M J maksejõuetusavaldus Võlgnik: M J (isikukood xxx), e-post: xxx
Menetlusosalised ja nende esindajad
Usaldusisik: Piret Altosaar, e-post: xxx Pankrotihaldur: vandeadvokaat Maire Arm, Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, 10116 Tallinn, tel +372 xxx, xxx, e-post xxx
Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada M J maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja M J (isikukood xxx) pankrot 11. augustil 2026 kell 14.00.
3.Nimetada M J pankrotihalduriks Maire Arm, Maria Mägi Advokaadibüroo, Tatari 25, 10116 Tallinn, tel +372 xxx, xxx, e-postt xxx.
4.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 31. august 2026 kell 11.00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal 3004). Virtuaalselt üldkoosolekul osalemise soovist teatada Harju Maakohtule kolm kalendripäeva enne üldkoosoleku toimumist. Videokonverentsi ruumi ID ja PIN number edastatakse eraldi kirjaga.
Kohustada M Jt vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 31. augustil 2026 kell 10.50. Kui M J vannet ei anna, siis on kohtul õigus määrata trahv, kohaldada sundtoomist või aresti kuni 3 kuud.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
7.Vabastada usaldusisik Piret Altosaar M J usaldusisiku kohustustest.
8.Algatada M J kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
9.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 11.08.2027.
12.Määrata usaldusisiku Piret Altosaare tasuks 632,4 eurot (sh käibemaks 122,40), mis mõista välja võlgnikult M Jlt usaldusisiku Piret Altosaare kasuks.
13.Hüvitada usaldusisikule Piret Altosaarele kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 491,04 eurot (sh käibemaks 95,04 eurot) riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Usaldus ja Õigus OÜ arvelduskontole nr xxx.
14.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
15.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.Võlgnik M J esitas 17.06.2026 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldaja selgituste kohaselt tekkisid tema makseraskused pärast elukoha vahetust, millega seoses soetas perekondlikeks vajadusteks sõiduki ning võttis selleks laenukohustusi. Makseraskused süvenesid sõiduki remondikulude tõttu, mistõttu võttis ta kohustuste täitmiseks täiendavaid laene ning refinantseeris oma kohustusi. Vaatamata sellele majanduslik olukord ei paranenud ning sõiduk tuli võõrandada. Toimetuleku raskuste tõttu võttis avaldaja täiendavaid laene. Avaldaja on püüdnud oma kohustusi täita ning tema suhtes ei ole avalduse kohaselt registreeritud maksehäireid. Samas ei võimalda tema sissetulekud pärast laenumaksete tegemist piisavalt katta tema ja ülalpeetavate igapäevaseid vajadusi. Võlgnik töötab xxx, tema sissetulek on 939 eurot kuus, kuid käesoleval ajal viibib võlgnik xxx ning tema sissetulekuks on 1690 eurot (toetused). Lisaks makstakse võlgniku ülalpeetavatele elatist 600 eurot kuus. Võlgnikule kuulub äriühing xxx, millel võlgniku hinnangul väärtus puudub, osaühing on likvideerimisel. Võlgniku varaks on kasutatud televiisor, sülearvuti ja telefon, mille hinnanguline väärtus on kokku ca 600 eurot. Võlgnikule kuulub neli arvelduskontot, avalduse esitamise seisuga oli kontode jääk kokku 190,42 eurot. Muu vara võlgnikul puudub, kohustusi on vähemalt 31 480,14 euro ulatused (laenud).
2.Kohus võttis avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks Piret Altosaare.
3.Usaldusisik esitas kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt puudub võlgnikul kinnisvara, sõidukid ja muu olulise väärtusega vara. Võlgnikule kuulub 100% osalus likvideerimisel olevas äriühingus xxx, mille väärtuseks on märgitud 0 eurot. Võlgniku arvelduskontodel olevate rahaliste vahendite kogusumma on 346,81 eurot. Võlgniku rahaliste kohustuste kogusumma on 41 923,60 eurot, millest põhikohustused moodustavad 31 106,77 eurot ja kõrvalnõuded 10 816,86 eurot. Suurimad kohustused on xxx AS ees summas 15 296,73 eurot, xxx AS ees summas 22 750,33 eurot ning xxx ees summas 3686,86 eurot. Võlgniku igakuised sissetulekud on kokku 2290 eurot, millest elatisabi moodustab 400 eurot, vanemahüvitis 900 eurot, peretoetused 790 eurot ja elatis 200 eurot. Võlgniku jooksvad perekonna ülalpidamisega seotud igakuised kulutused on kokku 1940 eurot. Seega jääb võlgnikul pärast jooksvate kulude katmist enne võlakohustuste tasumist ligikaudu 350 eurot kuus. Usaldusisiku hinnangul ei piisa sellest ligikaudu 42 000 euro suuruste kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks ega pere tavapäraste vajaduste katmiseks. Kuigi võlgnik ei ole veel kõigi kohustuste täitmisega pikaajalisse viivitusse sattunud, nähtub tema tulude, vältimatute kulude, vara puudumise ja kohustuste mahu võrdlusest, et ta ei ole enam võimeline kõiki kohustusi korrapäraselt täitma ning makseraskused ei ole ajutised.
4.Usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgniku makseraskused kujunenud järk-järgult mitme asjaolu koosmõjul, sealhulgas elamiskulude ja sõiduki remondikulude suurenemise tõttu. Olemasolevate kohustuste täitmiseks võttis võlgnik täiendavaid laene ja taotles kohustuste refinantseerimist, mistõttu hakati uusi laene kasutama varasemate kohustuste teenindamiseks ning võlakoormus suurenes järk-järgult. Ka sõiduki hilisem müük makseraskusi ei kõrvaldanud. Võlgniku maksevõime halvenes oluliselt pärast kolmanda lapse sündi 2025. aastal. Võlgnik viibib vanemapuhkusel ning tema noorim laps on alla ühe aasta vana. Seetõttu on tema võimalused lähiajal tööle naasta ja sissetulekut suurendada piiratud. Võlgade ümberkujundamise menetlus ei ole käesoleval ajal sobiv, kuna puudub piisavalt kindel ja prognoositav maksevõime realistliku ning jätkusuutliku ümberkujundamiskava koostamiseks. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, sest ei suuda rahuldada sissenõutavaks muutunud nõudeid ning see suutmatus ei ole ajutine. Usaldusisik on seisukohal, et võlgniku suhtes tuleb välja kuulutada pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
5.Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks kuulub rahuldamisele.
6.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
7.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2).
8.Kohus leiab, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on maksejõuetu ning et maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku vara koguväärtus on hinnanguliselt 346,81 eurot, kuid teadaolevaid kohustusi on vähemalt 41 924 euro ulatuses. Võlgnikul ei ole seega piisavalt vara, et oma sissenõutavaks muutunud rahalised kohustused täita.
9.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.
10.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui FIMS-s ei ole sätestatud teisiti.
11.Kohus nimetab usaldusisikuks pankrotihalduri, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Usaldusisik Piret Altosaar ei ole Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel pankrotihaldur.
12.Maire Arm on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus nimetab pankrotihalduriks Maire Armi (PankrS § 31 lg 6).
13.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause).
14.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja tegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
15.FIMS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus füüsilisest isikust võlgniku vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. FIMS § 45 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
16.Võlgnik taotleb enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik peab seda põhjendatuks. Alused, mille esinemisel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata, on sätestatud FIMS § 45 lõikes 3. Kohtule teadaolevalt neid aluseid käesoleval juhul ei esine. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
17.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
18.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3).
19.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
20.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
21.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
22.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
23.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 189,20 eurot (PankrS § 23 lg 3).
24.Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt tal kulus oma ülesannete täitmiseks 6 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 85 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Usaldusisikule tuleb seega määrata tasuks 632,04 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
25.FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.
26.Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 946 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1).
27.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 6 tunni eest summas 396 eurot (alustatud pooltunde 12 × 33), millele lisandub käibemaks 95,04 eurot, s.o kokku 491,04 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule osaliselt riigi vahenditest. Ülejäänud osa usaldusisiku tasust, s.o 141 eurot kuulub välja mõistmisele võlgnikult.
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
28.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
29.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2): tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
30.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7). (allkirjastatud digitaalselt) Gerly Kask kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.