Tallinna Ringkonnakohus Ele Liiv, Peeter Pällin, Siret Siilbek
Kohtukoosseis 19.11.2024, Tallinn Määruse tegemise aeg ja koht 2-24-105954 Tsiviilasja number
Tsiviilasi
Modena Eesti OÜ maksekäsu kiirmenetluse avaldus C.Q vastu 517,16 euro väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 10.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Modena Eesti OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Modena Eesti OÜ (registrikood 14820592), lepinguline esindaja W.C Võlgnik Vivian C.Q (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebemenetluses avaldaja poolt esitatud tõend.
2.Jätta Pärnu Maakohtu 10.05.2024 määrus muutmata ja Modena Eesti OÜ määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta menetluskulud Modena Eesti OÜ kanda. Menetluskulude puudumise tõttu jätta nende suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Modena Estonia OÜ (avaldaja) esitas 10.02.2024 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse C.Q (võlgnik) vastu 517,16 euro nõudes. Avalduse kohaselt tuleneb avaldaja nõue kolmest ostuhinna osade kaupa tasumise kokkuleppest (faktooringulepingust).
2.Kohus koostas 12.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mille võlgnik sai kätte 07.03.2024 e-posti vahendusel. Võlgnik vastuväidet maksettepanekule ei esitanud.
3.Kohus edastas 01.04.2024 võlgnikule kirja, milles märkis, et rahvastikuregistri andmete kohaselt on võlgniku elukohaks XXX , Soome Vabariik ning palus võlgnikul hiljemalt 08.04.2024 teatada oma elukoha aadress ja seisukoht selle osas, kas ta nõustub avalduse lahendamisega Eesti kohtus. Võlgnik kohtunõudele vastust ei esitanud.
4.Avaldaja teatas 16.04.2024 kohtule, et nõude aluseks olevate lepingute kohaselt on kokku lepitud, et vaidluse korral lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õiguse alusel Harju Maakohtus. Maakohtu määrus
5.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond jättis maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbi vaatamata.
5.1.TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt (TsMS § 70 lg 2). TsMS-is rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja
kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ehk Brüssel I määrusega (uuesti sõnastatud).
5.2.Avaldaja nõue tuleneb kolmepoolsest ostuhinna tasumise kokkuleppest (faktooringuleping). Tegemist on Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 17 lg 1 p c tähenduses sõlmitud lepinguga. Artikkel 18 lg 2 kohaselt võib teine lepinguosaline algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Eesti rahvastikuregistris on võlgniku kehtivaks elukohaks alates 31.12.2022 XXX , Soome Vabariik. Võlgnik on 28.02.2024 kohtule seda aadressi oma elukohana kinnitanud. Soomes erinevatel aadressidel on võlgniku elukoht olnud alates 2010. aastast ning Eestis tal kehtiv elukoha aadress puudub. Maksu- ja Tolliameti andmetel sai võlgnik Eestis maksustatavat tulu viimati 2010. aastal. Töötajate registris võlgniku kohta andmed puuduvad. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Alaline elukoht on koht, millega isik on isiklikult kõige enam seotud. Eeltoodu alusel ei ole võlgniku alaline elukoht Eestis.
5.3.Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 19 kohaselt võib artiklite 17 ja 18 sätetest kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mis on sõlmitud pärast vaidluse teket või mis võimaldab tarbijal algatada menetluse käesolevas jaos nimetamata kohtutes või mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel, et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Kohtualluvuse kokkulepe on kehtiv, kui see on sõlmitud TsMS § 104 lg-s 3 sätestatud tingimustel. TsMS § 104 lg 3 p 2 kohaselt kehtib kohtualluvuse kokkulepe ka juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Lepingu tingimustest ei nähtu, et kohtualluvuse kokkulepe oleks sõlmitud juhuks, kui võlgnik asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki. Võlgniku elukoht on nii lepingu sõlmimise kui kohtumenetluse läbiviimise ajal olnud Soomes. Tingimuste p-s 5 sisalduv kokkulepe ei ole sõlmitud spetsiaalselt TsMS § 104 lg 3 p-s 2 nimetatud juhuks. Asjas ei esine Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artiklis 19 märgitud asjaolusid, mis võimaldaksid kõrvale kalduda artiklite 17 ja 18 regulatsioonist.
5.4.Kui tekib küsimus, kas hagi allub Brüssel I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Asja on võimalik menetleda, kui kostja annab selleks oma selgesõnalise või vaikiva nõustumise. Seega saab kohus hagi menetlusse võtmisest keelduda, kui kostja elukoht on teises liikmesriigis ning ta vaidleb kohtualluvusele Eestis vastu või ei vasta kohtule (RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11). Kuna võlgnik ei ole kohtule vastanud, ei ole ta kohtusse ilmunud Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 26 lg 1 mõttes. Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 28 lg 1 näeb ette, et kui kostja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, vastu esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev.
5.5.Eeltoodu alusel ei ole Eesti kohus rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev asja menetlema, mistõttu jääb avaldus TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata. Määruskaebus
6.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning anda asi lahendamiseks Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale.
6.1.Avaldaja ja kauba müünud Weekend Eesti OÜ asu- ja tegevuskoht on Eesti Vabariik. Võlgnik ostis Eesti veebipoest kolmel korral kaupa ning kohustus kauba eest tasuma alles kuu aja pärast. Weekend Eesti OÜ loovutas nõuded võlgniku vastu avaldajale. Ostja jaoks oli sisuliselt tegemist müügilepinguga, millest tulenevad rahalised kohustused tuli tasuda faktooringlepingutes kokku lepitud kuupäeval. Avaldaja ega müüja ei tegele võlgniku alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega. Samuti ei ole avaldaja ega müüja suunanud oma tegevust võlgniku alalise elukoha liikmesriiki. Seega ei ole tegemist Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 17 lg 1 p-ga c.
6.2.Avaldaja, Weekend Eesti OÜ ja võlgniku vahel on sõlmitud kolm faktooringulepingut, milledes on kokku lepitud, et vaidluse korral lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õiguse alusel Harju Maakohtus. Seega on Eesti kohus pädev asja menetlema.
6.3.Kuna antud asjas pole kohaldatav Brüssel I määrus, pole ka asjakohased kohtu poolt välja toodud muud määrusele viitavad põhjendused (nt kohtu viidatud võlgnikult nõusoleku küsimine). Võlgnik teavitas 07.03.2024 kohut, et ta sai maksettepaneku kätte. Oma vastuses pole võlgnik avaldanud, et ta ei soovi asja menetlemist Eesti kohtus.
6.4.Mõnes analoogses maksekäsu kiirmenetluse asjas (nt 2-23-140305), kus võlgniku püsivaks elukohaks on Soome Vabariik, on kohus lugenud dokumendi kätte toimetatuks selle edastamisega Soome Vabariigis asuvale politseijaoskonnale ning on teinud seejärel maksekäsu.
6.5.Lisaks on võlgniku tellitud kaup saadetud talle Tallinna Magistrali Keskuse pakiautomaati. Menetluse edasine käik
7.Võlgnik määruskaebuse osas seisukohta ei esitanud.
8.Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond andis 20.06.2024 määrusega määruskaebuse üle lahendamiseks kohtunikule.
9.Pärnu Maakohus jättis 25.06.2024 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
10.Ringkonnakohus andis 01.11.2024 avaldajale võimaluse esitada seisukoht selle osas, kas nõude aluseks olevate lepingute näol võib olla tegemist järelmaksuga kaupade müügilepinguga Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 17 lg 1 p a tähenduses. Samuti palus ringkonnakohus artikkel 17 lg 1 p c kohaldumise võimaluse osas täpsustada, kuhu võlgnikule tellitud kaubad kätte toimetati ning kas lepingute sõlmimise ajal oli võimalik Weekend Eesti OÜ veebipoes kaupa tellida ka väljaspoole Eestit.
11.Avaldaja esitas 08.11.2024 seisukoha, milles leiab, et kuna kaupade müügihinnale ei lisandunud intressi ega muud tasu, ei saa tegemist olla järelmaksulepinguga. Avaldaja tõi lisaks välja, et kahe lepingu alusel tellitud kaubad saadeti võlgnikule Soome ning ühe osas Eestisse. Võlgnik sooritas ostud Weekend Eesti OÜ veebipoest ning ostjal oli võimalik kaupu tellida ainult Eestisse ja Soome.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12.Ringkonnakohus leiab, et maakohus määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks alus puudub. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.
13.TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid, mistõttu võtab ringkonnakohus vastu avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendi.
14.Avaldaja ei ole vaidlustanud maakohtu poolt võlgniku elukoha osas tuvastatut, sh seda, et võlgniku alaline elukoht ei olnud lepingute sõlmimise ajal Eestis, vaid Soomes. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga võlgniku alalise elukoha osas.
15.Maakohus leidis õigesti, et kuna tegemist on piiriülese vaidlusega, kohalduvad Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) 4. jaos sisalduvad tarbijalepingu sätted ning nõude aluseks olevad lepingud kvalifitseeruvad artikkel 17 lg 1 p-s c nimetatud variandi alla. Viidatud sätte kohaselt määratakse kohtualluvus kindlaks 4. jao alusel, kui tegemist on lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Avaldaja nõue tuleneb võlgniku, Weekend Eesti OÜ ja avaldaja poolt sõlmitud kolmest erinevast lepingust, millega Weekend Eesti OÜ müüs võlgnikule kaupu ning võlgnik kohustus nende eest avaldajale ehk faktoorile hiljemalt kuu aja pärast tasuma. Avaldaja kinnitusel on lepingutest tulenevad nõuded talle loovutatud. Võlgnik on kolmepoolsed lepingud sõlminud tarbijana. Kuigi avaldaja tõi määruskaebuses välja, et Weekend Eesti OÜ tegevuskoht asub Eestis, esitas ta ringkonnakohtule andmed ja tõendid selle kohta, et kolmest lepingust kahe alusel tellitud kaubad saadeti võlgnikule Soome (dtl 83). Olukorras, kus leping sõlmitakse internetipoes ning ettevõtja on valmis tarnima kauba tarbija elukoha riiki, on ettevõtja tegevus suunatud ka tarbija alalise elukoha riiki ning seega on tegemist Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 17 lg 1 p-s c nimetatud variandiga.
16.Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 18 lg 2 näeb ette, et teine lepinguosaline võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Artiklist 19 tulenevalt saab mh artikli 18 sätetest kokkuleppe alusel kõrvale kalduda, kuid see kokkulepe ei tohi olla vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. Maakohus leidis õigesti, et lepingutes sisalduvad kohtualluvuse kokkulepped on vastuolus TsMS § 104 lg-s 3 sätestatud põhimõtetega, s.t need ei ole sõlmitud juhuks, kui võlgnik asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui võlgniku elukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Praegusel juhul oli võlgniku alaline elukoht lepingute sõlmimise ajal Soomes ning on seda jätkuvalt. Seega ei ole kohtualluvuse kokkulepped kehtivad.
17.Kuigi maakohtu viidatud Riigikohtu lahendi (RKTKm 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11) tegemise ajal kohaldus Euroopa Liidu Nõukogu 22. detsembri 2000. a määrus nr 44/2001 ehk vana Brüssel I määrus, on selles esitatud seisukoht asjakohane ka kohtualluvuse kindlaksmääramisel Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) alusel. Riigikohtu poolt viidatud Brüssel I määruse artikkel 26 lg 1 sisaldub samas sõnastuses ka hetkel kehtiva määruse artikkel 28 lg-s 1, mis ütleb, et kui kostja, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, vastu esitatakse hagi teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, deklareerib see kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb eelnimetatud määruse sätetest. Maakohus küsis võlgnikult oma 01.04.2024 kirjas, kas ta on nõus asja lahendamisega Eesti kohtus. Kuna võlgnik kohtu määratud tähtajaks vastust ei esitanud, tuleb eelviidatud Riigikohtu seisukoha ja Brüssel I määruse (uuesti sõnastatud) artikkel 28 lg 1 alusel asuda seisukohale, et Eesti kohus ei ole pädev asja lahendama.
18.Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus õigesti, et Eesti kohus ei ole rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev asja menetlema ning esineb TsMS § 423 lg 1 p-s 13 sätestatud alus jätta avaldus läbi vaatamata.
19.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Võlgnik ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jääb menetluskulude suurus kindlaksmääramata.
20.Käesoleva määruse peale saab edasi kaevata TsMS § 427 alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.