Eesistuja Liis Arrak, liikmed Vallo Kariler ja Kaija Piirmets
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.08.2026, Tallinn
Kohtuasja number
2-25-127531
Kohtuasi
X-i hagi Moneylovesyou OÜ vastu 2500 euro ja viivise saamiseks
Kaebus ja vaidlustatud kohtulahend
Moneylovesyou OÜ apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 14.04.2026 otsuse ja 08.05.2026 täiendava otsuse peale
Hind
2617,95 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant (kostja) Moneylovesyou OÜ (registrikood 14764623), lepinguline esindaja Erki Casar Vastustaja (hageja) X (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta Moneylovesyou OÜ 25.05.2026 apellatsioonkaebus menetlusse.
2.Rahuldada Moneylovesyou OÜ apellatsioonkaebus.
3.Tühistada Harju Maakohtu 14.04.2026 otsus ja 08.05.2026 täiendav otsus ning saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
2-25-127531 Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 17.11.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Moneylovesyou OÜ-lt (kostja) 2617,95 euro saamiseks, kostja esitas makseettepanekule vastuväite ning maksekäsuosakond lõpetas 09.12.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude menetlemiseks üle Harju Maakohtule.
2.Hageja esitas 29.12.2025 Harju Maakohtule kostja vastu haginõuetele vastava hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja 2500 eurot ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises aluses sätestatud määras viivise põhinõudelt alates 04.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
2.1.Hagiavalduse kohaselt pöördus Q 17.01.2025 e-kirjaga hageja poole, soovides leida Mureli 8 asuvale kinnisasjale elamu ehituse rahastajat. Mureli 8 kinnisasi kuulus W OÜ-le, mille juhatuse liikmeks ja osanikuks oli Y . Rahastamise ajaks sai kinnisasja omanikuks kostja, kes on seda siiani. Hageja andis Qle rahastaja leidmiseks nõu ning leidis rahastaja. Q kinnitas 29.04.2025–05.05.2025 toimunud e-kirjavahetuses, et laenuvõtjaks on kostja. Q käitumisest ja avaldustest sai järeldada, et Q tegutses kostja juhatuse liikme Y-ni teadmisel ja volituse alusel ning Y talus seda, sest Q pidi rääkima tingimused Y-ga läbi. Samamoodi toimus hageja vahendusel ka varem, 2024 detsembris Aisa 43-6 rahastamiseks laenulepingu sõlmimine Gersamia Company OÜ-ga, mille juhatuse liikmeks oli Y . Hageja tegi 12.05.2025 Qle pakkumise, mille kohaselt pidi kostja tasuma enne laenulepingu sõlmimist hagejale 2500 eurot. Hageja koostas laenulepingu projekti, mille kohaselt oli laenuandjaks Gatsby OÜ. Q oli pakkumisega nõus ning kostja ja Gatsby OÜ sõlmisid 03.06.2025 laenulepingu 163 000 euro saamiseks. Seega sai kostja hageja töö tulemusena Mureli 8 objekti rahastamiseks laenu, kuid jättis hagejale vahendustasu maksmata. Laenulepingu sõlmimisega on kostja vahenduslepingu sõlmimise heaks kiitnud. Arvestades laenusummat (163 000 eurot), moodustab vahendustasu (2500 eurot) ligi 1,5% laenusummast, mis on turutingimustel tavapärane vahendustasu.
2.2.Hageja nõuab kostjalt VÕS § 108 lg 1 alusel vahenduslepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmist või VÕS § 1023 lg 2 alusel käsundita asjaajamise eest mõistliku tasu maksmist ning VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole hageja ja kostja sõlminud vahenduslepingut ning kostja ei ole selleks Qd volitanud. Q tegi kostjale 2025. aastal ettepaneku ehitada Mureli 8 kinnisasjale elamu niipea, kui ta leiab selleks rahalised vahendid. Hageja edastas kostjale Gatsby OÜ laenupakkumise, mille tulemusena sõlmisid kostja ja Gatsby OÜ 03.06.2025 elamu ehituse rahastamiseks laenulepingu ning kostja ja Qga seotud äriühinguga A&G Agency OÜ 04.06.2025 ehitustöövõtulepingu, mida tuli rahastada laenulepingu ja kostja omavahendite arvel. Kostja ja Q vahelised suhted olid reguleeritud selle lepinguga ning kostja ei ole andnud
2-25-127531 Qle kirjalikku volitust. Kostja ei teadnud Q tegevusest ja kokkulepetest kolmandate isikutega. Hageja ei ole nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 14.04.2026 otsuse ja 08.05.2026 täiendava otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2500 eurot ja sellelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivise alates 30.12.2025 kuni 2500 euro tasumiseni ning jättis menetluskulud kostja kanda, kuid ei määranud kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suurust.
4.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - kostjale kuulub Harju Maakonnas Rae vallas Assaku alevikus Mureli 8 asuv kinnisasi; - hageja ja Q pidasid 2025. a jaanuarist maini kirjavahetust, milles Q soovis leida hageja abil Mureli 8 asuva kinnisasjaga seotud ehitusprojektile finantseerija; - kirjavahetusest nähtub hageja osutatava teenuse sisu, tasu maksmise tingimus ja tasu suurus ning kokkuleppe aktsepteerimine; - hageja leidis Mureli 8 asuva kinnisasja projektile finantseerija (Gatsby OÜ); - kostja ja Gatsby OÜ sõlmisid 03.06.2025 laenulepingu nr 03.06.25LA.
4.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista vahenduslepingust tulenev tasu 2500 eurot ja viivis. Hagiavalduses kirjeldatud õigussuhe vastab käsunduslepingule, millele seadus ei näe ette kohustuslikku vorminõuet. Hageja ja Q kirjavahetuse kohaselt on saavutatud kokkulepe lepingu olulistes tingimustes, sh tasu maksmises hagejale. Arvestades seda, et hageja leidis finantseerija ning hageja töö tulemusel sõlmis kostja finantseerijaga laenulepingu, on kostja kiitnud tema nimel sõlmitud käsunduslepingu heaks. Seetõttu võis Q esindusõigust eeldada. Esindatav saab anda volituse nii otsese kui ka kaudse tahteavaldusega (TsÜS § 118 lg 1, § 68 lg-d 2 ja 3). Lisaks võib esindusõigus olla tuletatav TsÜS § 118 lg 2 esimesest alternatiivist (nn talumisvolitus), kus esindatav ei ole küll selge avaldusega andnud volitust enda nimel tegutsemiseks, kuid ta teab, et isik tegutseb tema esindajana, ja talub selle isiku sellist tegevust, või TsÜS § 118 lg 2 teisest alternatiivist (nn näivusvolitus), kus esindatav ei ole küll teadlik, et esindaja tegutseb tema esindajana, kuid ta on raskelt hooletu asjaolude suhtes, millest oleks pidanud järeldama, et teine isik tegutseb tema esindajana. Kuna talumisvolituse tekkimiseks ei piisa üldjuhul esindajana käituva isiku ühekordsest ega ka üksnes lühiajalisest tegevusest, saab niisugustel juhtudel esindusõiguse olemasolu tunnustada eeldusel, et esindatav on kas kaudse tahteavaldusega andnud volituse või kiitnud tema nimel tehtud tehingu (toimingu) heaks (RKTKo 16.02.2022, 2-18-8699/180, p 18).
4.3.Juhul, kui poolte vahel ei saaks tuvastada käsunduslepingu sõlmimist, on tegemist käsundita asjaajamisega VÕS § 1018 tähenduses ning tähtsust ei ole sellel, kas Q tegutses volituse alusel. Siinsel juhul leidis hageja Mureli 8 projektile finantseerija ning hageja vahendustegevuse tulemusena sõlmisid kostja ja finantseerija laenulepingu. Seega oli kostja kasusaaja (soodustatud isik) ning kiitis laenulepingut allkirjastades hageja asjaajamise heaks. Asjaajamise võib heaks kiita ka kaudse tahteavaldusega. Seda arvestades on kostjal VÕS § VÕS § 1018 lg 1 p 1 ja § 1023 järgi kohustus tasuda hagejale finantseerimise vahendamise eest tasu ja tasult viivist.
4.4.Hagi rahuldamise korral jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi kostja kanda.
2-25-127531 Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kostja palus kuulata tunnistajana üle Q ning võtta vastu kirjalikud tõendid.
5.1.Apellatsioonkaebuse menetlusõiguse norme.
väidete
kohaselt
rikkus
maakohus
vaidlust
lahendades
Ka lihtmenetluses peab poolel olema selgelt teada, millal lõppeb eelmenetlus, millal kohus läheb tegema otsust ja kas toimub istung või mitte, mh tuleb pooltele vajadusel selgitada tõendamiskohustust. Maakohus ei selgitanud välja, kas pooled soovivad olla ära kuulatud ning kas nad soovivad lahendada vaidluse istungil või kirjalikus menetluses. Samuti ei teavitanud maakohus pooli sellest, et ta loobub kirjalikust eelmenetlusest ja kohtuistungist. Maakohus ei määranud pooltele tähtaega lõplike seisukohtade esitamiseks, mistõttu ei saanud kostja aru, millal ja kuidas menetlus jätkub. Kostja jäi ootama kohtukutset. Kostja esitas maakohtule vastuväited hageja nõude kohta ja nimetas tõendid, kuid ei lisanud neid. Kuna kostjat esindas õigusteadmisteta isik oleks maakohus pidanud eelmenetluse eesmärgi täitmiseks paluma kostjal esitada tõendid ja/või tegema ettepaneku kostja ärakuulamiseks. Maakohus ei hoiatanud hagi menetlusse võtmise määruses, et kostjal tuleb esitada tõendid. Kostja soovis kuulata tunnistajana üle Q, kes saab tõendada, et hageja sõlmis temaga kokkuleppe ja temal oli kohustus tasuda vahendustasu. Seda asjaolu kinnitavad ka apellatsioonkaebusele lisatud kirjalikud tõendid. Samuti kinnitavad tõendid seda, et hageja oli enne hagi esitamist saanud väidetavast tasust kätte 1700 eurot. Hageja kuritarvitab menetlusõigusi, sest ei ole teavitanud kohut sellest, et nõue on täidetud.
5.2.Maakohus rahuldas hagi vale isiku vastu, sest hagejal oli kokkulepe Qga, mitte kostjaga. Hageja nõustas Qd ning Q ei ole kostjaga seotud. Ql oli enda ärihuvi, sest laenu saamine võimaldas temaga seotud äriühingul saada kostjaga töövõtuleping. Kostjal puudus igasugune teadmine, et tal tuleb Gatsby OÜ antud laenu eest maksta hagejale vahendustasu. See ei ole ka tavaline, sest laenu eest maksab laenusaaja tasu (lepingu sõlmimise tasu ja/või intressi) laenuandjale.
5.3.Kuna hagejal oli kokkulepe Qga, ei ole käsundita asjaajamisele tuginemine asjakohane. Lisaks ei ole hageja tõendanud käsundita asjaajamise sätete kohaldamise eeldusi.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb võtta TsMS § 638 lg 1 alusel menetlusse ja kohtuasi lahendada ringkonnakohtus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus vaidlust lahendades oluliselt õigusliku ärakuulamise põhimõtet TsMS § 656 lg 1 p 1 tähenduses viisil, mis toob selgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.
7.Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus vaidlust lahendades selgitamiskohustust ja ei taganud seetõttu pooltele piisavat võimalust olla vaidluse lahendamisel tähtsate asjaolude osas ära kuulatud (esitada oma seisukoht).
2-25-127531
7.1.Esmalt märgib ringkonnakohus, maakohtul oli õigus menetleda hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, sest hageja põhinõue oli väiksem kui 3500 eurot ja koos kõrvalnõuetega ei ületanud see 7000 eurot. Seega tuli maakohul menetlust lihtsustades tagada, et lihtsustused ei kahjusta oluliselt menetlusosaliste põhiõigusi ja -vabadusi ning põhilisi menetlusõigusi, samuti et lihtsustused on kooskõlas vaidluse eseme ja keerukusega. Mh tuli maakohtul arvestada, et lihtmenetluses on kohtu roll menetluse kujundamisel tavapärasest suurem, mistõttu on menetluse selguse huvides see, kui kohus teavitab menetlusosalisi tehtavatest lihtsustustest ning annab teada, millal teeb kohus asjas otsuse avalikult teatavaks. Eelnevast olulisem on aga see, et kohus kohaldab ka lihtmenetluses ise õigust ning peab täitma selgitamiskohustust ja tagama menetlusosalistele õiguse olla ära kuulatud. Siinses asjas märkis maakohus hagi menetlusse võtmise määruses (dtl 119), et kohus võib menetleda hagi oma õiglase äranägemise järgi lihtsustatud korras, ja lisas määrusesse TsMS § 405 lg 1 teises lauses sätestatud lihtsustuste näidisloetelu. Seega pidi kostjale olema arusaadav, et maakohus võib teha menetluse reeglitest erandeid, sh jätta istungi korraldamata ning teha asjas esitatud menetlusdokumentide alusel otsuse avalikult teatavaks ilma eelnevalt viimaste seisukohtade esitamiseks tähtaega määramata. Sellised lihtsustused on iseenesest lubatavad, kui sellega ei rikuta konkreetse menetluse asjaolusid arvestades menetluse olulisi põhimõtteid. Olukorras, kus maakohus oli menetlusosalistele selgitanud kohtu õigust jätta istung korraldamata ja kostja ei avaldanud soovi olla vahetult ära kuulatud, ei ole maakohus istungit korraldamata jättes ja vaidlust kirjalikult lahendades rikkunud kostja õigust olla ära kuulatud. Lihtmenetluse asjas on kohtul TsMS § 405 lg 2 järgi kohustus kuulata menetlusosaline ära üksnes menetlusosalise taotlusel. Kui menetlusosalisele on lihtmenetluses antud piisav võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja neid kinnitavad tõendid ning ta ei taotle enda vahetut ärakuulamist, ei saa kohtule ette heita menetlusosalise ärakuulamise kohustuse rikkumist. Küll aga on oluline see, et kohus täidaks ka lihtmenetluses selgitamiskohustust ja tagaks sellega menetlusosalistele võimaluse esitada oma väited ja neid kinnitavad tõendid asjas tähtsate asjaolude kohta. Selgitamiskohustuse nõutavas ulatuses täitmata jätmist saab pidada menetlusõiguse olulise põhimõtte rikkumiseks, mis kahjustab menetlusõiguse olulisi põhimõtteid. Seega tuleb kohtul ka lihtmenetluse korral täita asjakohaselt selgitamiskohustust, kui poolte menetlusdokumentides esile toodud asjaolud ja tõendid ei ole vaidluse lahendamiseks piisavad. Sellises olukorras oleks kirjaliku eelmenetluse ja istungi samaaegne ärajätmine menetlusõiguse põhimõtte oluline rikkumine.
7.2.Praegusel juhul jättis maakohus selgitamiskohustuse nõuetekohaselt täitmata ja võttis sellega pooltelt võimaluse olla vaidluse lahendamisel tähtsate asjaolude osas ära kuulatud.
7.2.1.Maakohus jättis eelmenetluses nõuetekohaselt välja selgitamata, kelle nimel sõlmis Q hagejaga vahenduslepingu. Kui isik sõlmib lepingu teise isiku esindajana, peab see lepingu teisele poolele olema äratuntav. Seega tuli hagejal tuua esile ja tõendada asjaolud, millest saab järeldada, et hageja sai Qga peetud e-kirjavahetusest mõistlikult järeldada, et Q tegutseb esindusõiguse alusel. Kui selliseid asjaolusid ei esine, on hageja sõlminud lepingu Qga isiklikult ning vahendustasu maksmise kohustus on lepingu järgi Ql.
7.2.2.Maakohus jättis eelmenetluses nõuetekohaselt välja selgitamata Q esindusõiguse olemasolu kinnitavad asjaolud. Hagis esile toodud asjaolude kohaselt saavutasid hageja ja Q finantseerimise vahendamise osas kokkuleppe. Hageja ei ole väitnud, et Q oli kostja seaduslik esindaja. Samuti ei ole hageja toonud esile ja tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et Q tegutses kostja volikirja või suulise volituse alusel tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS)
2-25-127531 § 118 lg 1 tähenduses. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta volitanud Qd kostja nimel vahenduslepingut sõlmima ning ta ei olnud vahenduslepingu sõlmimisest teadlik. Seega tuli maakohul vaidluse lahendamiseks selgitada välja asjaolud, mis kinnitavad talumis- või näivusvolituse olemasolu TsÜS § 118 lg 2 tähenduses, s.o asjaolud, mis kinnitavad järgmist: 1) hageja võis Q käitumisest mõistlikult uskuda, et kostja on andnud Qle volituse sõlmida hagejaga vahendusleping, 2) kostja teadis või pidi teadma, et Q tegutseb kostja esindajana ning 3) kostja talus sellest hoolimata Q tegevust kostja esindajana. Seda ei ole maakohus kohaselt teinud. Maakohus viitas otsuses Riigikohtu 16.02.2022 otsusele tsiviilasjas nr 2-188699/180, kuid ei ole ka selles sisalduvaid Riigikohtu seisukohti sisuliselt vaidlust lahendades arvestanud ega selgitanud pooltele TsÜS § 118 lg 2 kohaldamise eeldusi (vt ka RKTKo 16.02.2022, 2-18-8695/140, p 20). Kui hageja sai mõistlikult uskuda, et Q sõlmib temaga vahenduslepingu kostja esindajana, kuid Ql ei olnud tegelikult esindusõigust, on kostja nimel sõlmitud vahendusleping TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, st kostjal ei ole kohustust seda täita. Vahendusleping kehtib siis üksnes juhul, kui kostja on selle heaks kiitnud. Tehingu heakskiit on esindatava ühepoolne otsene või kaudne tahteavaldus tehingu teisele poolele, millest saab järeldada, et esindatav soovib, et tehing kehtiks tema suhtes. Selleks, et esindatav saaks tehingu heaks kiita, peab ta aga esmalt olema tema nimel tehtud tehingust teadlik. Siinsel juhul tähendab see seda, et kostja pidi teadma, et Q sõlmis tema nimel vahenduslepingu, ning andma hagejale mingil viisil mõista, et ta on sellega nõus.
7.2.3.Maakohus ei selgitanud nõuetekohaselt välja ka hageja alternatiivse nõude aluseks olevad asjaolusid, sh käsundita asjaajamise eeldusi, ning jättis arvestamata, et hagejal võib olla kostja vastu VÕS §-de 1018 ja 1023 alusel käsundita asjaajamisest tulenev tasu maksmise kohustus VÕS § 1023 lg 2 järgi üksnes juhul, kui hageja tegutses finantseerimist vahendades oma majandus- ja kutsetegevuses ning tal ei ole vahenduslepingu alusel õigust nõuda tasu maksmist Qlt.
8.Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja täiendava otsuse ning saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul vastavalt ülaltoodule täita enda valitud viisil selgitamiskohustust ning anda pooltele võimalus esitada ülal nimetatud vaidluse lahendamisel tähtsate asjaolude kohta seisukoht ning vajadusel ka oma väiteid kinnitavad tõendid. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks kohtuotsuses või mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist määrusega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.