Muud

tähtaja. Nõude ja taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 21.07.2026 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel advokaat V.A , tegi usaldusisikule kohustuseks

2 (7)

füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise ning tegevuse aruande esitamise hiljemalt 19.08.2026.

tekkimise põhjuste kohta. Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõetu, kuna tema varaline seisund ja sissetulekud ei võimalda olemasolevaid kohustusi mõistliku aja jooksul täita ning puuduvad asjaolud, mis annaksid alust eeldada maksevõime olulist paranemist lähitulevikus. Võlgniku vara on vähese väärtusega. Võlgnikule kuulub ühisomandiosa kinnisasjast registriosa nr 5xxxxxx , asukohaga xxxxxxxxxx Kinnisasja hinnanguline koguväärtus on ligikaudu 12 000 eurot ning võlgniku osa hinnanguline väärtus ligikaudu 2000 eurot. Kinnisasi on seejuures kuue isiku ühisomandis, sh võlgniku omandis, mistõttu on võlgniku osa eraldi realiseerimine raskendatud. Ühisomandi olemusest tulenevalt ei ole võlgnikul iseseisvalt käsutatavat kindlaksmääratud mõttelist osa ning vara realiseerimine eeldaks üldjuhul ühisomandi lõpetamist või teiste ühisomanike kaasamist. Seetõttu ei saa kinnisasja hinnangulist 2000 euro suurust osa käsitada kiiresti ja vabalt realiseeritava varana. Võlgniku arvelduskontode kogujääk on üksnes 0,19 eurot. Transpordiameti andmetel on võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud kolm sõidukit xxxxxxxxxxxx Kõigi nimetatud sõidukite registrikanne on peatatud, sõidukid on võlgniku andmetel kasutuskõlbmatud ega ole enam tema valduses. Nende hinnanguline väärtus on 0 eurot. Lisaks on üks sõiduk viimase kolme aasta jooksul seoses lammutamisega liiklusregistrist kustutatud. Võlgniku andmetel ei ole ta viimase viie aasta jooksul võõrandanud kinnisasju ega muid registrisse kantud väärtuslikke varasid ega andnud kolmandatele isikutele laene summas üle 3000 euro. Võlgnikul puudub väärtpaberikonto ning olulise väärtusega digitaalne vara või muud finantsinstrumendid. II pensionisambast tehtud väljamakse laekus võlgnikule 30.12.2021 ning käesoleval ajal pensionikontol vara ei ole. Võlgniku igakuine netosissetulek on ligikaudu 1000 eurot.X AS-ilt laekus talle 2026. aasta juunis töötasu netosummas 1001,35 eurot. Samal ajal on võlgniku teadaolevate rahaliste kohustuste kogusumma vähemalt 41 802,67 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on tema esitatud andmete kohaselt ligikaudu 1673,80 eurot, sh eluasemekulud 460 eurot, toit 400 eurot, sidekulud 50 eurot, transpordikulud 350 eurot, tervishoiu- ja hügieenikulud 100 eurot ning lahus elavale lapsele makstav elatis 313,80 eurot. Võlgniku sõnul aitab jooksvate kulutuste puudujääki katta tema abikaasa. Seega ei kata võlgniku enda sissetulek isegi tema esitatud tavapäraseid igakuiseid elamiskulusid, rääkimata olemasolevate võlakohustuste täitmisest. Võlgnik on abielus ning abikaasade vahel kehtib lahusvara varasuhe. Seega kuulub kummagi abikaasa vara talle eraldi ning võlgniku maksejõulisuse hindamisel ei saa tema abikaasa vara käsitada võlgniku varana. Võlgnikul on kolm alaealist last. A I.W elab võlgnikust eraldi ning võlgnikul on tema suhtes igakuine elatise maksmise kohustus. D I.W ja F I.W elavad koos võlgnikuga. Võlanimekirja kohaselt on võlgnikul lisaks jooksvatele elatismaksetele ka elatise ja elatisabi võlg. Võlgniku suhtes on algatatud kokku 13 täitemenetlust, millest esimesed pärinevad 2022. aastast. Täitemenetluste pikaajaline kestus ja nende arv kinnitavad, et võlgniku makseraskused ei ole ajutise iseloomuga, vaid on kestnud juba mitu aastat. Eeltoodust tulenevalt ületavad võlgniku kohustused tema vara väärtust mitmekordselt ning tema igakuine sissetulek ei võimalda võlausaldajate nõudeid olulises ulatuses rahuldada. Ka võlgniku vähese vara realiseerimisest saadav summa ei võimaldaks kohustusi olulisel määral vähendada. Seejuures on ainsa teatava väärtusega vara – kinnisasja – realiseerimine täiendavalt raskendatud asjaolust, et tegemist on kuue isiku ühisomandiga. Arvestades lisaks võlgniku ülalpidamiskohustusi, igakuiseid vältimatuid elamiskulusid ja juba aastaid kestnud täitemenetlusi, puudub realistlik väljavaade, et võlgnik suudaks oma kohustused mõistliku aja jooksul tavapärases korras täita. Seetõttu leiab usaldusisik, et I.W maksejõuetus ei ole ajutine, vaid võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning tema makseraskuste lahendamine eeldab maksejõuetusmenetluses ettenähtud abinõude rakendamist. Kohtumääruse põhjendused

3 (7)

tutvunud avaldusega ja usaldusisiku aruandega, on seisukohal, et võlgniku I.W maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohutustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

Võlgniku sissetulekud ei ole piisavad kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid täita. Võlgniku igakuiseks netosissetulekuks on töötasu ligikaudu summas 1000 eurot kuus. Võlgnikul on kohustusi eeldatavalt vähemalt 41 802,67 eurot. Kohus loeb tuvastatuks, et I.W on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 51 1 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FIMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

kuulutab seega võlgniku I.W pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks advokaat V.A ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.

§ 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus 4 (7)

on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Ka usaldusisik on kohtule teatanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 27.08.2027, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue. Kohtu selgitused:  Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.  Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).  Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).  Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FIMS§ 44).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FIMS § 47 lg-d 1, 2).  Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Võlgniku suhtes toimuvad 5 (7)

sundtäitmised lõppevad pankroti väljakuulutamisel. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud

suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

arvestusega 66 eurot/tunnis, millest tulenevalt usaldusisiku tasu on 957 eurot, millele lisandub käibemaks 229,68 eurot. Usaldusisik palub määrata usaldusisiku tasuks 1186,68 eurot (sh käibemaks) ning hüvitada see 1173,04 eurot ulatuses (sh käibemaks) riigivahenditest ja ülejäänud osas jätta see võlgniku kanda.

leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata 1186,68 eurot, sh käibemaks.

pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2026. aasta 1. aprillist on kuupalga alammääraks 946 eurot.

ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.01.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri 6 (7)

ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta.

eurot) 957 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt ei hüvitata riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasust 946 eurot, millele lisandub käibemaks, hüvitada riigi vahenditest.

tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 946 eurot, millele lisandub käibemaks, menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu tuleb mõista välja võlgnikult ning vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.