lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-1753/7

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 25.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-26-1753/7
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
25.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1460
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-1753/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja15.06.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

25. august 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-1753

Haldusasi

X-i kaebus individuaalse täitmiskava ja riskihinnangu peale

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2026. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – X Vastustaja – Tallinna Vangla

Menetluse alus ringkonnakohtus

X-i määruskaebus

Menetlustoiming

Määruskaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Lugeda X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-1753 esitatutuks seaduses sätestatud tähtaega rikkudes ja jätta määruskaebuse esitamise tähtaeg ennistamata.

Tagastada X-i määruskaebus Tallinna Halduskohtu 15. juuni 2026. a määruse peale haldusasjas nr 3-26-1753 läbivaatamatult selle esitajale.

Jõustunud määruse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 207 lg 1, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.X esitas Tallinna Vanglale 11.04.2026 taotluse muuta individuaalset täitmiskava (ITK). ITK kajastab asjaolusid ebaõigesti, sest taotlejal ei ole kunagi diagnoositud uimastisõltuvust ja ta ei ole regulaarselt narkootikume tarvitanud. Taotlejale tuleb seetõttu teha uus riskihinnang ning saata ta selleks vajadusel arsti ja/või psühholoogi juurde.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 07.09.20263-25-2711/19Riigikohtu halduskolleegium
  • 28.08.20263-26-2356/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 27.08.20263-26-195/13Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-1915/14Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-2019/20Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.08.20263-26-1344/29Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
2.Tallinna Vangla jättis 13.04.2026 vastusega nr 6-7/1-26/2245-2 X-i taotluse rahuldamata. ITK koostatakse riskihindamise tulemustest lähtudes ning see põhineb kogutud teabel, sh toimepandud kuriteo asjaoludel. ITK ei kajasta arstide arvamusi ning riskihinnang ei tugine üksnes meditsiinilisele diagnoosile, vaid hõlmab ka kuritegelikku käitumist ja

3-26-1753 sellega seotud riskitegureid (vt justiitsministri 14.05.2008 määrus nr 21 „Kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamise ja rakendamise juhend“ § 3 lg 4). Taotleja puhul on narkootikumidega seotud riskitegurid tuvastatud mh toimepandud kuriteo asjaolude põhjal ja seega ei saa vastavat riski välistada üksnes põhjusel, et taotlejal ei ole sõltuvust diagnoositud.

3.Tallinna Vangla tagastas 12.05.2026 vaideotsusega nr 1-8/1-26/92-2 X-i 05.05.2026 vaide vangla 13.04.2026 vastuse peale haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p 1 alusel. Riskihinnang ja ITK ei ole haldusaktid, vaid vanglasisesed hindamis- ja töökorralduslikud dokumendid, mis ei riku iseseisvalt vaide esitaja õigusi.
4.X esitas Tallinna Halduskohtule 08.06.2026 kaebuse Tallinna Vangla 12.05.2026 vaideotsuse nr 1-8/1-26/92-2 tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks vaadata tema vaie ja 11.04.2026 taotlus uuesti läbi. Kaebaja ITK-s ja riskihinnangus sisalduvad hinnangud ei ole õiged ning jätavad kaebajast vale mulje, mõjutades selle tõttu kaebaja õigusi negatiivselt (sh ümberpaigutamist avavanglasse, rehabilitatsiooniprogrammidele määramist, kohtlemist vanglas jne).
5.Tallinna Halduskohus tagastas 15.06.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu läbivaatamatult. Kohtupraktikas on leitud, et ITK-s ja selle koostamise käigus toimuval riskihindamisel ei ole regulatiivset toimet ning riskihindamise tulemusena kinnipeetava ohtlikkusele antav hinnang ei mõjuta iseseisvalt kinnipeetava õigusi ja kohustusi. ITK-s ette nähtud eesmärkide saavutamiseks vajalikud otsused, millega piiratakse kinnipeetava õigusi, tuleb teha haldusaktidega. ITK on vaidlustatav üksnes juhul, kui mõni selle osa vastab sisult haldusakti tunnustele. Samuti on tunnustatud kaebeõigust nt olukorras, kus seaduse järgi võimaldatakse vanglas üldkeskhariduse omandamist vaid siis, kui see on ITK-s ette nähtud, kuid vaidlusalune ITK seda ette ei näinud (nt Riigikohtu 10.04.2019 määrus nr 3-18-111, p 12; 17.06.2010 otsus nr 3-3-1-95-09, p-d 19–20). Regulatiivset toimet ei ole sellel, et ITK kajastab kaebaja narkootikumide tarvitamist. Kaebusest nähtuvalt ei ole vangla koostanud kaebajale haldusakte või teinud toiminguid, milles oleks tuginetud riskihindamise tulemustele ja ITK-s kajastatud teabele. Kaebuses välja toodud olukorrad on hüpoteetilised. Seega ei riku ITK-s ja selle aluseks olevas riskihindamises kajastatud teave praegu kaebaja subjektiivseid õigusi ning vangla on jätnud taotluse ITK ja riskihindamise andmete muutmiseks põhjendatult rahuldamata. Samuti jättis Tallinna Vangla vaide õiguspäraselt läbi vaatamata.
6.X palub 20.07.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 15.06.2026 määrus ja saata asi halduskohtule sisuliseks läbivaatamiseks. Kaebaja palub ühtlasi ennistada määruskaebuse esitamise tähtaeg, sest ta sai halduskohtu määrusega tutvuda alles 26.06.2026, mil see temale vanglas välja prinditi ja üle anti. Seetõttu ei saanud kaebaja kasutada kogu seaduses ettenähtud aega määruskaebuse koostamiseks. Kaebaja on 22.06.2026 taotlenud halduskohtult lisaaega määruskaebuse esitamiseks, kuid ei ole saanud sellele taotlusele vastust. ITK ja riskihinnang ei ole ainult informatiivsed dokumendid, vaid mõjutavad kaebaja suhtes tehtavaid vanglasiseseid otsuseid. Kui ITK-s ja riskihinnangus kajastatud andmeid on võimalik vaidlustada üksnes koos nende põhjal tehtud negatiivse otsusega, võib tekkida olukord, kus ebaõiged andmed mõjutavad inimest pika aja jooksul. Kaebajal peab olema võimalus taotleda tema kohta käivate andmete kontrollimist ja parandamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7.HKMS § 207 lg-st 1 tulenevalt peab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamisel mh kontrollima, kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud 2(4)

3-26-1753 tähtajast kinni pidades. HKMS § 204 lg 1 näeb ette, et määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. HKMS § 187 lg 3 p 2 ja § 207 lg 1 järgi määruskaebus tagastatakse, kui määruskaebus on esitatud pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista tähtaega.

8.Kohtute infosüsteemi andmetel on Tallinna Halduskohtu 15.06.2026 määrus kaebajale avaliku e-toimiku infosüsteemi kaudu kätte toimetatud 17.06.2026. Infosüsteem registreerib dokumendi avamise või vastuvõtmise automaatselt. Vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamise seisukohast ei ole määrav, millal adressaat dokumendiga sisuliselt tutvub, sest see on isiku enda hoolsuse küsimus (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.07.2025 määrus nr 3-24-3129, p 12; 17.12.2024 määrus nr 3-24-1204, p 9). Kohtumääruse kättesaamist 17.06.2026 on kaebaja ise kinnitanud ka 22.06.2026 taotluses halduskohtule, milles ta selgitas, et kuna määruse printimine on viibinud, siis vajab ta lisaaega määruse vaidlustamiseks. Sellest saab järeldada, et kaebaja oli juba enne 26.06.2026 tutvunud vähemasti määruse resolutsiooni ja edasikaebamise korraga ning mõistis sedagi, et määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema alates 17.06.2026. Viimane päev määruskaebuse esitamiseks oli 02.07.2026 ja seega on 20.07.2026 määruskaebus esitatud seaduses sätestatud tähtaega ületades.
9.HKMS § 71 lg 1 kohaselt juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamist õigustaksid eeskätt objektiivsed takistused (vrd HKMS § 150 lg 1). Erandina on kohtupraktikas peetud võimalikuks hinnata kaebetähtaja ületamist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks mh isiku kogenematusest põhjustatud eksimust, kuid tähtaja ületamine ei ole vabandatav, kui selle põhjustas kaebaja enda hooletus. Oodatava hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (nt Riigikohtu 11.05.2016 määrus nr 3-3-1-1816, p 13; 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08, p-d 16–17; 01.10.2002 määrus nr 3-3-1-57-02, p 19). Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus ning tähtaja ületamiseks mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamine võib kahjustada (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12).
10.Kaebaja taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest tähtaja möödalaskmine oli põhjustatud kaebaja enda hooletusest. Määruskaebuse kohaselt tuleks arvestada, et kaebaja sai määruse prindituna kätte alles 26.06.2026. Samas kinnitab tema 22.06.2026 taotlus selgelt, et kaebajale oli teada, et edasikaebamistähtaja kulgemine on seotud määruse kättetoimetamisega 17.06.2026, mitte selle paberkandjal enda valdusesse saamisega. Kuigi halduskohus ei ole kaebaja 22.06.2026 taotlusele vastanud, ei saanud kaebaja eeldada, et taotluse esitamisega ongi määruskaebuse esitamise tähtaeg pikenenud. Tegemist on seaduses sätestatud tähtajaga, mida kohtul ei ole võimalik pikendada, vaid mille möödalaskmise korral on kohtul üksnes võimalik tähtaeg ennistada, kui isik ei saanud seda järgida mõjuval põhjusel. Praegusel juhul puudus tähtaja ületamiseks mõjuv põhjus. Isegi kui kaebaja lootis, et saab kogu 15-päevast edasikaebetähtaega kasutada alates määruse väljatrüki kättesaamisest (26.06.2026), tulnuks tal määruskaebus esitada hiljemalt 13.07.2026, kuid see on esitatud alles 20.07.2026. Seejuures ei ole määrav, et kaebaja on Läti kodanik ja ei valda enda hinnangul piisavalt eesti keelt, sest 20.07.2026 määruskaebuse on kaebaja nimel esitanud teine isik (X kiitis menetlustoimingu heaks 11.08.2026 avaldusega) ja seega ei saanud puudulik keeleoskus olla hilinemise põhjuseks.

3(4)

3-26-1753

11.Määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamata jätmine ei too kaasa kaebaja oluliste õiguste kahjustamist, sest määruskaebus oleks ringkonnakohtu hinnangul perspektiivitu. Halduskohus on õigesti selgitanud, et ITK-s ja riskihinnangus kajastatud väidetavalt ebaõiged või puudulikud andmed või ebakohased hinnangud ei riku kaebaja õigusi iseseisvalt. Kui vangla peaks andma mõne haldusakti või tegema mõne toimingu, mis kaebaja arvates rikub tema õigusi ning mille puhul tuginetakse ITK-s ja riskihinnangus kajastatule, siis on kaebajal võimalik vaidlustada asjaomast haldusakti või toimingut ning tuua selle vaidluse raames välja ka vastuväited ITK-s ja riskihinnangus toodule. Kaebaja ei ole väitnud, et ITK ja riskihinnang sisaldaksid tema kohta ebaõigeid faktilisi andmeid ega nõudnud vastustajalt nende parandamist, vaid on vaidlustanud tema kohta antud hinnanguid ja eeskätt seda, et ITK-s on kaebaja puhul ühe riskitegurina välja toodud narkootikumid. Samas ei ole ITK-s märgitud, et kaebajal oleks narkosõltuvus. Tallinna Vangla selgitas 13.04.2026 vastuses nr 6-7/1-26/22452 kaebajale, et narkootikumidega seotud riskitegurid tuvastati tema puhul mh toimepandud kuriteo asjaolude põhjal, mitte selle alusel, et tal oleks diagnoositud sõltuvus.
12.Eeltoodust lähtudes keeldub ringkonnakohus X-i 20.07.2026 määruskaebuse menetlusse võtmisest ning tagastab selle HKMS § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 ning § 207 lg 1 alusel läbivaatamatult. Määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud (HKMS § 187 lg 2, § 207 lg 1).
13.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt)

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 25.08.20263-26-2371/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.08.20263-26-2069/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium