lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-25-9182/31

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 29.07.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-25-9182/31
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.07.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1736
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anastassia Stalmeister

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 29. juuli 2026

Tsiviilasja number

2-25-9182

Tsiviilasi

J.Z ja L.H hagi U.X vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

Hagihind J.Z nõude puhul 2752 eurot 47 senti Hagihind L.H nõude puhul 2752 eurot 47 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hagejad:

1.J.Z (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx/x–xx, XXX-i , xxxxxxxxxxxxxxxx)
2.L.H (isikukood XXX; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx/x– xx, XXX-i , xxxxxxxxxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja R.M (isikukood XXX; e-post ) Kostja: U.X (isikukood XXX; e-post , elukoht XXX xxxxxxxxxxx)

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada J.Z ja L.H hagi U.X vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
2.Mõista R. L.H L.H kasuks käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatis 4593 eurot 62 senti (perioodi 1. mai 2025 kuni 31. juuli 2026 eest).
3.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 09.09.20262-25-13478/27Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Mõista R. L.H L.H kasuks käesoleva otsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud elatis 4593 eurot 62 senti (perioodi 1. mai 2025 kuni 31. juuli 2026 eest).
4.Mõista R. L.H L.H kasuks välja alates 1. augustist 2026 kuni J.Z täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxx. a) igakuine elatis 318 eurot 62 senti [s.o 295 eurot 86 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2026) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3

,

ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

5.Mõista R. L.H L.H kasuks välja alates 1. augustist 2026 kuni J.Z täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxxxxxxx. a) igakuine elatis 318 eurot 62 senti [s.o 295 eurot 86 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2026) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
6.Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks. Elatis tuleb tasuda R.M-i pangakontole.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1.J.Z ja L.H (hagejad) esitasid 11. juunil 2025 hagi U.X (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad palusid mõista kostjalt välja kummagi hageja kasuks igakuine elatis 350 eurot alates 1. maist 2025. Hagejad täpsustasid 30. juunil 2025 nõudeid ja selgitasid, et ei soovi kostjalt 350 eurot elatist lapse kohta, vaid 305 eurot 83 senti kuus ja on nõus ka miinimumsummaga. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad ema juures. Hagejad on täielikult ema ülalpidamisel.
2.Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjale on hagiavaldus kättetoimetatud 19. mail 2026 aadressil , xxxxxxxxxxx.

KOHTU SEISUKOHT

3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4.Rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja hagejate isa. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt RKTKo 08.01.2014. a, nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt RKTKo 24.10.2012. a, nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem ei ela

lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt RKTKo 08.01.2014. a, nr 3-2-1-165-13, p 12). Mõlemad vanemad on kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama ning elatis peaks reeglina katma pool lapse igakuiseks ülalpidamiseks vajalikest kuludest (teise poole katab teine vanem vahetult). Kuivõrd kostja on hagejate isa, ei ela hagejatega koos ega täida ülalpidamiskohustust vahetult, on täidetud PKS § 97 p-s 1 ja §-s 100 sätestatud eeldused kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmiseks.

5.Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise summas 305 eurot 83 senti kuus ja on nõus ka miinimumsummaga, s.t PKS §-s 101 ettenähtud miinimummääras kummalegi hagejale. Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei ole. PKS § 101 alusel arvutatud elatis ehk miinimumelatis võib olla iga lapse puhul erinev. PKS § 101 lg-tes 5-7 toodud asjaolud mõjutavad miinimumelatise suurust ja tõendamiskoormise jaotust (RKTKo 22.06.2022. a, nr 2-19-19160, p 14). Hagiavalduse esitamise seisuga ning arvestades, et lapsetoetus laekub ema arvele ja hagejad kostjaga aega ei veeda, siis oli miinimummelatis kummalegi hagejale 301 eurot 74 senti. Kohus võib PKS § 102 lg 3 kohaselt välja mõista elatise suuremas ulatuses, kui oleks konkreetse alaealise lapse kohta PKS § 101 alusel arvutatud summa sõltumata sellest, kas pooled sellele tuginevad. Suurema elatise väljamõistmine PKS § 102 lg 3 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, kuid kohus peab otsustuse aluseks olevad asjaolud menetluses välja selgitama ning otsustust nõuetekohaselt põhjendama. Hagejad ei ole tõendanud miinimumelatisest suuremaid vajadusi. Puudub info ka kostja majandusliku seisu kohta. Seega ei ole kohtul võimalik praegu mõista elatist suuremas summas, kui miinimummääras.
6.Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse seda, kui suurel määral osaleb kumbki vanem vahetult lapse kasvatamises. PKS § 101 lg-te 1 ja 2 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui seaduse alusel arvutatud summa. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (käesoleval ajal on baassummaks 295 eurot 86 senti). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 62 eurot 76 senti). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Hagejate kinnitusel laekub lapsetoetus mõlema lapse eest kokku 160 eurot hagejate ema arveldusarvele (dtl 25). Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 1⁄2 lapsetoetusest.

Kuivõrd hagejate kinnitusel ei viibi hagejad kostja juures, kostja ei ole sellele vastu vaielnud, ning elatist nõuavad mitmikest hagejad, ei kohaldu käesolevas asjas elatise miinimumsumma arvutamisel PKS § 101 lg-d 6 ja 7.

7.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. PKS § 102 lg 2 esimese lause kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest. Riigikohus on kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud seaduse järgi elatise vaidlusi lahendades leidnud, et elatise miinimummääras nõudmisel ei pea laps oma vajadusi ja kulutusi tõendama (vt nt RKTKo 07.02.2018. a, nr 2-15-15909, p 12). Hagiavalduse kohaselt on kummagi hageja kulud 611 eurot 66 senti kuus. Kohus leiab, et sellises suurusjärgus kulutused hagejate ülalpidamiseks on usutavad ning kuivõrd hagejad nõuavad elatise väljamõistmist miinimumulatuses, kostja ei ole hagile vastanud, ei pea hagejad oma kulude suurust tõendama.
8.Erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära peab kohustatud vanem tõendama mõjuva põhjuse olemasolu (vt nt RKTKo 28.10.2015. a, nr 3-2-1-124-15, p 15). Kostja ei ole hagile vastanud. Seega puudub käesolevas asjas alus alla seadusega kehtestatud miinimumi elatise väljamõistmiseks, kostja ei ole elatise vähendamiseks mõjuva põhjuse olemasolu välja toonud ega tõendanud. Hagejate nõue elatise väljamõistmiseks seadusega ettenähtud miinimummääras tuleb rahuldada.
9.Kohus rahuldab hagi ning mõistab kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 1. maist 2025 kuni hagejate täisealiseks saamiseni muutuva summana PKS § 101 lg-te 1–5 alusel. Lahendi täidetavuse ja selguse huvides on põhjendatud mõista jooksva kuu lõpu seisuga sissenõutavaks muutunud elatis kindla summana. Alates hagi esitamisest kuni
31.märtsini 2026 on PKS § 101 lg-te 1–5 alusel arvutatava elatise suuruseks 301 eurot 74 senti. Seega on perioodi 1. mai 2025 kuni 31. märtsini 2026 elatise summaks kummagi hageja kohta kokku 3319 eurot 14 senti (301,74*11). Alates 1. aprillist 2026 kuni käesoleva otsuse tegemiseni on PKS § 101 lg-te 1–5 alusel arvutatav elatise summa on 318 eurot 62 senti kuus. Seega perioodi 1. aprillist 2026 kuni 31. juulini 2026 on elatise suuruseks kummalegi hagejale 1274 eurot 48 senti (318,62*4). Kokku on perioodi 1. mai 2025 kuni 31. juuli 2026 elatise suuruseks kummalegi hagejale 4593 eurot 62 senti (3319,14+1274,48), mis tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista. Hagejate kinnitusel ei ole kostja viidatud perioodil hagejatele elatist tasunud. Kui kostja on siiski hagejatele sel perioodil elatist tasunud, tuleb sellega kohtuotsuse täitmisel arvestada.
10.Alates 1. augustist 2026 tuleb kostjalt mõista hagejate kasuks välja elatis kuni hagejate täisealiseks saamiseni muutuva suurusena järgmiselt: igakuine elatis lapse kohta on 318 eurot 62 senti [s.o 295 eurot 86 senti (baassumma seisuga 1. aprill 2026) + 62 eurot 76 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast seisuga 1. aprill 2026) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

PKS § 100 lg 4 kohaselt tuleb elatis maksta iga kalendrikuu eest ette. Kostja peab igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt iga kuu 5. kuupäevaks. Elatise kohustus tuleb täita hagejate seadusliku esindaja R.M pangakontole, mis käesoleva otsuse tegemise seisuga on AS-is SEB Pank nr xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Menetluskulude jaotus

11.TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anastassia Stalmeister kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.09.20262-26-15051/13Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 08.09.20262-25-22997/49Pärnu Maakohus Paide kohtumaja