Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Menetluskulud summas 1820,76 eurot tasuda osamaksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99926700026961. Selgitusse võib märkida: „Henri Vendla, kriminaalasi 126-3276, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada kannatanu õiguste kaitseks süüdistatav Henri Vendlale alates kohtuotsuse kuulutamisest lähenemiskeeld 3 aastaks. Henri Vendlal keelata: 1) läheneda L. V. elukohale (asukohaga xxx) lähemale kui 100 meetrit; 2) viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustusja meelelahutusasutustes, avalikel üritustel) ja mujal kannatanule lähemal kui 50 meetrit ja kannatanuga suhelda nendes kohtades; 3) sattudes juhuslikult L.V. lähemale vähem kui 50 meetrit, tuleb Henri Vendlal kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja mitte suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud. 4) suhelda kannatanuga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu. Lubatud kontakti võtta seoses laste hooldus-, suhtlusõigusega e-posti teel CD- ja DVD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Henri Vendlat süüdistatakse selles, et tema ajavahemikul 19.09.2025, 23.09.2025, 14.10.2025, 13.11.2025, seejärel 04.12 kuni 05.12.2025, 18.12.2025 kuni 15.03.2026, 18.03.2026 kuni 24.03.2026, 27.05.2026, 12.06.2026, 13.06.2026, 15.06.2026 vaatamata kannatanu L. V. korduvatele nõudmistele jätta ta rahule ja mitte otsida temaga kontakti, otsis korduvalt ja järjepidevalt L. V. kontakti, jälgis tema tegevusi ning sekkus kannatanu tahte vastaselt tema eraellu. Sellise tegevusega häiris Henri Vendla oluliselt kannatanut ja tekitas hirmutunnet.

H. Vendla helistas korduvalt ja järjepidevalt varjatud numbrilt või oma telefoninumbrilt xxx kannatanu L. V. telefoninumbrile 23.09.2025, 04.12.2025 kuni 05.12.2025, 11.12.2025, 18.12.2025 kuni 15.03.2026, 18.03.2026 kuni 24.03.2026, seejärel

taaskord 27.05.2026, tehes ajaperioodi jooksul kannatanule vähemalt 1500 kõnet, millega häiris ja hirmutas kannatanut, sh:

H. Vendla saatis kannatanule L. V.le ajavahemikul 21.12.2025 kuni 18.02.2026 telefoninumbrilt XXX L. V. telefoninumbrile XXX häiriva ja hirmutava sisuga vähemalt 2466 sõnumit, kirjutades sh:

H. Vendla saatis korduvalt ja järjepidevalt kannatanu L.V. isiklikule ning töökoha eposti aadressile (XXX ja XXX) e-kirju 04.12.2025 kuni 20.02.2026, 14.03.2026, seejärel taaskord 18.03.2026 kell 05.39 kuni 24.03.2026 kell 13.22, saatis vähemalt 75 e-kirja, millega oluliselt häiris L. V., sekkudes sellega tema eraellu, sh:

saada sõnum millal sa saad tagasi helistada ja rahu majas“, „Huvitav“, Lihtsalt ei vasta ja tagasi ei helista ?“ 18.03.2026 kell 05.39 saatis Henri Vendla kannatanule e-kirja: „Tere Kas otsus tuli ära ja sulle meelepärane ? Ma pole avanud ja ei ava ka. Tunnistan, et tóesti mingites kohtades sai üle pingutatud, küll aga olid ka triggerid ja muud kokkulepped. Aga nagu sa ütlesid, et tuleb minna edasi ja sinna poole ka liigun. Aeg on ilmselt parim rohi. Ja ma ei tülita sind. Mis mind siiani enim häirib on see, et miks sa juba ammu ära ei läinud ja seda mängu mängisid, kui sul oli enda jaoks asi selge ja plaan paigas. Sa oleks võinud varem seda teha. Oleks ka mul lihtsam olnud. Milleks see haigala, kui oli teada mis tegelikult saab. Teiseks petmine. Ma loodan et see pole see vend keda sa koju kutsusid.... Et siinkohal ma ei saagi sinust aru milleks seda vaja oli. Puhata suvel ja käia reisidel, kui asjad toimusid ja juhtusid. Ei julge aus olla ? Minu jaoks jätab see mulje, et mind oli hea ära kasutada. Mul ei olnud órna aimu ka.“ 23.03.2026 kell 06.42 saatis Henri Vendla e-kirja: „ja sina ei vii minu poega mingi tondiga metsa lõket tegema. Viimane kord. Tehke omaette vargad ja petised. Kõva vana ja kõva naine“. 23.03.2026 kell 16.52 saatis Henri Vendla e-kirja: „Millal kõrvarõngad tagastad reetur ? Miks sa ei tagasta asju inimesele. Ma soovin kinkida, kevad tulemas Palun tagasta need heaga. Need pole sinu omad.“ 27.05.2026 kell 15.31 kuni 15.41 on Henri Vendla saatnud järgnevad ekirjad: „Sa helista mulle kohe Ma viin muidu asjad politseisse“, „Dna ei aegu. Ära ähvarda mind sellega. Sina oled valetanud ja petnud.“ 12.06.2026 kell 14.12 kuni 15.03 on Henri Vendla saatnud järgnevad ekirjad: „Kus M. on ? Helistan aga ei vasta. Ta ju ei käi lasteaias enam.“, „Ma küsin lapse kohta ja sa ei või isegi sellele vastata ?“ 13.06.2026 kell 06.37 kuni 08.32 on Henri Vendla saatnud järgnevad ekirjad: „Eks laste saamine ongi kriis ja ega ma seda kuidagi kergemaks ka ei teinud ja kuidas ma ise aru ei saanud ja nii loll olin. Kas ma olengi selle kõik ära teeninud L. ?“, Palun ära arva, et ma tahan sind ahistada ja palun ära saada seda kuskile. Ma kirjutasin sulle lihtsalt sellepärast, et mul pole kellegagi rääkida ja sa oled olnud ainuke inimene, kes on osanud mulle keerulistel hetkedel päriselt midagi öelda, mis aitab või paneb asju teise nurga alt nägema. Tagantjärele vaadates olen ma olnud paljudes asjades rumal. Ma kas ei näinud või ei tahtnud näha asju nii, nagu need tegelikult olid. Samuti oleksin pidanud ise palju rohkem panustama, võibolla isegi rohkem, kui ma tol hetkel vajalikuks pidasin. Ma olen lihtsalt puudust tundnud sellest, mis meil kunagi oli. Vahel pikale veninud õhtud ja ootamatud seiklused. Tõde on see, et olen lihtsalt sind/teid tagasi soovinud. Sellest hoolimata olen sulle alati ainult parimat soovinud ja soovin ka edaspidi. Loodan, et sul läheb hästi ja et su elus on inimesed ja asjad, mis sind õnnelikuks teevad.“, „Lihtsalt juba see, et Tere Tere olin vanglas 2 kuud. Rääkida mis elu seal elatakse ja arutada kui oled ise sündmuste keerises osalenud. Muidugi kas see sind huvitab on iseasi.“ 15.06.2026 kell 13.13 saatis Henri Vendla e-kirja: „Kas esimene visiit, kus regavad, et oled rase, oli tasuline ja kas on üldse selline visiit ? Ma seda ei mäleta..“

H. Vendla otsis kannatanuga korduvalt ja järjepidevalt kontakti ja sekkus L. V. tahte vastaselt tema eraellu, käies kannatanu kodu juures, aadressil XXX, hirmutades, alandades ning häirides oluliselt kannatanu igapäevaelu:

Seega pani Henri Vendla toime teise isikuga korduva ja järjepidava kontakti otsimise, tema jälgimise ja muul viisil teise isiku tahte vastaselt tema eraellu sekkumise, mille tagajärjeks oli teise isiku hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine, milline tegevus on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 1573 lg 1 järgi. Samuti süüdistatakse Henri Vendlat selles, et tema isikuna, kellele on Harju Maakohtu 17.03.2026 lahendiga nr 1-26-775 kohaldatud ajutine lähenemiskeeld L. V. suhtes 17.03.2026 kuni kohtuotsuse jõustumiseni, rikkus keeldu suhelda kannatanu L. V. erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu. Nimelt: -

18.03.2026 kell 15.04 kuni 20.05 helistas Henri Vendla 42 korda varjatud numbrilt L. V. telefoninumbrile. 22.03.2026 kell 15.58 kuni 18.18 helistas Henri Vendla 10 korda varjatud numbrilt L. V. telefoninumbrile. 23.03.2026 täpselt tuvastamata kellaajal helistas Henri Vendla L. V. nutikellale 3 korda. 24.03.2026 kell 20.43 ning 21.02 helistas Henri Vendla 3 korda varjatud numbrilt L. V. telefoninumbrile. 18.03.2026 kell 05.39 kuni 24.03.2026 kell 13.22 saatis Henri Vendla oma e-posti aadressidelt xxx ja xxx L. V. isiklikule ja töökoha e-postile (xxx ja xxx) kokku 75 e-kirja. 27.05.2026 kell 15.31 kuni 15.06.2026 kell 13.13 saatis Henri Vendla oma e-posti aadressidelt ( xxx, xxx ja xxx) L. V. isiklikule ja kahel korral töökoha e-postile (xxx ja xxx) kokku 8 e-kirja. 27.05.2026 kell 15.32 kuni 15.35 helistas Henri Vendla 2 korda varjatud numbrilt L. V. telefoninumbrile.

Seega pani Henri Vendla toime kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu korduva rikkumise, milline tegevus on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 3312 järgi. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused

Süüdistatava Henri Vendla, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 17.08.2026 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Henri Vendla süüdi tunnistamist KarS § 1573 lg 1 järgi ja karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 3312 järgi vangistusega 4 kuud KarS § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Henri Vendla kinnipidamise ja seejärel vahi all viibimise aeg 24.03.2026 kuni 24.05.2026, s.o 2 kuud vangistust ja lõplikuks karistuseks mõista 4 kuud. Nimetatud karistus jätta KarS § 73 lg 1, 3 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui Henri Vendla ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. VÕS § 1055 ja KrMS § 310 1 alusel kohaldada kannatanu L. V. isikuõiguste kaitseks süüdistatav Henri Vendlale alates kohtuotsuse kuulutamisest lähenemiskeeld 3 aastaks, millega Henri Vendlal keelata: 5) läheneda L. V. elukohale (asukohaga xxx) lähemale kui 100 meetrit; 6) viibida avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja meelelahutusasutustes, avalikel üritustel) ja mujal kannatanule lähemal kui 50 meetrit ja kannatanuga suhelda nendes kohtades; 7) sattudes juhuslikult L. V. lähemale vähem kui 50 meetrit, tuleb Henri Vendlal kohe eemalduda lubatud kaugusesse ja mitte suhelda isikuga, kellele lähenemise keeld talle on kehtestatud. 8) suhelda kannatanuga erinevate sidevahendite, sealhulgas telefoni, mobiiltelefoni, Interneti, posti, suhtlusportaalide, e-posti ja sotsiaalmeedia kaudu. Lubatud kontakti võtta seoses laste hooldus-, suhtlusõigusega e-posti teel Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 1419 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p-de 4 alusel kaitsetasu 401,76 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendi nr 3-1-1-7-16 p-s 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-110-13 p-st 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad.

Liina Pohlak kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.