Pankrotiõigus

1686,05 eurot

12 415,15 eurot

10 544,94 eurot

77 648,32 eurot

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

88 193,26 eurot

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

3993,98 eurot

29 410,02 eurot

33 404 eurot

xxx OÜ

407,20 eurot

2998,45 eurot

3 405,65 eurot

Rahuldamata osa

Kohtutäitur xxx

Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu)

48,84 eurot

5,83 eurot

43,01 eurot

72,50 eurot

533,79 eurot

606,29 eurot

Haldur ei tuvastanud, et pankrotivarasse kuuluks muud vara või vara, mida on võimalik täiendavalt pankrotivarasse sisse nõuda või tagasi võita. Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Haldur taotleb kohtult pankrotimenetluse läbiviimise eest halduri tasu kindlaksmääramist summas (km-ga) 10 370 eurot. Haldur on tasunud pankrotivara arvelt ajutise halduri tasu maksmata osa 1351,75 eurot (06.06.2024. a) ning seoses tsiviilasjaga nr 2-24-12906 menetluskuludena hagi tagamise taotluse riigilõivu 70 eurot (27.08.2024. a) ja täituri põhitasu hagi tagamise määruse täitmise eest summas (km-ga) 122 eurot (28.08.2024. a). Muud PankrSi § 146 lg-s 1 sätestatud maksed puuduvad. Andmed jaotiste alusel väljamakstud ja võlausaldajatel saamata raha kohta Pankrotimenetluses oli võlausaldajatele võimalik jaotiste alusel välja maksta 36 015,87 eurot, võlausaldajate nõuded jäävad rahuldamata kokku summas 265 204,89 eurot. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Pankrotivarasse ei kuulunud ühtegi panditud eset. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Kogu pankrotivara on realiseeritud. Sissenõudmata jäänud nõudeid ei ole. Haldur pidas ajutise halduri aruandes võimalikuks pankrotivarasse tagasi võita 09.06.2021. a R D võõrandatud sõiduki xxx, esmane registreerimine 2008. a, registrimärk xxx, kuid pankrotimenetluse käigus ei õnnestunud koguda piisavalt tõendeid perspektiivika tagasivõitmise hagi esitamiseks. Sõiduk ei ole ka nii hinnaline, et see õigustaks menetluse jätkamist või kaaluks üles hagi esitamisega kaasnevad kulud ja riskid. Haldur pidas ajutise halduri aruandes võimalikuks võlgniku juhatuse liikmete vastu nõuete esitamist ÄSi § 180 lg 51 rikkumisest tuleneva kahju hüvitamiseks. Haldurile esitatud raamatupidamise ja majandustegevuse dokumentide põhjal ei ole perspektiivika hagi esitamiseks piisavalt alust. Võlgniku juhatus on sõlminud majandustegevuses võrdlemisi vähe kirjalikke lepinguid ning nendega seotud asjaolude tuvastamine on tagantjärele, mitu aastat hiljem, oluliselt raskendatud või võimatu. Haldur peaks olema hagi esitamisel suuteline tõendama kahjunõude eeldused (TsMS § 230 lg 1). Valdav osa võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuetest on tekkinud juba 2021. a. Võlgniku 2022. a pangakontode käive on väike ning sealt nähtuvalt on võlgniku teenitud tulu arvelt jooksvalt makstud võlgasid, sh pankrotimenetluses esitatud nõuete võlausaldajatele. Konto väljavõtetelt ei nähtu, et juhatuse liikmed oleksid teinud olulistes summades makseid endale või lähikondsetele. Haldur järeldab võlgniku kontode väljavõtete põhjal, et võlgniku majandustegevuse on faktiliselt lõpetanud Maksu- ja Tolliameti poolt kontode arestimine 2022. a augustis, pärast mida polnud põhitegevuse jätkamine enam võimalik (puudusid rahalised vahendid jooksvate kulude kandmiseks). Seega ei saa halduri hinnangul väita, et võlgniku juhatus oleks tekitanud võlgnikule ÄSi § 180 lg 51 rikkudes olulist kahju vara mittesäilitamise või maksejõuetuna edasi tegutsemisega. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on realiseerinud võlgnikule pankroti väljakuulutamise ajal kuulunud vara (sõidukid) ja nõudnud sisse pankrotivarasse kuuluvad õigused ning hoiustanud selle tulemi halduri

kutsealasel maksekontol, millelt on aruande kohtule esitamise ajaks tehtud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, va halduri tasu. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada Haldur esitas N R vastu hagi tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamiseks, mida Harju Maakohus menetles tsiviilasjana nr 2-24-12906. Haldur sõlmis võlausaldajatega kooskõlastatult N R kompromissilepingu, mille alusel laekus pankrotivarasse 22 000 eurot. Kompromissi kinnitamise määrus jõustus 16.10.2024. a. Halduri tehtud vajalikud kulutused Tsiviilasjaga nr 2-24-12906 seonduvalt tekkisid menetluskulud hagi tagamise taotluse riigilõivu 70 eurot ja hagi tagamise määruse täitmise eest makstud täituri põhitasu (km-ga) 122 eurot näol. Maksejõuetuse põhjus Haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Võlgniku juhatus on küll oluliselt rikkunud ÄSi § 180 lg-s 51 sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustust, kuid halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks põhitegevuse kahjumlikkus. Arvestades, et valdav osa võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõuetest on tekkinud juba 2021. a-ks, siis halduri hinnangul kujunes võlgniku püsiv maksejõuetus välja 2021. a lõpuks. Haldur ei tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oleks kuritegu või raske juhtimisviga Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus mh lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 162 lg 1 p 2 järgi esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Pankrotihaldur on seisukohal, et OÜ Elektrapluss (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus OÜ Elektrapluss (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel PankrS § 157 punktides 2-6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri töö

mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Pankrotihaldur taotleb tasu summas 8500 eurot, millele lisandub käibemaks 1870 eurot, kokku 10 370 eurot ning palub tasu välja mõista Advokaadibüroo USKA OÜ-le. Tasu taotluse kohaselt on halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud kokku 47 929,62 eurot, millele vastab halduri tasu alammäär 7592,36 eurot (km-ta) ja ülemmäär 9503,51 eurot (km-ta). Halduri hinnangul esineb alus määrata halduri tasu alammäära ületavas summas põhjusel, et haldur on osalenud oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel kohtuvaidlustes ega ole kasutanud täiendavat õigusabi ning kohtumenetluse tulemusena on pankrotivara suurenenud olulisel määral (ca 45%). Haldur leiab, et põhjendatud on määrata tasu suuruseks (km-ta) 8500 eurot. Võlgnik ega võlausaldajad oma seisukohta pankrotihalduri tasu osas esitanud ei ole. Kohus leiab, et halduri taotletava tasu, so 8500 eurot, millele lisandub käibemaks 1870 eurot, kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS §-le 65 1. Kohus määrab halduri tasuks 8500 eurot, millele lisandub käibemaks 1870 eurot. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt antakse lõppenud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et OÜ Elektrapluss (pankrotis) säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt halduri taotlusele määrata pankrotihaldur Mark Uska (isikukood xxx). /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.