AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmise nõudes
Tsiviilasja hind Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
87,47 eurot nende Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, Tallinn) Hageja esindaja: Fränk Valdmann (e-post xxx) Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx, xxx)
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu.
2.Välja mõista Xlt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks leppetrahv 40 eurot, sissenõudmiskulu hüvitis 30 eurot ja viivis 13,41 eurot.
3.Välja mõista Xlt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõudelt (40 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 25.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni.
4.Jätta menetluskulud X kanda.
5.Välja mõista Xlt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskulu 340 eurot.
Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb Xl tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab maakohtus lihtmenetluses menetletud asjas (TsMS § 405 lg 1) esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 2 1). Kui on täidetud TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas Pärnu Maakohtule 31.10.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 64,16 euro väljamõistmiseks. Kostja esitas makseettepanekule 03.11.2025 vastuväite. Pärnu Maakohtu 07.11.2025 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 24.11.2025 Harju Maakohtule hagi kostja vastu leppetrahvi, sissenõudmiskulu hüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt oli kostjale kuuluv sõiduk registreerimismärgiga XXX pargitud 04.12.2022 Suur-Sõjamäe tn 4, Tallinn parklas. Kostja sõiduk oli pargitud rikkudes parkimiskorralduse tingimusi, s.o jättes AS Ühisteenused poolt parkimistingimustes sätestatud parkimistasu eest tasumata. Eeltoodust tulenevalt koostas ja esitas hageja samal kuupäeval, so 04.12.2022 kostjale leppetrahvi nr 1030002635 summas 40 eurot. Leppetrahv paigutati esiklaasile kojamehe vahele, seega on leppetrahv kostja poolt kätte saadud. Kostja ei ole hagejale tasunud leppetrahvinõuet. Samuti nõuab hageja kostjalt viiviseid alates 19.12.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o kuni 24.11.2025 summas 13,41 eurot ja edasiulatuvat viivist 40 eurolt alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, lisaks sissenõudmiskulu hüvitist 30 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja esitas 12.12.2025 vastuse hagiavaldusele. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas on hageja jõudnud järeldusele, et antud sõiduk kuulub kostjale. Kostjale ei ole kuulunud ühtegi sõidukit üle kümne aasta. Ühtegi tõendit sõiduki kuuluvusest kostjale ei ole hageja lisanud. Lisas 2 toodud fotodelt nähtub, et auto on seisma jäänud tankla alale, autol mootor töötab, juhipoolne aken on avatud ning salongis ja autol tuled põlevad. Ei ole eluliselt usutav, et autojuht pargib auto sellisel kujul ja lahkub sõidukist pikemaks ajaks, sest ükski tervemõistuslik autojuht sellisel kujul ei pargi. Kuna lisa 2 fotodelt nähtub, et tegu on tankla alaga, siis on märksa tõenäolisem, et parkimiskontrolör on kasutanud olukorda, kus sõiduki juht on hetkeks autost eemaldunud – näiteks võis peale tankimist ununeda võtta automaadist tšekk ning juht pöördus selle võtmiseks tankuri juurde. Isegi kui eeldada, et sõiduki juhiks oli kostja või temaga seotud isik (mida hageja ei ole tõendanud), ei saa antud olukorda pidada parkimiseks liiklusseaduse tähenduses. Fotod näitavad selgelt peatumist, mitte parkimist. Seega ei saanud tekkida ei parkimislepingu suhteid ega parkimisnõudeid — juhi tahe parkida puudus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused
4.Kohus, tutvunud asja materjaliga, sh uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
5.Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). TsMS § 444 lg-st 2 tuleneb, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses
põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Menetlusosalised on olnud nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (dtl 31, 69) ja ei ole taotlenud ärakuulamist.
6.Kohus tuvastas asja lahendamiseks järgmised asjaolud:
6.1.Suur-Sõjamäe tn 4, Tallinn parkimisalal oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist alaga, kus peatumine ja parkimine on keelatud (dtl 32-36).
6.2.Sõiduk registreerimisnumbriga XXX oli 04.12.2022 pargitud/peatunud Suur-Sõjamäe tn 4, Tallinn kinnistul ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 37-44);
6.3.Hageja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirjad leppetrahvi tasumiseks epostiaadressidele xxx, xxx ja xxx (dtl 46-48).
7.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja (üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.
8.VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.
9.Hageja heidab kostjale ette parkimistingimuste rikkumist, st lepingu rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, kostjal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjale leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
10.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (Riigikohtu 20.10.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-10, p 14).
11.Kohus tuvastab hageja poolt esitatud fotodega (dtl 33-36), et hageja opereeritaval SuurSõjamäe 4, Tallinn kinnistul oli nähtav parkimistahvel, millelt nähtus, et tegemist on peatumis- ja parkimiskeelualaga ning viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse.
12.Hageja väidab, et kostja parkis talle kuuluva sõiduki Suur-Sõjamäe tn 4 kinnistul parkimiskorralduse reegleid rikkudes. Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud sõiduki parkimist. Hageja poolt esitatud fotodelt on näha, et sõiduki mootor töötab, sõiduki tuled põlevad ja juhipoolne aken on avatud. Kohus märgib, et kohtule esitatud fotodelt (dtl 33-34, 36-38) nähtub, et sõiduk on pargitud märgi juurde, mis keelab nii paremal kui ka vasakul pool märki sõiduki peatumise kui ka parkimise. Hageja on kohtule esitatud fotodega tõendanud, et sõiduk on vähemalt peatunud antud märgi mõjualas. Kostja vaidleb vastu üksnes sõiduki parkimisele, aga kohtu hinnangul võtab omaks, et ta seal sõiduki peatas. Kuivõrd kostja peatas või parkis sõiduki märgi mõjualasse, mis keelab seal peatumise ja parkimise, on kostja rikkunud vaidlusalusel parkimisalal kehtestatud parkimistingimusi.
13.Riigikohus on 26.01.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 24 leidnud, et kuigi üldjuhul peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS § 230 lg 1 esimene lause), ja lepinguga seotud asjaoludele peaks tuginema parkimise korraldaja, on autojuhi isikuga seotud asjaolude väljaselgitamine auto omaniku või vastutava kasutaja kontrolli all ja parkimise korraldajal on objektiivselt võimatu või vähemasti oluliselt raskendatud selle kohta tõendeid esitada. Seetõttu leiab kolleegium, et tõendamiskoormis tuleb hea usu põhimõttest tulenevalt ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda auto omanikku või vastutavat kasutajat, kui ta ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 31). Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele on parkimise korraldajal õigus eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata (Riigikohtu 23.03.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-16, p 11).
14.Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et ta on sõiduki registreerimismärgiga XXX omanik. Hageja on 16.07.2026 vastuses kohtunõudele märkinud, et Transpordiameti teenuse vastuses on rikkumise ajal kehtinud omaniku või vastutava kasutaja isiku- või registrikoodi väljal „personIdCode“ märgitud registrikood 14572243. X-tee väljavõttest nähtub seega, et sõiduki registrijärgne omanik või vastutav kasutaja oli rikkumise ajal rendifirma Speed Parts OÜ, mitte kostja (dtl 89). Hageja on esitanud kohtule Speed Parts OÜ ja kostja vahel 17.11.2022 sõlmitud rendilepingu nr 171122/3, mille kohaselt andis Speed Parts OÜ kostjale 17.11.2022 kell 16.00 rendile sõiduki Toyota Prius registreerimisnumbriga XXX (dtl 90). Leppetrahv on väljastatud 04.12.2022. Kohus saab kostja 28.07.2026 seisukohas esitatust aru, et ta ei vaidle rendilepingu sõlmimisele ja sõiduki 04.12.2022 tema kasutuses olemisele vastu. Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostja oli 04.12.2022 kell 18.53 sõiduki juht ega isik, kes sõiduki vaidlusalusel ajal parkis. Kohus kostjaga ei nõustu. Hageja on esitanud kohtule rendilepingu, millest nähtub, et sõiduk registreerimismärgiga XXX oli kostja kasutuses. Seega saab vastavalt Riigikohtu praktikale lugeda parkimislepingu pooleks sõiduki kasutajat. Asjaolu, et sõidukit kasutas leppetrahvi väljastamise ajal keegi kolmas isik, on kostja tõendada. Kostja ei ole aga nimetatut väitnud ega tõendanud.
15.Parkimisala tingimuste (dtl 32) kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõiduki omaniku või kasutaja vahel. Liiklusseaduse normidest tervikuna nähtub, et kasutaja on nii isik, kes sõidukit tegelikult kasutab, kui ka see, kes on kantud kasutajana liiklusregistrisse. Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kuna kostja ei väida, et tema kasutuses olevat sõidukit kasutas leppetrahvi tegemise ajal keegi kolmas isik, vastutab parkimislepingu rikkumise eest kostja. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
16.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1).
17.Parkimistingimuste punkti 11 kohaselt on sõidukijuht kohustatud parklat ja parkimiskohta kasutama järgides liiklusseadust, sõidukijuhi hoolsuskohustust ning lähtuma paigaldatud viitadest, märkidest ja operaatori juhistest. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et kostja kasutuses olnud sõiduk registreerimismärgiga XXX oli 04.12.2022 pargitud märgi nr 361 kõrvale, mis keelab peatumise ja parkimise (Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määrus „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ § 9 lg 1 p 35 ja lisa 3). Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad. Seega rikkus kostja 04.12.2022 Suur-Sõjamäe tn 4, Tallinn parkimisalal kehtestatud parkimistingimusi.
18.Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahve. Kohus tuvastab, et parkimislepingu tingimuste punktis 7 oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 57 eurot (dtl 32).
19.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades (vt Riigikohtu 29.04.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust, arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (vt Riigikohtu 21.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-11, p 16; kokkuvõtvalt Riigikohtu 09.05.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-18005, p 13 esimene lõik).
20.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohtud selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.
21.Esiklaasile kojamehe alla jäetud teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada, kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahvi teatisel sisaldusid samad leppetrahvinõuded, mis on tõenditena lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada.
Vähemalt nõuaks see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on kostjale leppetrahvinõudest teatanud vahetult pärast rikkumiste avastamist.
22.Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16, p 36). Kohus märgib, et kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 57 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 57 euro suurune leppetrahv kõnealuste parkimisalade puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Poolte vahel oli sõlmitud leping, mida kostja rikkus. Hagejal on kostja vastu leppetrahvinõue Suur-Sõjamäe tn 4, Tallinn parkimisalal kehtestatud parkimistingimuste rikkumisel summas 40 eurot (leppetrahv nr 1030002635).
23.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivis 13,41 eurot. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
24.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
25.Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Leppetrahvi nr 1030002635 viivis perioodi eest 19.12.2022-24.11.2025 moodustab 13,41 eurot (dtl 45).
26.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise 13,41 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt 40 eurolt alates 25.11.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
27.Hageja nõuab lisaks kostjalt kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p 1 sissenõudmiskulu hüvitamist summas 30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või
kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.
28.Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Hageja on kohtueelselt edastanud kostjale 06.01.2024, 03.02.2024 ja 20.11.2024 meeldetuletuskirjad ePostiaadressidele xxx, xxx, xxx (dtl 46-48). Seega on tõendatud, et hageja on võlgnevust kostjale enne hagi esitamist meelde tuletanud ja palunud võlgnevus tasuda. Kohus on seisukohal, et sissenõudmiskulu on põhjendatud kostjalt välja mõista, kuivõrd sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustuse vastavalt lepingule täitnud. Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus
29.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi.
30.Hageja esitas 24.11.2025 hagiavalduses ja 15.06.2026 enda menetluskulude nimekirjad, milles palub välja mõista menetluskulud: riigilõiv 100 eurot, menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot, õigusabikulu 3,2 tunni ulatuses (täiendavate alusdokumentidega tutvumine ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja komplekteerimine; menetluskulude nimekirja koostamine; dokumentide esitamine kohtule – 2 h; kostja vastusega tutvumine ja selle analüüs; kohtu seisukohanõudega tutvumine ning edasise tõendamisvajaduse hindamine – 0,4 h; kohtu tähtajakirjaga tutvumine, täiendava tõendi vajaduse hindamine, Transpordiameti päringu ettevalmistamine sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks – 0,4 h; kostja menetluskulude nimekirjaga tutvumine ja selle esialgne kontrollimine seoses kohtu määratud tähtajaga – 0,2 h; täiendava menetluskulude nimekirja koostamine ja vormistamine kohtule esitamiseks – 0,2 h) tunnihinnaga 169 eurot.
32.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses väljamõistmist. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud ei ole taotletud suuruses täies ulatuses põhjendatud. Esitatud hagiavalduse puhul on tegemist hageja esindaja poolt sarnastes tsiviilasjades kasutatava standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele (ja sellega seonduvatele toimingutele) saab lugeda 1 tunni. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul hageja poolt väljatoodud toimingud kooskõlas menetluse käiguga, olid menetluses vajalikud, toimingutele märgitud ajakulu on mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega.
33.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnihind ei ole põhjendatud. Nimetatud tunnihind (169 eurot käibemaksuta) on põhjendatud vandeadvokaadist esindaja puhul. Seega on kohtu hinnangul juristist esindaja puhul põhjendatud tunnihinnaks 100 eurot. Hageja esindaja põhjendatud ajakulu on 2,2 tundi (1+0,4+0,4+0,2+0,2) ja põhjendatud õigusabikulu 220 eurot (2,2 h x 100 eur/h).
34.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 340 eurot (100 + 20 + 220).
35.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
36.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Mölder kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.