Kohustuse täitmiseks tehtavate osamaksete arv ja suurus 12 / 83,48 28 / 97
Kohustuse täitmise ulatus eurodes
Kohustuse täitmise ulatus %-des
3717,76
12 / 15,10
181,20
12 / 98,58 28 / 97
3898,96
4.Kohustada B.L-i tasuma esimese võlgade ümberkujundamiskava järgse makse
10.detsembril 2024 ning edaspidi iga kuu 10. kuupäevaks kuni kava täitmiseni selles märgitud tingimustel.
Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik Ester Saag.
6.Kohustada B.L-i esitama usaldusisikule aruande oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 20. novembriks 2025 ning edaspidi iga aasta 20. novembriks kuni kava täitmiseni, mille usaldusisik edastab ka kohtule.
8.Jätta võlgade ümberkujundamise menetluse kulud B.L kanda, v.a võlausaldajate menetluskulud, mis jätta nende endi kanda.
Määrata B.L usaldusisiku Ester Saagi tasuks 1260 eurot.
10.Usaldusisiku tasust (1260 eurot) maksta 1020 eurot välja B.L poolt kohtu deposiidina Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 tasutud summa arvel Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, konto nr EE231010220103421013).
11.Ülejäänud usaldusisiku tasu 240 eurot mõista välja B.L-ilt usaldusisiku Ester Saagi kasuks ning mis kanda Mittetulundusühingule Majandamisnõustaja (registrikood 80292324, konto nr EE231010220103421013).
12.Toimetada määrus kätte võlgnikule, võlausaldajatele ja edastada täitmiseks usaldusisikule.
13.Teha määrus avalikult teatavaks ja avaldada määruse kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded.
14.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates avalikult teatavaks tegemisest. Edasikaebamise kord Nõude suuruse kindlaksmääramise määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse (füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 25 lg 6). Ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale võivad võlgnik ning ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldajad esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise osas võivad usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates (FIMS § 54 lg 11).
ASJAOLUD
1.B.L (avaldaja, võlgnik) esitas 22. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldajal kohustus Bondora AS-i ees 10 387 eurot 64 senti. Maakohus võttis maksejõuetusavalduse 11. juuni 2024. a määrusega menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi (usaldusisik).
2.Usaldusisiku 9. juuli 2024. a hinnangu kohaselt võimaldab võlgniku majanduslik olukord võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimist. Võlgniku probleemiks on võlgnevused Bondora AS-i ees. Bondora AS on krediiti väljastades rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtteid ja seetõttu kuulub tema nõuete suurus ümber arvestamisele. Maakohus algatas 13. augusti 2024. a määrusega võlgniku suhtes võlgade ümberkujundamise menetluse, nimetas võlgade ümberkujundamise menetluse ajaks võlgniku usaldusisikuks Ester Saagi ning määras kohtule võlgade ümberkujundamiskava esitamise tähtajaks 11. oktoobri 2024. a.
3.Usaldusisik esitas 25. septembril 2024 kohtule taotluse võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseks. Kava kohaselt taotleb võlgnik rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise pikendamise ja osadena täitmise teel. Bondora AS on sõlminud puuduva töövõimega isikuga, kelle ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus ja kellel on üks ülalpeetav, viis erinevat laenulepingut ja väljastanud nende alusel krediiti kokku 12 300 eurot. Bondora AS ei ole tõendanud, kuidas oli tarbija varalist olukorda arvesse võttes võimalik järeldada, et tarbija on krediidivõimeline. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu kuulus Bondora AS nõude suurus võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 7 alusel ümber arvestamisele. Võlgniku maksevõime võimaldab 40 kuu jooksul ümberarvestatud nõuded täita.
4.Bondora AS teatas, et ei nõustu nõude vähendamisega. Võlausaldaja hinnangul on ta vastutustundliku laenamise põhimõtteid järginud. Usaldusisiku hinnangul on Bondora AS nõude vähendamine vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu põhjendatud. Ümberarvestatud nõue rahuldatakse ümberkujundamiskava alusel 100% ulatuses 40 kuu jooksul. Ümberkujundamiskavaga on võlausaldajaid koheldud võrdselt (nõuded rahuldatakse 100% ulatuses). Võlgniku sissetulekud ei võimalda võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses või kiiremat rahuldamist.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskava ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et see tuleb kinnitada ning usaldusisiku tasu taotlus rahuldada. Kohus määrab võlausaldaja Bondora AS nõude suuruseks 3717 eurot 76 senti.
6.Käesoleva juhul on tegemist maksejõuetusasjas võlgade ümberkujundamise menetlusega, milles usaldusisikul on kohustus anda hinnang võlausaldaja poolt esitatud andmetele nõude suuruse jm asjaolude kohta ja põhjendada kohtule, miks ta võlausaldaja avalduses märgituga ei nõustu. FIMS § 25 lg-te 1–3 kohaselt kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas esitatud nõude suuruse ja muude andmetega, esitab ta seaduse alusel määratud tähtaja jooksul usaldusisikule avalduse, milles märgib asjaolud, millega ta võlanimekirjas ei nõustu, ja esitab tõendid enda vastuväidete kohta. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmise korral loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Kui usaldusisik ei nõustu võlausaldaja avalduses oleva vastuväitega, edastab ta koos ümberkujundamiskavaga avalduse koos tõenditega kohtule ja põhjendab, miks ta avalduses märgituga ei nõustu. Usaldusisik edastab koos ümberkujundamiskavaga kohtule ka võlausaldajate esitatud seisukohad, avaldused ja tõendid. Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel.
7.Võlausaldaja Bondora AS ei nõustunud enda nõude vähendamisega. Kohus hindab esmalt võlausaldaja vastuväidete põhjendatust ning määrab võlausaldaja nõude suuruse. Usaldusisik leiab, et võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte. Võlgniku sissetulek ei ületanud laenude taotlemise ajal elatusmiinimumi, see tähendab tal puudus sissetulek, mille arvelt oleks võimlik laenukohustusi täita. Samuti puudus võlgnikul vara. Bondora AS arvestas võlgniku sissetulekuks ka tema lapse elatise ja lapsetoetuse, mis ei ole aga laenutaotleja sissetulekud, mille arvel võiks toimuda laenumaksete tasumine. Lisaks arvestas Bondora AS elamiskuludeks summa, mis on väiksem elatusmiinimumist, sellist arvestust millegagi põhjendamata. Kuigi Bondora AS käsutuses oli tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajalik informatsioon ja see näitas laenutaotleja krediidivõimetust, ei pööranud laenuandja sellele vajalikku tähelepanu ja ei teinud sellest järeldusi. Vastutustundliku laenamise põhimõte ei eelda üksnes andmete kogumist, vaid nende andmete kogumis analüüsimise tulemusel peab krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses veenduma. VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
8.Kohus nõustub usaldusisiku vastuväitega võlausaldaja nõudele ning leiab, et võlausaldaja Bondora AS ei ole võlgnikule laene väljastades järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Riigikohus on selgitanud tsiviilasjas nr 2-21-13098 tehtud määruses, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus). Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
9.Bondora AS nõuded tulenevad perioodil 15. aprillist 2021 kuni 24. oktoobrini 2022 sõlmitud lepingutest (dtl 521). Laenude väljastamisel arvestas võlausaldaja võlgniku sissetulekuga 840–1057 eurot, kohustustega 11–68 eurot, elamiskuludega 252–317 eurot ning kehtivate Bondora AS laenude kohustustega 0–317 eurot (dtl 658–659). Vaba raha pidi võlgnikul võlausaldaja arvestuse järgi jääma 242–460 eurot (dtl 659). Esitatud arvestusest ei nähtu, et võlausaldaja oleks võlgniku krediidivõimelisust hinnates arvestanud võlgniku ülalpeetavaga. Ebaselge, millest on kujunenud võlausaldaja arvestuses märgitud võlgniku sissetulek 840–1057 eurot, kui võlgniku pangakontolt nähtuvalt oli võlgniku sissetulekuks laenude võtmise perioodil ainult toetused riigilt (peretoetus 60 eurot, ehk lapsetoetus, sotsiaaltoetus 41 eurot 68 senti), väljamaksed Eesti Töötukassalt keskmiselt 416–461 eurot. Lisaks laekus laenude võtmise ajal võlgniku kontole lapsele makstav elatis 292 eurot kuus, mida võlgniku sissetulekuks laenu väljastamisel krediidivõimelisuse hindamisel arvestada ei saa. Lisaks nähtuvad võlgniku 2021–2022 pangakonto väljavõttest maksed muudele krediidiasutustele (nt Placet Group OÜ (vt nt dtl 314), Coop Finants AS (vt nt dtl 311), Omaraha OÜ (vt nt dtl 306)). Võlausaldaja arvestas küll enda kehtivate laenude kohustustega, kuid ei ole hinnanud võlgniku teiste varaliste kohustuste suurust ja olemasolu. Ebaselge on elamiskulude summa kujunemine, mida võlausaldaja arvesse võttis. Võlausaldaja kandis võlgnikule esimese laenu summas 6500 eurot 15. aprillil 2021 (dtl 314) olukorras, kus võlgniku sissetulekuks oli töövõimetoetus umbes 450 eurot kuus. Igakuise makse suuruseks pidi olema 192 eurot 4 senti (dtl 650), mis moodustab u 40% kogu võlgniku sissetulekust. Kohus selgitas eespool, et lapsele makstavat elatist ning ka lapsetoetust ei saa võlgniku sissetulekuks arvestada ning võlausaldaja ei saanud võlgniku maksevõimet kontrollides liita need summad võlgniku sissetuleku juurde. Ka hilisemate laenude väljamaksmisel ei ole võlgniku sissetulek suurenenud, mistõttu ei saa võlausaldaja poolt laenude väljastamist pidada vastutustundlikuks.
10.Olukorras, kus võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtte, on selle tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast. See tähendab, et eelnimetatud olukorras seadusest tuleneva keeluga vastuolus oleva tarbijakrediidilepingu puhul on intressikokkulepe tühine ja poolte kokkulepe asendatakse seaduse alusel seadusjärgse intressimääraga, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud intressimäär on madalam. Krediidiandja peab vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral uuesti määrama tagasimaksed, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Seega peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Võlausaldaja ei ole esitanud nõude ümberarvestust, milles oleks arvestatud intressimäära alanemisega VÕS §-s 94 sätestatud määrani. Kohus saab olemasolevate andmete põhjal ning võttes aluseks usaldusisiku poolt kogutud andmed ja koostatud tabeli teha nõude ümberarvestuse. Võlausaldaja sisulisi vastuväiteid usaldusisiku arvutusele ei esitanud (dtl 708).
Võlgnik on saanud võlausaldajalt laene kokku 12 300 eurot (dtl 277, 301, 314, 341, 371) ning pangakonto väljavõttest nähtuvalt on tagasimakseid tehtud kokku 8813. Kohus selgitab, et seejuures tuleb silmas pidada, et kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, siis tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks. Seega on võlausaldaja põhinõude jääk 3487 eurot (12 300 – 8813). Kui võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis saab nõue olla õiguslikult põhjendatud üksnes sissenõutavaks muutunud põhinõude ja maksimaalselt VÕS §-s 94 sätestatud intressi ulatuses (v.a VÕS § 4034 lg 7). Usaldusisiku ümberarvestuse kohaselt (dtl 693) lisandub intressimakseid 237 eurot 60 senti. Kohus selgitab, et võlausaldaja teate kohaselt on kõik lepingud üles öeldud 27. mail 2024 (dtl 521). Seaduses sätestatud imperatiivse keelu tõttu lõpeb tarbijakrediidilepingu ülesütlemise korral intressi maksmise kohustus ülesütlemisele järgneva aja eest. Seega saab võlausaldaja arvestada intressi kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 27. maini 2024, mitte 11. juunini 2024, nagu on märgitud usaldusisiku ümberarvestuses. Seega lisandub võlausaldaja nõudele intress summas 230 eurot 72 senti (10. veebruarist 2024 saab intressi nõuda kuni 27. maini 2024 summas 49 eurot 7 senti, mitte 11. juunini 2024, nagu on arvestatud usaldusisiku poolt). Kokku on võlausaldaja nõude suuruseks seega 3717 eurot 72 senti (3487+230,72). Kuivõrd kohus vähendab mitteoluliselt võlausaldaja nõude suuruse, võrreldes kavas esitatuga, tuleb muuta vastavalt ka kava maksete suurust käesoleva määruse resolutsioonis märgitud kujul. Maksete suuruse ümardamise tõttu saavad mõlemad võlausaldajad oma nõuded rahuldatud 4 sendi võrra suuremas summas, ehk võlausaldajaid koheldakse võrdselt.
11.Pärast võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist koostab ja esitab usaldusisik kohtule FIMS § 20 lg 1 järgi võlgniku nimel võlgniku heakskiidetud võlgade ümberkujundamise kava, milles on märgitud: 1) milliste kohustuste ümberkujundamist ja millisel viisil taotletakse; 2) ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg; 3) põhistus, et võlgade ümberkujundamise abinõude rakendamisel suudab võlgnik kohustused täita ja tõenäoliselt on võimalik tema püsivat maksejõuetust vältida; 4) usaldusisiku tasu kalkulatsioon. Lisaks edastab usaldusisik võlausaldajate seisukohad võlgade ümberkujundamise kohta koos ümberkujundamiskavaga kohtule (FIMS § 24 lg 3). FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväiteid esitatud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kohus võib jätta ümberkujundamiskava sõltumata FIMS § 26 lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui: 1) võlgnik ei ole makseraskustes või need on ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta, muu hulgas võlgniku vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada, või võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmisega; 2) ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline; 3) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta; 4) võlgnik rikub teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust; 5) ettevõtte ümberkujundamise taotluse puhul ei ole ettevõtte jätkusuutlik majandamine pärast ümberkujundamist tõenäoliselt võimalik. FIMS § 26 lg 3 kohaselt võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid FIMS § 26 lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui
kohtu hinnangul: 1) on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; 2) ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
12.Praegusel juhul on võlgade ümberkujundamisega taotletud viisil nõustunud võlausaldaja SEB Pank AS (dtl 709). Võlausaldaja Bondora AS on esitanud nõude vähendamisele vastuväite. Võlausaldaja hinnangul on ta vastutustundliku laenamise põhimõtteid järginud (dtl 708). Kohus määras eespool vastuväite esitanud võlausaldaja nõude suuruseks 3717 eurot 72 senti. Seega on kavaga hõlmatud nõuete kogusumma 3898 eurot 88 senti ning vastuväite esitanud nõude võlausaldaja osakaal sellest 95%. Kuigi vastuväite esitanud võlausaldaja nõude osakaal on umbes 95% kavaga hõlmatud nõuetest, tuleb kohtu hinnangul kava kinnitada FIMS § 26 lg 3 alusel.
13.Kohus, tutvunud võlgade ümberkujundamiskavaga, võlausaldaja Bondora AS vastuväitega ning usaldusisiku hinnanguga, on seisukohal, et kava kuulub kinnitamisele. Kava vastab FIMS § 20 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha kavas märgitud viisil. Kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada (vt nt RKTKm 10.04.2013. a, nr 3-2-1-28-13, p 16). Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääriva huvina tuleb arvesse võtta eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kava on koostatud arvestades võlgniku majanduslikku seisundit ja maksevõimet, samuti on arvestatud võlausaldaja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Kava kohaselt täidetakse võlausaldajate nõuded 100% ulatuses 40 kuu jooksul (s.o vähem, kui 3,5 aastaga). Käesolevas menetluses saab õigustatud huvide kaalumisel arvestada, et võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps ning võlgnik on valmis tegema pingutusi makseraskuste ületamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamise menetluse käigus võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses kui pankrotimenetluse kaudu. Pankrotimenetluses tuleks võlausaldajate nõuded kaitsmisele samas suurusjärgus kui on kavas esitatud, sest ka pankrotimenetluses tulnuks hinnata võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Pankrotimenetlusega lisanduvad aga menetluskulud, mis on eelduslikult suuremad, kui võlgade ümberkujundamise menetluses. Pankrotimenetluses kantakse kulud pankrotivara arvelt, kuid võlgade ümberkujundamise menetluses tasub menetluskulud võlgnik. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kinnitades võlgade ümberkujundamise kava, tagatakse võlausaldajatele ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine mitte väiksemas ulatuses sellest, mida võlausaldajatel oleks võimalik saavutada pankrotimenetluses, mistõttu on võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine põhjendatud ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Võlgnik on kasutanud õigust pöörduda võlgade ümberkujundamiseks
kohtu poole. Võlgade ümberkujundamise eesmärk on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Võlgade ümberkujundamise menetlus on seaduseandja poolt kujundatud pigem võlgnikukeskseks ning mõeldud pankrotimenetluse asemel sellisel juhul, kus võlgnikul on võimalus makseraskused ületada võlgade ümberkujundamise kaudu. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Kava kohaselt tasub võlgnik võlausaldajate nõuete katteks alla 100 euro kuus. Arvestades võlgniku sissetuleku suurust (koos riiklike toetustega, sh toetustega lapsele ja lapsele makstava elatisega kokku umbes 1000 eurot), suudab võlgnik esitatud kava ka täita.
14.Kohtu arvates puuduvad FIMS § 27 lg-s 1 sätestatud välistavad asjaolud kava kinnitamiseks. Võlgnik on makseraskustes, kuna ta ei suuda rahuldada igakuiselt kõigi võlausaldajate nõudeid nende poolt nõutud ulatuses. Makseraskused ei ole seejuures ilmselgelt ületatavad võlgade ümberkujundamiseta. Kohtu arvates on ümberkujundamiskava täitmine võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline (FIMS § 27 lg 1 p 2). Kohtul puuduvad andmed, et võlgnik oleks tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või kohustuste kohta või rikkunud teabe andmise ja kaasaaitamiskohustust (FIMS § 27 lg 1 p-d 3 ja 4). Eelmärgitut arvestades leiab kohus, et aluseid võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata jätmiseks ei esine ning see tuleb kinnitada, arvestades nii võlgniku kui võlausaldajate huve. FIMS § 30 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna.
15.Kohus selgitab, et võlgniku maksekäitumine on järelevalve all. Võlgnik peab andma usaldusisikule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on kehtestatud meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta - eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et kohustada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30–34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta (FIMS § 36). Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (FIMS § 35). Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada kohtule aruanne. FIMS § 26 lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. FIMS § 35 lg 3 järgi esitab võlgnik iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Eelnevat arvestades tuleb võlgnikul esitada usaldusisikule aruanne oma varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta hiljemalt 20. novembriks 2025 ning edaspidi iga aasta 20. novembriks kuni kava täitmiseni, ning mille edastab usaldusisik kohtule.
16.Kohus lisab, et tühistab kava FIMS § 41 lg 1 võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Ka võib kohus kava tühistada eelviidatud sätte teise lõike kohaselt, kui 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel
määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huve oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on järelevalve teostamiseks vaja; 7) võlgnik jätab tasumata usaldusisiku või eksperdi tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.
17.Kohus selgitab, et FiMS § 38 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. Menetluskulude jaotus
18.FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda.
19.Koos kavaga esitas usaldusisik oma tegevuse aruande ja tasu taotluse, milles palub määrata enda tasuks 1260 eurot ning kanda see Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja kontole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmisele 14 tundi (tunnitasuga 90 eurot). FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg-d 3 ja 4). Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on FIMS § 54 lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 2023. a määruse nr 113 kohaselt on alates 1. jaanuarist 2024 kuupalga alammäär 820 eurot. Seega on usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks 164 eurot. Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lg-s 11 sätestatust. Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.
20.Kohus leiab, et usaldusisiku tunnitasu suurus 90 eurot on põhjendatud ning vastab menetluse keerukusele ja mahule. See ei ületa FIMS § 54 lg-s 5 ettenähtud tunnitasu ülemmäära. Samuti saab pidada põhjendatuks usaldusisiku näidatud ajakulu oma ülesannete täitmiseks 14 tunni ulatuses. Usaldusisik on välja selgitanud võlgniku kohustused ja vara, teostanud selleks erinevaid päringuid, suhelnud menetlusosalistega võlgniku makseraskuste ületamiseks sobiva lahenduse leidmiseks, hinnanud võlausaldajate nõudeid, koostanud kohtule hinnangu, kohustuste- ja vara nimekirjad ning võlgade ümberkujundamise kava. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1260 eurot.
21.Võlgnik on tasunud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiidina 1020 eurot. Usaldusisiku tasust (1260 eurot) tuleb 1020 eurot maksta võlgniku poolt kohtu deposiidina tasutud summa arvel ning ülejäänud 240 eurot tuleb välja mõista võlgnikult usaldusisiku kasuks.
Usaldusisik palub kanda tasu Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja kontole. FIMS § 54 lg 9 sätestab, et kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kohus peab vajalikuks selgitada, et mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lg-d 1 ja 2 kohaselt on mittetulundusühing isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Samas on nt tsiviilkohtumenetluses võimalik kulude hüvitamine menetlusosalise korraldusel muule isikule (vt nt TsMS § 150 lg 4). Seega tuleb usaldusisiku tasu maksta välja vastavalt esitatud taotlusele. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.