurot. 19.03.2024 lepingu muutmise eest leppisid pooled punktis 5 kokku, et kostja I tasub hagejale arve alusel lepingu muutmise tasuna kokku 400 eurot. Kostja I sattus makseraskustesse ning hagejaga koostöös sõlmisid nad 16.12.2024 laenulepingu lisa 3, millega hageja võimaldas makseraskustes kostjale I põhiosa maksepuhkust 3 (kolme) kuu ulatuses alates 31.12.2024 kuni 28.02.2025, kokkuleppe sõlmimise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressid ja viivised kapitaliseeriti laenu põhiosaks ning koostati uus maksegraafik, mille kohaselt pidi see lõppema 19.02.2027. Kostja I sattus taas makseraskustesse ning hagejaga koostöös sõlmisid nad 13.05.2025 laenulepingu lisa 4, millega kokkuleppe sõlmimise hetkeks sissenõutavaks muutunud intressid ja viivised kapitaliseeriti laenu põhiosaks ning sõlmiti uus maksegraafik, mille kohaselt kohustus kostja I tagastama kapitaliseeritud laenu hiljemalt 30.04.2028. Kostja I sattus taas makseraskustesse ning hagejaga koostöös sõlmisid nad 26.08.2025 laenulepingu lisa 5, mis koosnes laenu kapitaliseerimises ja maksegraafiku kokku leppimises, käenduse piirsumma tõstmises, SME (hageja) süsteemi lepingust ja süsteemi kasutamise üldtingimustest. Laenu kapitaliseerimise ja uue maksegraafiku kokkuleppes võimaldati kostjale I 8 (kaheksa) kuu ulatuses tagasiulatuvalt maksepuhkus alates 01.05.2025 kuni 01.01.2026, loeti seisuga 02.06.2025 tasumisele kuuluv intress summas 304.56 eurot ja viivis summas 60.78 eurot, seisuga 30.06.2025 tasumisele kuuluv intress summas 305.90 eurot ja viivis summas 44.89 eurot ja seisuga 31.07.2025 tasumisele kuuluv intress summas 300.02 eurot ja viivis summas 99.40 eurot, kokku summas 1115.55 eurot, kostjale I väljamakstud laenu osaks. Ühtlasi lepiti kokku uues maksegraafikus, mille kohaselt kohustus kostja I tagastama hagejale laenu hiljemalt 30.04.2028. 26.08.2025 sõlmisid hageja ja kostja II, kes oli jätkuvalt kostja I juhatuse liige, käenduslepingu XXX-23-0103/L1 Lisa 2. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele tõsteti käendaja (kostja II) piirvastutuse summat kuni 35 000 eurot. Kuna kostja I Motoprofet OÜ ei ole suutnud oma lepingulisi kohustusi hageja ees täita, ütles hageja lepingu 13.11.2025 üles. Lepingu ülesütlemisavaldus oli edastatud kostjale I nii e-kirja teel kui ka tähituna. Lepingu ülesütlemise teade oli tähitud kirjana edastatud ka kostjale II. Alates 20.veebruarist 2023 kehtivate üldtingimuste punkti 5.2.6. järgi peab kostja I hüvitama hagejale viivitamata kõik laenulepingust tuleneva võla sissenõudmisest tulenevad kulud. Kostjale

on esitatud vastavalt hinnakirjale arved 3CPL119691 ja 3CPL117128 ülesütlemise teate ja ülesütlemisehoiatuse saatmise eest. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 16.04.2026 kohtumäärusega menetlusse ning määras kostjatele tähtaja seisukoha esitamiseks. 16.04.2026 kohtumäärus on kostjale I toimetatud kätte TsMS § 3111 lg 51 alusel 19.05.2026 ning kostjale II on kohtumäärus toimetatud kätte kättetoimetamisportaali KÄPO kaudu 12.05.2026. Kostjad ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

Hagiavalduse lahendamine Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 sätestab, et juhul, kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud ja rahuldab hagi esitatud nõude osas. Käesoleva nõude aluseks olev laenuleping on sõlmitud kahe juriidilise isiku vahel majandus-ja kutsetegevuses kostja I äritegevuse huvides. Hageja on sõlminud tarbijakäenduslepingu kostja I juhatuse liikmega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei kohaldu käendajate suhtes vastutustundliku laenamise põhimõte. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks solidaarselt välja mõista põhivõlg 24 201.25 eurot, intress 1094.84 eurot, viivis 8868.74 eurot, sissenõudmiskulu 200 eurot, viivis 0,25% päevas põhinõudelt 24 201.25 eurolt alates 07.04.2026 kuni põhivõla kohase tasumiseni, kuid kostjalt II rahalise piirvastutuse summa täitumiseni s.t. mitte rohkem kui 635.17 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: TsMS § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).

Kohus rahuldas hagi, mistõttu tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta solidaarselt kostjate kanda. Hageja menetluskulude suuruseks menetluskulude nimekirja kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku 1540 eurot ja õigusabikulud 1170 eurot (käibemaksuga). Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1540 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 120 eurot (km-ta). Kohus leiab, et tunnitasu määr ning ajakulu 9,75 tundi on põhjendatud, seega on põhjendatud esindaja kulu 1170 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (1540 + 1170) 2710 eurot. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et tagaseljaotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjatel tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Hageja palub, et kostjalt I Motoprofet osaühingult (registrikood 12745165) ja kostjalt II K T’lt (isikukood xxx) välja mõistetud summad peavad kostjad tasuma SME Capital 3, UAB (Leedu registrikood 305228886) arveldusarvele nr xxx. Makse selgituseks märkida „võlgniku nimi, registrikood/isikukood ja tsiviilasja number“.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.