Rescon Invest OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankrotiavalduse menetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende avaldaja/võlgnik Rescon Invest OÜ (registrikood 14559490; asukoht Posti 41a, XXX, 90507 XXX); seaduslik esindaja V.W ; ajutine pankrotihaldur G.E (isikukood XXX, Advokaadibüroo G.E&Pärn; telefon 601 2900; e-post ).
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada Rescon Invest OÜ pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohustada ajutist haldurit likvideerima Rescon Invest OÜ kahe kuu jooksul määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada G.E Rescon Invest OÜ ajutise pankrotihalduri kohustustest pärast Rescon Invest OÜ kustutamist äriregistrist.
4.Määrata Rescon Invest OÜ dokumentide hoidjaks V.W (ik XXX, e-post , elukoht xxxxxxx).
6.Määrata ajutise pankrotihalduri G.E tasuks 1171,80 eurot (sh käibemaks), mis maksta välja Advokaadibüroo G.E & Pärn OÜ-le (registrikood 16245703, KMKR EE102396298, arvelduskonto nr EE802200221053417869), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
6.1.Tasu 1171,80 eurot (sh käibemaks) hüvitada riigi vahenditest.
7.Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded.
8.Saata määrus ajutisele pankrotihaldurile, võlgnikule ja määruse jõustumisel Tartu Maakohtu registriosakonnale ning resolutsiooni p 6.1. osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.
Edasikaebamise kord Menetluse lõpetamise määruse peale võivad võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu (pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 7 nimetatud teate avaldamisest arvates (PankrS § 29 lg 7).
ASJAOLUD
1.Rescon Invest OÜ (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 25.04.2026 võlgniku pankrotiavalduse ja 01.05.2026 avalduse täienduse. Harju Maakohus edastas 04.05.2026 määrusega asja lahendamiseks Tartu Maakohtule alluvuse alusel. Avalduse kohaselt on Rescon Invest OÜ maksejõetu. Ettevõte lõpetas sisuliselt majandustegevuse, kuna planeeritud tegevus ei realiseerunud ning ettevõttel ei tekkinud rahavoogu. Koostöö äripartneriga toimus suuliste kokkulepete alusel, kuid oodatud tulemusi ei saavutatud ning ettevõttele ei laekunud tulu. Selle tulemusena puudub ettevõttel igasugune sissetulek, ettevõte ei tegele aktiivse majandustegevusega, puuduvad rahalised vahendid kohustuste täitmiseks ja ettevõttel ei ole võimalik oma tegevust taastada. Ettevõttel on tekkinud kohustus teenuse eest, mille eest ei ole ettevõte saanud tegelikku majanduslikku kasu, kuid kohustus on esitatud ning kuulub tasumisele. Ettevõttel puudub vara või on see olematu väärtusega. Kohustusi on 5537 euro ulatuses.
2.Kohus nimetas 11.06.2026 määrusega võlgniku ajutiseks halduriks G.E peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
(ajutine haldur),
3.Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt puudub võlgnikul vara puudub. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 8958,55 eurot. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga, sest ajutisel halduril puuduvad andmed võlgniku majandustegevuse jätkumise ja vara olemasolu kohta. Käesoleval ajal saab maksejõuetuse põhjuseks pidada muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes, aga täiendavate andmete saamisel ei saa põhjusena välistada rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse tekkimise ajaks tuleb pidada hiljemalt 2020.a I pool. Seega pidi juhatuse liige esitama pankrotiavalduse varem kui 2026.a. PankrS § 28 lõike 2 järgi raskeks juhtimisveaks loetakse juhtorgani liikme kohustuse rikkumist, mis on toime pandud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Juhatuse liikme kohustus on tagada raamatupidamise korraldamine Võlgniku juhatuse liige ei suutnud tagada äriühingu varade ja dokumentide säilimist. Andmete puudumise tõttu ei ole ajutine haldur saanud tuvastada vara tagasivõitmise võimalusi. Ajutisel halduril puuduvad andmed mille kohaselt oleks võimalik võlgniku majandustegevust jätkata ja teda tervendada. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 1642,25 eurot (sh käibemaks).
4.Maakohus määras 15.06.2026 määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. Maksejõuetuse teenistus ei esita 10.08.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena.
KOHTU SEISUKOHT
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
6.Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab PankrS § 29 lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust PankrS § 29 lg 3 järgi raugemise tõttu PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
7.PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi 08.07.2026 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita 10.08.2026 vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
8.Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (PankrS § 29 lg 8 ls-d 1 ja 2). Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (PankrS § 29 lg 5).
9.Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 29 lg 4 ning saadab määruse Tartu Maakohtu registriosakonnale (PankrS § 39 lg 1). Menetluskulud
10.PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulu muu hulgas ajutise halduri tasu (p 2).
11.Ajutine haldur esitas 15.06.2026 taotluse tasu määramiseks ja 12.08.2026 taotluse täpsustuse. Ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised
kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
12.Ajutine haldur palub määrata oma töötasuks 1324,40 eurot (lisandub käibemaks). Ajutine haldur esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 7 tundi tunnitasuga 189,20 eurot. Kohus peab põhjendatuks ajutise halduri ülesannete täitmiseks kulunud aega - 7 töötundi. Kohus ei pea põhjendatuks tunnitasu 189,20 eurot. Kohus selgitab, et pankrotiseaduses on sätestatud tunnitasu ülemmäär, kuid kohtupraktikas peetakse ülemmääras tasu maksmist põhjendatuks menetluses, kus on suur nõuete maht, palju võlausaldajaid ja menetluses on haldur teinud keerulisi õigustoiminguid. Kohus hindab võlausaldaja pankrotiavalduse senise menetlemise olevat vähese keerukusega. Ka võlgnik ise on nõustunud püsiva makseraskuse olukorraga. Antud menetlusetapis ei ole vaja hinnata nõuete põhjendatust ega esitada neile vastuväiteid. Menetluse maht on tavapärane, midagi eripärast antud menetluses toimunud ei ole. Kohus märgib, et ajutise pankrotihalduri töö on suures osas standardiseeritav, s.t. et menetlusest menetlusse korduvad samad menetlusdokumentide vormid. Kohus võtab arvesse ka koostatud aruande sisu ja ammendavust, mistõttu ei ole kohtu hinnangul 189,20 euro suurune tunnitasu põhjendatud. Samuti ületab see tasu, mida üldjuhul pankrotihaldurid samaväärse töö eest taotlevad. Neist asjaoludest lähtuvalt loeb kohus põhjendatuks ajutise halduri tunnitasu 135 eurot tund, s.t. 71% maksimaalsest võimalikust.
13.Arvestades pankrotihalduri töö mahtu ja keerukust selles asjas, peab kohus põhjendatuks rahuldada G.E taotlus osaliselt ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 945 eurot (7h x 135€/h), koos käibemaksuga 1171,80 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt ajutise halduri taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb (PankrS § 23 lg 6).
14.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid ajutise halduri tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata ajutise halduri tasu hüvitamine osaliselt riigi vahenditest.
15.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Ajutise halduri tasu summas 945 eurot, millele lisandub käibemaks 226,80 eurot, kokku 1171,80 eurot hüvitada riigi vahenditest. (allkirjastatud digitaalselt) Eveli Vavrenjuk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.