Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi RMG OÜ vastu leppetrahvide ja sissenõudmiskulu nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
ja
260 eurot nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490, asukoht Estonia pst 9, 10143 Tallinn) Hageja esindaja: E A (e-post xxx) Kostja: RMG OÜ (registrikood 12267926, asukoht Pargi tn 31, Räpina linn, Räpina vald) Kostja seaduslik xxx)
Menetluse liik
esindaja:
P
P
(e-post
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi RMG OÜ vastu.
2.Välja mõista RMG OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv 220 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitis 40 eurot.
3.Jätta menetluskulud RMG OÜ kanda.
4.Välja mõista RMG OÜ-lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulu 519,60 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb RMG OÜ-l tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab maakohtus lihtmenetluses menetletud asjas (TsMS § 405 lg 1) esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 19.06.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse RMG OÜ (kostja) vastu 260 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 11.07.2025 ja 14.07.2025 vastuväited. Pärnu Maakohtu 01.08.2025 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 21.08.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu 260 euro saamiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostja sõiduki numbrimärgiga xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvide väljastamise kuupäevadel 15.05.2023, 06.01.2024, 08.01.2024 ja 11.03.2025. Kostjale kuuluv sõiduk oli pargitud 15.05.2023, 06.01.2024, 08.01.2024 ja 11.03.2025 Karjavälja 6, Tallinn parkimisalale parkimistingimusi rikkudes. Sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist leppetrahvinõuded, paigutades need sõiduki kojamehe vahele. Kostja ei ole hagejale tasunud leppetrahvinõudeid kogusummas 220 eurot. Hageja saatis kohtueelselt kostjale meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid kostja ei ole võlgnevust vabatahtlikult tasunud. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 40 euro hüvitamist. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 10.10.2025 vastuse hagiavaldusele, milles märgib, et vaidlustab täielikult hageja nõuded ja märgib, et leppetrahv nr 1411103252101048 (11.03.2025) ei ole kostjale kunagi kätte toimetatud ega dokumenteeritult edastatud.
4.Leppetrahvide aluseks olev parkimine toimus Karjavälja tn 6 piirkonnas Tallinnas Mustamäel. Tegemist on alaga, kus hageja on paigaldanud isetehtud liiklusmärgid kujutisega „P“ ja kahepoolsete nooltega. Sellist märki ei ole sätestatud Vabariigi Valitsuse 13.06.2011 määruses nr 93 „Liiklusmärgid ja teemärgised“. Seega ei ole tegemist kehtiva liikluskorraldusvahendiga. Märgid on paigaldatud muruplatsile ja kõnnitee serva, mitte parkimisala sissesõidu juurde, mis on vastuolus liiklusseaduse § 6 lg 2 ja määruse nr 93 § 2 nõuetega. Need ei ole sõidukijuhile nähtavad ega arusaadavad, mistõttu ei saanud kostja mõista, et tegemist on tasulise eraparklaga. Hageja väidab, et parkimistingimused olid nähtavad ning leping sõlmiti sõiduki parkimisega. Tegelikult puudusid selged ja õiguslikult kehtivad tingimused, millele oleks saanud teadlikult nõustuda. Parkimisala sissesõit ei olnud märgistatud vastavalt LS § 6 ja määruse nr 93 nõuetele. Samuti puudus teemärgistus ja nähtav piiritlemine, mis võimaldaks eristada hageja hallatavat ala avalikust ruumist. Seega ei saanud kostja teada ega eeldada, et tegemist on hageja hallatava eraparklaga ega sõlminud parkimislepingut VÕS § 9 mõttes.
5.Kostja esitas nimetatud kolme leppetrahvi peale vaide 24.01.2024. Vaides toodi välja, et parkimiskorraldus ei vasta seadusandlusele, märgid on isetehtud ja meelevaldsed ning neil puudub Maanteeameti kooskõlastus. Hageja vastas vaidele kaheksa minuti jooksul, mis näitab, et vaideid ei vaadatud sisuliselt läbi. Vastus oli automaatne ega sisalda analüüsi ega
põhjendusi. See rikub hea halduse ja ausa menetluse põhimõtet ning näitab, et hageja ei hinnanud esitatud tõendeid ega argumente. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
7.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Menetlusosalised on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (dtl 46, 223) ja ei ole taotlenud ärakuulamist.
8.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
8.1.Kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga xxx omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 72).
8.2.Karjavälja 6 (EP286, 1725), Tallinn parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 65-71, 289-292, 296-297, 301-306).
8.3.Sõiduk registreerimisnumbriga xxx oli 15.05.2023, 06.01.2024, 08.01.2024 ja 11.03.2025 pargitud Karjavälja 6, Tallinn parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõuded (dtl 48-64).
8.4.Hageja tegi päringu Transpordiametisse sõiduki registreerimisnumbriga xxx andmete teadasaamiseks (dtl 72) ja saatis kostjale kohtueelselt 28.03.2025 nõudekirja leppetrahvide tasumiseks (dtl 73).
9.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
10.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
11.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, kostjal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
12.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
13.Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kostja väidab, et parkimisalal olevate liiklusmärkide puhul kujutisega „P“ ja kahepoolsete nooltega ei ole tegemist kehtivate liikluskorraldusvahenditega ja märgid on paigaldatud muruplatsile ja kõnnitee serva, mitte parkimisala sissesõidu juurde. Need ei ole sõidukijuhile nähtavad ega arusaadavad, mistõttu ei saanud kostja mõista, et tegemist on tasulise eraparklaga. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtule esitatud fotodelt (dtl 6566, 68, 70-71, 289-291, 301-306) nähtub, et teavitusmärgid, et tegemist on Europarki poolt hallatava eraparklaga, olid leppetrahvide väljastamise kuupäevadel parkimisala sissesõidul olemas. Samuti nähtub kohtule esitatud fotodelt (dtl 68-70), et tasulise parkimisala teavitusmärgid olid olemas ka parkimisalas sees. Lisaks nähtub kohtule esitatud fotodelt (dtl 53-55, 59), et kostja sõiduk oli 06.01.2024 ja 08.01.2024 pargitud tasulise parkimisala teavitustahvlite ette. Seega ei saanud kohtu hinnangul kostjal tekkida kahtlus, kas tegemist on tasulise parkimisalaga või mitte.
14.Kohus nõustub hagejaga, et kostja pidi aru saama, et parkimisala alguses ja parklas sees olevate märkide puhul on tegemist parklat tähistavate märkidega (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus nr 12 „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“, § 15 p 37). Kohus saab kostja poolt esitatud vastusest aru, et talle tekitas segadust asjaolu, et parkimisala märgil (tähisega „P“) on lisatud kahepoolne nool. Märgilt nähtub, et nool on kahesuunaline ning tähistab tasulise parkimisala olemasolu mõlemal pool märki märgi ees ehk nimetatud nooled tähistavad märgi mõjusuunda.
15.Kohus selgitab, et maaomaniku õigused tulenevad asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 68, mille kohaselt omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle ning omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega eramaa kasutamise tingimuste üle otsustab maaomanik. Seega juhul kui sõiduki kasutaja ei ole nõus eraparklas kehtestatud parkimistingimustega, on tal võimalik otsustada seal mitte parkida. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et parkimisala sissesõidul ja parkimisala sees on paigaldatud tasulisest parkimisalast ja seal kehtestatud parkimistingimustest teavitavad märgid. Samuti vastavad paigaldatud märgid määruses „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ kehtestatud nõuetele (märgid 643c, 575a, 575h, 578a, 833). Seega ei ole kostja veenvalt põhistanud ega tõendanud, Karjavälja 6, Tallinn parkimisalal ei ole tasuline eraparkla arusaadavalt ja nõuetekohaselt tähistatud.
16.Kohus tuvastab kohtule esitatud fotode alusel (dtl 48-64), et kostja sõiduk oli 15.05.2023, 06.01.2024, 08.01.2024 ja 11.03.2025 pargitud Karjavälja 6, Tallinn parkimisalal. Kostja ei
vaidle nimetatule ka vastu. Eeltoodust tulenevalt on käesoleval juhul kohtu hinnangul tõendatud, et kostja parkis 15.05.2023, 06.01.2024, 08.01.2024 ja 11.03.2025 talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale.
17.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja oli parkimiste ajal pargitud sõiduki omanik/vastutav kasutaja.
18.Kostja väidab, et hageja ja kostja vahel ei ole parkimislepinguid sõlmitud. Käesoleval juhul on kohus tuvastanud, et kostja parkis talle kuuluva sõiduki hageja poolt opereeritaval parkimisalal. Karjavälja 6, Tallinn parkimisala tingimuste (dtl 296-297, 302-303) punkti 1 kohaselt Osaühingu EUROPARK ESTONIA (edaspidi „EP“) ning sõiduki kasutaja vahel sõlmitakse leping alljärgnevatel tingimustel. EP väljendab parkimislepingu tingimuste esitamisega oma pakkumust parkimislepingu sõlmimiseks. Sõiduki parkimisega loeb EP sõiduki kasutaja nõustumuse parkimislepingu sõlmimiseks parkimislepingu tingimustel antuks. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades.
19.Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja on esitatud fotodega tõendanud, et parkimistingimused kui ka parkimistahvlid olid parkimisaladel olemas nii leppetrahvide tegemise päeval kui ka muudel hetkedel. Hageja on esitanud kohtule fotod, millelt nähtub, et kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga xxx oli 15.05.2023, 06.01.2024, 08.01.2024 ja 11.03.2025 pargitud Karjavälja 6, Tallinn parkimisalal. Kostja ei vaidle nimetatule ka vastu. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 15.05.2023, 06.01.2024, 08.01.2024 ja 11.03.2025 Karjavälja 6, Tallinn parkimisalal parkimisel.
20.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
21.Kohus tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 60 eurot. Parkimislepingu tingimuste punkti 3 kohaselt oli sõiduki kasutaja kohustatud EP-le parkimiskoha kasutamise eest tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või -luba olenemata nädalapäevast ja/ või kellaajast. Parkimistasu suurus, maksmise tingimused ning parkimiskaardi kasutamise
tingimused, viisid ja juhend on märgitud parkimisautomaadil, vastavalt infotahvlil või parkimiskaardil. Sõiduki kasutaja kohustub pärast sõiduki parkimist asetama koheselt parkimise õigust tõendava dokumendi sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et väljastpoolt sõidukit oleks võimalik tuvastada parkimise eest tasumine või parkimiskaardi või -loa kehtivus, v.a kui parkimise eest tasutakse mobiiltelefoniga või pargitakse elektroonilise parkimisloa alusel. Juhul, kui parklas on lubatud teatud aja ulatuses tasuta või ilma parkimisloata parkida, tuleb parkimise algusaeg fikseerida vastavalt parklas olevatele juhistele.
22.Kostja sõiduki oli 15.05.2023, 06.01.2024, 08.01.2024 ja 11.03.2025 pargitud Karjavälja 6, Tallinn parkimisalale. Parkimisalal olevate infotahvlite kohaselt (dtl 67-71, 303-306) oli nimetatud parkimisala puhul tegemist tasulise parkimisalaga, kuid Esvika kliendile sõiduki registreerimisel parkimiskioskis on parkimine 2,5 tundi tasuta. Kostja ei väida, et kostja oli Karjavälja 6, Tallinn parkimisalale parkinud xxx kliendina. Samuti ei ole kostja väitnud ega ka tõendanud, et ta oli parkimisaja alguse parkimiskioskis registreerinud. Seega tuli kostjal Karjavälja 6, Tallinn parkimise eest tasuda parkimistasu vastavalt infotahvlitel märgitule. Hageja väitel ei olnud kostja tasunud parkimiste eest parkimistasu. Kostja ei vaidle nimetatule vastu. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepinguid.
23.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-1618005, p 13 esimene lõik).
24.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
25.Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja poolt esitatud fotodega (dtl 51, 54-56, 60, 64) tõendatud, et kostja sõiduki kojamehe vahele oli jäetud
leppetrahviteated. Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatistel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatistel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumise avastamist. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid, millest nähtuks, et leppetrahvi väljastamise päeval esinesid erandlikud asjaolud, mis oleksid muutnud tavapärase tahteavalduse andmise viisi ebamõistlikuks. Kostja väidab, et talle ei ole 11.03.2025 leppetrahvi kunagi kätte toimetatud. Kohus selgitab, et hagejal ei ole kohustust kostjat leppetrahvist teavitada sidevahendeid kasutades lisaks, kui ta on leppetrahvist teavitanud vahetult pärast rikkumise avastamist. Kohus on tuvastanud, et hageja on jätnud 11.03.2025 leppetrahvi sõiduki kojamehe vahele (dtl 64).
26.Hageja on välja toonud, et kostjal on tasumata leppetrahvinõuded kogusummas 220 eurot, s.o 55 eurot rikkumise kohta. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 60 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 60 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Seega ei ole ka leppetrahv 55 eurot kohtu hinnangul liiga suur. Väiksem leppetrahv ei motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Poolte vahel olid sõlmitud lepingud, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue 15.05.2023, 06.01.2024, 08.01.2024 ja 11.03.2025 Karjavälja 6, Tallinn parklas parkimisel kogusummas 220 eurot ehk 55 eurot iga leppetrahv.
27.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1131 lg 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 1131 lg 1 järgi võib võlausaldaja olukorras, kus tal on õigus nõuda viivist, nõuda võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale meeldetuletuse, millega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne kohtule hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda (dtl 73). Samas märgib kohus, et VÕS § 1131 lg 1 ei seo sissenõudmiskulu hüvitise nõudmist kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega, vaid õigusega nõuda võlgnevuselt viivist. Vaidlus puudub, et hageja ei ole kostjale leppetrahve tasunud, mistõttu tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt ka leppetrahvi tasumisega viivitamise tõttu viivist. Asjaolu, et hageja ei nõua ega ole nõudnud kostjalt viivist, ei välista sissenõudmiskulu hüvitise nõudeõigust. Seega on kohus seisukohal, et
sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud.
28.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvid 220 eurot ja sissenõudmiskulu hüvitise 40 eurot. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
30.Hageja esitas 28.10.2025 seisukohas oma menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 6 tunni ulatuses (hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toimingud ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine 2 h; kostja seisukohaga tutvumine ja analüüs ning sellele hageja vastuse koostamine, tõendite kogumine ja maakohtule esitamine – 3,67 h; menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine – 0,33 h) tunnihinnaga 120 eurot.
32.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja sellega seotud toimingutele, s.o dokumentidega tutvumine ja analüüs) saab lugeda 1 tundi. Võttes arvesse kostja 28.10.2025 seisukoha mahtu (10 lk) ning et see sisaldab suures ulatuses fotosid, võis selle koostamisele kohtu hinnangul põhjendatult kuluda 2 tundi. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind on põhjendatud. Seega on hageja esindaja põhjendatud ajakulu 3,33 tunni ulatuses (1+2+0,33) ja põhjendatud õigusabikulu 399,60 eurot (3,33 h x 120 eur/h).
33.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 519,60 eurot (100+20+399,60).
34.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
35.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.