lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-16143/12

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 11.08.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-16143/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
11.08.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1224
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Tsiviilasja menetlev kohtunik

Fred Fisker

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.08.2026.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-16143

Tsiviilasi

X hagi Y vastu elatise suurendamise nõudes

Tsiviilasja hind

1590,66 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: X (isikukood: XXX, elukoht: xxx), seaduslik esindaja C (isikukood XXX, e-post: xxx) Kostja: Y (isikukood: XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Muuta Pärnu Maakohtu 25.03.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-105703 välja mõistetud igakuise elatise suurust ja suurendada alates 28.09.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatis summas 301,74 eurot (282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg- tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
3.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid.
4.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

Kohtu selgitused

1.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405 lg-le 1 tulenevalt asjaolust, et hagi ei ületa summat, mis vastab arvestatuna põhinõudelt 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kohus jätab TsMS § 405 lg 1 p 9 ja § 444 lg 4 alusel otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus täiendab otsust kirjeldava ja põhjendava osaga, kui pool teatab 10 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada apellatsioonkaebus. Kui pool ei ole kohtule eelnimetatud tähtaja jooksul apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatanud, siis loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.
2.Hageja esitas 28.09.2025 hagi kostja vastu elatise suurendamise nõudes.
3.Kostja vastas hagile 30.11.2025. Kostja leiab, et ta on nõuetekohaselt täitnud elatise tasumise kokkulepet. Nimelt vanemate vahel oli kokkulepe, et C saab 50% alla turuhinna endale kostjale kuuluva maja (XXX) ning kostja tasub kokkuleppe kohaselt 250 eurot elatist (125 eurot lapse kohta) kuni nende täisealisteks saamiseni.
4.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda TsMS §-de 497 ja 459 alusel.
5.Hagi esemeks on elatise muutmise nõue kostja vastu. Pärnu Maakohus 25.03.2019 määrusega 2-19-105703 mõistis kostjalt välja hageja kasuks elatise 125 eurot kuus alates 24.02.2019 kuni Xi täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.
6.Hageja põhjendab elatise muutmist asjaoluga, et märkimisväärselt on tõusnud elukallidus. Esmavajalike kulude hinnatõus tähendab, et varasemalt määratud elatis ei ole enam piisav lapse vajaduste katmiseks.
7.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 96 lg 1 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese astme ülenejad sugulased ehk lapse vanemad. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega ning lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela koos lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
8.Riigikohus on varasemalt selgitanud, et miinimumi ulatuses elatise nõudmisel ei ole vaja kohtumenetluses tõendada lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi, sest eelduslikult kulub lapse vajaduste rahuldamiseks kahekordne miinimumelatis (vt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas 2-15-15909, p 12). Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, siis lapse kulusid ei tule tõendada.
9.Jaanuarist 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil.
10.Kohus märgib, et alates 01.04.2025 on elatis 301,74 eurot (elatise miinimummäär).
11.Kostja vastuse kohaselt oli vanemate vahel kokkulepe, et C saab 50% alla turuhinna endale kostjale kuuluva maja (XXX) ning kostja tasub kokkuleppe kohaselt 250 eurot elatist (125 eurot lapse kohta) kuni nende täisealisteks saamiseni.
12.Kohus leiab, et tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg -st 1 p. 1 ei saa ülalpidamise nõuet tasaarvestada ning PKS § 109 kohaselt on kokkulepe, millega välistatakse ülalpidamise kohustuse täitmine tulevikus või piiratakse ülalpidamiskohustust ebamõistlikult, on tühine. Seega kokkulepe, milles lapsevanemad on kokku leppinud tasaarvestada elatise nõuet maja omandamise tingimustega, siis selline kokkulepe on kohtu hinnangul tühine (VÕS § 200 lg 1 p 1, PKS § 109). Samuti on elatise nõude ja kinnisvaratehingu osapooled erinevad. Kokkulepe, mille järgi lapse ülalpidamise kohustus sõltub sellest, kas vanem omandab kinnisvara, seob lapse ülalpidamise vanemate omavahelise varatehinguga. Sisuliselt tähendab see, et kinnisvara võõrandamist käsitletakse tulevikus makstava elatise asemel või selle tasuna. Selline lähenemine ei ole kooskõlas lapse ülalpidamiskohustuse eesmärgi ega olemusega. Lapse ülalpidamisõigus kuulub lastele ning vanemad ei saa oma varaliste kokkulepetega piirata ega vähendada laste õigust saada ülalpidamist vastavalt nende tegelikele vajadustele. Elatisnõude suurust ei saa lõplikult ette kindlaks määrata kogu lapse alaealisuse perioodiks olukorras, kus laste vajadused võivad aja jooksul oluliselt muutuda.
13.Kohus leiab, et kuna hageja nõuab kostjalt elatist seaduse alusel arvutatud miinimumi piires, siis on siinkohal asjakohatud kostja väited selle kohta, et hageja teise vanema varanduslik seisund on oluliselt parem kui tema oma, sh selle kohta, et ühisvara jagamisel sai hageja ema väidetavalt suuremas väärtuses vara kui kostja. Nii on ka Riigikohus leidnud (vt nt RKTKo 17.01.2018. a nr 2-16-135, p 16.2), et ainuüksi vanemate sissetulekute suur ebavõrdsus ei saa olla PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmiseks miinimummäärast väiksemas ulatuses. PKS § 105 lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Kui vanemalt nõutakse elatist seadusega ettenähtud miinimumsummas, siis saab eeldada, et lapse kõigi vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis, millest kumbki vanem peab kandma poole.
14.Arvestades ka eelnimetatud Riigikohtu seisukohta, on kohus seisukohal, et kuna hageja nõuab kostjalt elatist seaduse alusel arvutatud miinimumsumma ulatuses, siis ei ole alust määrata vanemate ülalpidamiskohustust PKS § 105 lg 3 teise lause kohaselt võrdeliselt kummagi sissetuleku ja varalise seisundiga ning tuleb lähtuda eeldusest, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub kahekordne miinimumelatis, millest kumbki vanem peab kandma poole. Seetõttu ei hinda kohus ka eraldi hageja ema varalist seisundit.
15.Elatise määramisel 25.03.2019. aastal kehtinud majanduslikud olud ja hinnatase on vahepealse aja jooksul oluliselt muutunud. Üldine hinnatõus ning lapse kasvamisega seotud vajaduste suurenemine on toonud kaasa lapse ülalpidamiskulude märkimisväärse kasvu. Sellest tulenevalt ei ole 125 euro suurune elatis enam piisav lapse põhjendatud vajaduste rahuldamiseks ega vasta lapse tegelikele ülalpidamiskuludele käesoleval ajal.
16.Kohtupraktika kohaselt üldjuhul alla miinimummäära elatise last üleval pidada pole võimalik. Riigikohtu juhiste järgi tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (nt 3-2-1-35-17, p 27).

17.Arvestades eeltoodut tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuine elatis 301,74 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni, so kuni xx.xx.xxxx.
18.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu viimaseks kuupäevaks ette järgmise kalendrikuu eest.
19.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
20.Tsiviilasja hind TsMS § 129 lg 2 kohaselt on 1590,66 eurot (301,74-125 = 176,74 eurot x 9). /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja