2-26-2220/5 - Asjaõigus - Omandiasjad - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte aadressil XXX-i, 72301 XXX isiklikult allkirja vastu 25.05.2026. Kostjal oli määratud tähtaeg hagile vastamiseks - 21 päeva arvates kättetoimetamisest. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks (15.06.2026) hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hageja palub lõpetada kostja kasuks kinnistusraamatusse kantud isikliku kasutusõiguse ning asendada kostja tahteavaldus jõustunud kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 alusel. Hageja põhjendab hagi sellega, et talle kuulub kinnistu registriosa nr 663035 ning kinnistusraamatu kolmandasse jakku on kantud kostja kasuks isiklik kasutusõigus. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu kohaselt on kostjal õigus kasutada kinnistul asuvat elamut üksnes elamiseks ning kasutada kinnisasja maad põllumajanduslikel eesmärkidel. Hageja väitel ei ole kostja elamut kasutanud alates 2019. aastast, elamu on olnud aastaid kütmata ja oluliselt lagunenud ning ei ole enam elamiskõlblik. Samuti ei ole kostja üles näidanud huvi elamu taastamise ega kasutamise vastu. Seetõttu leiab hageja, et isiklik kasutusõigus on kaotanud kostja jaoks oma tegeliku tähenduse. Hageja märgib, et tegi 2019. aastal kostjale ettepaneku lõpetada isiklik kasutusõigus kokkuleppel, kuid kostja ei olnud sellega nõus, põhjendades keeldumist notaritoiminguga kaasnevate kuludega. Õigusliku alusena viitab hageja AÕS § 225 lg-le 1, mille kohaselt annab isiklik kasutusõigus õiguse kasutada kinnisasja kokkulepitud viisil, ning AÕS § 227 lg-le 1, mille kohaselt annab isiklik kasutusõigus elamule õiguse kasutada elamut elamiseks. Hageja tugineb ka AÕS §-le 228, mille järgi kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele muu hulgas kasutusvalduse sätteid, ning leiab, et AÕS § 212 lg 2 p 1 alusel on kinnisasja omanikul õigus nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui see on kasutusvaldaja jaoks kaotanud igasuguse tähtsuse. Kohustada kostjat TsÜS § 68 lg 5 tähenduses andma tahteavaldus, millega ta annab kinnistusraamatuseaduse § 341 lg 1 kohase nõusoleku registriosa nr 663035 kolmandasse jakku tema kasuks kantud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks. Kohtu põhjendused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, leiab, et C.G hagiavaldus tuleb 2 (4)

rahuldada. Käesolevas asjas on tuvastatud, et I.T (kinkija ja kasutusõiguse omaja), C.G (kingisaaja) ning xxx I.T (kingisaaja abikaasa) sõlmisid 01.02.2017 Jõgeva notar Kaja Tenissoni juures kinnistu kinkelepingu ja isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu. Lepingu alusel kinkis I.T kinnistu xxxxxxxxxx (registriosa nr 663035, xxxxxxxxxxxxxxx, XXX-i) C.G-le ning sama lepinguga seati I.T kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus, mis kanti kinnistusraamatu registriosa nr 663035 III jakku. Isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu punkti 4.1.3 kohaselt on I.T-l õigus kasutada kinnistul asuvat elamut üksnes elamiseks. Samuti on tal õigus majutada elamusse oma perekonnaliikmeid ning isikuid, keda on vaja tema eest hoolitsemiseks, ning kasutada kinnisasja maad põllumajandusega seotud eesmärkidel, sealhulgas pidada mesilasi. Seega oli isikliku kasutusõiguse eesmärk tagada I.T-le võimalus kasutada kinnistul asuvat elamut oma elukohana ning kasutada kinnisasja kokkulepitud ulatuses. Rahvastikuregistri andmetel on I.T registreeritud elukoht alates 04.01.2021 aadressil XXX-i. Samale aadressile toimetati talle kätte ka käesoleva menetluse dokumendid. Hagiavalduse kohaselt ei ole I.T alates 2019. aastast xxxxxxxxxx kinnistul asuvat elamut kasutanud. Kostja on 93-aastane. Hageja esitatud fotodest saab järeldada, et elamu on olnud pikemat aega kütmata ning selle seisukord on halb, mistõttu ei ole see käesolevalt elamiskõlblik. Samuti ei nähtu toimiku materjalidest, et kostja oleks viimastel aastatel soovinud elamut kasutada või selle säilitamiseks või taastamiseks mingeid samme astunud. Menetluse kestel ei ole kostja hagile vastust esitanud ega hageja väiteid ümber lükanud. Kohus kontrollis Kohtute Infosüsteemist, et I.T üle ei ole eestkostet seatud. AÕS § 225 lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et õigustatud isikul on õigus kinnisasja kokkulepitud viisil kasutada. AÕS § 227 lg 1 kohaselt annab isiklik kasutusõigus elamule õiguse kasutada kinnisasjal asuvat elamut elamiseks. AÕS § 228 järgi kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele muu hulgas kasutusvalduse sätteid. Seetõttu on käesolevas asjas kohaldatav ka AÕS § 212 lg 2 p 1, mille kohaselt võib kinnisasja omanik nõuda kasutusvalduse lõpetamist, kui kasutusvaldus on kasutusvaldaja jaoks kaotanud igasuguse tähtsuse. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tuvastatud, et I.T kasuks seatud isiklik kasutusõigus on kaotanud tema jaoks igasuguse tähtsuse AÕS § 212 lg 2 p 1 tähenduses. Isikliku kasutusõiguse eesmärk oli tagada kostjale võimalus kasutada kinnistul asuvat elamut oma elukohana ning kasutada kinnisasja kokkulepitud viisil. Tsiviilasja materjalidest nähtub aga, et kostja ei ole seda õigust kasutanud vähemalt alates 2019. aastast, tema tegelik elukoht on juba aastaid mujal ning kasutusõiguse esemeks olev elamu on muutunud sellisesse seisukorda, et selles ei ole võimalik elada. Samuti ei ole kostja ilmutanud huvi elamu taastamise või kasutamise vastu ega esitanud käesolevas menetluses vastuväiteid hageja väidetele. Asjaolu, et kostja on 93-aastane ning elab juba aastaid mujal, toetab kohtu hinnangul samuti järeldust, et tal puudub reaalne vajadus ja perspektiiv kasutada edaspidi isikliku kasutusõiguse esemeks olevat elamut elamiseks või muul lepingus ettenähtud viisil. Seetõttu ei täida isiklik kasutusõigus enam eesmärki, milleks see 01.02.2017 sõlmitud lepinguga seati, ning on kostja jaoks kaotanud igasuguse praktilise tähenduse. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ning I.T kasuks xxxxxxxxxxxkinnisasjale (registriosa nr 663035) seatud isiklik kasutusõigus tuleb lõpetada. Kuna kostja ei ole andnud kinnistusraamatu kande kustutamiseks vajalikku tahteavaldust, tuleb see TsÜS § 68 lg 5 alusel asendada käesoleva kohtuotsusega.