Circle K Eesti Aktsiaselts hagi Intelectica OÜ vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
825,99 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Circle K Eesti Aktsiaselts (registrikood 10180925), lepinguline esindaja Brittany Tuul Kostja: Intelectica OÜ (registrikood 12143420)
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista Intelectica OÜ-lt Circle K Eesti Aktsiaselts kasuks 04.02.2019 sõlmitud kliendikaardilepingust nr xxxx tulenev ja sissenõutavaks muutunud põhinõue 393,33 eurot, leppetrahv 39,33 eurot ja viivis 393,33 eurot.
3.Jätta menetluskulud täielikult Intelectica OÜ kanda.
Mõista Intelectica OÜ-lt Circle K Eesti Aktsiaselts kasuks välja menetluskulu 505 eurot. Menetluskulude hüvitis tasuda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 718605962.
5.Väljamõistetud menetluskulult tuleb Intelectica OÜ-l kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemääras.
6.Kohtuotsus on tehtud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 kohaselt ja koostatud kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p.9 ja § 444 lg 2 lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
2-26-109610
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tartu Ringkonnakohtule (TsMS § 633 lg 1). Apellatsioonkaebuse esitamisel, samuti hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust (RLS § 59 lg 15). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded
1.Hageja esitas 22.04.2026 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu 787,86 euro võlgnevuse saamiseks. 24.04.2026 tegi kohus makseettepaneku, millele kostja kui võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 27.05.2026 määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
2.10.06.2026 esitas hageja Viru Maakohtule kostja vastu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 393,33 eurot, leppetrahvi 39,33 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 393,33 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 04.02.2019 sõlmitud kliendikaardileping nr xxxx, mis andis kostjale õiguse üldkrediidilimiidele 1000 eurot. Lepingu lisaks olevate üldtingimuste p. 3.1 alusel on üldkrediidilimiit poolte vahel kokku lepitud kliendi
2-26-109610
poolt Krediit- ja ROUTEX-kaartidega sooritatavate tehingute maksimaalne lubatud rahasumma, mille ulatuses hageja võib anda ajavahemikul kalendrikuu esimesest kuupäevast viimase kuupäevani kliendile krediiti. Üldtingimuste p. 3.2 kohaselt Krediit- ja ROUTEXkaardiga sooritatud tehingute summade eest tasub klient klient Circle K igakuiselt esitatava arve alusel hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arve kuupäevast arvates. Hageja esitas kostjale üldtingimuste p 3.2 kohaselt kostja poolt lepingus toodud e-postile 31.12.2023 arve nr xxxx tasumise tähtajaga 14.01.2024 summas 393,93 eurot, mille kostja jättis tasumata. Seega on hageja põhinõue muutunud sissenõutavaks. Lisaks nõuab hageja üldtingimuste p. 2.9 järgi leppetrahvi 10% sissenõutavaks muutunud põhinõudelt summas 39,33 eurot, mis on samuti muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd põhinõue on muutunud sissenõutavaks, siis on hagejal õigus üldtingimuste p. 3.2 alusel viivist 0,16% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt perioodil 15.01.2024 kuni 10.06.2026 ehk 878 päeva eest summas 552,55 eurot, kuid hageja loobub osaliselt viivisenõudest põhisummat ületavas osas. Seega on hageja esitanud kostja vastu viivisnõude summas 393, 33 eurot, mis on samuti muutunud sissenõutavaks.
4.Hageja palub kohtul hagi rahuldada ja jätta riigilõiv summas 245 eurot ning hageja õigusabikulud 358 eurot kostja kanda. Kostja seisukoht
5.Kostja ei ole kohtule hagile vastust esitanud, kuigi hagi koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud 28.06.2026 kell 10.54 ja vastamise tähtaeg oli 20.07.2026. Kohtu põhjendused
6.Kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
7.Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).
8.Eeltoodust tulenevalt menetleb kohus asja lihtmenetluses (dtl 136) ning teeb otsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga, piirdudes üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
9.Kooskõlas TsMS § 407 lg 1 ja lg 2 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele on kohus määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastust ei
2-26-109610
esitanud. Kuivõrd hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist ning kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud, on täidetud tagaseljaotsuse tegemise eeldused. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.
10.Kohus leiab, et pooltevaheline võlasuhe on kvalifitseeritav krediidilepinguna VÕS § 401 mõttes. Hagiavalduse ja selle lisade kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.02.2019 kliendikaardileping nr xxxx, mis andis kostjale õiguse üldkrediidilimiidele 1000 eurot. Lepingu lisaks olevate üldtingimuste p. 3.1 alusel on üldkrediidilimiit poolte vahel kokku lepitud kliendi poolt Krediit- ja ROUTEX-kaartidega sooritatavate tehingute maksimaalne lubatud rahasumma, mille ulatuses hageja võib anda ajavahemikul kalendrikuu esimesest kuupäevast viimase kuupäevani kliendile krediiti. Üldtingimuste p. 3.2 kohaselt Krediit- ja ROUTEX-kaardiga sooritatud tehingute summade eest tasub klient Circle K igakuiselt esitatava arve alusel hiljemalt 14 kalendripäeva jooksul arve kuupäevast arvates. Hageja esitas kostjale üldtingimuste p 3.2 kohaselt kostja poolt lepingus toodud e-postile 31.12.2023 arve nr 801491539 tasumise tähtajaga 14.01.2024 summas 393,93 eurot, mille kostja jättis tasumata. Seega on hageja põhinõue muutunud sissenõutavaks. Lisaks nõuab hageja üldtingimuste p. 2.9 järgi leppetrahvi 10% sissenõutavaks muutunud põhinõudelt summas 39,33 eurot, mis on samuti muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd põhinõue on muutunud sissenõutavaks, siis on hagejal õigus üldtingimuste p. 3.2 alusel viivist 0,16% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist põhinõudelt perioodil 15.01.2024 kuni 10.06.2026 ehk 878 päeva eest summas 552,55 eurot, kuid hageja loobub osaliselt viivisenõudest põhisummat ületavas osas. Seega on hageja esitanud kostja vastu viivisnõude summas 393, 33 eurot, mis on samuti muutunud sissenõutavaks.
11.Kohus kontrollis ja tuvastas, et on tõendatud hageja väide, et kostja rikkus 04.02.2019 sõlmitud krediidilepingut ja jättis tasumata 31.12.2023 arve nr 801491539 tasumise tähtajaga 14.01.2024 summas 393,93 eurot.
12.Kohus on tuvastanud ja kontrollinud, et lepingu alusel esitatud arvel toodud summa 393,93 eurot on muutunud alates 15.01.2024 sissenõutavaks. Samuti on muutunud sissenõutavaks üldtingimuste p. 2.9 alusel on leppetrahvi nõue summas 39,33 eurot ja p. 3.2 alusel viiviste nõue summas 393, 33 eurot. Kohus rahuldab hageja põhinõude 393, 93 eurot, leppetrahvi nõude 39,33 eurot ja viiviste nõude 393,33 eurot.
13.Eeltoodu tõttu rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
15.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks tehti otsus. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
16.Hageja palub kohtule esitatud hagiavalduses välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna menetluses tasutud riigilõivu 245 eurot. Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 245 eurot põhjendatud ja vajalik menetluskulu ning tuleb kostjalt välja mõista (TsMS § 139 lg 2, riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1). Hageja palub kohtul kostjalt TsMS § 484 2 alusel välja mõista 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise ja kohtule esitamise eest, mis
2-26-109610
tuleb kostjalt välja mõista.
17.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja esindaja õigusteenuse kulu summas 338 eurot. Kohus on seisukohal, et õigusteenuse 1 tunni tasu summas 169 eurot on ebamõistlikult suur. Tegemist on tavapäraselt advokaadi õigusteenuse tunnihindega. Hageja lepinguline esindaja ei ole Eesti Advokatuuri liige. Samuti ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Sel põhjusel vähendab kohus õigusteenuse tunnihinda 120 eurole. Kohus on nõus, et osutatud teenuse ajakulu 2 h on mõistik ja põhjendatud. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja õigusteenuse kulu 240 eurot.
18.Kuivõrd kohus rahuldab hagi, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu hüvitis 505 (245+20+240) eurot.
19.Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nimetatud taotlus on kooskõlas TsMS § 177 lg 4 ja kuulub rahuldamisele.