Liiklussüüteod

Mõista RENE ÕISMALT välja riigituludesse menetluskuluna: 1419 eurot sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel; 1252,07 eurot kaitsjatasu KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel; 124 eurot ekspertiiside kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel. Menetluskulud kokku summas 2795,07 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank IBAN EE351010052031000004,

(SWIFT

EEUHEE2X),

Swedbank – IBAN EE522200221013264447

(SWIFT

HABAEE2X),

Luminor Bank – IBAN EE401700017002872300

(SWIFT

RIKOEE22)

või LHV Pank – IBAN EE957700771001523585 (SWIFT LHVBEE22). Maksekorraldusele märkida viitenumber 99926700025700 ning selgitus: „Rene Õisma, 1-26-2122, menetluskulud“. Kui menetluskulud pole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täies ulatuses täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

ASITÕENDID

- Rakvere politsei ja päästeameti hoone perimeetri turvakaamerate salvestised (mis on talletatud prokuratuuri infosüsteemi PRIS) - säilitada digitaalselt e-toimikus kriminaaltoimiku materjalide juures; - 1 DVD-R plaat vormikaamera salvestisega ja 2 CD-R plaati häirekeskuse kõnesalvestiste ja fotodega - jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja toimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega, samuti KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

I SÜÜDISTUS

Rene Õismad süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on karistatud 09.04.2023 Viru Maakohtu otsusega nr 1-23-2299 KarS § 424 lg 2 järgi ning 17.12.2019 Harju Maakohtu otsusega nr 1-19-9833 KarS § 424 lg 2 järgi, seega omades kehtivaid karistusi korduva mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, juhtis tahtlikult: 25.07.2025 kella 20.56 paiku Harju maakonnas Kehra linnas Anija mnt 10 juures

mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimisnumbriga XXX olles joobeseisundis ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARKM-0085 tuvastati Rene Õisma väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 1,11 mg/l kohta. 10.12.2025 kella 11.08 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas F. R. Kreutzwaldi tn 5a juures mootorsõidukit Kia Carnival registreerimisnumbriga XXX olles joobeseisundis ja omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARKM-0082 tuvastati Rene Õisma väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,80 mg/l kohta. Rene Õisma joobeseisundi tuvastamise saatekirjast ja Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktist nähtub, et analüüsiks võetud bioloogilisest materjalist (uriin) tuvastati ained amfetamiin ja nordasepaam. Indikaatorvahendi kasutamise protokollidest ja AS Rakvere Haigla terviseseisundi kirjeldamise protokollist tulenevalt esinesid Rene Õismal joobele viitavad tunnused ning tema kehalised funktsioonid ja reaktsioonid olid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. Eesti kohtuekspertiisi instituudi uuringuakti nr 25T-AOT00951-01 kohaselt esines Rene Õismal narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joove. Eeltoodud käitumisega rikkus Rene Õisma liiklusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks juht, kelle väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega Rene Õisma, olles korduvalt mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest karistatud ja juhtides tahtlikult korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Rene Õismad süüdistatakse veel selles, et tema juhtis tahtlikult vähem kui viie kuu pikkuse perioodi jooksul kokku kolm korda, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mootorsõidukit alljärgnevalt: 25.07.2025 kella 20.56 paiku Harju maakonnas Kehra linnas Anija mnt 10 juures mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga XXX; 07.11.2025 kella 13.26 paiku Harju maakonnas Anija vallas Uuearu-Avara teel mootorsõidukit Kia Carnival registreerimismärgiga XXX, olles ka alkoholi piirmäära ületavas seisundis (tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510 EE seeria nr ARKM-0086 tuvastati Rene Õisma väljahingatavas õhus etanoolisisalduseks 0,56 mg/l kohta); 10.12.2025 kella 11.08 paiku Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas F. R. Kreutzwaldi tn 5a juures mootorsõidukit Kia Carnival registreerimisnumbriga XXX. Rene Õisma poolt toime pandud juhtimisteod moodustavad sisulise süsteemi, tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva eiramisega ning toimepandud rikkumiste arv lühikese aja jooksul viitab süstemaatilisusele. Oma sellise tegevusega rikkus Rene Õisma süstemaatiliselt Liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1 (mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust) ning LS § 94 lg 1 (mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud) nõudeid. Seega Rene Õisma, juhtides tahtlikult süstemaatiliselt mootorsõidukit omamata vastava

kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II

KOKKULEPPE

SISU

KARISTUSE

MENETLUSKULUDE TASUMISE OSAS

LIIGI

JA

MÄÄRA

NING

Süüdistatava Rene Õisma, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus: KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest Rene Õisma süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 1 aasta 6 kuud; KarS § 423 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest Rene Õisma süüdimõistmist ja karistamist vangistusega 8 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Rene Õismale liitkaristuseks 1 aasta 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o 25.07.2025 26.07.2025, lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 8 kuud ja 28 päeva vangistust. Rene Õisma karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 10.12.2025. Menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel ekspertiisiga seonduvad kulud kogusummas 124 eurot: joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi nr 25T-TXT06640 maksumus 56 eurot (I kd tl 76-77); joobeseisundile hinnangu andmise uuringu nr 25T-AOT00951-01 maksumus 68 eurot (I kd tl 82-83). KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsja vandeadvokaat Sven Sillari poolt kohtueelses menetluses Rene Õismale osutatud õigusabi kogusummas 693,41 eurot ja kohtumenetluses summas 558,66 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on 1,5 kuupalga alammäära ehk 1419 eurot. KrMS § 180 lg 1 ja 3 alusel kuuluvad väljamõistmisele ja süüdistatava Rene Õisma poolt hüvitamisele kriminaalmenetluse kulud kokku summas 2795,07 eurot. Asitõendid Rakvere politsei ja päästeameti hoone perimeetri turvakaamerate salvestised, mis on talletatud prokuratuuri infosüsteemi PRIS, säilitada digitaalselt e-toimikus kriminaaltoimiku materjalide juures. 1 DVD-R plaat vormikaamera salvestisega (II kd tl 84) ja 2 CD-R plaati häirekeskuse kõnesalvestiste (II kd tl 85) ja fotodega (II kd tl 86) jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav Rene Õisma ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuste sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning menetluskulude tasumise osas.

III KOHTU SEISUKOHT

Süüdistatav Rene Õisma avaldas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustunud sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav Rene Õisma on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja asja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes

kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Rene Õisma tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 ja § 423 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu hinnangul vastab taotletud karistus süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Kokkuleppe hõlmab ka otsustusi asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete ja muude mõjutusvahendite kohaldamise osas. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on hüvitamisele kuuluvad menetluskulud kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on nende osas ka kokkulepe saavutatud. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Sama sätte lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi ning osa neist võib kohus jätta riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Rene Õismalt tuleb menetluskulud välja mõista täies ulatuses. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 27.08.2026 kohtumäärusega jäeti Rene Õisma apellatsioon läbi vaatamata. 11.08.2026 kohtuotsus 1-26-2122 jõustus 12.09.2026 Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Lea Herne referent

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.