Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

teatamiseks tuleb esitada kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Menetluskulude jaotus

kohustusi pikka aega, siis on avaldaja seisukohal, et võlgnik ei suuda tasuda oma võlgnevust ja selline suutmatus ei ole ajutine. Avaldaja hinnangul puudub võlgnikul vara enda kohustuste täitmiseks ning võlgnik on maksejõuetu. Avaldaja palus välja kuulutada võlgniku pankrot. Kohus võttis avalduse 16.06.2026.a määrusega menetlusse ning andis võlgnikule tähtaja vastuväidete esitamiseks avaldusele. Võlgnik sai menetlusdokumendid kätte 17.06.2026. Võlgnik ei esitanud seisukohta ega vastuväiteid. Kohus määras 29.06.2026.a määrusega ajutise halduri. Kohus edastas võlgnikule ajutise halduri aruande ning andis võimaluse esitada kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. Võlgnik ei esitanud seisukohta. Võlgnik teatas kohtule telefoni teel, et ta ei kavatse taotlust esitada. Ajutise halduri aruanne Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Vara Ajutine pankrotihaldur märkis, et FIE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga. V.E.J-il on pangakontol rahalisi vahendeid 52,07 eurot. Kuna isikule peab jääma kasutada rahalisi vahendeid vähemalt miinimumpalga ulatuses, siis ajutine haldur seda varana ei arvesta. V.E.J nimel on sõidukid Volkswagen Golf (xxxxxxx 2008.a) väärtusega 2500 eurot, traktor John Deere (xxxxxx, 2020.a, registerpant 100 000 eurot) väärtusega keskmiselt 75 000 eurot ja traktor T 40M (6004TE. 1980.a, kehtiv tehnoülevaatus puudub), mille väärtus pole teada. Auto24.ee lehel pole selliseid traktoreid müügis ja V.E.J ei avaldanud arvamust traktori maksumuse osas. V.E.J omab kinnisasju nr 2536635 (hüpoteegid kokku 105 000 eurot avaldaja kasuks), nr 2909350 (hüpoteek 40 000 eurot avaldaja kasuks) ja nr 18316150 (hüpoteek 40 000 eurot avaldaja kasuks). Kinnisvaraportaalides pole müügil samas piirkonnas ühtegi kinnisasja ja V.E.J pole avaldanud arvamust kinnistute maksumuse osas. V.E.J-ile kuulub 100 % osalus OÜ-s Üksik Hunt. Kuna osaühing on asutatud 22.07.2025, siis tal ei olnud kohustus esitada majandusaasta aruanne 2025.a majandusaasta kohta ja ajutisel pankrotihalduril puudub teave, kas OÜ-l Üksik Hunt on vara ja mis on osaluse maksumus. Äriregistri andmetel on võlgniku vara koormatud kommertspandiga summas 50 000 eurot avaldaja kasuks. Kokkuvõttes ei osanud ajutine haldur anda FIE V.E.J varale hinnangut. Kohustused Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi kokku vähemalt 228 688,65 eurot, millest avaldajale 225 353,32 eurot. Ajutine haldur ei tuvastanud hetkel tagasivõitmise aluseid tulenevalt PankrS §-st 109 jj. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik ei suuda täita enda kohustusi avaldaja eest. Võlgniku tegevus on lõppenud ning selle jätkamine ei ole võimalik. Võlgniku vara maksumus ei ole teada, see selgub pankrotimenetluse käigus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on ebaõnnestunud äritegevus maasikakasvatuses. Kohtu põhjendused

Kohus, hinnates avaldaja, võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on eeldatavalt püsivaid täitmata kohustusi rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 228 688,65 eurot. Kuigi V.E.J-il on vara (sõiduk, traktorid ja kinnisvara), pole vara väärtus hetkel teada. Võlgnik ei ole võimeline täitma võlausaldajate nõudeid. Võlgnikul ei toimu mingit äritegevust. Asja materjalidest ei nähtu hetkel, et võlgnikul oleks tagasivõidetavaid tehinguid. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikult olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb välja kuulutada tema pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. TMS § 51 lg 1 sätestab: Täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 511 sätestatud juhul. Kohus leiab, et käesolevalt puudub vajadus kohaldada võlgniku täitemenetluste suhtes TMS §-i 511. Kõik võlgniku suhtes algatatud täitemenetlused lõppevad. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja. Võlgniku seaduslik esindaja on kohustatud osalema üldkoosolekul. Kohus määrab pankrotihalduriks Ly Müürsoo, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). Lõike 2 kohaselt märgitakse pankrotiteates pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti käesoleva seaduse § 44 lõikes 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse; peatub võlgniku pankrotimenetlusega seonduv kohtumenetlus seniks, kuni haldur otsustab menetlusse astumise, kuid mitte kauemaks kui nõuete esitamise

-

-

-

tähtaja lõpuni; võlgnik kaotab õiguse teha mis tahes tehinguid; lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2). Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur. (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti. (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse oma ülesannetest tulenevalt võlgniku asemel. Kui haldur menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 43 lg 1). Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Võlausaldajad samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudeavaldus peab vastama PankS § 94 nõuetele. Kohus selgitab, et nõude tähtaegselt esitamata jätmisel kaotab sissenõudja oma nõude muul viisil esitamise õiguse (v.a kui kohus nõude esitamise tähtaja ennistab – PankrS § 102).

Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 2402,50 eurot (sh km). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3: Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise

halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 23.03.2026.a määruse nr 36 § 1 alusel on kuutasu alammääraks 946 eurot. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on hetkel seega 189,20 eurot. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 12,5 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 155 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu vastavalt toimingute sisule on osaliselt põhjendatud ja osaliselt vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus märgib, et praeguses staadiumis ei ole tsiviilasi olnud eriliselt mahukas ega keerukas. Võlgnikul ei ole palju võlausaldajaid ja nõudeid, mida oleks olnud vaja analüüsida ja hinnata. Ka võlgniku vara väärtust ei suutnud ajutine haldur praegu kindlaks teha, isegi eeldatavas ulatuses. Seda teeb ta pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud tasumäär antud juhul on 130 €/h, millele lisandub käibemaks. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 1625 eurot (130 €/h x 12,5h), millele lisandub käibemaks, kokku 2015 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Eeltoodust tulenevalt tuleb kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile tasuda pankrotivara arvel. PankrS § 23 lg 6 alusel on võimalik määrata, et ajutise halduri tasu ja kulud tuleb välja maksta büroole, kelle kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutise halduri taotlusel tuleb nimetatud summad maksta büroole, kelle kaudu ta tegutseb. PankrS § 150 lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga. Kuna võlausaldaja pankrotiavaldus rahuldati, kantakse pankrotimenetluse kulud – sealhulgas ka menetluskulud PankrS § 150 lg 1 p 1 mõttes (riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu) ning PankrS § 150 lg 1 p-s 6 sätestatud PankrS § 11 või § 30 alusel kohtu deposiiti makstud summa – pankrotivarast. Seega tuleb avaldaja kantud menetluskulud tasuda pankrotivarast vastavalt PankrS §-le 146. Kohus leiab, et nimetatud kulusid ei saa välja mõista otse võlgnikult, vaid lähtudes PankrS § 146 tuleb need kulud kanda pankrotivarast. Avaldaja ei esitanud menetluskulude nimekirja, kuid kohtul on vaatamata sellele kohustus kohtuasja materjalide pinnalt menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata (TsMS § 174 lg 1). Kohtuasja materjalide alusel on tuvastatav, et avaldaja menetluskuludeks on riigilõiv 420 eurot. Nimetatud kulud on põhjendatud kulud ja tuleb kanda pankrotivarast. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.